Kostja vastus (0)

Harju Maakohus
Kentmanni kohtumaja
Kentmanni 13
15158, Tallinn
Tsiviilasja number: 2-16-9
07.oktoober 2016
Kostja Kuuno Kloop
Isikukood : 38504159741
Elukoht: Jaama 40-11, Kohtla-Järve
E-post: Kloop@ gmail .com
Tel: 53667899
Kostja esindaja Vandeadvokaat Jaan Mölder
Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu
Tel: 54877854
E-post: [email protected]
Hageja Jana Tasane
Isikukood: 47607152821
Elukoht: Haava 24A 1, Tartu
Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu
Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen
Aadress: Tee 1a, Tartu
Tel: 51234567
E-post: [email protected]
KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS
Hagihind: 10 021,85 eurot
Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016
I Kostja menetluslikud seisukohad
1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine. Hageja on hagi esitanud Harju Maakohtusse ning väidab, et kostja elukohajärgses kohtus asja lahendamine põhjustaks talle suuri ebamugavusi ning raskuseid, kuid seadus ei anna võimalust kohtualluvust valida selle järgi, milline kohus on hagejale kõige meeldivam ja mugavam. Hageja poolne kohtu valiku põhjendus on küsitav, sest selle järgi oleks temale kõige lähem kohus hoopiski Pärnu Maakohus. Tulenevalt TsMS § 79 lg 1 oleks hagi tulnud esitada hoopis Viru Maakohtusse.
1.2 Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagi oli õigesti menetlusse võetud, siis leiab kostja, et hageja on ebaõigelt arvestanud hagihinna. Vale hagihind on tekkinud sellest, et hageja on arvutanud viivist lisaks põhivõlale ka intressidelt, mida aga VÕS § 113 lg 6 kohaselt teha ei tohi (selline kokkulepe on tühine), samuti arvestanud valesti päevade arvu. Viivise summaks tuleb seega 973,35 eurot (900 x 0,1% x 432p) + 2300 – 950 x (0,1% x 433p). Lisaks ei ole õiguspäraselt arvutatud TsMS § 367 alusel nõutav viivis , mis arvutatakse vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule ning mis peaks tegelikult olema 182,25 eurot (900 x 8,1%) + (1350 x 8,1%). Seega kujuneks uueks hagihinnaks 6855,6 eurot (5450+973,35+182,25+250), millelt tuleb tasuda RLS § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel riigilõivu 450 eurot.
II Kostja ei võta hagi õigeks ja esitab järgmised vastuväited:
2.1 Hageja ei saa nõuda kostjalt lepingute täitmist VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel.
2.1.1 Kostja ei nõustu hageja väitega , et kostja on jätnud rahalised põhikohustused täitmata (hagiavalduse punkt 1.4), sest rahalisi kohustusi ei ole kostjale tekkinud. Kostja ei nõustu hagiavalduse punktis 1.1 toodud väitega, et pooled sõlmisid 28.05.15 ja 19.06.15 suulised laenulepingud . Pooled pidasid küll läbirääkimisi ning leppisid kokku ka tingimustes, kuidas lepinguid peaks täitma, kuid lepingute sõlmituks lugemiseks puudub hageja aktsept kostjale laenu andmiseks (Lisa 1).
Muuhulgas leiab kostja, et tegemist oli krediidilepingutega VÕS § 401 lg 1 tähenduses.
2.1.2. Juhul, kui kohus loeb krediidilepingud siiski sõlmituks, on kostja seisukohal, et kõnealused lepingud on vastuolus heade kommetega ning seega tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kõnealused krediidilepingud on ühte poolt (antud olukorras kostjat) liigselt kahjustavad. Tehing on heade kommetega vastuolus juhul, kui on täidetud TsÜS § 86 tulenevad objektiivsed ja subjektiivsed eeldused. Kostja leiab, et täidetud on nii koosseisu objektiivsed tingimused kui ka subjektiivsed. Krediidilepingutes on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja seetõttu on tehingud tehtud ühele poolele äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Krediidilepingutega kohustus hageja andma kostja käsutusse rahasummad (900 eurot ja 2300 eurot) ning kostja kohustus krediidi kasutamise eest maksma tasu ning lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kõnealuste lepingute kohaselt oli krediidi kasutamise tasu võrdne krediidisummade endaga. Hageja nõudis intresse suuruses 900 eurot ja 2300 eurot, mis olid fikseeritud rahasummana lepingus. Tulenevalt VÕS § 397 lg 2 (krediidilepingutele kohalduvad laenulepingu sätted VÕS § 401 lg 3 kohaselt) tuleb intressi tasuda kas seadusjärgses või lepingujärgses määras ehk protsendina krediidisummalt. Antud olukorras on selleks määraks mõlemal juhul 100%, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja kostja jaoks äärmiselt ebasoodne arvestades seda, et seadusjärgne intress ei ole ligilähedanegi 100 protsendile. Lisaks sellele sisaldub krediidilepingutes säte, et viivist tohib hageja nõuda ka intressilt, mis on aga seadusevastane tulenevalt VÕS § 113 lg 6. Hageja ja kostja vahel on varasemast ajast ärilised suhted (hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust), mis on nüüdseks muutunud negatiivseteks. Hageja ei ole kostjale tagastanud Roufling OÜ vajalikke dokumente (lisa 2), mistõttu on hageja ja kostja vahel endiselt sõltuvussuhe , mis on tinginud kostja nõustumise talle ilmselgelt ebasoodsate tehingute tegemisega. Sel põhjusel leiab kostja, et krediidilepingud on tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel.
2.1.3. Juhul, kui kohus ei loe poolte vahelisi krediidilepinguid TsÜS § 86 lg 1 alusel tühisteks, on kostja seisukohal, et hageja ei ole täitnud VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidilepingutest tulenevaid kohustusi anda kostja käsutusse rahasumma , mistõttu ei ole kostja saanudki täita hagejale omapoolseid kohustusi, mille ta endale võttis. Hageja oli algusest peale kahtleval seisukohal laenu andmisest kostjale, mida tõendab ka vestlus hageja ja tema töötaja vahel (lisa 1). Kostja ei ole hageja käest raha saanud, mistõttu ei saa hageja kostjalt nõuda lepingute täitmist ning seetõttu ei nõustu kostja ka hagiavalduse punktis 2.1 esitatud väitega ning on seisukohal, et hageja on see, kes ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt.
2.2 Kostja koostatud võlatunnistused on deklaratiivsed mitte konstitutiivsed.
Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja koostas kaks konstitutiivset võlatunnistust (hagiavalduse punkt 1.1 ja 2.2). Kostja ei vaidle vastu, et ta võlatunnistused koostas, kuid tegemist on deklaratiivsete võlatunnistustega, mis ta heausklikult andis hageja kätte, olles kindel, et hageja täidab enda krediidilepingutest tulenevat kohustust ja annab kostjale raha. Võlatunnistuses endas on küll kirjas, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kuid tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb analüüsida võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, lepingueelseid läbirääkimisi ja poolte huve ning võlatunnistuse sõnastus ei ole sealjuures määrava tähendusega (RKTsKO 3-2-1-15-09). Võlatunnistusi koostades ei olnud kostja eesmärgiks luua uut kohustust, vaid kinnitada kohustust, milles krediidilepingutes kokku lepiti. Kuna krediidilepingud sõlmiti suuliselt, siis olid võlatunnistused ainsaks kirjalikuks tõendiks sellele, milles täpsemalt pooled omavahel kokku leppisid. Kuna kostja leiab, et laenulepingud olid tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel, siis on tühised ka mõlemad deklaratiivsed võlatunnistused.
2.3 Hageja on õigusvastaselt võõrandanud sõiduauto Mercedes - Benz .
Kostja on nõus hageja väitega, et pooled sõlmisid tagatislepingu. Küll aga ei nõustu kostja hageja väitega, et hagejal tekkis sõiduauto võõrandamisõigus (hagiavalduse punktid 1.2 ja 2.3). 2.3.1. Esiteks kuna kostja leiab, et krediidilepinguid ei ole üleüldse sõlmitud, siis ei saagi saabuda tingimus, mis lubanuks hagejal sõiduauto võõrandada.
2.3.2. Juhul, kui kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud krediidilepingud on tühised, siis tulenevalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole sellel algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Selle tehingu tagajärjel on hageja alusetult saanud enda valdusesse kostjale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz A 160, mis tuleb kostjale tagastada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja on õigusvastaselt müünud kostjale kuuluva sõiduauto edasi kolmandale isikule.
2.3.3. Juhul kui kohus leiab, et krediidilepingud ei ole tühised, siis on kostja seisukoht, et kuna ta ei ole hagejalt üleüldse saanud raha ning seega ei ole kostjal tekkinudki rahalisi kohustusi, siis ei ole täidetud tagatislepingu tingimused ning hageja on õigusvastaselt võõrandanud kostja sõiduauto.
2.4 Kostja ei ole rahaliste kohustuste täitmisega viivituses.
2.4.1. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on kohustuse täitmisega viivituses (hagiavalduse punkt 2.4), sest kostjal ei ole tekkinud kohustust lepinguid täita. Esmalt põhjusel, et lepinguid ei ole üleüldse sõlmitud. Kui kohus leiab, et lepingud olid sõlmitud, siis leiab kostja, et mõlemad laenulepingud olid tühised, mistõttu polnud neil algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui kohus leiab, et lepingud ei olnud tühised, siis on kostja seisukoht, et kuna hageja ei ole täitnud oma lepingutest tulevaid kohustusi, siis ei ole ka kostjal tekkinud kohustusi.
2.4.2. Juhul, kui kohus leiab, et hageja on täitnud omapoolsed kohustused ning kostja on täitmistega viivituses, siis leiab kostja, et tulenevalt VÕS § 113 lg 6 on tühine kokkulepe viiviste osas, mis puudutab intressidelt viivise arvutamist.
2.5 Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja on hagejale tekitanud varalist kahju (hagiavalduse punkt 2.5).
2.5.1. Esmalt leiab kostja, et ta pole rikkunud mingeid lepingust tulenevaid kohustusi (põhjusel, et lepinguid pole sõlmitud, alternatiivselt on lepingud tühised või alternatiivselt pole hageja täitnud enda kohustusi), mistõttu puudub hagejal õigus esitada kahju hüvitamise nõue.
2.5.2. Kui kohus leiab, et kostja on rikkunud krediidilepingutest tulenevaid kohustusi, siis leiab kostja, et kahju tekkimine hagejale ei olnud kostja jaoks ettenähtav. Kostja leiab, et mõistlik inimene proovib asju esmajärjekorras lahendada oma lepingupartneriga otse suheldes, mitte läbi inkassofirma.
III Menetluslikud taotlused
3.1 Kostja taotleb Renate Varamu ülekuulamist. Renate Varamu töötab raamatupidajana hageja juures ning viibis hageja kontoris samal ajal, kui hageja ja kostja arutasid krediidilepingute sõlmimist. Ta oskab anda ütlusi selle kohta, et lepingute sõlmimiseni ei ole jõutud ning raha üleandmist pole toimunud. Renate Varamu telefon: 5344544.
3.2 Kostja ei soovi esitada vastuhagi .
3.3 Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
3.4 Kostja arvates ei ole võimalik asi lahendada kompromissiga.
3.5 Kostja arvates tuleks palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja kandis menetluskulusid suuruses 700 eurot (esindaja õigusabitasu- tunnitasu 100 eurot koos käibemaksuga, õigusabile kulus 7 tundi, lisa 3 menetluskulude nimekiri). Kostja leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud, v.a riigilõiv , mida on makstud rohkem (hageja on tasunud riigilõivu 550 eurot, kuid tulenevalt hagihinna valesti määramisest oleks tulnud riigilõivu maksta 450 eurot). Lisaks palub kostja asja läbivaatamise kulud (tunnistaja kohtusse kutsumisega seonduvad) jätta hageja kanda.
3.6 Kostja parandas hageja esitatud andmed kostja esindaja kohta. Kostja tegelikuks esindajaks on:
vandeadvokaat Jaan Mölder
Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu
Tel: 56987785
E-post: [email protected]
IV Kostja nõue
Kostja palub kohtul teha järgmine otsus:

hagi rahuldamata jätta;

jätta kostjalt välja mõistmata põhivõlg koos intressidega summas 5450 eurot;

jätta kostjalt välja mõistmata põhivõla tasumata jätmisest tulenev sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga viivisemääraga 0,1% põhivõlalt ja intressidelt päevas summas 2332,6 eurot;

jätta kostjalt välja mõistmata põhivõlalt viivis TsMS § 367 alusel;

jätta kostjalt välja mõistmata hagejale tekkinud varaline kahju summas 250 eurot VÕS § 115 alusel;

jätta menetluskulud hageja kanda.
V Tõendid
Kostja palub kostja vastusele lisatud tõendid asja juurde võtta.
Lisa 1 Hageja esitatud küsimused Renate Varamule.
Lisa 2 Kostja kiri hagejale.
Lisa 3 Menetluskulude nimekiri.
Lugupidamisega
/ allkirjastatud digitaalselt/
Vandeadvokaat Jaan Mölder
Kuuno Kloobi (Kloop) lepinguline esindaja