Inimeste õigused, kohustused ja vabadused (2)

Õiguskantsler – ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seadusandlikkuse järelvalvet. ( Indek Teder)
Kohtunik – jurist , kes teostab õigusmõistmist.
Advokaat – jurist, kaitsja, kelle ülesanne on süüaluse kaitsmine kohtus.
Prokurör – riiklik süüdistaja, kelle ülesanne on kohtualuse süü tõestamine.
Kohtukaasistuja – EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel.
Ombudsman – õiguskantsler.
Apellatsioon – kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse.
Kassatsioon – kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus.
Süüalune/kohtualune – oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik.
Kannatanu – isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju.
Ametiühingud – mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks.
Kodanikuosalus – inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides.
Süütuse presumptsioon – korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist.
Isikupuutumatus – õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata (orderita).
Hagi – kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks (esitaja – hageja )
Kostja – isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud.
Deklaratsioon – ametlik teadaanne .
Konventsioon – rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas.
Inimeste õigused, vabadused ja kohustused
Peamised inimõigustealased dokumendid :

Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948

Euroopa inimõiguste konventsioon 1950

Euroopa sotsiaalharta 1952

Laste õiguste konventsioon 1954
Tähtsamad inimõigused (põhiõigused):

õigus elule

õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele

õigus korrakohasele õigusmõistmisele

õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest

õigus perekonnale ja eraelule
Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on:

õigus rahvusele ja kodakondsusele

usu- ja mõttevabadus

sõnavabadus

liikumisvabadus

koosolekute- ja ühingutevabadus

hääleõigus
Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused:

õigus tööle ja puhkusele

õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele

õigus inimväärsele elatustasemele

õigus sotsiaalsele kindlustatusele

õigus tervise kaitsele ja arstiabile
Inimõigused kultuuri vallas:

õigus haridusele ja kultuurile

õigus rahvuskultuuri ja –keele säilitamisele

õigus teabele
1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega:

• inimõigustest kinni pidamiseks vajalikud tingimused peab looma riik ja valitsus
  
• inimõigused on kujunenud rahvusvaheliselt
  

2. Inimõigused tõusid päevakorda peale 2. maailmasõda:

• Saksamaa ja tema liitlaste purustamine oli loonud tingimused demokraatia võidulepääsuks
  
• globaalsed purustused ja hukkunute arv näitasid, et inimelu pole kaitstud
  

3. Inimõiguste mõiste võttis kasutusele ÜRO 1945. aastal, et vältida ulatuslikke konfliktide teket
4. Inimõigused näitavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale
Inimõiguste rikkumise korral tuleb pöörduda oma riigi kohtusse ja alles peale seda Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohtusse.
Kohtupidamine
Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted:

kehtib seaduste ülemuslikkus (lähtutakse seadustest)

kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine

kohtu erapooletus
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis :

kodu ja isiku puutumatus

õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuste kohta

õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist

õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtupidamisel:

õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi

õigus süütuse presumptsioonile

õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel

poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine

enesekriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgses staadiumis:

korduva süüdimõistmise välistamine

apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus
Huvide realiseerimise kanalid:
Ühiskondlikud liikumised: Roheliste l., Naisõiguslaste l., Rahvarinde l., Noorsooliikumised.
Huvi (surve) grupid: a) äri ja ametialastel tegevustel põhinevad (arstide liit, õliliit)
b) kodanike initsiatiivil põhinevad (ametiühingud, keskkonnakaitsjad)
Erakonnad: a) vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond)
b) parempoolsed ( Reformierakond , Isamaa ja Res Publica Liit)
c) tsentristlikud (Eestimaa Rohelised, Rahvaliit)
Kodanikuosalus: Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus ; naabrivalve; protestiavaldused
Erakonnad ja parteid
Erakondade eesmärk on valimiste kaudu saada võimule, viia ellu oma seisukohti ja aidata kaasa rahva elu parandamisele.
Riigikogus on praegu 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Opositsioonis on Keskerakond, Rahvaliit ja Eestimaa Rohelised.
VASAK: olulised on neile sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest riigil
PAREM: igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eesti, inimest peab innustama ja suunama, kaitsevad rikaste ettevõtjate huve.