Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on erakonnad? (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on erakondade eesmärgid?
  • Kes ja kuidas saavad ühineda erakonnaga?
Mis on erakonnad ? Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel.
Mis on erakondade eesmärgid? Nende eesmärgiks on tulla võimule ja oma vaateid realiseerida.
Kes ja kuidas saavad ühineda erakonnaga? Erakonnaga saavad liituda Eesti Vabariigi kodanikud ja vähemalt 18 aastased. Et saada liikmeks, tuleb kirjutada avaldus.
Vasak- ja parempoolsus ? Vasakpoolsus seab esile sotsiaalse õigluse, mis tähendab seda, et on palju toestusi, aga rohkem makse. (nt. keskerakond - astmeline maksmine ) Parempoolsuse lauseks on, et igaüks on oma õnne sepp , see tähendab seda, et sotsiaalseid toetusi ja makse on vähe. (nt. irl ja reformierakond - emapalk ja tasuta kõrghardius)
Tänapäevased Eesti suuremad erakonnad koos olulisemate seisukohtadega ja nende liidrid ? Keskerakond- Edgar Savisaar - Arvavad , et koostöö Venemaaga aitab kaasa demokraatia ning rahvusvahelistele suhete stabiilsuse tugevdamisele. Kohalikud omavalitsused on demokraatliku ühiskonna alus. Erinevate regioonide tasakaalustatud arengu tagamiseks on vajalik vähendada majanduslikku ebavõrdsust, toetada kaugemaid piirkondi jne. Riik ei tohi sekkuda meedia sisu kujunemisse. Eesti riik peab igakülgselt toetama eesti keele kultuuri säilimist ning arengut väljaspool kodumaa piire . Isamaa ja Res Publica Liit- Urmas Reinsalu – Eesti Vabariigi iseseisvuse kindlustamine õigusliku järjepidevuse alusel. Üksikisiku vabaduse ja turvalisuse kaitse demokraatliku riigi ja õigussüsteemi kaudu. Vabaturumajanduse põhimõtete rakendamine ja ettevõtlikkuse ergutamine , loova töö ja inimese eneseteostuse väärtustamine. Erakonna üldine eesmärk on demokraatliku rahvusriigi edendamine, mis põhineb isikuvabadusel, hoolivusel ja traditsioonidel. Reformierakond – Andrus Ansip – Seavad esikohale inimese vabaduse. Lihte ja õiglane maksusüsteem. Arvestavad tegelike vajadusi, eraomanik on parem peremees kui riik. Liberaalid on sallivad.
Ametiühing? – inimeste rühm, kes on ühinenud ühesuguste ameti või elukutse alusell ja eesmärgiks on oma majanduslike õiguste eest võitlemine.
Massiliikumised?- meeleavaldused. nt. laulev revulutsioon
Streik ? - ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine.
Kodanikuühendus? – kodanikuosaluse raames kujunenud organisatsioon , millel on püsivam juriidiline vorm; kodanikuühendus võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing .
Kodanikuosalus? – inimese omakasulik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või arganisatsioonides.
Mittetulundusühing MTÜ ?– kodanikuühenduse üks organisatsioonilisi vorme tegutsemiseks mitmesugustes kultuuri-, sotsiaal- ja majandusvaldkondades; neil on keelatud teenida kasumit.
Õiguskaitse ja kohtupidamise põhimõtted? – omakohus asendus õiguskohtu ning korrakohase õigusmõistmisega, mis lähtub otsuse tegemisel ainult seadusest. Ükski riik ei saa lubada vägivalla ja kuritegevuse lokkamist, kuid selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides .
Tsiviilasjad ? – kõik inimestevahelised vaidlus küsimused ( lepingud , töö)
Haggeja?- hagi esitada
Hagi? – avaldus kohtule tsiviilasja algatamiseks
Kostja?- inik, asutus, kelle vastu on esitatud kohtusse hagi
Kriminaal asjad? – kõik rängemad isiksuse vastased kuritööd
Inimõiguste alusdokumendid? – Euroopa inimõiguste konventsioon, mis käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi – kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta, mis sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused.
Inimõigused? – iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldises ja kehtivad kõigi kohta. (õigus elule, õigus vadabusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusmõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule.
Kodakodsuse omandamise võimalused, eriti Eesti Vabariigis? – Sünd (sünnikoha või vanemate järgi) Naturalisatsioon (tuleb täita teatud tingimused nt. Elada 5 aastat eestis ja osata selle maa keelt ja kultuuri) Erilised teened (teed suured annetused, investeeringud, eurovisioon jne)
Eesti e-riigina- edu või ebaedu ? Too näiteid! – Edu, kuna seal on olemas kõik andmed ka tavainimestele. Saab leida kodu aadresse ka inimeste kohta.
Riiklikud registrid ja statistikaamet ? – Maakaster – seal on kirjas kõik eesti maaomanikud nimepidi. Äriregister – saab kontrollida, kas see äri on olemas ja kas see on pankrotis jne. Seal on kõik eestis olevad ärid, ettevõtted ja firmad. Autoregister – seal on kõikide sõidukite kohta kõik andmed. Seal on ka alagrupid nt. Väikelaevad, suurlaevad jne. Rahvastiku register – andmed Eesti kodanike ja elamisloaga võõramaalaste kohta (kus elavad jne). Statistikaamet – kogub erinevaid statistilisi andmeid. Suurim asi mida see aasta tehakse on rahvaloendus .
Teabenõue? – inimõigus esitada igale omavalitsusele või riigiasutusele informatsiooni saamise nõue. Sellel on kohustus vastata 2 nädala jooksul.
Isikuandmete kaitse seadus? – tagab selle, et meie isikliku informatsiooni ei satu ebavajalike inimeste kätte.
Avaliku informatsiooni saladus ? – me ei tohi kuulata pealt telefoni kõnesid, avaldada teiste inimete pangaandmeid. E- postiga on keerulisem lugu. Nt. [email protected] See kellele see kuulub on õigus kontrollida seda sisu. Isegi kui tema seda ei kasuta.
Ärisaladus? – Eraettevõtte informatsioon, mis võiks kahjustada selle majanduse tegevust. Nt. Coca - Cola (võid sildilt lugeda millest see tehtud on, aga sa ei saa ikka seda järgi teha, kuna seal pole iga pisidetaili ja sa ei tea mis moodi need ained kokku on segatud jne)
Riigisaladus ? – Kus asuvad meie varu relvaladu jne. Riigisaladusel on tempel peal. Neil on ka eriastmed.
Ametialane informatsioon ?– kui sa tead isikukoodi, siis thib seda kasutada ainult ametialaselt. Nt. koolil on kõikide õpilaste isikukoodid emailid ja vanemate nimed, aga neid ei tohi kasutada ainult, kui vaja vanemaid kooli kutsuda või koju kiri saata.
Mis on erakonnad #1 Mis on erakonnad #2 Mis on erakonnad #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mari Maasikas Õppematerjali autor
Ühiskonna KT

Sarnased õppematerjalid

Erakonnad ja ametiühingud
5
doc

Erakonnad ja ametiühingud

Ühiskond §3.1-3.6 §3.1 Erakonnad ja ametiühingud. 1. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakond ­ kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erakondi on vaja, et saaks esindatud erinevad inimeste huvid ning et kodanik saaks oma hääle ühiskonnas kuuldavaks teha. 2. Miks võib öelda, et mitmeparteilisus on demokraatia tunnus?

Ühiskonnaõpetus
Inimeste õigused-kohustused ja vabadused
2
doc

Inimeste õigused, kohustused ja vabadused

Õiguskantsler ­ ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. (Indek Teder) Kohtunik ­ jurist, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat ­ jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör ­ riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine. Kohtukaasistuja ­ EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman ­ õiguskantsler. Apellatsioon ­ kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon ­ kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune ­ oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu ­ isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud ­ mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus ­ inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon ­ korrakohase õigusmõi

Ühiskonnaõpetus
Kõike mida vaja ühiskonnast
3
doc

Kõike mida vaja ühiskonnast

Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus. Koalitisoonipartei-kellel on kohti ka valitsuses-vastupidi opositsiooni.Parlament langetab otsuse

Ühiskonnaõpetus
Mõisted
5
doc

Mõisted

Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia ­ valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak ­ väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik ­ inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ?

Ühiskonnaõpetus
Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses-
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

.valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli, teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka eestis on tunduvalt keerulisem. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Proportsionaalse valimissüsteemi iseärasused: · Kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti · Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teise üle · Parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. Demokraatia üks oluline tunnus on ka valimiste regulaarsus. Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale antud saadikukohad. Osalusdemokraatia demokraatia vorm , mida iseloomustavad saadikute

Ühiskonnaõpetus
Kodanikud ja demokraatia
1
doc

Kodanikud ja demokraatia

3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond ­ kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid ­ peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid ­ esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid ­ parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised ­ poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine ­ tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing ­ tööliste majanduslikke

Ühiskonnaõpetus
Mõisted ühiskonnaõpetuses
6
doc

Mõisted ühiskonnaõpetuses

Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia ­ valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada rii

Ühiskond
Ühiskonna kokkuvõte eksamiks
17
doc

Ühiskonna kokkuvõte eksamiks

Kaitsepolitsei (kapo) – tagab riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Eesti on riigikorralt demokraatlik (parlamentaarne) vabariik. Eestis kõrgeima võimu kandja on rahvas. valib iga 4 aasta tagant Riigikogusse oma Rahva Riigikogu Iga 5 aasta tagant valib Riigikogu üksi või koos omavalitsuse esindajatega presidendi Pärast valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad President määrab Presiden peaministri Nimetab ministrid t ametisse Valitsus Peaminis ter Kui Riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister

Ühiskond




Kommentaarid (1)

twicetoldjoke profiilipilt
twicetoldjoke: oh jaa väga timmis värk
11:54 20-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun