Kohtuseadus (0)

Kohtuseadus
I astme kohtud
Maakohtu esimees on valitud omast kohtust. Tema ülesanded: õiguse mõistmine, oma kohtuasutuse juhtimine, vastutab majanduslikus mõttes, teostab seaduslikku järelevalvet kohtuasjade pidamise üle, vastutada koolituse eest. Ta võib olla ametis 5 aastat ning teda saab tagasi nimetada veel üheks ametiajaks.
Maakohtutes on osakonnad:

• kinnistusosakond – peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit .
  
• Registriosakond – peetakse äriregistrit ja laeva kinnistusraamatut
  
• Kriminaalhooldusosakond – seal töötavad kriminaalhooldusametnikud, kes teostavad järelevalvet kriminaalhoolduste aluste isikute üle. Veel töötavad seal kriminaakhooldusabilised.
  

Kriminaalhooldus määratakse kohtu poolt isikutele, kes on:
Tingimisi süüdi mõistetud

Vanglast ennetähtaegselt vabanutele

Kellele on mõistetud karituseks teha üldkasulikku tööd
Kriminaalhooldusametnikud peavad kontrollima neid isikuid, kas nad täidavad kohtu poolt antud kohustusi, nagu nt viibida iga päev oma elukohas. Ametnikud peavad neid siis kontrollima. Hooldusalused peavad käima regulaarselt kriminaalhooldaja juures.
Maakohtutes tegutsevad veel ka rahvakohtunikud. Tal on samad õigused, mis kohtunikul. Ta võtab osa õiguse mõistmisest, kuid ta ei käi iga päev tööl nii nagu kohtunik. Ta käib tööl vaid siis kui tal on kohustus osa võtta istungist. Et saada rahvakohtunikuks, selleks peab olema 25 – 70a vana, EV kodanik, eesti keele oakus, teovõimeline ning peab olema elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta. Rahvakohtunikuks ei võeta süüdimõistetut või kelle suhtes on parajasti menetlus käimas, pankrotivõlgnik, tegevjuristid ning isikud, kes töötavad juriidilises valdkonnas (politseinikud jne). Rahvakohtunik nimetatakse ametisse 4 aastaks ning saab tagasi nimetada veel 1 ametiajaks. Saavad nad ka töötasu 38.- tunnis.
Halduskohtutes arutatakse haldusasju (teiseks pooleks on riik v kohalik omavalitsus). Neid on Eestis 2. Kohtu tööpiirkonnad on jaotatud kaheks.. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad.
Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel.
II astme kohtud
Ringkonnakohtud (Tallinn ja Tartu).
Ringkonnakohtusse saab kaebuse esitada apellatsiooni korras. Apellant on kaebuse esitaja. Riigikohtu poole kaebuse esitamine on kassatsioon .
Seal arutatakse asju koleegiumite kaupa, st et seal pole ühe kohtuniku poolt asja läbi vaatamist või rahvakohtunikke. Kolleegiume (vähemalt 3 liiget) on 3 – tsiviil, kriminaal, haldus. Kohtu esimehed on valitud 7 aastaks ametisse, kuid muud tingimused samad, mis I astme kohtute esimeeste puhul.
III astme kohus
Riigikohus asub Tartus. Riigikohtus tegutsevad 19 riigikohtunikku. Õiguse mõistmine riigikohtus:

• Kassatsioonimenetlus
  
• Teistmismenetlus – jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine kui on ilmnenud uued asjaolud
  
• Põhiseaduslikkuse järelevalve (eraldi kolleegium ).
  

Riigikohtus on ka 3 kolleegiumit. Riigikohtu esimees on ametis 9a. Praegu on selleks Märt Rask . Riigikohtuesimees nim ametisse Riigikogu poolt. I ja II astme kohuste esimehed nim ametisse presidendi poolt. Riigikohtu esimees esitab ja juhib riigikohut, teostab järelevalvet, teeb ettepaneku riigikohtuniku ametisse nimetamiseks ning esitab kord aastas Riigikogu ees ülevaate kohtukorraldusest ja õigusemõistmisest. Riigikohtus on 3-liikmeline komisjon , kes annab loa mingi asja arutamiseks riigikohtus. Kui vähemalt 1 isik 3mest leiab, et seda asja peab arutama Riigikohtus, siis seda tehakse ja vastupidi. Kui ei võeta arutusele, siis jääb jõusse II astme kohtu otsus. Esitatud kaebused arutab Riigikohus ära ¼. Riigikohtus tuleb maksta kassatsioonkautsjon. See käib nii, et haldusasjades 400.- , tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast (mitte väiksem kui 400 krooni ja mitte suurem kui 40 000 krooni). Riigikohtus võib asja lahendada ära 1 kolleegium v moodustatakse erikogu (see on mitmest kolleegiumist kokku). Riigikohtu üldkogu tähendab KÕIK kohtu kohtunikud (19). Ka teistes kohtutes on üldkogu.
Distsiplinaarkolleegium – igast kohtu astmest 5 kohtunikku. See moodustatakse ainult siis kui kohtunikud on eksinud ning peavad oma vigu heastama.
Kohtuniku kohustused:

• Üldkohustus – tegeleda õigusmõistmisega
  
• Vaikimiskohutus – kinniseks kuulutatud kohtuistungil ilmnenud infot ei tohi avaldada
  
• Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus
  
• Juhendamiskohustus
  
• Enesetäiendamine
  

Kohtuhaldus peab tagama:

• Võimalus sõltumatult/segamatult kohut pidada
  
• Vajalikud töötingimused
  
• Kohtuteenistujate piidav väljaõpe
  
• Õigusemõistmise kättesaadavus
  

Kohtute haldamise nõukoda – 6 kohtunikku (igast astmest 2), 2 riigikoguliiget, õiguskantsler, riigipeaprokurör ja advokatuuriesindaja. Nemad otsustavad ja annavad arvamusi selle kohta, kui palju peaks meil kohtuid olema, milline on kohtute tööpiirkond, kus need kohtud asuvad, kohtunike arvu määramine, kohtu esimehe kinnitamine ja kohtu struktuuri kinnitamine. Riigikohus on iseseisev.
Kohtuistungil on ka sekretärid (igal kohtunikul oma sekretär). Nende ülesandeks on võtta osa kõigist kohtuistungitest ning koostada kogu kohtuistungi käik. Kohtuistungi protokollis peab kajastuma enamvähem selline tekst, mida tunnistajad räägivad. Protokoll peab valmis olema 3 päevaga. Sekretär saadab välja kõik kohtukutsed ning nõudekirjad.
Kohtukantselei: seal on kohtukantseleijuhataja, kes võtab vastu kõik avaldused ja kaebused. Kohtus on ka konsultant . Nad tegutsevad I ja II astme kohtutes. III astme kohtus e Riigikohtus on nõunikud. Ta valmistab ette kohtuotsuseid. Riigikohtus nõuniku ül on veel ka üldistada kohtupraktikat. Kohtukantseleis on veel ka tõlk(vandetõlk). On veel ka kohtusekretär, kes peab arvet kohtus arutluses olevate asjade kohta. Kohtukordnik on abipolitseiniku staatuses (kannab vormi, tal on relva kandmise õigus). Tema ülesandeks on tagada turvalisus ning juhatada inimesed õigesse saali. Kohtukordnik võib kätte toimetada ka kohtukutseid. On veel ka kohtukäskjalg. Tema ül on kohtukutseid, toimikuid ja nõudekirju edasi toimetada.