St. tsiviilasju menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses on selgesti näha võistlevuse ehk kontradiktoorsuse printsiip vastandab ja eraldab pooli üksteisest ning kohtust. Esimesesse ossa kuuluvad kohtumenetluse printsiibid, kohtutegevuse tagamise vahendid, kohtumenetluse keele ja menetlusosaluse välistamise sätted, samuti menetlustähtaegade arvestamise üldregulatsioon. 2. Osa Kohtualluvus (selle osa moodustab regulatsioon tsiviilasja kohtualluvuse määratlemiseks, sh osa sätted rahvusvaheliste õigusvaidluste kohtualluvuse määratlemiseks. Ülejäänud sisalduvad rahvusvahelise eraõiguse seaduses). Teises osas regulatsioon võimaliku kohtualluvuse kokkuleppe korral, asja allumisel mitmele kohtule ja asjade jaotus kohtumajade vahel (TsMs § 71-§ 76), samuti valikuline, erandlik, hagita asjade kohtualluvus ( TsMS § 79- § 121). 3.Osa Tsiviilasja hind, menetluskulud ja tagatised. 4.Osa
Õigus õiguslikule ärakuulamisele – õigus esitada kohtule hagieseme suhtes omapoolseid faktilisi asjaolusid, avaldada arvamust ja vastuväiteid vastaspoole faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Kohus peab jääma erapooletuks. Dispositsiooni põhimõte – kõige omasem põhimõte. Ts.kohtumenetluse alguse, ulatuse, käigu ja lõppemise määravad pooled oma taotlustega. 5. kohtu koosseis erinevates kohtuastmetes § 16. Maakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt. § 17. Ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Ringkonnakohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. § 18. Riigikohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel Riigikohus lahendab tsiviilasja kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 6. kohtuniku taandamise alused
kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama juhul, kui ta ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu. Kohus võib määrata esindajaks ka muu pädeva isiku, kui advokaadi, kes võib nõuda oma kulude hüvitamist menetlusosaliselt. 5. Menetluskulud mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus. Menetluskulud on tsiviilkohtumenetluses seadusega kehtestatud rahalised maksed, mis kaasnevad tsiviilasja läbivaatamisega ning mis seaduses sätestatud juhtudel ja korras jäävad poolte kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud: · Riigilõiv on rahasumma, mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest. Riigilõivu tuleb tasuda: hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt; avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult;
................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10
Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud
pöördumine edasikaebusega. Ringkonnakohus ise uusi kohtuasju ei algata, ta kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid edasikaebuste alusel. Kassatsiooni korras tegeleb kohtuotsustega Riigikohus. Kassatsioon on kohtulahendi läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja tõendite põhjal. Arutatakse, kas eelnevalt on menetletus kohtuasja vastavalt seadustele ja protseduurireeglitele. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ning juhtumi tagasi saata. Tsiviilasja, näiteks abielulahutuse, lapsendamise, vanemlike õiguste äravõtmise jm., osalisteks on tavalises situatsioonis hageja ehk hagi esitaja ja kostja, kes kostab hageja pretensioonile, ning kohtunik. Kriminaalasja menetlemisel on osalisteks kohtunik, süüdistatav, prokurör ehk süüdistaja, advokaat ehk kaitsja ning kaks kaasistujat. Kaasistujaks võib olla 25-65-aastane Eesti kodanik, tal on kohtunikuga õigusemõistmisel võrdsed õigused.
igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkus. 3. Selgita: kohtumenetlus protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus. tsiviilasi on elanike erajuhtum kohtus, näiteks abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlgade tagastamine/tasumine. Tsiviilasja puhul otsustatakse osapoolte poolt esitatud materjalide põhjal. hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks. kostja isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. hageja - hagi esitaja kriminaalasi on seaduserikkumist käsitlev juhtum kohtus. Sel puhul kogutakse materjale ning selgitatakse välja, kas tegu on seaduserikkumisega. 4. Kuidas jaguneb kriminaalmenetluse protsess? Kohtueelne staadium, kohtupidamise protsess ning kohtujärgne periood. 5
Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata (orderita). Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks (esitaja hageja) Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon ametlik teadaanne. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. Inimeste õigused, vabadused ja kohustused Peamised inimõigustealased dokumendid: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 2. Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 3. Euroopa sotsiaalharta 1952 4
Üht osa inimõigustest Osapool, kes esitas avalduse (hagi) kohtule asja arutamiseks, on hageja, vastaspool aga kostja. nimetatakse võõrandamatuteks õigusteks neist ei tohi ilma jätta kedagi, ka süüdi mõistetud Kostja peab kostma, vastama hageja pretensioonile. inimest. Selliste õiguste hulka kuuluvad õigus elule, mõtte-, usu- ja südametunnistuse vabadus, Tsiviilasja puhul langetab kohus otsuse poolte esindatud materjalide põhjal. Kohtuotsuse teeb rassiline, sooline ja rahvuslik võrdsus. Keelatud on piinamine ja alandav kohtlemine. kohtunik kirjalikult, selles on öeldud, kummal osapoolel on õigus ja kuidas probleem tuleb Tänapäeval püütakse vangielu korraldada nii, et vang ei muutuks ühiskonnavaenulikuks ning ei lahendada. Kindlasti tuleb otsus põhjendada
Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. kohtuorderita. Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks. Hageja hagi esitaja kohtule. Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi peale Teist maailmasõda 1945. aastal, et vältida riikidevahelisi konflikte.
omakohus asendus õiguskohtu ning korrakohase õigusmõistmisega, mis lähtub otsuse tegemisel ainult seadusest. Ükski riik ei saa lubada vägivalla ja kuritegevuse lokkamist, kuid selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Tsiviilasjad? kõik inimestevahelised vaidlus küsimused (lepingud, töö) Haggeja?- hagi esitada Hagi? avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Kostja?- inik, asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Kriminaal asjad? kõik rängemad isiksuse vastased kuritööd Inimõiguste alusdokumendid? Euroopa inimõiguste konventsioon, mis käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta, mis sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Inimõigused? iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldises ja kehtivad kõigi kohta
ülevaate kohtukorraldusest ja õigusemõistmisest. Riigikohtus on 3-liikmeline komisjon, kes annab loa mingi asja arutamiseks riigikohtus. Kui vähemalt 1 isik 3mest leiab, et seda asja peab arutama Riigikohtus, siis seda tehakse ja vastupidi. Kui ei võeta arutusele, siis jääb jõusse II astme kohtu otsus. Esitatud kaebused arutab Riigikohus ära ¼. Riigikohtus tuleb maksta kassatsioonkautsjon. See käib nii, et haldusasjades 400.- , tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast (mitte väiksem kui 400 krooni ja mitte suurem kui 40 000 krooni). Riigikohtus võib asja lahendada ära 1 kolleegium v moodustatakse erikogu (see on mitmest kolleegiumist kokku). Riigikohtu üldkogu tähendab KÕIK kohtu kohtunikud (19). Ka teistes kohtutes on üldkogu. Distsiplinaarkolleegium igast kohtu astmest 5 kohtunikku. See moodustatakse ainult siis kui kohtunikud on eksinud ning peavad oma vigu heastama. Kohtuniku kohustused:
põhiseadusele Kassatsioon- kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kus hinnatakse seadustest kinnipidamist ning ei vaadata kohtuasja sisuliselt üle Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist Kohus-õigusemõistmist teostav riigiorgan Kostja- isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi Prokulör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine Hagi- kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja- hagi esitaja Korrakohane õigusmõistmine- õigusriigis rakendatav kohtupidamise põhimõtted Advokaat- ehk kaitsja - jurist , kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Kaasistuja- erapooletu inimene, kes jälgib kohtumõistmist ja saab ka otsuses sõna sekka öelda Haldus- inimene, kaebab vallaasutuse kohtusse või vastupidi Ambutsman- ehk õigusvahemees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asustuste suhtes
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on
Kohtualluvus võib olla 1).üldine (määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus) ja (kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud); 2).valikuline (määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele); 3).erandlik (määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda) ja (kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti-elukoha järgsele kohtule). 5. Kohtunike personaalse sõltumatus tagamine. Kohtuniku staatus. Kohtuniku ametisseenimetamine. Kohtuniku ametist vabastamine ja tagamine. Kohtuniku staatus. Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, magistrikraadiga õigusteaduses, kes oskab eesti
Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on uhtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 98. Kirjelda hagimenetluse protsessi Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnõuete puhul on hagimenetlus, mis on kulukam, keerulisem ja aeganõudvam kui maksekäsu kiirmenetlus. Hagimenetluse algatamist kaaludes tuleb arvestada kõigepealt selle kuludega. Hagiavalduse esitamisel kohtule tasutakse riigilõivu kas lähtudes hagihinnast (mida suurem tsiviilasja hind, seda suurem riigilõiv) või kindla summana. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt. Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab juhul, kui vastaspool kaotab protsessi, temalt tasutud riigilõivu sisse nõuda). Advokaadile, muule lepingulisele esindajale ja nõustajale kulutatud summad mõistetakse kaotajalt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (s
Kirjalikus menetluses ei ole pooltele tagatud suulise menetlusega analoogseid võimalusi kompromissi sõlmimiseks st puudub aktiivne lepitaja kohtuniku isikus viisil, nagu seda rakendatakse suulise menetluse puhul. Samuti puudub tsiv.kohtumenetluse seadistikus iga- sugune osutus kompromissi sõlmimise kirjalikus menetluses. Eesti kohtunike küsitluse järgi on üks kompromissi sõlmimise takistusi kohtunike suur töökoormus, mis ei võimalda tsiviilasja istungiks piisava põhjalikkusega ette valmistada. Kohtunike võimalused kompromissmenetluses Et tulevikus oleks kompromisse rohkem kui seni, tuleb ja kavatsetakse Eestis rohkem tähelepanu pöörata kompromisside osakaalu suurendamisele, mõtteviisi muutustele ja kompromissikultuuri juurutamisele. Kohtuniku ülesanne lepitajana seisneb mõlemapoolsete möönduste tekitamises,st et kostja nõustuks kõrgema ja hageja madalama pakkumisega kui esialgu plaanitud
TSIVIILKOHTUPIDAMINE Reguleerib TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK Vastu võetud 20.04.2005. a seadusega (RT I 2005, 26, 197), jõustumise aeg 1.01.2006. MENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED Õigusemõistmine tsiviilasjades. Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seaduses ettenähtud juhul
kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3.3 Mis on tsiviilkohtu, halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne? Tsiviilkohus peab tagama, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Halduskohtu ülesanne on vastutada eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kriminaalkohus tegeleb kõige rängemate kuriteoliikidega. 3.4 Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem, mida see kodanikule võimaldab? Kohtualusel on õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohus. 3.5 Kirjelda igat astet eraldi, mida see võimaldab?
ja vastu esitavad argumente advokaat (kaitsja) ja prokurör (süüdistaja). Advokaadi võib kohtualune ise valida, kuid prokurör määratakse riiti poolt ja ta esindab riiki kohtukaasuses. Lisaks kohtunikele on ka kirminaalasjas kaks kaasistujat, kelelks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, kellel on õigusmõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kriminaalõigus kuulub avaliku õiguse alla, kuna süüdistatav on väidetavalt eksinud riigi seaduste vastu. Tsiviilasja puhul on tegu eraiskutevahelise vaidlusega (nt jagavad oma vara, solvanguid). Kohtule avalduse ehk hagi esitajat nimetatakse hagejaks ja süüdistatavat nimetatakse kostjaks. Tsiviilasi kuulub eraõiguse alla, kuna jagatakse oma au- või varavõlgu ja ei ole otseselt rikutud üldist õiguskorda riigis. Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks, et ta ei peaks õigust mõistes kartma oma töökoha kaotamise pärast. Sellel kohalt võib ta lahkuda omal soovil
413. instituting a civil procedure 414. conciliation procedure lepitusmenetlus 415. extra-judicial dispute settlement kohtuväline vaidluse lahendamine 416. arbitral tribunal vahekohus 417. Court of Justice of the EU Euroopa Liidu kohus 418. European Court of Human Rights Euroopa Inimõiguste kohus 419. misdemeanor procedure väärteomenetlus 420. Code of Civil Procedure tsiviilkohtumenetluse seadustik 421. adjudication of civil matter tsiviilasja lahendamine 422. proceeding of action hagimenetlus 423. plaintiff/defendant hageja/kostja 424. claim is settled nõuet rahuldama 425. claim is denied nõuet rahuldamata jätma 426. participate in person 427. be represented by a representative 428. contractual representative lepinguline esindaja 429. proceedings on petition hagita menetlus 430. adversarial procedure võistlev menetlus 431
rahasumma. Tasutakse hagi esitamisel, vastuhagi korral, kaebusel, avaldusel. Maksab avaldaja toimingu tegemiseks ette. Pool sellest tagastatakse, kui pooled jõuavad kokkuleppele või hageja loobub hagist. Kassatsioonikautsjon Riigikohtule esitatavalt kassatsioon- või määruskaebuselt ja teistmise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kassatsioonikautsjon. Kassatsioonkaebuselt tasutakse kautsjonina 1% tsiviilasja hinnast, arvestades kaebuse ulatust, kuid mitte alla 400 ja mitte üle 40 000 krooni. Hagita asjas, mittevaralise hagi asjas, samuti määruskaebuselt tasutakse kautsjonina 400 krooni. Makstakse riigikohtu kontole, kui kaebus rahuldatakse, siis kautsjoni summa tagastatakse. Kui ei rahuldata või ei võeta menetlusse, siis läheb raha riigi tuludesse. Asja läbivaatamise kulud on (tasub ette see pool, kes taotleb toimingu tegemist):
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kentmanni 13 15158, Tallinn Tsiviilasja number: 2-16-9 07.oktoober 2016 Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Elukoht: Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53667899 Kostja esindaja Vandeadvokaat Jaan Mölder Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu Tel: 54877854 E-post: [email protected]
Toimub lepingu alusel- hooneõis seadmise lepinguga. Hon on võõrandatav aga selleks vaja omaniku luba. Tähtaeg max 99 a. Hon ise on ka tasuline. Ostueesõigus: kinnisasja omanikul on piirang peal, kellele ta saab asja müüa. Tekkimise alused: seadus; tehing ( kajast kinnistusraamatus). Teostamisel: ostja; müüja ja ostueesõigusega teostaja. Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb kasutada teist keelt kui valdav rahvas räägib nt vene keelt. Asjade arutamine ja kohtuotsuste
Millised tegevused on näited kodanikuosalusest? Vasta JAH/EI. 3 p 2. Õigusemõistmine. 3 p 6 õiget 3 p, 45 õiget 2 p, 23 õiget -1 p. Kanna järgnevast loetelust juhtumid tabelisse vastavalt sellele, kas tegu on tsiviilasja KODANIKU- või kriminaalasjaga? Kirjuta tabelisse vastav number.
Maakohtud on esimese astme kohtud ning ned nimetatakse ka kui üldkohtud. Maakohtus on ametis kokku 145 kohtunikku. Maakohtus asuvad ka kinnistus-,registri- ja kriminaalhaldusosakond, mis täidavad haldusfunktisooni. Ringkonnakohus on teise astme ning riigikohus kolmanda astme kohtud. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tuleneb kohtuasi erinevatest lepingutest ja võlgnevstest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, pankrotiasjad, tööõigus jne. Tsiviilasja alustamiseks tuleb maakohtule esitada TsMSis sätestatud nõuetele vastav pöördumumine ehk hagavaldus. Kohtule esitatavas hagiavalduses on vaja ära näidata kellelt nõutakse, mida nõutakse, miks nõutakse ja millised tõendid seda nõudmist põhjendavad. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ehk isik, kes on esitanud hagi ning kostja, kes on isik, kelle vastu on hage esitatud
· kohtu likvideerimisel; · kohtunike arvu vähendamisel · jm seaduses loetletud põhjustel. Kohtunikku saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. 10.4 Tsiviilkohtumenetluse põhimõtted (võistlevus, menetlusökonoomika, dispositiivsus, kompromissi soodustamine) Tsiviilkohtumenetluse ülesanne-menetlusökonoomia Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Dispositiivsuse põhimõtte kohaselt ei saa kohus algatada tsiviilasja ilma poole avalduseta. Samuti peavad pooled määrama hagi eseme ja vaidluse ulatuse. Dispositiivsuse põhimõtte hulka kuulub ka poolte õigus lõpetada menetlus kokkuleppega. Dispositiivuse põhimõtte piirangud on võimalikud eelkõige avalikes huvides, alaealise ning piiratud teovõimega isiku huvides. /.../ Kolleegium leiab,
esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Euroopa lõiming ehk integratsioon Euroopa Liitu kuuluvate ja sinna astuvate riikide omavaheline ühtlustumine ja kujunemine tervikuks Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt moodustatakse ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest Hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja hagi esitaja Hind rahasumma, mille eest kaupa saab osta Hõive, tööhõive rahvastiku hõlmatus tööga; hõivatu vastand on töötu Hääleõigus kodanikule ja mittekodanikule seadusega antud õigus valida esindajaid riigi- ja omavalitsusorganitesse ning osaleda rahvahääletusel Identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine
3) õigusnormid õiguse põhivaldkondade (avalik õigus, eraõigus), õigusharude ja õiguse instituutide järgi Lisaks: 1) lihtnorm 2) liitnorm Ius scriptum / ius non scriptum Ius distributiva / ius commutativa I, II või III samba õigus (Laffranque) Formaalne või mitteformaalne sanktsioon Tavaõigus, kanooniline, positiivne, pretsedendiõigus, leping, õigusteadlaste arvamused, väärtused, õiguse üldpõhimõtted Millises suures õigussüsteemis võiks toimuda antud tsiviilasja arutamine? Ratio decidenti / orbiter ... Imperatiivne või heteronoomne kohustus Moraalinormid Korporatiivnormid Õigusnormid Tavanormid Kanoonilised normid Õigusallikas Aarnio lk 172-175 (kuni 194 võik ka lugeda) õigusaktide prima facie kohustuslikkus Tugevalt kohustav õigusallikas Nõrgalt kohustav õa Lubatud õa On seadusega vastuolus, on seadus õigusjõult ülimuslik On vastuolus seadusega, võib VV selle kehtetuks tunnistada
Entsüklopeediale või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi või lühend, ilmumisaasta ja – kui viidatakse märksõnale – siis lühend sub. Näide: Majanduse sisevastuolude erakordne teravnemine... (EE 1992 sub majanduskriis). Viidates normatiivaktidele, tuuakse ära viide akti konkreetsele sättele (paragrahv, lõige, punkt), lehekülje märkimine ei ole vajalik. Näide: Tulumaksuseadus, § 26 lg 2. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasja nr II-2-781/1995 otsuse p 4. Viidates elektroonilistele allikatele, järgitakse samu viitamisreegleid, mis muudelegi allikatele viitamisel. Viites esitatakse autori perekonnanimi või asutuse, ettevõtte nimi, materjali kasutamise kuupäev ja lehekülje numbrid (kui on). Näide: … vastavalt rahandusministeeriumi suvisele majandus- ja eelarvetulude prognoosile (Rahandusministeerium, 30.07.2004) 3.4. Töös lisade esitamine
tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. (3) Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 33. Kirjeldada järgmisi menetlusi: tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus ja kriminaalmenetlus. siviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. (2) Tsiviilasja võib poolte kokkuleppel anda lahendada vahekohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisit
Kehtib seaduse ülimuslikkusõiguskohtu põhimõte, mille kohaselt peab juhinduma vaid seadusest. Kohtumenetlus protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus. Tsiviilasjad on kohtuasjad, kus mõlemal osapoolel on võrdsed õigused ja kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast. ( nt : abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine , üürilepingu lõpetamine) Hagi kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks Hageja hagi esitaja Kostja isik / asutus , kelle vastu on esitatud kohtusse hagi. Kriminaalmenetluse käigus kogutakse tõendeid , et välja selgitada, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Kriminaalmenetlusel on kaks staadiumi: kohtueelne ja kohtumenetlus ( nt vargus, röövimine, altkäemaks, avaliku korra rikkumine vägivallaga) Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis: · kodu ja isiku puutumatus
A tugines seejärel telefoniteenuse lepingu tingimusele, mille järgi lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlused A valikul, kas kliendi või tema enda asukohajärgses maakohtus. Kuidas toimib Harju Maakohus? A jur. Isik §104 lg 1, 3 punkt 1 tühine kokkulepe §79lg 1 asi tuleks lahendada Võrus §75 lg 2 Harju Maakohus saadab selle Võrru §105 Hageja otsustab koha!!!!!!!!! hagiasi- ühisvara jagamine. 3. seminar VI. Tsiviilasja hind, menetluskulud ja tagatised Kohtukulu Riigilõiv, kautsjon, asja läbivaatamise kulu Kohtuväline kulu- esindaja kulud 1. A esitas B vastu 3. detsembril 2008 hagi ühisvara jagamiseks. Kohus määras jagatava ühisvara hinnaks kokku 3 250 000 krooni. Maakohus otsustas 17. juunil 2009 jagada ühisvara selliselt, et jätta ühisvaras olnud kinnistu A-le ja kohustada A-d maksma B-le hüvitisena 1 500 000 krooni. A ei nõustu maakohtu otsusega ja esitab selle peale 15. juulil 2009
Lapse elukoha suhtes ei ole RK otseselt vastuväiteid esitanud. Kohtu seisukohad TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ega huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodu on kohaldatav ka hagita menetluses. TsMS § 3 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. 21 Teise isiku eest kohtusse avalduste esitamine ning kohtumenetluse esilekutsumine ei ole TsMS § 3 nõuetega kooskõlas. Avalduse eesmärk ei ole selliselt esitatud avaldusega saavutatav ning kohus
Tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku pikkuse tuvastas EIK asjades Treial vs. Eesti*32 ja Shchiglitsov vs. Eesti.*33 2007. aastal tehtud otsuses Saarekallas OÜ vs. Eesti*34 tuvastas EIK lisaks tsiviilkohtumenetluse ebamõistlikule kestusele ka konventsiooni artikli 13*35 rikkumise, leides, et Eestis puuduvad menetluse pik- kuse asjades riigisisesed õiguskaitsevahendid.*36 2009. aastal tehtud otsuses asjas Missenjov vs. Eesti*37 leidis EIK samuti, et kaebaja õigust tsiviilasja arutamisele mõistliku aja jooksul oli rikutud, ning seejärel kordas, et analoogsetes asjades puuduvad isikul konventsiooni artiklis 13 ette nähtud tõhusad riigisisesed õiguskaitsevahendid. EIK andis Missenjovi otsuses juhised, kuidas olukorda lahendada.*38 Kuna OÜ Saarekallas ja Missenjovi otsuste tegemise ajaga võrreldes on oluliselt muutunud nii Eesti seadused kui ka kohtupraktika, tuleb tsiviil- ja halduskohtumenetluse pikkuse hindamisel ja heastamis-
seos, mis ise on induktiivne üldistus: kui inimest on noaga haavatud ja ta sureb, siis [suure tõenäosusega] inimene suri noahaava tagajärjel). 17. Milline peab olema kohtuotsuse sisu ja struktuur TsMS § 442 järgi? (1) Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, kirjeldavast ja põhjendavast osast. (2) Otsuse sissejuhatuses märgitakse: 1) otsuse teinud kohtu nimetus; 2) otsuse teinud kohtuniku nimi; 3) otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht; 4) tsiviilasja number; 5) hagi ese; 51) tsiviilasja hind; 6) menetlusosaliste nimed ja isiku- või registrikoodid; 7) menetlusosaliste aadressid, kui see on ilmselt vajalik otsuse täitmiseks või tunnustamiseks; 8) menetlusosaliste esindajate nimed, esindajate asendumise korral viimaste esindajate nimed; 9) viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses. (5) Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel
muudel seaduses sätestatud juhtudel. Riigi õigusabi andmise eesmärgiks on tagada kõigile asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus ning seda reguleerib 01.03.2005 jõustunud riigi õigusabi seadus. Riigi õigusabi liigid on: 1) määratud kaitse kriminaalmenetluses; 2) isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 3) isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus; 4) isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 5) isiku esindamine halduskohtumenetluses; 6) isiku esindamine haldusmenetluses; 7) isiku esindamine täitemenetluses; 8) õigusdokumendi koostamine; 9) isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Notarite Koda Notarite Koda on avalikõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Notareid on seisuga 1
Riigi õigusabi andmise eesmärgiks on tagada kõigile asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus ning seda reguleerib 01.03.2005 jõustunud riigi õigusabi seadus. Riigi õigusabi liigid on: 1) määratud kaitse kriminaalmenetluses; 2) isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 3) isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus; 4) isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 5) isiku esindamine halduskohtumenetluses; 6) isiku esindamine haldusmenetluses; 7) isiku esindamine täitemenetluses; 8) isiku esindamine teistmismenetluses; 8) õigusdokumendi koostamine; 9) isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Prokuratuur Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuuri tegevust kriminaalmenetluse toimetamisel reguleerib KrMS ja KarS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus.
Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus (TsKMS § 69-121). Kohtualluvus on: üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. Kohtualluvus sätestatud igas menetlusseadustikus eraldi. Kohtualluvus Nt kohtualluvus halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt (HKMS § 8) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust, esitatakse kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või
окружной судringkonnakohus Государственный судRiigikohus третейский судvahekohus суд низшей инстанцииmadalama astme kohus суд первой инстанцииesimese astme kohus суд высшей инстанцииkõrgema astme kohus рассмотрение делаasja läbivaatamine состав судаkohtukoosseis рассмотрение гражданского делаtsiviilasja lahendamine единоличное рассмотрение делаkohtunik lahendab asja ainuisikuliselt коллегиальное рассмотрение делаkohus lahendab asja kollegiaalselt член судаkohtliige принятие решенияlahendi tegemine тайна совещания судейnõupidamissaladus особое мнение судьиkohtuniku eriarvamus
esindab riigikohut, teostab järelvalvet, teeb riigikogule ettepaneku riigikohtu kohtunik ametisse nimetamiseks, 1 kord aastas (kevadel) teeb riigikogule ettekande kohta. Riigikohtusse pöördumine: riigikohus ei võta kõiki kaebusi vastu; 3 liiget vaatavad kohtuasja läbi, nendest oleneb, kas võetakse riigikohtusse arutamiseks. Riigikohtusse pöördudes pole vaja riigilõivu maksta, vaid kautsjon. Tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast, hagita asjad: lapsendamise otsused, eeskosteprobleemid, pärandi hoiu asjad kassatsioon 50 eur. Kohtunikuks nimetamine: vastav magistrikraad, sobilikud omadused, politseist järelpärimine, 2 aastane kohtuniku ... teenistus. Eksam riigikohtus. 68. eluaastani võib olla kohtunik ametis, pension 75x palgast. I ja II astme kohtunikud nim ametisse presidendi poolt. III astme riigikogu poolt. Peab andma ametivande. Kohtuniku kohustused: üldkohustus (ametikohustuse täitmine sõltumatult,
Kui maksekäsu kiirmenetlus ja hagimenetlus lähtuvad eeldusest, et võlgnik on maksejõuline ja nõude lahenemine toimub kohtulahendi abil tulevikus. Hagimenetlus. Traditsiooniline menetlusliik tsiviilnõuete puhul on hagimenetlus, mis on kulukam, keerulisem ja aeganõudvam kui maksekäsu kiirmenetlus. Hagimenetluse algatamist kaaludes tuleb arvestada kõigepealt selle kuludega. Hagiavalduse esitamisel kohtule tasutakse riigilõivu kas lähtudes hagihinnast (mida suurem tsiviilasja hind, seda suurem riigilõiv) või kindla summana. Näiteks on 200 000 kroonise hagihinna puhul riigilõivuks 10 250 krooni. Hagiavalduse esitamisel tuleb rahaliste nõuete puhul riigilõivu tasuda ainult põhinõudelt. Hagimenetluse kulud kannab kaotaja, s.o isik, kelle kahjuks otsus tehti (seega saab juhul, kui vastaspool kaotab protsessi, temalt tasutud riigilõivu sisse nõuda). Advokaadile, muule
- Täielikud ja osalised – täielik kaebus on selline, kus saab kaevata eranditult kõigi kohtulahendi nüanside peale. Neid umbes kolm – tõendatus (faktilised asjaolud), materiaalõiguslik kvalifitseerimine (kas katse, lõpuleviidud tegu), menetlusõigus (kas ja kuivõrd on menetlusõigust järgitud). Osaline on see, kus ei saa kõige peale kaevata, nt kassatsioonkaebus, kus saab kaevata ainult õiguslikku külge. Tsiviilkostja saab kaevata ainult tsiviilasja peale. Kassatsioonkaebus saab ja peab olema teistkordne kaebus. - Devolutiivsed ja mittedevolutiivsed (evolutiivsed) – kui mingi kohus on teinud lahendi, nt maakohus, siis on loomulik, et inimene ei soovi enam sama instantsio kohtuga tegemist teha, vaid kõrgema instantsiga. Devolutiivne ongi kaebus kõrgemale astmele. On leitud, et mõnikord on ehk mõistlik pöörduda madalamale või samale astmele – kaebus kohtumääruse peale
Kohtualluvus on: üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. 16. EL ÕIGUSE ALLIKAD, PÕHIVABADUSED, ÜLIMUSLIKKUS JA OTSEKOHALDUVUS, EL SISENE KOMPETENTSIDE JAGUNEMINE. Õiguse allikad: Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud) Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne)
üks kolleegium lisaks eelnevatele on distsiplinaarkolleegium. kaasatakse madalama astme kohtunikke. Riigikohtu erikogu kutsutakse kokku siis kui on vaja lahendada kolleegiumite vahelisi erimeelsusi. Tulenevad seaduste erinevast tõlgendamisest. Riigikohtusse pöördumine on läbi kassatsiooni kautsjoni. Kriminaal või väärteo asjad on kassatsiooni vabad. Haldusasjades 400 krooni. Tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast, mitte alla 400 kr ja mitte rohkem kui 40 000 krooni, nõude väärtus, mida tahetakse kohtusse esitada.(<-hagiga). Hagita asjadeks on isiku surnuks tunnistamise tõestamine, isaduse tuvastamine (nendes on 400 kr.). Kui asja menetlusse ei võeta siis raha tagasi ei saa. Kohtunike kohustused: (üldiselt) 1) õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest.
või kriminaalkohtumenetlust või väärteomenetlust. Kui kaalul on üksikisiku õigused, peab erikorras tehtud lahendit olema võimalik vähemalt lõppastmes sellises kohtumenetluses vaidlustada; erikord peab olema ette nähtud seaduses selgesõnaliselt; 36 RKEK 3-3-1-8-01, p 18; RKHK 3-3-1-48-05, p 13; 3-3-1-67-05, p 8 (tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kohta). Samas on tsiviilkohtul pädevus tuvastada ka haldusõiguslikke küsimusi, nt haldusakti kehtivust, kui nendest sõltub tsiviilasja lahendamine, RKTK 3-2-1-17-03, p 12; 3-2-1-141-04, p 33. Tsiviilkohus ei saa aga nt tunnistada kehtivat haldusakti kehtetuks. 37 RKHK 3-3-1-59-02 (hooneregistri kohta); 3-3-1-31-99 (tsiviilõiguslikud asjaolud maksumenetluses); 3-3-1-3-99 (notari toimingud). 38 RKHK 3-3-1-35-06, p 8. pädevust muutev seadus peab Riigikogus olema vastu võetud absoluutse häälteenamusega.39 Riigiasutuste vaheliste vaidluste lahendamisel riikliku järelevalve teostamise üle võib
men alustamiseks (maksejõuetust ei ole kont, nõuet ei ole kont), meedias tekib tunne, et ongi pankrot käes. Tahetakse teha nii, et seda ei nimetataks men alustamiseks. P men- toimub kohtuvälise ja kohtuliku menetlusena. Seda saab eristada funktl-lt- kohtulik- need toimingud, mida tehakse kohtus, vaidlus ise jne, mis on seotud kohtutegevusega. Kõik muuu, mius tpimub väljapool kohut, on kohtuväline. Kohtulik men- reg eelkõige TsMS-s. menetletakse kui tsiviilasja. P seadus- annab ainult erisused. Reg eelk kohtuvälist menetlust, alates sellest, mis õigused on ajutisel halduril, kõik, mis tehakse varaga jne. Kohtuvälist men on rohkem p men-s. lisaks neile kahele seadusele, on veel üks seadus- tsiviiltäitemenetluseseadustik. Haldur varaga seoses peab vara müüma. Kõik, mis puudtab vara müüki, seda reg-b tsiviiltäitemen seadustik, erandid tulenevad pankrotiseadusest. Pankrotiseaduse kujunemine. Eesti I- 01.09.1992.
- Akadeemia, 3/1990. 2. Mille poolest erineb otsene maks kaudsest maksust? Nimeta mõni otsene maks. Mis on selle maksu korral maksustamise objekt? Nimeta kaudseid makse. Mida maksustab kaudne maks ja mil viisil? Maksu eest otsest vastuteenet ei saada. Maksu eest saadakse riigi ja kohaliku omavalitsuse toimimine ja nende pakutavad ühishüved. Lõivu on tasu mingi teenuse eest (dokumendi väljastamine, tsiviilasja arutamine kohtus jmt). Otsese maksu korral on maksu koguja ja maksumaksja vahel otsene side. Maksukoguja teab, kes maksab ja palju maksab. Sama teab maksja. Maksu objektiks võib olla isik (pearaha ehk isikumaks), vara (maa-, auto-, kapitali- jt maksud), samuti tulu või tööjõu maksumus. Näiteks maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudne maks muutub osaks kauba või teenuse hinnast (tollimaks, aktsiis ja käibemaks)
kaheksa liiget nimetab Riigikohtu üldkogu (KS § 29). Kolleegium otsustab asja viieliikmelises, kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kolmeliikmelises koosseisus. Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. 97. Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. Üldkogule võivad kohtuasja lahendamise üle anda ka teised Riigikohtu kolleegiumid ja erikogu, kui neil tsiviilasja, kuriteo- või väärteoasja või haldusasja lahendamisel tekib põhjendatud kahtlus asjasse puutuva õigustloova akti või välislepingu PS-le vastavuses. Üldkogu ainupädevuses on läbi vaadata taotlused tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või erakonna tegevus (PSJKS § 3). 98. Mis on abstraktne normikontroll? Tähendab, et ei lähtuta konkreetsest kaasusest
o kui nt toiming tuleb teha kohtus, siis on takistavaid põhjusi juba rohkem o ka haigus peab olema piisavalt tõsine, et takistada menetlustoimingut tegemast mingi osa sellest ajast on kindlasti adekvaatselt loetud mõjuva põhjuse hulka o tõenäoliselt kohalik tuimestus o valude vastu saab valuvaigisteid o kui oleks haiglas olnud pikemalt, siis see oleks mõjuv põhjus ilmselt 156. Maakohus andis kohtualluvuse korras määrusega tsiviilasja üle teisele kohtule 16. jaanuaril 2003. a. Hageja esitas määruse peale määruskaebuse 27. jaanuaril 2003. a. Mida teeb kohus? TsMS § 76 lg 1 ja 2: võib esitada määruskaebuse määruskaebus esitatakse Maakohtusse, kohtunikule, kes määruse tegi TsMS § 661 lg 2: määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva TsMS § 62 lg 1 räägib, et tähtaja arvutamisel kohaldatakse TsÜSi TsÜS § 135 II Eelmenetluses esitatavad taotlused ja kohtu toimingud 165
annaabi.ee 
