Uurimis- ja Arendustöö metoodika iseseisev töö (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Ruth Murakas
Uurimis- ja Arendustöö metoodika iseseisev töö
Artikli analüüs
Juhendaja : Ülle Ernits
Tallinn 2018

Artikli analüüsimise skeem

Uurimis ja Arendustöö metoodika iseseisev töö

Artikli analüüsi eesmärgiks on analüüsida ühte rahvusvahelises õendusteaduse ajakirjas
avaldatud artiklit või uurimistöö raportit , mis ei tohi olla vanem kui kolm aastat.
Analüüs esitatakse Moodle keskkonnas avalikult kõikidele tutvumiseks ja kommenteerimiseks.
Artikli analüüs tuleb koostada kõikidest järgnevatest punktidest lähtuvalt:
1.Artikli autor(id), originaalkeeles pealkiri, avaldamise koht (ajakirja nimi ja
Väljaandmise aeg):
Artikli autor(id), originaalkeeles pealkiri, avaldamise koht (ajakirja nimi ja väljaandmise aeg):
Nurses' views of patient participation in nursing care.
Tobiano G., Bucknall T., Marshall A., Guinane J., Chaboyer. Journal of Advanced Nursing 71(12), 2741-2752. doi:10. 1111 /jan12740 (2015)
Sissejuhatus:
- Kas teema on oluline õenduse juhtimisele,praktilisele õendustegevusele(õenduspraktikale) või tervishoiu valdkonna koolitusele? Kas on öeldud, millisesse õenduse valdkonda artikkel/uurimus/töö kuulub?
See teema on oluline õenduspraktikale.Teema kuulub õendus- hooldus valdkonda.
- Kas on kirjeldatud teema aktuaalsust õenduse aspektist ?
Uuringus /artiklis on oluliseks teemaks õdede ja patsientide suhe. Patsientide kaasamine nende ravisse.
Kas uurimisprobleem või uurimisküsimused on selgelt sõnastatud?
Uurimisprobleem on selgelt sõnastatud.
Kas uurimisprobleem on õendusele märkimisväärselt oluline?
Kuna väga palju on hooldusravi patsiente, siis teema on oluline, et sellega tegeleda. Kasu saab nii õendus kui ka hoolealused .
Kas töö eesmärk on selgelt sõnastatud?
Uuringu eesmärk oli uurida õdede arvamusi õendusabi patsientide osaluse kohta. Selle uuringu eesmärgiks oli uurida õdede arusaamist patsiendi osalusest ning selle takistusi ja abistajaid.
Kas põhimõisted on defineeritud? Peavad olema täitsa eraldi välja toodud.
1.Suhtlemine
2.Õde- patsient
3.Õdede hooldus
4.Patsiendi kaasamine, patsientide osalemine, patsientide ohutus
5.Patsientide ohutus
Kas on määratletud uuritav objekt?
Uuritavaks objektiks on õdede tegevus ja käitumine hooldusravi osakonnas.
Kas uuritavad on kirjeldatud nii,et tekib uuritavatest või uurimismaterjalist selge ülevaade?
On arusaadav, et õed on uuritav objekt ja nende töö hoolealustega( kas ja kuidas kaasavad patsiente? ).
Kas kirjanduse ülevaade on kaasaegne ja on valdavalt kasutatud originaalallikaid? St et ei ole viidatud läbi teise artikli/allika, tekstis viidatu on olemas kasutatud kirjanduse loetelus.
Kirjanduse ülevaade on kaasaaegne . On viidatud tekstis ja kasutatud kirjanduse loetelus.
Meetod:
Mis tüüpi uurimistööga (kvalitatiivne või kvantitatiivne ) on tegu?
Uurimistöö on kvalitatiivne.
Kas on püstitatud selged uurimisküsimused/ülesanded?
Jah. Õdedele esitati konkreeteid küsimusi ja tehti ka intervjuusid.
Kas on selgelt sõnastatud hüpotees(id)?
1.Õde ja patsient peavad tundma teineteist.
2.Õde peab loobuma kontrollist patsiendi üle,peab jagama patsiendiga vastutust.
3.Vahetada teadmisi ja teavet.
4.Vastastikune kaasamine
Milliseid uurimismeetodeid on kasutatud uurimisküsimusele/ülesandele vastamiseks?
Kasutati poolstruktureeritud intervjuusid, mis salvestati. Intervjuu kestus oli 30 min.
Kas on kasutatud juba olemasolevat mõõdikut ja kas selle sobivust antud uurimusele on analüüsitud?
See uuring oli osa suuremast etnograafilisest uuringust Austraalia erinevates osariikides ja erinevates haiglates tehtud küsitlusest. Intervjuud olid välja töötatud selle uuringu jaoks.
Milliseid informatsiooniallikaid kasutati, kuidas koguti andmeid, kuidas andmeid töödeldi?
Kasutati :1. (Sahlsten jt. 2008) see annab ülevaate patsientide osalusest ja kuidas seda kasutada. Analüüs: Neli määratlemisel atribuuti, sealhulgas kehtestatud suhet patsiendi ja õe, üleandmisega kontrolli ja võimu poolt õde, teabevahetuse ja teadmisi patsiendi, ja vastastikune kaasamine patsiendi vajadustest ja õde füüsilise tegevusega ja / või kliiniliste side (Sahlsten jt. 2008).
2. Õed peavad loobuma kontrollist patsiendi üle, et anda patsientidele vastutus hoolduse eest. Haldamise eneseabi on näide, kuidas patsiendid saavad enda kontrolli alla saada ja vastutust (Eldh jt. 2014).
3.Vahetada teavet ja teadmisi on kolmas tunnus (kvaliteedi naitaja). On tunnustatud patsientidel (Eldh jt. 2006b) ja õed (Sahlsten jt. 2005a), mis on aluseks patsiendi osalemisel ja võib suurendada patsiendi osalust kõigis õendustegevuses (Tobiano jt. 2015b).
Intervjuud lindistati, andmeid kuulasid teadlased, kes kogusid andmed ja tegid vastustest kokkuvõtted. Intervjuude andmed transkribeeriti sõna-sõnalt. Iga piirkonna teadlased viisid analüüsi samadest sammudest sõltumatult läbi. Uurijad omandasid algul andmete üldise tähenduse, lugedes ja uuesti sõnastades ärakirju (Elo & Kyng 2008). Andmete rida-rida kodeerimine ja need koodid arenesid alamkategooriateks ja seejärel kategooriatesse.
Uurimiseetikaga seotud küsimused.
Kahes haiglas viidi läbi eesmärgipärane õdede valik. Õdede poole pöördus mõlemas haiglas õendusjuht,kes tegi valimi.
Uuringus osalesid õed, kes nõustusid osalema allkirjastatud nõusoleku vormis ja esitasid demograafilisi andmed. Mõlema haiglate kaasamise kriteeriumid hõlmasid õdesid, kelle peamine ülesanne oli pakkuda otsest patsientide ravi ja kes töötas korrapäraselt konkreetsetes kliinilistes piirkondades.

Järeldused ja tulemused:

Millisele järeldusele uurijad jõuavad?
Uuringus osalenud õed rõhutasid õe rolli tähtsust patsientide osalemise hõlbustamisel.
Õed avalikustasid strateegiaid , mis soodustasid patsiendi osalust. Need lähenemisviisid tundusid olevat austusega ja patsientide mõjuvõimu suurendamisega, mis on patsiendikeskse hoolduse põhijooned.
.Kas tulemused on selgelt kirjeldatud tabelite ja graafikutena?
Tulemused on kantud kahte tabelisse,mis on arusaadavad. Esimeses tabelis on õdede demograafilised andmed. Teises tabelis on õdede vaataed patsientide kohta.
Kas on kirjeldatud uurimuse probleeme, mis võivad tulemusi mõjutada?
Sellel uuringul on nii tugevusi,kui ka piiranguid.
Huvitav, et osalejad ei tuvastanud ühtegi õega seotud takistust, kuigi mõned teadlased, kes väljendasid patsientide arusaama osalemisest, on tuvastanud õdedega seotud küsimusi (Larsson et al., 2011a, Aasen jt, 2012b, Nyg # ardh jt, 2012).
Teisest küljest on haiglas meditsiiniõdedel vaja tegutseda patsiendikesksel viisil, mis võis järeldusi mõjutada. Tulemused ei ole mõeldud üldistamiseks, vaid pigem kontseptuaalseks mõistmiseks; Seaduse ja valimi tihedad kirjeldused, mis tugevdavad meie uuringut , võimaldavad lugejal hinnata leiutuste kohaldatavust nende enda seadetele ja praktikale.
Kui hästi uurija on tulemusi tõlgendanud?
Selle uuringu tulemused mõjutavad praktikat, haridust, poliitikat ja teadustööd.
Tulemused on selgelt sõnastatud.
Kasulikud oleksid jätkuvad uuringud, mis tõestaksid õenduse kirjeldatavate lähenemisviiside tõhusust, mis hõlbustavad osalemist ja uurivad võimalusi nende lähenemisviiside edendamiseks või rakendamiseks.
Milline on teie hinnang artiklile?
Artikkel on hästi loetav , tabelid selged. Eesmärgid argumenteeritud
Artikkel on õpetlik,et kaasata rohkem patsiente oma tervisesse panustama.
Milline on antud töö tähtsus õenduspraktikale?
Õenduspraktikale on see tähtis teema. Õdede koostöö patsiendiga ja osa hooldusest: patsiendi õpetamine,kaasamine tema tervisesse puutuvas osas.
Koostanud :
Ülle Ernits
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool www.ttk.ee
ylle,[email protected]