10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
krepo k
Õppematerjali autor
protokolli kandmiseks. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kompromiss võib olla tingimuslik. Kompromissi saab tühistada ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 25
väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. § 163. Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral (1) Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. (2) Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. § 164. Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas (1) Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (11) Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte
KÄTTETOIMETAMINE Vastavalt PS § -le 24 on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Selle õiguse teostamise võimaldamiseks on oluline, et isikule oleks teatavaks tehtud, millal ja kus tema kohtuasja arutama hakatakse. Seda funktsiooni täidavad tsiviilkohtumentluses kohtukutsed. Reguleeritud kord on TsMS kuuendas osas. -16- TSIVIILKOHTUMENETLUS VAHEKOHUS Tsiviilkohtumnetlus on ainus kohtumenetlus, kus menetlusseadustik sätestab kõrvalekaldumise riiklikust õigusemõistmise monopolist. Nimelt näeb TsMS § 717 ette, et pooled võivad sõlmida kokkuleppe lahendada nende vahel eksisteeriv või tekkida võiv vaidlus vahekohtus. TsMS § 718 kohaselt on vahekohtule võimalik allutada kõik varalised nõuded ning need mittevaralised nõuded, mille suhtes pooled võivad sõlmida kompromissi. VAHEOTSUS
§ 2 sätestab: ,,Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasjas õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega." Tsiviilasja õiget lahendamine saab toimuda vaid läbi võistlevuse ja uurimisprintsiibi, mida käsitlen eraldi. Mõistlik aeg Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste. Kõik menetlustoimingud peavad toimuma mõistliku aja jooksul, kusjuures eeldada tuleks, et seaduses sätestatud tähtajad on mõistlikud tähtajad, ning kogu kohtumenetlus tervikuna peab toimuma mõistliku aja jooksul. Õigus kohtuasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole põhiseaduses sõnaselgelt väljendatud, küll võib tuletada selle õiguse põhiseaduse §-dest 13 ja 14. Mõistlik aeg on eraõiguses laialdaselt kasutatav nn sisustamata õigusmõiste. Tsiviilkohtumenetluses ei ole samuti sätestatud mõistliku aega mingi kindla ajavahemikuna. Inimõiguste kohus on menetluse mõistlikkuse hindamiseks paika pannud järgmised kriteeriumid:
kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat menetlusosalist võib kohus trahvida (TsMS § 200 lg 2). Lisaks menetlusosaliste õigustele on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. Kostja võib aga hagi õigeks võtta, vastavalt TsMS § 206 toodule. Pooled võivad kohtulahendi peale edasi kaevata, nõuda sundtäitmist, lahendada vaidluse seaduse kohase kompromissiga. Kompromiss võib olla kohtuväline (hageja loobub hagist ja kaotab õiguse sama hagiga uuesti kohtusse pöörduda) või kohtulik (kohus kinnitab määrusega). Kolmandad isikud jaotuvad iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmandateks isikuteks, vastavalt TsMS § 212 ja 213 sätestatule. Kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu (TsMS § 212 lg 1)
Seetõttu leiab ta, et A nõue on vastuolus ,,Eesti Vabariigi ja EL seadustega", sh põhiseadusega. Kohtunik avaldas seepeale istungil arvamust, et saadud krediidi põhisumma tuleb B-l ju nagunii ära maksta, mistõttu võiks B seda osa hagist tunnustada ja ära maksta. Muus nõude osas selgitas kohtunik A-le, et nagunii on tema nõue liigkasuvõtjalik ega saa kuuluda lepingujärgses ulatuses väljamõistmisele. Kohtunik tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss, mille järgi maksab B A-le võlgnevuse põhiosa ja intressi, kokku 63 000 krooni. Selle peale esitasid mõlemad pooled kohtuniku vastu taandamise avalduse, põhjendades seda kohtuniku erapoolikuse ja ebakompetentsusega. B lisas taandamisavalduse ka väite, et kohtunik on erapoolik ka seetõttu, et on interneti andmetel lõpetanud Tartu Ülikooli samal aastal A-d esindava advokaat C-ga, st nad on õppinud ühel kursusel, lisaks on kohtunikul ajakirjanduse andmetel saadud A-lt
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund Majandusõiguse eriala Kodune töö TSIVIILPROTSESSI ÜLESANDED ÄJ-05-P-E Koostaja: Teneli Onkel Pärnu 2008 1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile. Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes? Hagi esitamise võimalusi on mitmeid: Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes (hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.) AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi, kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmatuks muutumisega t
131. Kohus leidis, et kostja K esindaja vandeadvokaat V ei tunne asja ja tühistas määrusega esindaja volitused menetluses osaleda. K esitas seejärel taanduse kohtuniku vastu põhjendusega, et kohus ei taga talle seaduslikku võimalust kasutada kohtus esindajat. Mida teeb kohus? TsMS § 45 lg 2: kohus võib keelata menetlusosalise esindajal või nõustajal teha menetluses avaldusi, kui esindaja või nõustaja ei ole võimeline kohtus nõuetekohaselt esinema või on kohtumenetluses näidanud end ebaausana, asjatundmatuna või vastutustundetuna lg 5 järgi tuleb sellest teatada advokatuurile st kohus saab keelata esindajal kohtus esinemise, aga ei saa tühistada volitust (tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga) võib olla taandamise alus § 23 p 7: muu alus kahelda erapooletuses taanduse või apellatsiooni vältimiseks tuleks korduvalt hoiatusi teha jne ja need korralikult
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid