Artikli analüüs "Picture Memory" (0)

Artikli analüüs
`` Picture Memory ``
Gordon H. Bower, Martin B. Karlin, Alvin Duek
Üliõpilane: Ants Aasmets, SOPH, 3k.
1. Üldine lühike uurimisvaldkonna / probleemi kirjeldus.
Selles uurimuses tõendavad Bower, Karlin ja Dueck , et mõtteseoselised vihjed hõlbustavad õppimist ja aitavad kaasa lihtsate piltide mällu talletamisele.
“Praimimisega” mälu paremaks muutmist mälutehniliste ehk mnemooniliste võtetega on ka varasemalt kasutatud lingvistilistes uurimustes, kuid kas inimesed õpivad pilte talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte?
Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem katseisikutel, kes said vastava eksperimentaatori poolse tõlgenduse katse ajal. Teises katses õppisid katseisikud mõttetute piltide paare koos ilma neid ühendava seoseta. Katseisikud , kes kuulsid fraasi, mis seostas pildipaare, suutsid neid hiljem meenutada ja sobitada paremini, kui need katseisikud, kes ei olnud tõlgendust varem kuulnud . Selline tulemus näitas, et mälu saab abi vihjetest, mis aitavad koostada kahanduslikke skeeme ja lihtsustavad vajaliku materjali õpet seoste kaudu.
2. Milliseid peamisi tulemusi on selle probleemi uurimisel varem saadud.
Varasemalt on lingvistilise mäluga seonduvat uurinud Bransford ja Johnson (1972), Bransford ja McCarell (1974) ja Doll ja Lapinski (1974) ja näidanudveenvalt, et isiku võime meenutada sõltub, kas tal tekib põhjuslik seos sarnase situatsiooniga, mis seda kergendaks ja lihtsustaks.
3. Uuringu eesmärk, hüpotees .
Uurijate poolt püstitati hüpotees, mille kohaselt pildi mäletamisele kaasaaitavaks ja määravaks saab see, kas ta õppimise ajal “mõistab” seda pilti või mitte.Juhul kui ta saab pildist aru ja mõistab pildil kujutletut, siis peaks pildi meenutamine olema lihtsam , võrreldes olukorraga, kus ta sellest aru ei saa.
4. Kuidas defineerib autor operatsionaalselt muutujad? Millised need on? Mitu taset sellel (neil) on? Miks just nii??
5. Kas ja kuidas sõltumatut muutujat (muutujaid) varieeritakse? (kas see on subjektipoolne muutuja või eksperimentaatori poolt varieeritav?)
Antud eksperimendis oli eksperimentaatori poolt varieeritavaks sõltumatuks muutujaks, kus osa katseisikuid, kes olid suvaliselt gruppidesse jagatud, said eksperimentaatori poolset lisainformatsiooni piltide kohta, osa mitte.
6. Milline (-sed) on sõltuv(ad) muutuja (d)? Kuidas seda mõõdetakse? Mismoodi saaks veel mõõta?
Sõltumatuks muutujaks oleks antud eksperimendi puhul eksperimentaatori poolt jagatav lisainfo piltidest arusaamisel .
Sõltuvaks muutujaks oleks piltide mäletamine isiksuse tasandil
Esimeses eksperimendis mõõdeti katseisikute võimet meenutada esitatud pilte sel moel, et katseisikud pidid nähtud pildid n.ö. taasesitama suvalises järjekorras ülesjoonistamise teel. Lihtsama variandina oleks minu arust võimalike õigete ja valede paaride vahel valiku tegemine peale esitatud piltide näitamist, mida näitab ka teine eksperiment, mille käigus valisid katseiskud pildipaare roosade ja valgete paaride vahel
7. Kas on olemas kontrollgrupp ja kuidas valida kontr. gruppi (kontr.tingimust)?
Antud eksperimendis oli kontrollgrupiks grupp, kes ei kuulnud eksperimentaatori poolselt antud lisainfot pildiseletuste-tõlgenduste näol.
8. MILLISED tingimused hoida konstantsed kogu eksperimendi vältel, ja kuidas?
Tingimuste hoidmine konstantsetena on eksperimentaalse kontrolli teine tüüp, kui mitmesugused erinevad kohtlemisi ja kontrollgruppe käsitletakse täpselt sarnaselt välja arvatud sõltumatu muutuja. Siis peavad võimalikud erinevused sõltumatu muutuja puhul olema sarnased tänu sõltumatule muutujale.
9. Kuidas vältida subjektipoolsete muutujate segiajamist
Kõik muutujad välja arvatud manipuleerimine lisainfoga ( piltidel kujutatu lahtiseletamine ), hoiti nimetatud eksperimendis konstantsetena- võrdne aeg piltide meeldejätmisel, sama suur pildipaaride arv, samamoodi juhuslikult gruppidesse jagatud õppurid
10. Kui kasutati mitut gruppi – kas kõikide puhul toimus katse muidu täpselt ühesugustes tingimustes, välja arvatud siis varieeritav muutuja??
Läbiviidud katse ja selle kirjeldus sellele otseselt ei osuta välja arvatud teises eksperimendi osalenud suvekooli õpilastele makstud osalemistasu, mis ei tohiks eksperimendile mõju avaldada
11. Millised on (võiksid olla) segavad muutujad katses?
Segavaks muutujaks võiks olla eksperimendis osalenute vaimne võimekus, mille taset eelnevalt ei uuritud. Antud juhul võib intellektuaalne ja vaimne võimekus olla tulemuste interpreteerimise segavaks faktoriks, samuti erinevad inimesed oma joonistamisoskuste poolest.
12. Kas on täheldada või karta eksperimentaatori kallutatust ?
Eksperimendi läbiviijal oli ilmselt selge ettekujutus läbiviidava eksperimendi tulemustest, mis küll ei tähenda ega viita kallutatusele, küll võiks küsitavusi tekitada esimese eksperimendi käigus osalejate taasesitatud(joonistatud) pildipaaride hindamise objektiivsus ja seeläbi ka kallutatus eksperimentaatori poolt eeldatud tulemuste analüüs
13. Katseplaani valik?
14. Kas ja millised eetilised probleemid võivad selle eksperimendi korraldamisel tekkida?
Läbiviidud eksperimendi temaatika ei tekita kõlbelisi probleeme kuivõrd käsitletava teemaga ei haaku minu jaoks vähemalt kokkupuutepunkti ühegi moraali või eetikanorme rikkuva reegliga
15. Kuidas analüüsiti ja interpreteeriti andmeid? Kas tulemus vastas hüpoteesidele? Millised on interpretatsioonivõimalused?
T-testi kasutati statistilise tähtsuse määramiseks Esimeses katses kasutati statistilise tähtsuse määramiseks T testi, millega leiti, et statistilised keskmised erinesid usaldusväärselt ( 0,01) tõenäolisuse nivool, mis omakorda andis põhjuse järeldamaks, et seletuse andmine piltidele kergendab ka esitatu meenutamist. Ühtlasi andis see kinnituse hüpoteesile, millega seda ka eeldati.
Teises katses, kus piltide meenutamine leidis aset nädalase intervalliga, oli õigesti vastanute osakaal 73 % võrreldes 44 %ga nende puhul, kes eelnevalt ei olnud saanud lisainformatsiooni nn. pildiseletuse näol, mis omakorda kinnitas püstitatud hüpoteesi.
Katseisikud, kellele piltide kohta seletusi ei antud, ei suutnud eristada erinevaid distraktoreid. Siinjuures ehk oleks uurimuse kohta öelda vaid ehk seda, et tulemusi võiks ja oleks ehk kohasem interpreteerida pigem kui tekkivaid assotsiatsioone, mitte kui uurijate poolt etteantud kallutatust hindamaks nende poolt etteantud tõlgendust nö. mõttetute piltide hindamisel
16. Mida teeksid teisiti selle uuringu korraldamisel?
Asja objektiivsuse huvides teeksin tugevama eeltöö eksperimendis osalejate ühtse võimekuse hindamisel, sest eeldan, et erinev vaimne ja füüsiline võimekus(nt. joonistamisel ) võib teataval määral mõjutada analüütilist osa tulemuste hindamisel. Pigem käsitleksin seda katset ise teise nurga all, kus hindaksin interpreteerimise osa ühe katse osana mingi eelneva katse näol. Näiteks võiksid eelkatse läbinud, kes analoogselt või keda suurema tõenäosusega ühendab sarnane interpretatsiooniomadus, osaleda alles antud eksperimendis, mida viisid läbi uurijad . Ühtlasi annaksin meenutamiskatses osalejatele ka rohkem aega olukorras, kus nad pidid pildid oma joonistuste näol nö. taasesitama. Kindlasti oli katses osalejate hulk ka liiga väike, kuigi katse sisu ja püstitatud hüpoteesile kinnituse leidmine oli eeldatavalt ka enam kui tõenäoline. Ise arvan, et isiksuslike eripärade analüüsimine piltide interpreteerimisel annaks enam kasulikku informatsiooni võimalike uurimustega sügavuti edasiminemisel.
17. Millise katse võiks edasi teha selle probleemi uurimiseks?
Arvan, et sisuline edasiminek toimuks pigem piltide interpreteerimise uurimisel, kui mnemoonika uurimine nn. mõttetute piltide näol, sest antud valdkonnas oleks edasiminek tulemusrikkam. Muidugi on see minu puhtsubjektiivne arvamus
18.Peamine õppetund , või teadmine, mida selle artikli analüüsimisel sain?!
Suure tõenäosusega kinnitust leidvate eksperimentide läbiviimine pole huvitav ja eksperimendi planeerimisel võiks olla huvitavamaid ja uurimist väärivamaid rakursse
KÜSIMUSED
1. Paku välja mõni teine variant testimaks sarnast assimilatsioonihüpoteesi?
Test, mille käigus oleks üks esitatava pildipaari pilt selgelt äratuntav- kas see, ja millisel moel lihtsustab pildimälu taasesitumist
2.Miks kasutasid eksperimentaatorid kahte sõltuvat mõõtmist?
Esimeseses katses uuriti piltide meenutamist ilma ja koos seletusega ning teise katse puhul , et mil määral on antud seletus lihtsustamas pildipaaride meeldetuletamist. Millised on seosed ajalise siduva seosusliku tähenduse vahel
3. Eksperimtaatorid väitsid et on intuitiivselt ilmne, et kontseptuaalne interpretatsioon nn. nõmedate piltide mäletamisel kergendab nende meeldetuletamist. Miks seda pidi siis veel eksperimentaalselt testima?
Teadmine on teadmistepõhine vaid siis , kui sellele on antud ka sisuline tugi teaduslikult läbi viidud eksperimendi näol. Niikaua on see vaid intuitiivne
4. Kujuta ette eksperimenti, mis testiks, kas muusika , mis on seotud ka verbaalse seletusega, kergendaks ka selle meeldejätmist
Teeks katse väga sarnaselt eeltooduga. Annaks vaid helifraasile verbaalse tähenduse
5.Kirjelda mõnda praktilist ja loomingulist rakendust antud uurimusele
Seostamine keeleõppega ning tehnilist verbaalset oskusteavet puudutava käsitlemisel
6. Autorid ei kirjelda täpselt, kuidas nad määrasid katseisikud kahte gruppi. Kuidas sina seda teeksid?
Kasvõi paariks loe moel, liisutõmbamine, tähestikuline järjekord jne.

KATSEPARADIGMAD (EKSPERIMENDIPLAANID) [ Ch.5 ]

Mudel 1:
Randomiseeritud grupid e. sõltumatute gruppide k-plaan
(independent- subject design or between-groups design)
Põhiprobleem: randomiseerimisprotseduuri valik (124-125)
Mudel 2:

Tasakaalustatud grupid

(matched –subject design)
Põhiprobleem: mis tingimuste osas grupid võrdsustada?
kuidas grupid võrdsustada?
(mathed pairs , ad lib matching, random blocks )
Pikaajalises uuringus : katsealuste väljalangemise probleem (128-129) - kuidas seda vältida??
Mudel 3:
Sõltuvad grupid
(repeated measures or within -subject design)
Põhiprobleem: kas on võimalik ülekandeefekt? st kas on
õigustatud selle plaani kasutamine?
Mudel 4:
Tasakaalustatud sõltuvad grupid
(repeated measures sequence counterbalanced)
Probleem: õige tasakaalustatus , vältimaks süstemaatilist ülekandeefekti (järjekorra efekt võib vahle olla ka iseseisev uurimisprobleem !)
Mudel 5:
Faktoriseeritud eksperiment
(factorial experiment)

Põhiprobleem: optimaalne faktorite arv ja valik