Korrakohane õigusemõistmine (0)

Korrakohane õigusemõistmine
Arvamuslugu
Kohtus on põhiseaduslik institutsioon , mis tugineb võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud , teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus . Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse.
Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest . Kohus peab olema erapooletu. Kohtuniku peamiseks volituseks on õigusemõistmine ning ta nimetatakse ametisse eluks ajaks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse, kuna igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seaduse ees on kõik võrdsed, see tähendab, et menetlemise ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi mõista ega karistada .
Kohtueelses staadiumis on põhilisteks õigusteks: kodu ja isikupuutumatus , see tähendab, et ilma kohtuorderita pole politseil alust kellegi kodu läbi otsida, õigus saada teavet vahistamise põhjuste kohta, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni jne. Kohtumenetlusel aga õigus kiirele ja avalikule protsessile, õigus kaitsele kas advokaadi poolt või kaitsta end ise, poolte võrdsus seaduste ees, eneseinkriminatsiooni välistamine ehk enda või lähedase vastu ei tohi inimest tunnistama sundida kas füüsilise või vaimse vägivalla läbi. Samuti on õigus süütuse presumptsioonile – kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne, kui kohus pole langetanud süüdimõistvat otsust. Kohtujärgsel perioodil on tähtis korduva süüdimõistmise välistamine ja edasikaebamise õigus. Need on võõrandamatud õigused, sest neist ei tohi ilma jätta mitte kedagi, isegi mitte süüdimõistetut.
Vältimaks vigu, on rakendatud kohtuotsuse edasikaebamise õigus. Apellatsiooni korras vaatab ringkonnakohus läbi esimese astme kohtu lahendi. Apellatsioon on kõrgema instantsi poole pöördumine edasikaebusega. Ringkonnakohus ise uusi kohtuasju ei algata, ta kontrollib maa- ja linnakohtute otsuseid edasikaebuste alusel. Kassatsiooni korras tegeleb kohtuotsustega Riigikohus. Kassatsioon on kohtulahendi läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja tõendite põhjal. Arutatakse, kas eelnevalt on menetletus kohtuasja vastavalt seadustele ja protseduurireeglitele. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ning juhtumi tagasi saata.
Tsiviilasja, näiteks abielulahutuse, lapsendamise , vanemlike õiguste äravõtmise jm., osalisteks on tavalises situatsioonis hageja ehk hagi esitaja ja kostja , kes kostab hageja pretensioonile , ning kohtunik . Kriminaalasja menetlemisel on osalisteks kohtunik, süüdistatav, prokurör ehk süüdistaja, advokaat ehk kaitsja ning kaks kaasistujat. Kaasistujaks võib olla 25-65-aastane Eesti kodanik, tal on kohtunikuga õigusemõistmisel võrdsed õigused.
Sõltumatuks ametiisikuks, kes valvab õigusaktide kooskõla põhiseadusega ja muude seadustega, nimetatakse õiguskantsleriks. Õiguskantsleri peamisteks tööülesanneteks on teostada seaduslikkuse järelvalvet ning lahendada väärhalduse juhtumeid. Ombudsmani ülesandeks on vastuolude lahendamine.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem on minu arvamuse kohaselt piisav Eesti suurusega riiki, tagamaks korrakohast õigusemõistmist. Aasta – aastalt täiustudes on Eesti kohtusüsteem võtnud elemente teistelt demokraatlikelt riikidelt ning saavutamas mahajäämuse vahe vähenemist. Loodan omaltpoolt, et Eestis hakatakse kohtusüsteemi rohkem usaldama nagu näiteks Ameerika Ühendriikides ning sellega kaasneb inimeste heaolu suurenemine ning kuritegevuse vähenemine ühiskonnas.