Sisukorras antakse ülevaade temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb peatükkide, alajaotuste jne pealkirjadest ning leheküljenumbritest. Sissejuhatuses piiritletakse teema, uuritavad probleemid, antakse ülevaade analüüsitavast materjalist, sõnastatakse töö eesmärk ja ülesehituse põhimõtted. Põhiosa on teema käsitlus, mis on jagatud peatükkideks või väiksemateks alajaotusteks. Iga peatükk esitab argumenteeritud uurimuse tulemused Kokkuvõte annab hinnangu, kas tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on põhilised tulemused. Uut materjali, mida põhiosa ei sisalda, siin ei käsitleta. Kasutatud kirjanduse loendis esitatakse ainult töös viidatud allikad. Lisades esitatakse töö põhiosa täiendav või illustratiivne materjal. Siia võib paigutada ka tabelid, joonised, skeemid, diagrammid, kaardid jne 2 Viitamine
Kuidas referaati kirjutada Mis on referaat? Referaat on mingi teema lühike kokkuvõte, mille tegemisel sa kasutad kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, õpikuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või internetilehekülgi. Referaat ei ole kirjand, milles võib kogu jutu kirjutada oma peast. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist, vaid selle lühendamist ning olulise väljatoomist ehk refereerimist. Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Üldjuhul on referaat 10 lk pikk: Referaat koosneb järgmistest osadest: 1.lehel: Tiitelleht 2.lehel: Sisukord 3.lehel: Sissejuhatus: 4.-8.lehel: Sisulised peatükid 9.lehel: Kokkuvõte 10.lehel: Kasutatud materjalid Referaat põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone Referaadi
............................................ 27 LISA. TIITELLEHE NÄIDIS .................................................................................................. 28 2 SISSEJUHATUS Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt peab gümnaasiumi lõpetamiseks peale riigi- ja koolieksamite sooritamise koostama ka lõputöö: uurimistöö ehk uurimuse või praktilise töö. Käesolev juhend määrab Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi (edaspidi TTG) lõputööde ettevalmistamise, koostamise, vormistamise ja kaitsmise nõuded. Juhend on koostatud TTG õpetajate koostööna ja kinnitatud direktori käskkirjaga nr 3-õ 29.10.2014. Käesolev lõputööde koostamise ja vormistamise juhend asub TTG kodulehel (www.tg.edu.ee: Õppijatele – Eksamid ja lõputööd) ja Moodle’is TTG digikursusel „Gümnaasiumi lõputöö“. 1
1.1. UURIMISTÖÖ OLEMUS: uurimistöö on uurimisprotsessi konkreetne tulemus ehk kirjalik aruanne, mis kajastab õpilase oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti. Uurimistöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt struktureeritud viisil. Õpilase uurimistöö on õpilase poolt vabal valitud ainevaldkonnas ja õpetaja juhendamisel koostatud kirjalik uurimus, mille juurde kuulub ka uurimistöö annotatsioon eesti ja inglise keeles. Õpilasel on kohustus koostada retsensioon kaasõpilase uurimistöö kohta ja osaleda antud uurimistöö kaitsmisel. 1.2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR: 1. tiitelleht, millele märgitakse kool, töö pealkiri ja liik, autori nimi, juhendaja nimi, töö valmimiskoht ja aastaarv; 2. sisukord- ülevaade temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb peatükkide, alajaotuste jne pealkirjadest ning leheküljenumbritest; 3
Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise tingimused ja kord on kehtestatud haridus- ja teadusministri määrusega nr 62 (12.10.2011). Käesolevas „Tartu Emajõe Kooli õpilasuurimuse ja praktilise töö koostamise ja vormistamise juhendis“ tutvustatakse õpilasuurimuse ja praktilise töö koostamise ja vormistamise nõudeid Tartu Emajõe Koolis. Juhendi esimeses peatükis kirjeldatakse õpilasuurimuse olemust ning uurimuse kirjutamisele eelnevaid töölõike. Juhendi teises peatükis on loetletud nõuded õpilasuurimuse ülesehitusele ja konkreetsetele osadele. Kolmandas peatükis kirjeldatakse praktilise töö olemust. Neljandas peatükis on välja toodud nõuded praktilisele tööle ja selle ülesehitusele. Viiendas peatükis vaadeldakse töö vormistamise ning viitamisega seonduvat. Viimastes peatükkides antakse soovitusi töö kaitsmiseks ja tuuakse välja uurimustöö ja praktilise töö hindamisjuhend.
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat
1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA Koolis tuleb õpilasel koostada referaate, aine- ja uurimistöid jms. Teadusliku töö koostamine on oluline õpioskus, mis nõuab õpilaselt materjalide leidmise, mõistmise, tõlgendamise ning uue materjali korrastamise võimet, arendab kriitilist mõtlemist ja oskust iseseisvalt töötada. Uurimistöö on eelkõige protsess ja töömeetod, mille käigus analüüsitakse uuritavat probleemi. Uurimistöö tulemuseks on uurimus ( nimetame koolis seda uurimistööks), referaat, ainetöö jms. Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab töö käigus omandatud teadmisi. Uurimistöö on suunatud probleemile, tema eesmärgiks on leida püstitatud probleemile vastus. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Uurimistöö on konkreetses õppeaines koostatav põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega
............................................................................ 9 5.1.Teema valik................................................................................................................. 10 5.2.Kirjandusega tutvumine............................................................................................... 10 5.3.Kava koostamine......................................................................................................... 11 5.4.Andmete kogumine uurimuse jaoks............................................................................. 11 5.5.Kogutud materjali läbitöötamine ehk analüüs............................................................... 12 5.6.Uurimistulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine.................................................. 12 5.7.Teoreetilise materjali ja uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks...............13 5.8.Uurimistöö viimistlus.........................................
Kõik kommentaarid