Erakonnad ja ametiühingud (0)

Ühiskond §3.1-3.6
§3.1 Erakonnad ja ametiühingud.
1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja?
Erakond – kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon , mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia.
Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha.
2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus?
Sest kui esindatud on vaid üks partei, siis tähendab see seda, et sul pole mingit valikuvõimalust ning nende poliitika on sulle pealesurutud. Mitu erinevat parteid tähendab seda, et on ka mitu erinevat ideoloogiat , mistõttu saavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida.
3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)?
Vasakpoolsed: Keskerakond , Sotsiaaldemokraadid.
• Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust,
• püüeldakse selle poole, et suurema sissetulekuga inimesed maksaksid kõrgemaid makse,
• laekunud raha kasutatakse koolide ja haiglate ülalpidamiseks kui ka pensionide ja toetuste maksmiseks,
• haridus , tervishoid , eluase , transport ja kultuur peavad olema kättesaadavad igaühele.
Parempoolsed: IRL, Reformierakond .
• Esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve.
• Nende arvates peaks inimene oma toimetuleku eest vastutama inimene ise,
• Inimesi tuleks innustada töötama, mitte karistama jõukamaid teiste suutmatuses
• Sotsiaalteenuste hinna madalal hoidmine,
• Paremate valikuvõimaluste loomine.
4. Mis on tsentriparteid?
Tsentriparteid on parteid, kus mõnes küsimuses võidakse kalduda nii vasakpoolsete parteide suundadesse, kui ka parempoolsete omadesse.
5. Iseloomusta ühiskondlikku massiliikumist (sellise liikumise eesmärk, kellest koosneb, näited)?
Ühiskondliku massiliikumise eesmärk on lahendada mingeid kriise . Ühiskondlike liikumiste algatus ongi mingisugune kriis. Liikumised koosnevad väga paljudest erinevate vaadetega inimestest ning enamjaolt arvamuste paljususe tõttu ei püsi need kaua koos.
Näiteks Muinsuskaitse Selts, Rahvusvaheline Punane Rist .
6. Mis on ametiühingud (kellest koosneb, eesmärgid, kuidas tegutseb, näited)?
Ametiühing on mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine . Ametiühingud arutavad valitsusega kõiki olulisi tööturuga seotud küsimusi, mida nimetatakse ka sotsiaaldialoogiks. Nad annavad vajadusel tööga seotud abi (nt koondamise puhul).
Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate ametiliitude Organisatsioon.
§ 3.2 Kodanikuühendused ja kodanikuosalus
1. Mis on kodanikuühendused? Eesmärgid? Kuidas moodustatakse? Näited?
Kodanikuühendused on kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon, millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing.
Eesmärgid on lahendada probleeme.
Neid moodustatakse ülesehituse ja tegevuspõhimõtte alusel. Mittetulundusühingud, sihtasutused ja seltsingud.
2. Mis on kodanikuosalus? Näited?
Kodanikuosalus on inimese omaalgatuslik kaasalöömine mingi probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks. Näiteks keskkonna- ja rahuliikumine, heategevusüritused.
3. Milliste tunnuste põhjal võib väita, et demokraatia on tugev? Näit.
Kui kodanikud oma õigusi kasutavad ning tunnevad kohustust neid kaitsta. Näiteks kodanikualgatused.
3.3 Õiguskaitse ja kohus.
1. Milline on õigussüsteemi peamine eesmärk tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas?
Piirata vägivalla ja kuritegevuse lokkamist.
2. Millised on õiglase kohtupidamise põhimõtted?
Kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvas võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkus.
3. Selgita:
kohtumenetlus – protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus.
tsiviilasi – on elanike erajuhtum kohtus, näiteks abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine , vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlgade tagastamine/tasumine. Tsiviilasja puhul otsustatakse osapoolte poolt esitatud materjalide põhjal.
hagi – kirjalik ja vormikohane avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks.
kostja – isik/asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi.
hageja - hagi esitaja
kriminaalasi – on seaduserikkumist käsitlev juhtum kohtus. Sel puhul kogutakse materjale ning selgitatakse välja, kas tegu on seaduserikkumisega.
4. Kuidas jaguneb kriminaalmenetluse protsess?
Kohtueelne staadium, kohtupidamise protsess ning kohtujärgne periood.
5. Põhimõtted korrakohase protsessi erinevates staadiumides?
Kohtueelne staadium:
• Kodu ja isiku puutumatus.
• Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta.
• Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist
• Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni .
Kohtupidamise protsess:
• Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsess .
• Õigus süütuse presumptsioonile.
• Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel.
• Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine.
• Enesesüüdistuse välistamine.
Kohtujärgne periood:
• Korduva süüdimõistmise välistamine.
• Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus.
6. Mis on võõrandumatud õigused?
Õigused, mille hulka kuuluvad näiteks õigus elule, mõtte-, usu-, südametunnistuse vabadus, rassiline , sooline ja rahvuslik võrdsus.
7. Kuidas püütakse luua olukorda, et vang ei muutuks ühiskonnavaenulikuks ega võõranduks sotsiaalsetest normidest?
Talle antakse võimalus käia koolis, külastada jumalateenistusi , osaleda spordi- ja kultuuriüritustel. Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka tööd, mille eest ta saab minimaalset töötasu, mis hiljem vanglast väljudes oma elu ülesehitamiseks suureks kasuks tuleb.
§3.4 Inimeste õigused, vabadused ja kohustused.
1. Mis on inimõigused? Nende eripära võrreldes teiste õigusliikidega?
Inimõigused on õigused, milles peegelduvad üldised inimlikud väärtused ja ideaalid.
Esimene eripära on see, et vajalikud tingimused peavad looma valitsus ja riik; inimesel on aga õigus nõuda nende austamist. Teiseks inimõiguste eripäraks on see, et need on kujunenud rahvusvaheliselt.
2. Mis on, millal ja miks loodi ÜRO? Kuidas on see seotud inimõiguste kujunemise ja hoidmisega?
ÜRO on lühend Ühinenud Rahvaste Organisatsioonist, mis tegeleb inimõigustega.
ÜRO loodi pärast Teist maailmasõda 1945. aastal, et vältida uute globaalsete konfliktikollete tekkimist.
1948. aastal kiideti ÜRO Peaassambleel heaks inimõiguste ülddeklaratsioon, mille kolmekümnes artiklis on kirjas peamised inimõigused, millest peaksid juhinduma kõigi maailma riikide valitsused.
3. Mis on ja millal võeti vastu inimõiguste deklaratsioon?
1948. Inimõiguste deklaratsioon on kolmekümnest artiklist koosnev avaldus, milles on kirjas peamised inimõigused, millest peaksid juhinduma kõigi maailma riikide valitsused.
4. Miks on Euroopa Nõukogu vastu võtnud täiendavad vastavad dokumendid ? Millised? Nende sisu?
Kuna igas riigis on midagi väga erinevat, ning pidi midagi muutma , et see sobiks kõigile. Samas, et käsitleda ka sotsiaal-majanduslikke õiguseid.
Euroopa inimõiguste konventsioon – käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi – kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi.
Euroopa sotsiaalharta – sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused.
5. Kuidas rühmitatakse inimõigused? Millised on vastavate gruppide põhiõigused? Nende sisu?
Põhiõigused ehk universaalsed õigused:

• õigus elule;
  
• õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele;
  
• õigus korrakohasele õigusemõistmisele;
  
• õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest;
  
• õigus perekonnale ja eraelule.
  

Poliitilised õigused:

• õigus rahvusele ja kodakondsusele;
  
• usu- ja mõttevabadus;
  
• sõnavabadus;
  
• liikumisvabadus ;
  
• koosolekute- ja ühingutevabadus;
  
• hääleõigus.
  

Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused:

• õigus tööle ja puhkusele;
  
• õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele;
  
• õigus inimväärsele elatustasemele;
  
• õigus sotsiaalsele kindlustatusele
  
• õigus tervise kaitsele ja arstiabile.
  

Kultuurilised õigused:

• õigus haridusele ja kultuurile ;
  
• õigus kultuuri ja –keele säilitamisele;
  
• õigus teabele.
  

7. Põhiõigused, vabadused ja kohustused on sätestatud Põhiseaduse II peatükis.
8. Lk 104, ül 2.
Inimõiguste universaalsus tähendab seda, et inimõigused on üldised, kõikehaaravad.
«Igal inimesel on [inim]õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene.»
«Inimõiguste universaalsus peitub ka nende üldinimlikus sisus .»
§3.5 Kodanikud ja kodakondsus .
1. Selglita: kodanik, kodakondsus, kodanikkond?
Kodanik – inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus.
Kodakondsus – riigi ja kodaniku vaheline õiguslik suhe, mis tagab kodanikule erilised õigused ja kohustused.
Kodanikkond – elanikud, kes asuvad riigi territooriumil seaduslikult ning omavad kodakondsust.
2. Kuidas on võimalik saada EV kodakondsust? Nimetage ja selgitage.
• Kodanikuks sünnitakse – juhul kui vähemalt üks vanematest omab EV kodakondsust.
• Vastava õigusliku protseduuri ehk naturalisatsiooni korras – kui on tegemist alla 15-aastase isikuga , piisab vaid taotlusest ning eksameid ei pea läbima. Kui aga vanem, peab isik tõestama, et on elanud Eestis vähemalt viis aastat, oskab riigikeelt, on seaduse- ja kultuuriteadlik.
• Eriliste teenete eest riigi ees – eksameid sooritama ei pea, ning neid antakse aastas välja maksimaalselt viis. Neid näiteks sportlastele, treeneritele, ärimeestele ja kultuuritegelastele.
3. Millised on kodaniku õigused ja kohustused EV-s?
• õigus ja kohtus teenida kaitseväes;
• õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust;
• õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis .
• õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes;
• õigus kuuluda erakonda;
• õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel;
• õigus osaleda rahvahääletustel;
• õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset välismaal olles.
4. Kes on välismaalased? Kuidas jagunevad? Osakaal Eestis.
Isikud, kes ei ole selle riigi kodanikud, mõne teise riigi kodanikud.
Jagunemine: välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud.
Välismaalaste osakaal on kõrge – umbes 20% rahvastikust.
§3.6 Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega.
1. Miks võib nimetada meie ühiskonda teabeühiskonnaks?
Sest meie ühiskonnas omab teave erilist kohta nüüdisaegse ühiskonna juhtimises ning argielus.
2. Mis on statistikaamet ? Selle ülesanded?
Kõikehaarava ja tõese teave (informatsiooni) hankimise ja töötlemisega tegelev asutus.
• Korraldada rahvaloendusi
• Kogub asutustelt ja organisatsioonidelt aruandeid ning teeb nende põhjal üldistusi.
3. Millised on peamised registrid?
• Maaregister – maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta.
• Äriregister – Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed.
• Autoregister – Eestis registreeritud mootorsõidukite, järelhaagiste ning tehniliste tunnuste kohta.
• Rahvastikuregister – Eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalaste isikuandmed .
4. Kuidas tagab riik igaüheõiguse saada vabalt üldkasutatavat informatsiooni?
Riik peab ülal avalik-õiguslikke tele- ja raadiokanaleid, samas on Eesti ajakirjandus vaba sest puudub tsensuur . Seega puuduvad ka takistused üldkasutatava informatsiooni saamisel.
5. Mis on e-riik? Näited
Riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnike, aga ka ametnike ja kodanike vahel.
Nt: e-pangad, on võimalik valida ning vaadata isikuandmeid.
6. Mis on teabenõue?
Inimese kirjalik informatsioonipäring, riigi- või omavalitsuse asutuselt, millele vastav asutus on kohustatud vastama seadusega määratud aja jooksul.
7. Miks on vaja isikuandmete kaitset? Mis see on?
Seda on vaja, et teave/andmed ei satuks kolmandate isikute kätte ning, et isik ei satuks ohtu. Isikuandmete kaitse on teatud osa inimeste kohta käiva informatsiooni (isikliku informatsiooni) privaatsuse tagamine.
8. Kuidas tagatakse isikliku informatsiooni saladus?
Tagatakse isikuandmete kaitse seadusega. Näiteks on ära keelatud kuulata pealt telefonikõnesid, lugeda võõraid kirju, avalikustada eraisikute pangaarveid, kaitstakse elektronposti ja arvutisse sisestatud teavet.
9. Selgita: riigisaladus , ärisaladus. Too näiteid.
Riigisaladus – informatsioon, mille kasutamine on seadusega piiratud, kuna selle avalikustamine võib kahjustada riigi majanduslikku või seaduslikku julgeolekut.
(Nt: riigi sõjalist potentsiaali puudutavad andmed, vägede paiknemine ja relvastus)
Ärisaladus – ettevõtte poolt salajaseks kuulutatud info, mille avalikustamine võib ohustada ettevõtte konkurentsivõimet.
(Nt: tootmisprotsessid , rahavoogude ja pangaarvel toimunud rahaliikumine)