Konspekst (0)

Õiguskantsler – ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet.
Kohtunik – jurist , kes teostab õigusmõistmist.
Advokaat – kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus.
Prokurör – riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine.
Kohtukaasistuja – EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel.
Ombudsman = õiguskantsler.
Kassatsioon – kohtuotsuse läbivaatamine Riigikohtus.
Apellatsioon – Kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonna- ehk II astme kohtusse.
Süüalune ; kohtualune – oletatav kuriteo või õigusrikkumise toime pannud isik.
Erakond – kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon .
Ametiühing – on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks.
Kodanikuosalus – inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides.
Isikupuutumatus – õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. kohtuorderita.
Hagi – kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks.
Hageja – hagi esitaja kohtule.
Kostja – isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud.
Süütuse presumptsioon – korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist.
Konventsioon – rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas.
ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi peale Teist maailmasõda 1945. aastal, et vältida riikidevahelisi konflikte.
ERAKONNAD & AMETIÜHINGUD
Huvide realiseerimise kanalid :
1) ühiskondlikud liikumised
2) huvi (surve) grupid
3) erakonnad
4) kodanikuosalus
Riigikogus on esindatud 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad: Reformierakond , IRL ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond.
Vasakpoolsed erakonnad – sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest peab olema riigil. [ Sots.dem. erakond, Keskerakond ]
Parempidised erakonnad – igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eest, inimest peab suunama ja innustama töötama, kaitsevad rikkamate ja jõukamate huve.[ Reformierakond, IRL]
Tsentristlikud erakonnad [ Eestimaa Rohelised, Rahvaliit ]
ÕIGUSKAITSE & KOHUS
Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on :
1) Kehtib seaduste ülimuslikkus.
2) Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine.
3) Kohtu erapooletus .
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis on :
1) Kodu ja isiku puutumatus.
2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta.
3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus ).
4) Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni .
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel on :
1) Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi.
2) Õigus süütuse presumptsioonile.
3) Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel.
4) Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine.
5) Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine.
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil on :
1) Korduva süüdimõistmise välistamine.
2) Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus.
INIMESTE ÕIGUSED, VABADUSED & KOHUSTUSED
Peamised inimõiguste dokumendid on :
1) Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948)
2) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950)
3) Euroopa sotsiaalharta
4) Laste õiguste konventsioon (1954)
Tähtsamad inimõigused on :
1) Õigus elule.
2) Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele.
3) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele.
4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest.
5) Õigus perekonnale ja eraelule.
Poliitilised õigused ja vabadused on :
1) Õigus rahvusele ja kodakondsusele.
2) Õigus usu- ja mõttevabadusele.
3) Õigus sõnavabadusele.
4) Õigus liikumisvabadusele.
5) Õigus koosolekute- ja ühingutevabadusele.
6) Hääleõigus.
Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on :
1) Õigus tööle ja puhkusele.
2) Õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele.
3) Õigus inimväärsele elatustasemele.
4) Õigus sotsiaalsele kindlustatusele.
5) Õigus tervise kaitsele ja arstiabile.
Inimõigused kultuuri vallas on :
1) Õigus haridusele ja kultuurile .
2) Õigus rahvuskultuuri ja –keele säilitamisele.
3) Õigus teabele.
1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega :
o Inimõigustest kinnipidamiseks vajalikud tingimused peavad looma riik ja valitsus.
o Inimõigused on kujunenud välja rahvusvaheliselt.
2. Inimõigused tõusid päevakorda peale II MS.
o Saksamaa ja tema liitlaste purustamine oli loonud tingimused demokraatia võimulepääsuks.
o Globaalsed purustused , hukkunute arv näitasid, et inimelu pole midagi väärt.
3. Inimõiguste mõiste võttis kasutusele ÜRO 1945.a., et vältida ulatuslike konfliktide teket.
4. Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale.
KÜSIMUSED : Kodanikuosalus.
1. Milliseid võimalusi on inimestel osalemiseks avalikus elus?
Keskkonna- ja rahuliikumised, aidsi-ja vaesusevastased kampaaniad, heategevusüritused, ümarlauad, avalikud arutelud kohalike probleemide üle.
2. Millised on erakonna liikme kohustused?
o Liige peab käima koosolekutel .
o Liige peab maksma liikmemaksu.
o Liige peab järgima partei programmi ja põhikirja.
3. Mida võimaldab kodanikuosalus?
Võimaldab osaleda avalikus elus.
4. kuidas jaotatakse kodanikuühendused?
1) Mittetulundusühingud (MTÜ)
2) Sihtasutused (SA)
3) Seltsingud
5. Miks luuakse kõige rohkem mittetulundusühinguid?
Sest MTÜ-de loomine on lihtsam, on vaja vaid vähemalt 2 liiget ning 1 põhikirja.
6. Milliste probleemidega tegelevad korteriühistud?
Tegelevad kortermaja probleemide ja halduse küsimustega.
7. Nimeta naabrivalve kasutegureid.
o Inimesed jälgivad ise korda ja turvalisust oma koduümbruses.
o Inimesed tunnevad huvi kahtlaste isikute vastu.
o Vajadusel informeeritakse politseid.
8. Millal on demokraatia tugev?
Siis, kui kodanikud oma õigusi kasutavad ja tunnevad kohustust neid kaitsta.