ÜHISKOND ''Demokraatia kolm sammast'' (0)

Kontrolltöö „Demokraatia kolm sammast“
1. Parlament
1.0 Mis on parlamendi ülesanded?
Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president ; võtta vastu riigieelarve ; kontrollida valitsuse tööd.
1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine
Kes võib algatada seaduse eelnõud?
Riigikogu, valitsus ja president .
Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest?
Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni.
Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu?
Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist.
1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata.
2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele
3.Lugemine = seaduse vastuvõtmine või tagasilükkamine komisjonidesse arutelule
Kuidas võetakse seadust vastu?
Lihthäälteenamusega, mis peab olema vähemalt 51% kohalolijatest.
Kuidas kuulutatakse seadus välja?
Seaduse kuulutab välja president.
1.2 Kuidas kontrollib parlament valitsuse tööd otseselt ja kaudselt ?
OTSENE: Õigus avaldada umbusaldust; parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel; õigus kutsuda ministreid esinema täiskogu ette ja esitada aupärimisi; õigus vastuvõtta seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud.
KAUDNE: Ministrid toovad kaasa parlamenditöö stiili; poliitilise dissipliini nõudmine oma erakonna ministritelt; parlament kannab enda sõnumis rahva tahet ja valitsus ei saa seda eirata.
1.3 Defineeri mõisted:
Spiiker : parlamendi juhatuse esimees
Parlamendi komisjon : parlamendi tööorgan, mille ülesanne on ettevalmistada seaduse eelnõusid
Parlamendi fraktsioon: erakonna saadikurühm parlamendis, kuhu peab kuuluma vähemalt 5 liiget
Koalitsioon: erakonna/erakondade liit, kes kuuluvad valitsusse
Opositsioon : partei/parteide ühendus, kes ei kuulu valitususse
1.4 Kirjelda Riigikogu struktuuri. Kes kuuluvad juhatusse? Millised komisjonid on riigikogul ? Millised erakonnad kuuluvad koalitsiooni/opositsiooni fraktsiooni?
Juhatusse kuuluvad spiiker, I asemees (koalitsioon), II asemees (opositsioon). Riigikogu komisjonid on majandus-, keskkonna-, kultuuri-, põhiseadus-, rahandus -, riigikaitse -, sotsiaal-, välis-, õigus- ja maaelukomisjon.
1.5 Vasta küsimustele põhiseaduse abiga ( http://www.pohiseadus.ee/ )
Millal toimuvad Riigikogu valimised?
Iga 4 aasta tagant.
Kes saavad kandideerida parlamenti?
Iga vähemalt 21-aastane hääleõigusega Eesti kodanik.
Kes saavad valida parlamenti?
Rahvas.
Kas Riigikogu liige tohib olla mõnes muus riigiametis? Miks?
Ei tohi, võimude lahusus . Ette võib tulla ''onupoja-poliitika''.
Mis kodanike kohustustest on Riigikogu liige vabastatud?
Kaitseväeteenistus kohustusest.
Mis juhul lõpevad Riigikogu liikme volitused ennetähtaegselt?
Kui ta mõnda teise riigiametisse asub; tagasiastumine; tema surma korral või süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel.
Kuidas saab Riigikogu liiget võtta kriminaalvastutusele?
Ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
2. Valitsus
2.1 Mis on valitsuse ülesanded?
Ellu viia riigi poliitikat (läbi ministeeriumite ja teiste valitsusasutuste); koostada riigieelarve; koostada seaduseelnõud; juhtida majandust; anda välja õigusakte.
2.2 Too näide, mida teeb valitsus antud valdkondades:
Õigusalane tegevus: esitab Riigikogule seaduseelnõusid ja seaduste muutmise ettepanekuid ; sätestab määruste ja korraldustega meetmeid, mis tagavad seaduste elluviimise; tagab kodanike turvalisuse; tagab sisemise julgeoleku
Majanduses: kogub makse; juhib riigimajandusarengut ja planeerib selle strateegiat; korraldab riikliku sektori majandamist; arendab side- ja transpordivõrke
Sotsiaalne heaolu ja kultuur: korraldab haridust ja meditsiini; tagab inimväärse elatustase; kaitseb elu- ja looduskeskkonda; maksab palka riigieelarveliste töötajatele, pensioneid ja abiraha .
Välissuhetes: korraldab suhtlemist teiste riikidega, tagab riigi välise julgeoleku
2.3 Järjesta järgnevad protseduurid
1. Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine
2. President nimetab peaministrikandidaadi
3. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse
4. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise
5. President nimetab valitsuse ametisse
6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande
2.4 Millised on üheparteilise valitsuse/ mitmeparteilise valitsuse plussid ja miinused?
Üheparteiline valitsus:
+ valitsuse pikem eluiga
+ otsused võetakse kiiremini vastu
- pole tagatud pluralism (arvamuste ja mõtete paljusus
Mitmeparteiline valitsus:
+ arvestatud on rohkema rahvahulgaga
- otsuseid võetakse vastu aeglaselt
2.5 Kelle pädevusse kuulub? Tähistage õige valik/ valikud ristikesega.
seaduseelnõude menetlemine (riigikogu)
seaduste väljakuulutamine (president)
seaduste elluviimine (valitsus)
riigieelarve koostamine (valitsus)
algatab põhiseaduse muutmise (president)
rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine (valitsus)
määrab peaministrikandteeb muudatusi valitsuse koosseisus (president)
riigiaparaadi töö korraldamine (valitsus)
2.6 Defineeri mõisted:
Portfellita minister – ilma ministeeriumita, juhib selle osakonda või on oma büroo
Kantsler – juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd ning korraldab ministeeriumi asjaajamist
Riigisekretär – juhib Riigikantseleid
2.7 Tunned praeguse valitsuse ministreid.
Peaminister – Jüri Ratas
Haridus - ja teadusminister – Mailis Reps
Justiitsminister – Urmas Reinsalu
Kaitseminister – Jüri Luik
Keskkonnaminister – Siim Kiisler
Kultuurminister – Indrek Saar
Majandus- ja taristusminister – Kadri Simson
Rahandusminister – Toomas Tõniste
Välisminister – Sven Mikser
Siseminister – Andres Anvelt
Maaeluminister – Tarmo Tamm
2.8 Täida tabel
Lastekaitse seaduse muutmine (riigikogu)
õpilaste hindamise määruse tühistamine (vabariigi valitsus)
põhiseaduse muutmine (riigikogu)
riigieelarve koostamine (vabariigi valitsus)
eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral (vabariigi valitsus)
Tartumaa maavanema ametisse nimetamine (vabariigi valitsus)
haridus- ja teadusministeeriumi Tallinnasse üleviimine (riigikogu)
piirilepingu ratifitseerimine (riigikogu)
ministri umbusaldamine (riigikogu)
riiklike autasude kehtestamine (riigikogu)
2.9 . Kas ministrite ennetähtaegne ametist tagasiastumine osutab Eesti valitsemissüsteemi
demokraatlikkusele või pidevale võimuvõitlusele? Põhjendage oma seisukohta.
Seisukoht: Demokraatlikkusele
Põhjendused: Kui minister astub ennetähtaegselt ametist tagasi, siis pruugib põhjuseks olla just see, et ta ei sobinud rahvale. See näitabki demokraatlikust, sest rahvas otsustas, et neile ei meeldinud see minister ning kuna tänapäeval liiguvad arvamused väga kergesti (netimaailmas, eriti just nii pisikeses riigis nagu Eesti), siis kuulis sellest ka minister ning mõistis, et kui rahvas teda ei soovi, siis ei ole tal mingisugust põhjust olla oma tööpeal.
3. Kohtuvõim
3.1 Mis on kohtusüsteemi ülesanne?
Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse; seaduse põhiseaduslik järelvalve- konstitutsioonilised funktsioonid; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabiliseerimine.
3.2 Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast?
Anglo-Ameerika: kohtunikkond moodustatakse valimiste teel; kohtunik ei pea omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga.
Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja ; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud , kriminaalkohtud.
3.3 Mis on tsiviilkohtu , halduskohtu ja kriminaalkohtu ülesanne?
Tsiviilkohus peab tagama, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
Halduskohtu ülesanne on vastutada eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.
Kriminaalkohus tegeleb kõige rängemate kuriteoliikidega.
3.4 Mida tähendab III astmeline kohtusüsteem, mida see kodanikule võimaldab?
Kohtualusel on õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohus.
3.5 Kirjelda igat astet eraldi, mida see võimaldab?
I ASTE: maakohtud - tegelevad kodanike vaheliste probleemidega; halduskohtud - tegelvad kodaniku ja riigi vaheliste probleemidega
II ASTE: ringkonnakohtud - tegelevad I astme kohtu apellatsioonidega
III ASTE: riigikohus - tegeleb kohtulahenditega apellatsioonikohtu otsuse edasikaebamisega kõrgemale kohtule
3.6 Kes on õiguskantsler ja millised on tema ülesanded?
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik , kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Lahendab väärhalduse juhtumeid.
3.7 Millised on riigikohtu ülesanded?
Tegeleda kohtulahenditega kassatsiooni korras ning konstitutsiooniline järelvalve.
3.8 Kes on riigikohtu esimees ja mis on tema ülesanne?
Riigikohtu esimees on Märk Rask . Ta juhib ja esindab riigikohut ning teeb Riigkogule ettepaneku Riigikohtu kohtunike ametisse nimetamiseks.
3.9 Surmanuhtlusel on tänini ka Eestis oma pooldajad ja vastased. Mis on nende peamised
argumendid?
Surmanuhtluse keelustamise pooldajad:
1) Oluline on see, et enam ei saa inimesele elu tagasi anda – ta võttis teise elu.
2) Osa on veendunud, et tsiviliseeritud inimühiskonnas ei ole kohta surmanuhtlustele.
Surmanuhtluse keelustamise vastased:
1) Tapjatest ei saa inimesi (sinna hulka ei kuulu enesekaitsena tapmine ).
2) Erijuhtudel tuleb surmanuhtlus säilitada.
Süütuse presumptsioon – kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.