Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Nimetu (0)

Tartu Ülikool - Ajalugu - Ajalugu
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskne küs- millal on isik maksejõuetu?
  • Millal peaks esitama pankrotiavalduse?
  • Miks on vajalik eraldi säte jur isiku jaoks?
  • Mis pärijad peaksid tegema?
  • Kes saab võlgnikuks olla?
  • Kuidas on muude av-õi jur isikutega?
  • Mis aja jooksul p avaldus tuleks esitada?
  • Kusagil mujal on antud õigus?
  • Kelle avalduse alusel p välja kuulutati saab mingi eelise?
  • Kuidas saab advokaatidega?
  • Kuidas tõlgendada- kas on aus ja kõlbeline?
  • Kust tuleb vu-te usaldus?
  • Mida JM saab ette võtta?
  • Kust läheb piir?
  • Milj ja 500 krooni Mis on väiksemad ja suuremad?
  • Miks mitte varem?
  • Keskne küs- kuidas tehakse otsused?
  • Mis saab kui ei täida neid kohustusi?
  • Kelle suhtes kohaldada?
  • Kellegi suhtes Võib küll Mis võiks olla kriteeriumiks- kas isik on midagi rikkunud?
  • Midagi ette heita?
  • Miks on ainult jur isik?
Pankrotiõigus
Loeng I
08.09.2008
Pankrotiseadus
Vt viidatud kohtupraktika !
I teema: pankroti olemus, väljakuulutamise ja väljakuulutamise tagajärjed.
  • p olemus ja p menetluse üldiseloomustus
    PaS – mõiste on esimene säte.
    P on jur mõiste. P-st saab rääkida õiguslikus täh-s ainult siis, kui kohus on p välja kuulutanud. P juures määrava täh-ga mõsite on maksejõuetus. Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga . Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p?
    Võlgnik—tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud ? Tuleks esitada hagi . Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama pankrotiavalduse? Alati on soovitavam hagimenetlus - 1. p men kestab kaua aega 2. täiendavad kulud 3. võlausaladaja kaotab eelise ajas, kõik on võrdses olukorras. Kelle huvides võib olla esiataid p avaldus? Kui vu 1 nõue on 1.09.08 ja vu 2 nõue on 1.09.09 ja vu 3 01.01.2008. kaks tükki saavad oma nõuded rahuldatud, kolmas ei saa midagi.
    P men on vaja selleks, et olukorras, kus võlgnik ei suuda rahuldada kõikide vu-de nõudeid, vältida seda, et osade vu-de saaksid täies ulatuses rahuldatud ja osade täiesti rahuldamata. P men peamine mõte seisneb selles, et ting-yes, kus kõiki nõudeid ei saa rahuldada, panna vu-d võrdsesse olukorda, kohaldades pm, et igaüks saaks mingi osa oma nõudest rahuldatud. See ongi p men olemus.
    Maksejõuetus- kas võib öelda, et täh ütlasi seda, et kohustusi on rohkem, kui + märgiga vara? Võib nii öelda küll. Oluline on sissenõutavus.
    § 1 lg 2 ja 3. lg 2- maksejõuetuse mõiste (suutmatus ei ole ajutine). Hinnata tuleb tegelikkust! Mitte ainult vaadata, mis varaline olukord tal on. Kui on nt nõue, mida ei ole võimalik kätte saada.
    Lg 3- ainult jur isiku kohta. Miks on vajalik eraldi säte jur isiku jaoks? lg 3- täiendav kriteerium , lisaks sellele, kui tema vara (+) ei kata tema kohustusi, st seda, et jur isiku kehtib ka kõik see, mis varem öeldud, aga kui tal ei olegi sissenõutavat nõuet, vu 1- 01.11.08. kui pole sissenõutavaid nõudeid, kas ta siis ka suuteline neid kohustusi täitma? Jah, ka siis, vaatamata sellele, et pole sissenõutavaid nõudeid, võib olla maksejõuetu, p võidaks välja kuulutada. Jur isikul on keelatud olla olukorras, kui ta on sisuliselt maksejõuetu.
    Kuidas välja selgitada seda, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte? See on bilansanalüüsi küsimus, kui on keerulisem juhus.
    Jur isik peab ise esitama p avalduse, kui keegi vu-test pole seda teinud. Ei tohi eksisteerida maksejõuetuna.
    Füs isiku puhul-vu-te asi, kas esitavad avalduse või mitte.
    Seadus- nii jur kui ka füs isiku kohta kehtiv. On riike, kus on erinevaid seadusi füs ja jur isikute jaoks.
    Pankrotimen- keskne mõiste. Skeem on järgmine:
    Esitatakse pankrotiavaldus . Kont ainult formaalseid nõudeid (kas on kirjas, mis on vaja, kas õigesse kohtusse, kas on õigustatud isik).
    Pärast avalduse esitamist -kohus võtab vastu. Otsustatakse men alustamine- kas alustada p men või mitte? Siin kont nõuet. Kui nõue vastab seaduses ettenähtud kriteeriumidele , alustatakse men (esimene etapp). Siin ei kuulutata p välja. määratakse ajutine haldur . Selgitav etapp- kas võlgnik on maksejõuetu või mitte? Peamiselt ajutise halduri ül. Kui kohus jõuab järeldusele, et on püsivalt maksejõuetu, siis kuulutatakse p välja, kui mitte- piirdub p men esimese etapiga ja p men lõpetatakse, avaldus jäetakse rahuldamata. Kui kohus leiab, et on maksejõuetus, siis on p men II etapp, kus on p välja kuulutatud. Peamine- eristada võib kahte liiki: nõuete valdkond ja varade valdkond. Kõigepealt- välja selgitada kõik nõuded, mis võ vastu on. Kõikide nõuete saabumise tähtaeg loetakse saabunuks. Mis on nõuded, toimuvad vaidlused jne. Samal ajal on see vara telg- kui p kuulutatakse välja, siis määratakse p haldur, kellele läheb üle võ vara valitsemise õigus. Peab vaatama, et see säilitaks, vaatama, kust äkki saab juurde. Kui nõuded on selgitatud, vara asemele tekib raha. Lõous saab kokku vara müügist saadud raha ja nõuded. Selle raha arvelt, mis saadakse, rahuldatakse nõuded. See ongi p men skeem.
    Meenutab likvideerimist. I etapi likv ei ole. Erinevus- likv eeldatakse seda, et saadud raha arvelt rahuldatakse kõik nõuded, mis üle jääb, saavad õigustatud isikud.
    P men- kõik ei saa niikuinii, kuna on tuvastatud maksejõuetus.
    P men algab men men alustamise otsustamisega ja üldreeglina lõpeb lõpparunde kinnitamisega. P men võib alati lõppeda teistmoodi- nt p ei kuulutatagi välja, kui vara üldse ei ole-men raugemine , edasi ei lähegi (mõttetu ju).
    Eksitavaks probleemiks on p seaduse muutmise käigus teha muudatud - et mitte nim men alustamiseks (maksejõuetust ei ole kont, nõuet ei ole kont), meedias tekib tunne, et ongi pankrot käes. Tahetakse teha nii, et seda ei nimetataks men alustamiseks.
    P men- toimub kohtuvälise ja kohtuliku menetlusena. Seda saab eristada funktl-lt- kohtulik- need toimingud, mida tehakse kohtus, vaidlus ise jne, mis on seotud kohtutegevusega. Kõik muuu, mius tpimub väljapool kohut , on kohtuväline. Kohtulik men- reg eelkõige TsMS -s. menetletakse kui tsiviilasja. P seadus- annab ainult erisused . Reg eelk kohtuvälist menetlust, alates sellest, mis õigused on ajutisel halduril, kõik, mis tehakse varaga jne. Kohtuvälist men on rohkem p men-s. lisaks neile kahele seadusele, on veel üks seadus- tsiviiltäitemenetluseseadustik. Haldur varaga seoses peab vara müüma. Kõik, mis puudtab vara müüki, seda reg-b tsiviiltäitemen seadustik , erandid tulenevad pankrotiseadusest.
    Pankrotiseaduse kujunemine.
    Eesti I- 01.09.1992.
    Oligi eesti ajaloo I pankrotiseadus. Enne 1940ndat toimusid p menetlust, aga Eestis seadust ei olnud. Jäid kehtima Tsaari-Vene seadused, BES, p men reg kohtumen seadus, kaubandusliku kohtumen seadustikud.
    1990ndate algus- ei olnud vana seadusi võimalik kasutada, mis oleksid sama maj olukorra jaoks kehtivad.
    On esimene turumajanduslik seadus, mida vastu võetakse.
    Ei olnud võimalik korrga teha hea seadus. Parandatud on kahel korral (suuremad parandused), 1996 (kehtima 02.02.1997), 2003 (01.01.2004- uus redaktsioon , põhineb 1992 seadusel, ja 1996 parandustel.). nüüd on 2008 välja töötatatud suurem kompleks parandusi, mis selle aasta lõpul või järgmise aasta alguses loodetavasti heaks kiidetakse.
  • Pankrotiavaldus ja selle esitamine
  • Võlgnik pankrotiavalduse esitajana
    Võib esitada kas võ või vu. Võ võib alati, kui ta leiab, et on püsivalt maksejõuetu, võib esitada pankrotiavalduse. Kuivõrd võ peab põhjendama seda, et ta on maksejõuetu? Kas võiks olla nii- kohus võiks välja kuulutada ilma et kontrolliks, kas on maksejõuetu. Nii ei ole otsustanud, äkki kahjustab ise oma huvisid, on liiga pessimistlik. Ka võlgnik peab põhjendama oma maksejõuetust. Peab avaldusele lisama kaks asja: võlanimekirja ja põhjenduse, miks ta leiab, et on maksejõuetu. Kui on tegemist võ p avaldusega, ei pea kohus menetluse algatuseks pidama eelistungit, algatab p men, nimetab ajutise halduri, kes peab selgitama võ maj olukorda. Eeldatakse seda, et kui on p avalduse esitanud , on ka maksejõuetu. Kogu eelnev periood on lühem ja lähtutatakse eeldusest, on maksejõuetu. Kui selgub , et ikkagi ei ole, võib jätta välja kuulutamata.
    Sea-s ettenähtud juhtudel- võ on kohustatud esitama pankrotiavalduse. § 13 lg 3. peamiseks juhuseks on see, kui jur isikust võ on püsivalt maksejõuetu- tsüs § 36- juhatuse liikmed peavad esitama p avalduse. Sama kohustus on dubleeritud eraõiguslike jur isikute kohta käivates seadustes. Jur isik ei tohi eksisteerida maksejõuetuna. Juhul kui ei tee- süütegu KarS § 380.
    Kui on tegemist likvideerimisel oleva jur isikuga - likvideerimise käigus selgub, et jur isik on maksejõuetu- siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (tsüs § 44).
    Likvideerimismenetlus—müüakse vara, et rahuldada vu-te nõuded. Likvideerimine lähtub eeldusest, et kõik nõuded saavad rahuldatud. Kui selgub, et vara ei jätku, siis ei tohi likvideerimisega edasi minna. Tuleb esitada p avaldus—ja siis edasi skeem, mis on eespool esitatud.
    Erisused on jur isikust võ seoses esindusõigusega. Erandi teeb § 13 lg 4. Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada. Võib esitada iga juh liige, isegi siis, kui on määratud ühine esindusõigus. Erand tuleneb sellest, et igal juh liikme suhtes kehtib § 13 lg 3 tulenev kohustus. Selle koh mittetäitmine on süütegu karsi kohaselt. Igaühel peab olema võimalus oma kohustust täita.
    Kui on erinevad arvamused- üks juh liige esitab p avalduse, aga teine juh liige leiab, et see pole õige, on v-o ajutine makseraskus. Kas teine juh liige võib minna ja võtta selle p avalduse tagasi kohtust? Kui seda jaatada, kas esimene juh liige ei võiks järgmine päev uuesti esitada? Mõistlikum tõlgendus- kui üks on esitanud, ei saa teine võtta. Kui üks juh liige on nõrganärviline ja kardab krim karistust, aga nõukogu ega juh teised liikmed ei ole sellega nõus. Mida võiks jur isik ette võtta, et vältida seda, et avaldust hakatakse menetlema? Kas nõukogu võiks juh liikme tagasi kustuda? Võiks küll. Kas see võtab p avalduse tagasi? Kui enam ei ole juh liige ja ei ole võimalik uuesti esitada, ei ole p välja kuulutatud, siis võib avalduse tagasi võtta. Tagasivõtja riskib sellega, et juhul kui on püsiv maksejõuetus ja tema võtab kellegi teise pool esitatud avalduse tagasi, siis on tegemist süüteoga.
    Kui võ-ks on füüsiline isik ja ta on surnud. Enne kui suri, muutus püsivalt maksejõuetuks. Mis pärijad peaksid tegema? Kahtluse korral- võtta vastu inventuuriga (need kohustused, mis pärandvarasse kuuluvad, ei koormaks pärija enda vara). Pärijad võiksid sel juhul esitada p avalduse- § 9 lg 2.
    Kes saab võlgnikuks olla? Füs ja jur isikud, teatud erandid: § 8 lg 2- ei saa olla riik ja KOV üksus. Tõusetub küs- kuidas on muude av-õi jur isikutega? TÜ- võiks, nagu ka muud av-õi jur isikud. Erand- Töötukassa ei saa ola p võlgnik, töötukindlustusseadus § 24 lg 3. kui riik peaks seda jätkuvalt tähtsaks, ei lase neil av-õi jur isikutel nii kaugele minna, et nad pankrotistuksid.
    2.2 võlausaldaja p avalduse esitajana
    v-o iga füs või jur isik, kellel on varaline nõue võlgniku vastu. Kas tegelikult on nõue või ei ole? Kui võ võib esitada p avalduse siis, kui ta leiab, et on maksejõuetu (juh liikme kohustus), siis vu p avaldsuse esitamise puhul peavad olema teatud eeltingimused. P avalduse esitamiseks vu-te poolt peavad olema olemas asjaolud , mis on sätestatud §-s 10.
    võib jagada 2 gruppi need asjaolud: 1. grupp, mis omavad tähendust siis, kui vu-l on sissenõutav nõue. 2. sõltumata sellest, kas vu-l on sissenõutav nõue või mitte.
    Vaatame neid gruppe eraldi.
    1. Kui on sissenõutav nõue- võ ei täide kohustust (rahalised kohustused). Võimalik esitada hagi kohtusse. Võib esitada ka p avaldus. Põhjus- on teada, et võ on maksejõuetu ja ei ole mõtet aega kaotada hagi menetluseks. On teada, on võ on kõrvale toimetanud oma vara- odavaölt müünud, kinkinud, palkasid tõstnud. Kui on p välja kuulutatud- on võimalik teatud tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tuleb kaaluda, kas mitte esitada hagi, miinus- kui kellelgi on sissenõutab nõüue, ja teiste vu-te nõuded veel ei ole sissenõutavad, kui on p- kõik on võrdses positsioonis. Kui otsustakse esitada p avalduse- kas saab kohe samal päeval, kui on nõue muutunud sissenõutavaks-ei saa, § 10 lg 2 p 1. peab ootama 30 päeva ja kui 30 p jooksul ei ole ära maksnud- p hoiatus. Kui pärast p hoiatuse tegemist ei ole 10 p jooksul ära maksnud- saab esitada p avalduse.
    Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:
    1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul
    Kui esitada ilma p hoiatuseta- p avalduse alusel p menetlust ei algatata.
    Mis aja jooksul p avaldus tuleks esitada? Ei ole määratud, sea-s on min ajad, mis kaitsevad võlgnikku.
    Aegumine ! Kui nõue aegub, esitab p avalduse- alati kont nõuet, kas on olemas.
    2. sõltumata sissenõutavast nõudest. Kui ei ole sissenõutavat nõuet, kas alternatiivi on? Hagi ei saa esitada. P avaldust siiski saab esitada, kui on olemas § 10 lg 2 p-des 2-5 nimetatud asjaolud.
    2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
    tegelikult ei ole vara, ei saa sama nõuet täita, või kui see nõue ära täita, on kogu vara otsas. Suure tõeonäosusega on maksejõuetu. Nüüd ei pea ootama, millal muutub sissenõutavaks ja siis veel 40 päeva, kohe võib esitada p avalduse. Mitte ainult nõue, kellel on kohtuotsus olemas, aga ka teised vu-d, kes ei pea olema olukorras, kui on ilmne, et on maksejõuetud, ei peaks ootama, kuni nende nõue muutub sissenõutavaks.
    3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse;     võ on käitunud nii, et on muutunud maksejõuetuks, raiskab, hävitab oma vara. Nüüd vu-d, kellel ei ole sissenõutavat nõuet, ei pea ootama, et olukord veel hullemaks läheks. Kõik need alused on kasutatavad ka nende nõuete puhul, mis on muutunud sissenõuatavad, siis ei pea 40 p ootama.
    4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita;     võ peaks ise esitama p avalduse. Vu ei pea ootama 40 p, vaid saab kohe p avalduse esitada.
    5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil     kui võ varjab ennast. Eelk füs isikust võ. Siin on tõendamise küsimus (subj soov/ tahe ennast varjata peab olema tõendatud).
    Üks punkt neist peab esinema ( § 10 lg 2 p-d 1-5). Tõendid nõude kohta. Peab tuginema ühele nendele asjaoludele, tõendama ühte nõuet ja ühte neist asjaoludest.
  • muude isikute p avaldus
    kas muu isiku poolt esitatud p avalduse on käsitletav vu või võ p avaldusena. Kas on õigus esiatada? Kas on käsitletav vu või võ p avaldusena?
    § 9 lg 2- pärija esitab p avalduse pärandvara suhtes, ei ole ise ju võ, aga siiski käsitletakse seda võ avaldusena.
    § 9 lg 3- kas kusagil mujal on antud õigus? Kindlustustegevuse seadus- § 60 ja 61, krediidiasutuste asutus- § 123 ja 124. nende §-de kohaselt võib esitada Finantsinspektsioon, juhul kui võ-ks on kindlustusselts või krediidiasutus. Seda avaldust käsitletakse vu p avaldusena.
  • P menetluse algatamine
    P menetlus algab- esitatud on p avaldus, siis p avaldus läbib 3 kontrolli:
    1. formaalne kontroll- kas see avaldus võetakse vastu või mitte? § 14- kontroll. 2 p õiguslikku asjaolu kontrollitakse. Vu avalduse puhul- kas on kirja pannud , et tal on nõue ning § 10 lg-s 2 nimetatud asjaolu (mis on avalduses kirjas). Lisaks kontrollitakse, kas on täidetud tsiviilkohtumenetlusest tulenevad üldised nõuded? Kohtualluvus, esitaja esindusõigus- TsMS § 371.
    2. menetluse algatamise otsustamine. Kui on tegemist võ p avaldusega- ei ole eelistungit vaja, 10 p jooksul otsustatakse, eelduslikult algatatakse. Kui on eistaunud avalduse vu- tuleb pidada istung asja otsustamiseks, istungi nõue- peab andma võimaluse võ-l ennast kaitsta. 10 p jooksul tuleb määrata istungi toimumise aeg. Otsustamine toimub kohtuistungil, kuhu kutsutakse ka võ. Peab olema nõuetekohaselt teatatud, kui ei ilmu , siis istungit see ei takista. Kui vu ei ilmu kohale, jäetakse rahuldamata. Siin kontrollitakse nõuet. Nõue peab olema: 1. olemas 2. teatud suuruses, § 15 lg 2 p 3 toodud suurused, AS puhul 200 tuh krooni, teiste äü-te puhul 40 tuh, teiste jur isikute puhul 10 tuh. Nõue ei tohi olla pandiga tagatud. Pandipidajal pole p menetlust vaja, on võimalik sissenõue, õigus saada müügist saadud raha. On osa on katmata pandiga, siis võib p men. Kas § 10 lg-s 2 nimetatud asjaolu olemas (mitte lihtsalt kirjas, nagu form kontrolli puhul). Piisav põhistamine- väh üks asjaolu peab olema, nõue ise peab ka muidugi olemas olema. Kõige keerulisem pr- nõude olemasolu. Kohus peab võtma seisukoha- mõtlema ennast korraks hagimenetlusse, kas oleks hagi rahuldanud? Kui jah, siis on nõue olemas. Kõik § 15 lg-s 2 on neg täh-ga, kui on olemas, siis p menetlust ei algatata. Pr- kui võ ütleb, et pole maksejõuetu. Selles men staadiumis ei saa otsustada maksejõuetuse üle. Kuidas võ saaks välistada p menetluse? Täidab nõude ära. Pärast võib esitada AR nõude- olin sundolukorras, tegelikult nõude alust ei olnud.
    Algatatakse p menetlus.
    NB! Võib liita nõudeid- st kui on mitu vu-t, siis saab ühiselt saab esitada avalduse, tähtis on see lõplik summa avalduses, mitte nende eraldi nõuded.
    3. ettevalmistatav staadium. Meie sea-s nimetati p algatamiseks ja see ei lange kokku p väljakuulutamisega. On õigem rääkida- p men algatamine täh p väljakuulutamist. Muuta- ajutise halduri määramise otsustamine, mitte p men alustamine. Siis p väljakuulutamine=menetluse alustamine.
  • P asja ettevalmistamine
    Määratakse ajutine haldur- isik, kes vastab p haldurile esitatavate nõuetele ( nendest hiljem). Kas võ on püsivalt maksejõuetu või mitte-peamine. Kohus võib koh käsutamiskeeldus- võ on vaba oma tegevuses, ajutine halduril ei ole sellist võimu nagu p halduril, võidakse koh kohtumääruse alusel käsutamiskeeldu (ei saa varandusliku seisu halvendada ). Ajutisel halduril on §-st 22 tulenevad ül-d. õigused- § 22 lg 3- eelk õigus saada teavet võ varalise olukorra kohta. § 22 lg 2 lg 3- tagab vara säilitamise- abinõud, kui näeb, et võ kõrvaldab vara.
  • ajutine p haldur
    vt § 22-24. nõuded. Õigus saada tasu (sellest p halduri juures).
    Erineb pm-lt p haldurist- p haldur valitseb p vara, p men juht, ajutine haldur- ei ole erilisi võimufunktsioone- selgitav funkt eelk.
  • P asjas otsuse tegemine
    Kui on ettevalmistus läbi- on selgitatud varaline olukord, siis tuleb kohtuistung , kus otsustada, kas p kuulub välja kuultamisele või mitte. Mida rutem, seda parem. Kui on võ p avaldus- 10 p, kaalukatel põhjustel 20 p. eeldatakse seda, et on maksejõuetu. Vea tegemise oht on väiksem.
    Kui on vu- 30 p, kaalukatel põhjustel 2 kuud. 2 kuud on kujunenud küllaltki reegliks. Pr- ka kahe kuuga ei saa hakkama. Mis siis saab- ei saa midagi, sanktsioone ei ole. Kohtuniku südametunnistus.
    3. kontroll- kont maksevõimet. Kui selgub, et võ on maksejõuline, siis ei ole midagi enam edasi arutada. P men lõpetatakse ilma et oleks p välja kuulutatud. Kont uuesti ka nõuet vastavalt §-le 31. miks? Kui siin p men algatatakse, kohus teeb määruse, siis selle määruse ei saa esitada määruskaebust. Miks ei saa? Et mitte venitada. Kont uuesti nõuet- samad kriteeriumid, mis § 15 lg-s 2 on toodud. Kui maksejõuetus on tuvastatud, aga nõue ei vasta, siis § 31 lg 1 tuleb jätta p välja kuulutamata. Erand- kui oli olemas, võlg oli ära tasutud - siis see ei takista p väljakuulutamist.
    Jur isikute puhul- kui maksejõuetus on tuvasttaud, ei tohiks jääda p välja kuulutamata, mida siis järgmisel päeval peaksid tegema juh liikmed- esitama avalduse. Mõttetu olukord. P seadus § 31 lg 1 ei ole kõige õnnestunud. Teha vahe- jur isikute puhul- kui on maksejõeutus tuvastatud, siis p kuulutatakse välja, olenemata nõudest; füs isikute puhul võib jääda samaks. Tuleb anda määruskaebuse esitamise õigus teises staadiumis. Kas jätta p välja kuulutamata või kuulutada p välja. on ka kolmas võimalus- § 29- p menetluse raugemise tõttu, p ei kuulutata välja. kui maksejõuetus on tuvastatud, põhjus olemas p välja kuulutamiseks, aga selge on see, et võ-l ei ole vara ei ole p men kulude katmiseks. Ei ole mõtet p välja kuulutada, vu-te nõudeid ei saa rahuldada, men kulusid ei saa katta . See on raugemise mõte. Peab kont seda, ega ei ole võimalik p väljakuulutamise järel saada vara juurde. Kui on perspektiiv p vara suurendada, siis tuleb p välja kuulutada.
    Kui makstakse ära men kulusid, siis tuleb p välja kuulutada.
    Jur isikust võ puhul- ajutine haldur peab likvideerima, kui on raugemise tõttu lõpetamine.
    Raugemiste osakaal on päris suur. Mis on probleemiks- kui võ ise on tekitanud ise p olukorra. Kui osanikud tahavad ise lahti saada äriühingust, vara ei ole, esitavad avalduse. Kui p välja kuulutatakse- peab välja selgitama p põhjused. Kas ei ole tegemist juhtimisveaga? Ajutine haldur- peab ka seda selgitama, aga tal pole nii palju pädevust kui p halduril.
  • P otsusest teavitamine
    Tuleb teavitada avalikkust- eelk võlausaldajaid. P teade tuleb avaldada Ametlikes Teadaannetes viivitamatult. Kui on p teade ilmunud (p väljakuulutamine- p otsuse tegemine, tehakse kelleaegselt- kl 16 00, p on välja kuulutatud; p teate avaldamine ei ole p väljakuulutamine). Erinevad tähtajad – teate avaldamisest, p väljakuulutamisest.
    2 kuud pärast p teate avaldamist tuleb esitada kõik nõuded.
    P teates märgitakse andmed- § 33 lg 2.
    Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg , andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed
  • kuud nõuete esitamiseks- p teate avaldamiseks. Teadaolevatele vu-tele, kui on alla 100, peab eraldi teatama neile.
    ! Vaatamata arvule- teavitada pandipidajaid ja neid vu, kelle elu- või asukoht on küll EL liikmesriigis, kui mitte Eestis.
    Korralik haldur peaks teavitama ka neid, kes on väljaspool EL-i. Kui on alust arvata, et on raskendatud saada teavet, siis peaks eraldi teatama.
    1.8 P väljakuulutamise tagajärjed
    1.8.1 Üldised tj-d
    tulenevad seadusest.
    Võ vara muutub p varaks ja võ kaotab selle vara suhtes valitsemise õiguse (kasutamine, käsutamine). Jääb omanikuks, kuid õigusi ei ole
    Võ kaotab õiguse teha tehinguid p varaga. Jur isik- ükskõik, mis tehinguid. Kui jur isikust võ p on välja kuulutatud- kogu vara on p vara. Füs isik- p varaks muutub see, millele saab pöörata sissenõuet. Võ-l on seda vara, mis ei ole p vara.
    Nõuded- esitamise tähtaeg loetakse saabunuks.
    Kas see, kelle avalduse alusel p välja kuulutati, saab mingi eelise? Ei, tema on üks teiste hulgas.
    Lõpetatakse intresside ja viiviste arvutamine. Vu-te võrdse kohtlemise pm.
    Jur isikust võ-le lisatakse sõna “ pankrotis ”, teavitatakse registreid. Pärast seda, kui p on välja kuulutatud, ei saa mingeid nõudeid väljapool p men esitada (hagi ei saa esitada, kõik nõuded esitada p haldurile!).
    Pr- p varaga seotud. Võ vara- p kuulutatakse välja, muutub p varaks, aga omanikuks on jätkuvalt omanik, aga tema seaduslikuks esindajaks on haldur. Haldur omab vara suhtes valitsemise ja käsutamise õigus. See skeem pole eriti õnnestunud- esindaja tegutseb ju esindatava huvides, haldur tegutseb vu-te huvides. Plaanis teha muudatud- muutub see võ vara p varaks, omanikuks jääks võ, kuid p vara hakkaks käsutama p pesa, olemata omanik. õi-lik konstruktioon. Ja haldur oleks p pesa esindaja. Et saada haldur võ esindaja rollist välja.
    1.8.2 P otsuse mõju toimuvate kohtumenetluste suhtes
    § 43. kui p välja kuulutatakse, siis võ v-o ju protsessiosaline nii hageja kui kostjana. Reeglid:
    1. võ hagi kellegi kostja vastu- seda menetlust tuleb jätkata. Haldur võib astuda protsessi võ seadusliku esindajana. Kui jur iskust võ p välja kuulutatakse- juhtorganid jäävad alles, kuid nad kaotavad oma juhtimisalased kohustused. Nõukogu võib juh liikme tagasi kutsuda ja uue juhatusse panna, see õigus on olemas küll.
    2. hagi võ vastu (võ kui kostja)- kõik nõuded tuleb esitada p menetluse raames. Kui ei saa enam esitada hagimenetluses , mis on esitatud, aga kus pole veel otsust, seal tuleb men lõpetada ja nõue tuleb esitada p men-s § 43 lg 2. kui otsus on tehtud- võimalik selle peale edasi kaevata § 43 lg 5- see tuleb lõpuni vaielda . Haldur saab võ asendada. Juhul kui on võ vastu esitatud vindikatsiooninõue (mitte rahaline nõue), siis see tuleb lõpuni vaielda. P men käsitleb rahalisi nõudeid, muid nõudeid peab väljaspool men- lep täitmise nõuded, vindikatsiooninõue.
    Maksunõue- see tuleb ka lõpuni vaielda.
    1.8.3 Lepinguliste kohustuste täitmine
    p men kaudu käsitletakse rahalisi nõudeid!
    Võib olla ka muid nõudeid- nt vindikatsioon (ei ole p men-s esitatav nõue).
    Lepinguliste kohustuste täitmise nõue- mis neid saab? Kui võ on ehitaja, sõlminud tvl, peab midagi valmis ehitama. Tellijal on nõue tema vastu. Kas tellija seda nõuet saab p men-s esitada? Loomulikult mitte! See pole ju rahaline nõue!
    § 46- 53. üldreegel- § 46 ja erandid § 47-53. üldpm- kui on võ lepingupoolt, mille täitmine on pooleli, siis haldur on pädev otsustama, kas seda lep-t täita või mitte. Reeglina annab haldurile õiguse leping lõpetada, aga teisel poolel pole õigust nõuda p tõttu lepigu lõpetamist. Halduril on õigus otsustada, teisel poolel on õigus küsida haldurilt, mis saab. Kui teine pool kõsib, siis haldur peab 7 p jooksul teatama, mis saab. Kuni pole teatanud täitmisest/loobumisest, siis halduril pole õigust nõuda teiselt poolt täitmist. Kohus võib tähtaega pikendada. Teine pool ei saa lep-t lõpetada võ p tõttu. Kas on maj-lt kasulik või mitte? Selle järgi haldur otsustab.
    Kui haldur otsustab lep-t jätkata, siis lep jätkamisest tulenevad rahalised nõuded on massinõuded ja neid nõudeid ei tule esitada mitte p vu-le, vaid nende nõuete suhtes p-s olev võ on nagu tavaline lepingupartner.
    Massivu-d on need, kelle varalised nõuded tekivad pärast p väljakuulutamist halduri tegevuse tulemusena.
    Teatud erisused- erinevad reeglid tulenevalt §-st 46. § 49- omandireservatsioob. Kui võ müüs omandireservatsioon, vu läheb panktrotti, haldur ei saa öelda, et lõpetame lepingu. Halduril on õigus nõuda ostjalt oma kohustuse täitnud. Kui teine pool ei täida, võib taganeda . Kui võ on ostja ja on ostnud o,mandires-ga, halduril on õigus lep-st taganemine, kuid erisus on selles, et tal on rohkem aega.
    Tuleb lugeda- erisused võrreldes §-ga 46 üles leida.
    Massvu, p vu. Massvu suhtes kohustused täidetakse enne kui p vu-tele. Haldur peab olema ettevaatlik masskohustuste tekitamisel. Kas selle kaudu suurendad vara või mitte. Massvu- tega tehingute tegemine peab andma pos efekti vara suhtes.
    II Pankrotimenetluse organid
    Need, kes viivad p men läbi.
    -p haldur
    -p toimkond
    -võlausaldajate üldkoosolek
    -kohus
    2.1 P haldur
    2.1.1 P haldurile esitatavad nõuded
    võiks saada kahel viisil.
  • staatusekohaselt- võivad olla vandeadv ja vandeadv vanemabi. Saavad olla automaatselt olla p haldurid.
  • nimetuse saamise kaudu- need isikud, kes on teiunud p halduri eksami ja kellele on antud p halduri nimetus, just min poolt nimetatuna. Iga füüsiline isik, kes on p halduri eksami ära teinud, ja kes on just min poolt nimetatud. Muidugi peab olema teovõimeline ja peab valdama eesti keelt kirjas ja kõnes. Haridusenõudeid ei ole, aga eksami ärategemiseks on vajalikud jur teadmised. Nimetamise kohta on eraldi just min määrus, mis tuleb läbi lugeda! “P haldurina tegutsemise õiguse andmise ja äravõtmise ning p halduri eksami tegemise kord” (18.dets 2003 määrusega kinnitatud).
    Rohkem on neid, kes on eksami kaudu saanud p halduriks. Grupp prof haldureid, kes ainult sellega tegelevadki.
    Lisaks sellele § 57 lg-s 2 sätestatud välistavad asjaolud:
    1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
    2) kes on viimase 10 aasta jooksul tagandatud kohtuniku-, notari-, prokuröri- või kohtutäituri ametist või advokatuurist välja heidetud;
    3) kes on viimase viie aasta jooksul avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest vabastatud;
    4) kes on pankrotivõlgnik;
    5) kelle suhtes kehtib ärikeeld;
    6) kes on kohtuotsusega jäetud ilma õigusest olla haldur või ettevõtja.
    Kuidas saab advokaatidega? Kas see käib ka nende kohta? Otseselt mitte. Neile ei anta õigust, kuid reeglina samadel alustel ei saa advokaadina tegutseda.
    Haldurina tegutsemise õigus antakse teovõimelisele füüsilisele isikule, kes on sooritanud pankrotihalduri eksami, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline (§ 57 lg 1). Kuidas tõlgendada- kas on aus ja kõlbeline? Lähtuda saab eeldusest, peavad olema ümberlükkavad asjaolud.
    §-d 56, 57 + määrus
  • P halduri nimetamine ja kinnitamine
    Lähtutatakse § 56 lg-st 2- Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. Peavad olema nõus nii kohus kui ka võlausaldajad, kuna nende huvides see men toimub. Kui kohus kuulutab p välja, siis ta ka nimetab p halduri. P haldur peab koheselt oma ül täitma hakkama. Otsus jõustub kohe tegemisel, ja temaga kaasnevad õigusliku tj-d, aga samal ajal võib tema peale edasi kaevata. Ringkonnakohtul on õigus see tühistada. Haldur nim samas otsuses. Kust tuleb vu-te usaldus? P otsus- peab olema ära näidatud vu-te esimese üldkoosoleku toimumise aeg, sellel peab olema päevakorras halduri kinnitamine. Vu-d peavad otsustama, kas nad kinnitavad halduri, kui ei kinnita kohtu poolt nim halduri, võivad nad valida uue halduri, kelle kohus peab otsustama 5 päeva jooksul, kas ta kinnitab või mitte. Kohus võib ka mitte kinnitada- siis ta peab nimetama uue, aga peab olema keegi kolmas, mitte see esimene. Kui kohus nimetab kolmanda, siis nii ka jääb, see ei vaja vu-te omakorda kinnitamist. Selle kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse- § 61 lg 5- Määruskaebuse alusel tühistab kohus halduri nimetamise määruse, kui halduri nimetamisel on rikutud käesoleva seaduse § 56 lõikes 1, 3 või 4 sätestatut. Ainult sellisel juhul võib tühistada, aga lg 2 ei ole nimetatud- oluline, sest ei arutleta otstarbekuse üle, vu-d tahavad öelda, et meie kandidaat on hea haldur, ja see, kelle kohus valis, ei sobi- aga selle üle ei vaielda- kohtu diskretsiooniõigus öelda, et selle vastu on mul usaldus olemas.
    Lõppastmes on kohtu pädevus nimetamine/vabastamine.
    Kui esimene üldkoosolek ei tule kokku- siis ei ole vaja haldurit kinnitada, see, kes oli kohtu poolt nimetatud, see jääbki. üldkoosolek- reeglina võivad otsustada need, kes kohal on, kvoorumi nõuet üldjuhul ei ole (va üksikud otsused, sellest hiljem).
    Võib nim ka mitu halduri, sõltub, kui ulatusliku p varaga on tegemist, Eestis on k suurem seotud pankadega, Eesti Maapanga pankrot, Krediidipanga p. siis oli mitu p haldurit.
  • P halduri kohustused, õigused ja tasu
    § 55 ja 54. haldur- tema viib menetlust läbi, on igapäevane juht, kui on jur isik, siis täidab ka juh liikme kohustusi. Jur isik iseenesest kuhugi ei kao, juhtimisorgaid jäävad ka alles, kuid kaotavad suurema osa oma juhtimisalastest õigustest, need lähevad haldurile üle. Haldur on niisugune keskne persoon . Haldur on ka võlgniku seaduslik esindaja, see on problemaatiline 1.
    § 55- kohustused, aga tal on ka kohustuste täitmiseks vajalikud õigused.
    Haldur:
    1) selgitab välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise;
    2) korraldab vajadusel võlgniku majandustegevuse jätkamise;
    3) viib vajadusel läbi juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise;
    4) annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule;
    5) annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule, järelevalveametnikule ja pankrotitoimkonnale;
    51) koostab pankrotimenetluse kohta halduri toimiku;
    6) täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi
    § 55 lg 4- Lisaks halduri seaduses sätestatud õigustele on halduril ka käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri õigused.
    Tasu- vu-tele ei jätku nende nõuete rahuldamiseks, jäävad ju ilma teatud osast, sellises olukorras kõik kulutused on vu-te arvelt, üks oluline kulutus on halduri tasu. Tasu- § 65 pm-lt on tulemustasu + Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu otsustab kohus, aga on ära kuulanud p toimkonna arvamuse.
    Kuna men-d võivad kesta mitu aastat, tahab haldur sissetulekut saada, tavapärane on see, et määratakse esialgne tasu vastavalt § 65 lg-le 3. 2
    Lisaks §-le 65 on oluline just min määrus “P halduri ja ajutise halduri tasue piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord”, lisa 03. veebr 2006.
    Ajutine haldur- lähtutatakse töömahust, mille tulemusest. Tunnitasu ülemmäär on kehtestatud. Aga võetakse arvesse töö keerukus ja maht.
    § 65+ määrus.
    Lisaks tasule on p halduril õigus teha p vara arvel põhjendatud kulutusi. See on küllaltki vaidlusi tekitav teema. Menetluse läbiviimiseks vajalikud kulutused tuleb teha p toimkonna nõusolekul, juhul kui need on põhjendamatud, siis vastutavad p toimkonna liikmed koos p halduriga solidaarselt. Vastutuse skeem- kui on haldur teinud põhjendamatuid kulutusi, siis peetakse neid tasust kinni, nüüd kohus kinnitab neid kulutusi, kui on põhjendamatud- arvutab maha tasust. kui on toimkonna liikmed andnud oma nõusoleku, siis on halduril õigus regressi korras nende osa sisse nõuda (nt haldur ja 5 toimkonna liiget on solidaarvõlgnikud, 65 lg 8, kulutused vt § 66.
    Halduril võib olla seoses kulutustega- § 62 lg 1- Haldur täidab oma kohustusi isiklikult. Üksikute pankrotimenetlusega seotud toimingute tegemisel võib haldur kasutada kolmandate isikute abi. Pankrotimenetlusega seotud tehingu võib haldur teha ka esindaja kaudu. Abilise tasu maksab haldur oma tasust, sama asi on ka esindajaga. Kui on hagi- eeldatakse, et haldur käib ise kohtus, selleks on ka kvalifikatsiooninõue. Haldurid võtavad ikkagi endale esindajad tegelikkuses, kuid neile makstakse tasu halduri enda tasust. tegelikkuses tekib kiusatus võtta mitte oma tasust. § 62 lg 4- Kui esindaja kasutamine on asja keerukusest tulenevalt ilmselt vajalik, võib esindaja tasu pankrotitoimkonna nõusolekul maksta pankrotivarast. Nt on välisriigis vaidlus. Aga siin kiputakse seda liiga laialt tõlgendama, kohus peab andma hinnangu, kas kulutus oli põhjendatud või mitte, p toimkonna liikmed võivad ka vastutada koos halduriga.
    Ühel halduril ei tohi olla üle 3 menetluse, uuenduse järgi mitte üle 5. tegelikult on menetlused erineva mahuga, raske on men arvu ette anda. P toimkonnad ei suuda oma kohustusi alati korralikult täita, sellest algab probleem.
  • Halduri tegevuse korraldamine
    Peab ise täitma, jur isiku puhul on juh liikme õigused, võib võtta esindajaid ja abi- maksab oma tasust, esindaja teatud juhul- p avara arvelt.
    Kui on mitu haldurit- peavad omavahel tööd jagama , kuid vastutavad koos (solidaarne vastutus).
    Haldur peab teatud juhul oma ül täiotma pärast, kui p menetlus on lõppenud (sellest hiljem).
    Vt p vara valitsemine (teema nr 6, tulemas).
    2.1.5 P halduri tegevuse peale kaevamine, vastutus ja järelevalve halduri tegevuse üle
    reeglina p menetluse lõpuni. Siiski võib ise tagasi astuda- peab teatama 30 päeva ette. Kohus otsustab vabastamise.
    Halduri tegevuse üle järelevalve teostab p toimkond, kohus, teatud juhtudel ka just ministeerium (edaspidi JM) Toimkond ongi peamiselt selleks loodud, et järelevalvet teostada. Saab sekkuda- võib taotleda tema vabastamist, kuid kui nt nõukogu võib vabastada juh liikme ilma põhjuseta, siis toimkond saab pöörduda kohtu poole, kui on tegemist rikkumisega, kohus võib ise ka vabastada, aga vaid siis, kui see on seotud rikkumisega. V-o ka võlgniku kaebus kohtule. Kui järelevalvet teostavad- toimkond, kohus, JM mõnel juhul, aga ka need, kes ei teosta- võlgnik, vu-te üldkoosolek võivad kaevata halduri peale. Või kui selgub, et halduril pole õigust tegutseda.
    Vabastamine ei ole ainus viis, kohus võib määrata ka trahvi kuni 100 000 krooni, võib teha ka trahvihoiatuse, kui on raske rikkumine- kohe trahv.
    Toimkond ja kohus on reeglipärased järelevalve teostaja, täiendav on riiklik jv- § 70 ja 71. erinevus- p toimkond ja kohus peavad omal initsiatiivil teostama jv, pidevalt, siis riiklik jv (JM)- kaebusepõhine, JM ise ei lähe ja ei võta suvalise p menetluse. Kui on andmeid, et haldur on oma kohustusi rikkunud. Kui p toimkond ja kohus ei täida oma kohustusi korralikult- tekib vajadus riikliku järelevalve järele.
    Mida JM saab ette võtta? Ka JM võib pöörduda kohtu poole, et vabastada või määrata trahv, JM ise ei saa karistada . Justiitsminister- nende suhtes, kellele tema on andnud tegutsemise õiguse, võib selle õiguse ära võtta kuni 5 aastaks, § 71 lg 4. vt määrus- andmise ja äravõtmise kohta! Kui JM võtab ära, siis ei saa haldur enam tegutseda selles asjas, tuleb kohtul nimetada uus haldur. Kas haldur saab vaidlustada, kui JM ära võtab? Pöördub halduskohtusse.
    Haldur vastutab oma tegevusega tekitatud kahju eest. § 63. siin on säilinud süüline vastutus3. halduri vastutus sarnaneb lepingulise vastutusega, tal on kohustused4 .
    Kohustuslik vastutuskindlustus- halduri vastutus võib olla päris suur, suured õigused, võib sõlmida igasuguseid lepinguid, kui haldur ei tee enampakkumist ja müüb niisama, on kahju tekitanud, raha on saamata jäänud, ta küll vastutab, aga ei ole võimalik sisse nõuda. Kuna täidab ka juh liikme kohustusi, siis kindlustusseltsid väga ei taha kindlustada juh liiget.
    Kui oleks pesakonstruktsioon olemas, oleks lihtsam, oleks käsunditäitja. Seaduse alusel määratud p menetluse läbiviija, võiks olla vabakutseline, nagu nt notar ja täitur. Raskeks teeb olukorra see, et on võlgniku esindaja, esindaja ja esindatava vahel tavaliselt käsundusleping, aga siin oleks absurdne seda väita.
  • Pankrotitoimkond
    Al § 73.
    2.2.1 P toimkonna moodustamine ja pädevus
    Valitakse vu-te esimesel üldkoosolekul. Juhul kui koosolek ei tule kokku, siis haldur nimetab ise (kas on õige, kuna toimkond teostab järelevalvet? Ega väga ei ole). § 78 lg 3.
    Reeglipäraselt vu-d valivad üldkoosolekul, 3-7 isikut, ja küsitavusi on tekitanud reegel § 74 lg 2- Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Üldkoosolekul hääletatakse vastavalt nõude suurusele. Kuni 1. jaanu 2004 sellist reeglit ei olnud, problee,m oli selles, et suurvu-d ise tegid, mida tahtsid, selle reegliga tahetakse kaitsta väiksemaid vu-id. Kust läheb piir? Nt 5 milj ja 500 krooni. Mis on väiksemad ja suuremad? Vaidluse korral lähtuda mõistlikkuse pm-lt, võtta keskmine, vaadata, kes on suuremad ja väiksemad. Väiksemate gruppis peab olema väh 1, muid proportsioone ette kirjutatud ei ole.
    Esitatakse kandidaadid, siis hääletatakse kõik koos. P toimkonna liikmed pole vu-te esindajad! Ikkagi suuremad vu-d on huvitatud, et nimetataks isikud, kellega nad suhtlevad ja kelle huve nad silmas peavad (samas ei tohi kahjustada teiste vu-te huve).
    § 74 lg 7- Võlausaldajate üldkoosoleku otsusel võib jätta pankrotitoimkonna moodustamata, kui võlausaldajaid on vähem kui viis. Pankrotitoimkonna ülesandeid täidab sel juhul võlausaldajate üldkoosolek.
    Pankrotitoimkonna peamine roll on järelevalve teostamine . Peamiseks eesm- valvab halduri tegevuse üle. On õigus saada infot ja õigus kaevata halduri peale. Lisaks on seadusest tulenevad õigused- nt mõnikord on vajalik nõusolek, nt kulutuste tegemisel, või nt tahab haldur võtta täiendavalt laenu, müüa vara mitte enampakkumisel.
    2.2.2 P toimkonna liikme vastutus ja tasu
    § 75- Pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule, võlausaldajale või massivõlausaldajale, vastutavad tekitatud kahju eest solidaarsel.
    Vastutavad solidaarselt. Kohustuse rikkumine- eelk kui ei teosta jv. Kui haldur on teinud tehinguid, milleks on vajalik nõusolek, toimkond pole midagi teinud, või ongi nõusoleku andnud, andnud põhjendamatuid nõusolekuid, haldur on omakorda midagi halba teinud, mis on p vara suhtes kahjulik olnud.
    Õigus saada tasu. § 78 (Varulile ei meeldi, et makstakse tasu, arvab , et õige oleks kulutuste hüvitamine). Lisaks §-le 76 on JM määrus- P toimkonna tasu piirmäärad (18.dets 2003). On pm, et see, kes vastutab, peab saama ka tasu- ka ühinguõiguses tunnustatud pm.
  • Võlausaldajate üldkoosolek
    2.3.1 üldkoosoleku pädevus
    § 77- näitlik loetelu .
    Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on:
    1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine;
    2) võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine;
    3) juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise otsustamine;
    4) kompromissi tegemine;
    5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses;
    6) nõuete kaitsmine;
    7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; (võib teha otsuse pöörduda kohtu poole, ise vabastada ei saa)
    8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine;
    9) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine
    Kuidas jagada pädevust üldkoosoleku ja kohtu vahel? Halduriga on kõik selge. p toimkonna puhul ka suht selge. kõik, mis on otsuste tegemise osas, kuidas jagada kohtu ja ÜK vahel. pm- jätta kohtule nii vähe kui võimalik, mida saab ainult kohus teha.
    Ei ole ammendav loetlelu. Tuleb vaadata konkt norm, mis käib vastava tegevuse kohta täpselt.
    2.3.2, 2.3.3 ÜK läbiviimine ja otsuste tegemine, esimene ÜK
    esimene ÜK eristub teistest selle tõttu, et esimese toimumise aeg ja koht tuleb juba näidata p teates. Seaduses on määratletud need küs-d, mis peavad olema käsitletud esimesel ÜK-l. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. ( § 78 lg 1).
    Miks mitte varem? Vu-d peavad saama piisavalt varem teada, kui teade avaldakse, siis saavad teada, millal toimub. Peavad jõudma esitada oma nõuded. 30 päeva- otsustatakse olulised küsimused, mida peab ruttu ära otsustama. Nõuete liin ja on vara liin p men-s. nõuded tuleb esitada kahe kuu jooksul pärast p teate avaldamist, kui on p teade avaldatud, siis on nõuded 2 kuu jooksul haldurile, tegelikult on aega 2 kuud, et oma nõuded esitada, aga kui esitab 2 kuu jooksul, siis esimene ÜK on juba ära olnud. Samal ajal- et mitte viivitada, nii kaua ei saa oodata, teine tee on anda lühem aeg nõuete esitamiseks. Aga nii ka ei saa. Kes on huvitatud ja tahab esimesel ÜK-l osaleda, peab siis kiiremini oma nõude esitama, sest ÜK-l ei saa osa võtta, kui sa pole võlausaldaja.
    Esimene ÜK- peab otsustama ära väh 3 küsimust:
    -halduri kinnitamine
    -peab valima p toimkonna, juhul kui pole alla 5
    -jur isikust võlgniku puhul otsustada, mis võlgnikust saab, kas jätkata tegevust või mitte; kui otsustakse jätkata, siis ei saa haldur vara müüa.
    Kui teave on avaldanud, siis kvoorumit ei ole, kui kedagi ei ole kohal, siis ei saa koosolekut toimuda. Haldur saab ise otsustada, kas jätkata tegevus, saab nim toimkonna liikmed.
    Keskne küs- kuidas tehakse otsused? Reeglina tehakse hääletamise teel, häälte arv vastab nõude suurusele. Kõik need koosolekud , mis on pärast nõuete kaitsmist- seal on kergem, aga kuidas tagada see esimesel ÜK enne nõuete kaitsmist, et lähtutakse õigetest nõuetest? Haödurile tuleb esitada nõue ja haldur peab kontrollima. § 82 lg 3- Kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Kui esitavad hiljem, siis haldur ei pruugi jõuda dok-ga tutvuda, vu ei saa siis hääletada, kolme päeva reegel on halduri kaitseks, kui jõuab, siis ei ole keelatud, et saab osaleda. kui on nõuded esitatud, on haldur see, kes peab otsustama, milliseid nõudeid millises ulatuses ta aktsepteerib. Haldur saab teha seda dok-de alusel, mida talle esitatud on. Kui vu on nõus, siis on kõik korras. Kui nõus ei ole- mis nüüd saab, enne oli keerulisem süsteem- kohapeal olevad vu-d otsustasid, kas anna õigus haldurile või vu-le? See polnud eriti hea, kuna vu-d polnud väga huvitatud, et teisel vu-l oleks palju hääli. Praegu- § 82- osaleb kohtunik ja see eeldab seda, et ka talle on antud 3 tööpäeva enne tutvumiseks. § 82 lg 4- kui vu ei nõustu häältega, siis määrab kohtunik. Kohtunik võib määrata ka siis, kui keegi teine vu vaidleb vastu. Kohus peab kohapeal määrama selle häälte arvu. Kohtunikud olid alguses ära ehmunud. § 82 ei ole kõige õnnestunud, eriti lg 5. 5
    Väh 2 koosolekut peab olema- esimene ja nõuete kaitmise koosolek. Võib olla ÜK-kuid, haldur võib kokku kutsuda ise, ja seadusega ettenähtud juhtudel. P toimkonna nõudel peab haldur kokku kutsuma, samuti § 79 lg 2- Haldur on kohustatud võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsuma pankrotitoimkonna nõudel, samuti siis, kui seda nõuab:
    1) vähemalt viis võlausaldajat, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 1/5 nõuete kogusummast;
    2) üks või mitu võlausaldajat, kelle nõuete summa moodustab vähemalt 2/5 nõuete kogusummast.
    Haldur juhatab ÜK.
    Üldreegel- otsused võetakse vastu hääletamise teel. Erandid:
    -nõuete kaitsmine, § 103 lg 2- vetopm. Nõue loetakse kaitstuks siis, kui keegi vu või haldur ei vaidle nõudele vastu.
    -kompromissi tegemine- § 180 lg 3.
    § 81 lg 2- kvoorumi nõuet ei ole.
    2.3.4 ÜK otsuste vaidlustamine
    Kui ei vasta seadusele või selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda- kohtusse või kui on seaduses ette nähtud- võimalus edasi kaevata, nt nõue on esitatud, aga on hilinemisega, siis saab ÜK otsustada, kas ennistada või mitte, otsus, millega jäeti ennistamata, siis võin kaevata § 102 lg 3. kas on tegemist rikkumisega? Kui ei, siis reeglina ei saa kohtusse kaevata, aga kui sead-s on ette nähtud konk juhtum, siis saab seda 10 p jooksul. Omakorda kohus peab selle 10 p jooksul läbi vaadata. Peab ära näitama, et tema õigusi on rikutud (eelk vu, aga ka võlgnik).
    § 83 lg 1- Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Nt on vara müük, müüme enampakkumisel. ÜK-l võtab üks vu, kes kontrollib, võtab vastu otsuse müüa talle, mitte enampakkumisel. Kui see hind on odavam, siis haldur ei pea seda täitma, aga kui haldur oleks nõus täitma, siis see otsus ei vasta seadusele (§ 137 lg 1 vastuolus ) ja rikub vu-te ühiseid huve. See vaadatakse läbi hagimen-s ja toimkonna esimees on kostja esindaja.
  • kohtu pädevus p menetluses
    kohtule võimalikult vähe jätta.
    P menetluse algatamine, p väljakuulutamine, men lõpetamine. Nimetab ja vabastab halduri. Lahendab vaidlusi men käigus- eelk kõiksugused hagimen-d p men raames, haldur võib esitada hagi. Kinnitab kompromissi, jur isiku lõpetamise otsuse. Otsustab halduri tasu ja kulutuste, toimkonna liikmete tasu üle.
    Kohus- selle all tuleb mõelda kohtunikku.
    § 84’- ei ole täiendav pädevus, kui kõiki neid ül, mis on antud kohtu pädevusse, täidab kohtunik, võib mõningaid ül täita kohtunikuabi, määrab, milliseid ül kohtuniku asemel võib täita abi (normi mõte). § 84 lg 3- kohtuniku ainupädevus. Kohtunikuabi- häälte määramine.
  • Võlgniku vastutus, kohustused ja õigused
  • ptk.
    3.1 teabe andmise kohustus, võlgniku vanne
    ei ole p men-s oma vara valitsemise ja käsutamise õigust. Teatud õigused siiski jäävad. Peamine koh- kaasa aidata men edukale läbiviimisele. Kuidas saab kaasa aidata? Peamine- anda täpset informatsiooni. Võlgniku peamiseks kohustuseks p men-s- informatsiooni e teabe andmise kohustus. Eelk andmed vara kohta, kas on nõuded oma võlgnike vastu, millised on vu-te nõuded. Peamine huvi halduril- selgitama varaline olukord. § 85- Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. § 19 lg 1- kui võlgnik on jur isik- Juriidilisest isikust võlgniku korral võib pankrotiavalduse tagamiseks elukohast lahkumise keeldu kohaldada juhtorgani liikme, likvideerija , täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, vähemalt 1/10 suurust osalust omava osaniku või aktsionäri, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Need on isikud, kelle suhtes teabe andmise kohustus kehtib. Peamiselt on see kohustus eelk juhatuse liikmetel, aga ka raamatupidamisega tegeleval isikul.
    Kohustuse täitmise tagamiseks on ettenähtud võlgniku vanne- § 86, tuleb anda kohtus enne esimest koosolekut. Erandid: 1. kohus võib mitte nõuda vanede andmist 2. andma teise aja.
    Vale vandumine on krim korras karistatav - see on asja mõte.
    3.2 kohustus kohal viibida
    Teenib peamist kohustust teabet andma. Võlgnik peab osalema kohtuistungil, kui on välja kuulutatud- et annaks selgitusi (üldkoosolek, toimkonna koosolek). § 87 lg 3- Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. Tema puudumine ei takista men läbiviimist. Muidu saaks hakata takistama men läbiviimist. Kaasneb ka keeld- elukohast lahkumise keeld- 82, et tagada, et oleks kättesaadav. Siin tuleb vahet teha- füs või jur isik. Jur isik- kelle suhtes § 19 lg 1 või lg 3 nimetatud isikitust see keeld kehtib- kohus peab määrama. Elukohast lahkumise keeldu võib kohaldada ka pärast vande andmist, kui on kahtlus , et võlgnik võib kaduda. Kohus ei saa suvaliselt määrata- peavad olema asjaolud, et on alust arvata, et kaldub kõrvale- kui vanne on juba antud. Kui kohus siiski määrab- võib esitada määruskaebuse sellele määrusele. Saab tugineda sellele, et mingit alust ei ole arvata, et kaldub kõrvale.
    3.3 sundtoomine ja vahistamine
    kohustuste täitmise juures- tekib küsimus, mis saab, kui ei täida neid kohustusi? Sundtoomine- kui on alust arvata, et ise kohale ei tule, hoiab kõrvale, võlgnik ignoreerib, siis võib kohaldada sundtoomine- võetakse vahi alla, pärast tuleb vabaks lasta. Spets sanktsioonina võib kohaldada ka aresti kuni 3 kuud. Aresti võimalus tuleneb sellest, kui ei täida kohustusi (teabe andmine, vande andmine, rikub elukohast lahkumise keeldu jne ). PS-ga kooskõla? Aresti ei määrata sellepärast, et on tekitanud maksejõuetusi, vaid ei ole täitnud oma p men-st tulenevaid kohustusi, see on spets mõjutusvahend, et täidaks oma kohustusi.
    Kuidas tõlgendada 89 lg 2- Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks. Kas kolm kuud on absoluutne piir? Võib vaielda. Pigem (Varul arvab) ei tohi korraga üle 3 kuu. Kui uuesti rikub, saab uuesti 3 kuuks vahi alla võtta.
    Peamine eesm- mitte karistamine , et ta keeldus tegemast, vaid surveabinõu, sundida , motiveerida oma kohustusi täita.
    3.4 kohustused jur isikust võlgniku puhul
    § 90—omakorda § 19 lg 1 ja 3. enamikel juhtudel on tegemist jur isikust võlgnikuga, ei ole kellegi suhtes automaatselt kohustusi ega keeldu, siis tuleb määrata, kes need jur isiku vastutavad isikud on. Eelk juhatuse liikmed, plus need, kes olid men alustamisest 1 aasta jooksul vabastatud. võivad olla likvideerijad.
    3.5 ärikeeld
    sisuks on keeld olla ettevõtja (fie), juhtorgani liige, likvideerija, prokurist . Erinev on ka olukord füs ja jur isikute puhul.
    Füs isik- p-ga väljakuulutamisega automaatselt kohaldub ärikeeld- § 91 lg 1- Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Kohus võib lubada- kui on nt maleklubi juh liige, ei ole seost p-ga, ei ole põhjust, miks kohus ei lubaks olla. Mõte- kui inimene juba jõudnud nii kaugele, et p välja kuulutatakse, ei suuda oma asjadega hakkama saada, ei saa vastutada jur isiku eest.
    Kui jätkab oma talutöid, siis p vara suhtes käsutamise õigust ei ole, põldu võib harida, aga ta ei saa enam teha tehinguid. Selles samas valdkonnas saab jätkata halduri kontrolli all.
    Jur isik- ei saa automaatsest ärikeelust rääkida, kelle suhtes kohaldada? § 19 lg 1 ja 3 nimetatud isikud. Kohus võib määrata, kelle suhtes ärikeeldu kohaldada tuleks. Eelk juhatuse liikmed on löögi alla, võivad olla ka nõukogu liikmed.
    Kas võib olla nii, et jur isiku p on välja kuulutatud, aga ärikeeldu ei ole kohaldatud kellegi suhtes? Võib küll. Mis võiks olla kriteeriumiks- kas isik on midagi rikkunud? Ärikeelul on karistuslik iseloom ka. Kas on midagi ette heita? Kohus võib määrata osalise ärikeelu. Lisaks tuleb arvestada- ka muud keelud, kes on p võlgnik, kellena ei tohi tegutseda. Nt p haldur, ka mitmed muud seadused (advokatuuri liige, kohtunik, prokurör). Aga see pole ärikeeld. Need on muud keelud. Nendel tuleb vahet teha!
    Ärikeeld- p menetluse ajaks, erandjuhtudel 3 aasta jooksul pärast p men lõppemist (kuni 3 aastat). Kui võlgnik on mõistetud jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises, võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määrata, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ärikeeld kehtib füüsilisest isikust võlgniku või käeoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isiku suhtes ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu.
    Alati tuleb eraldi otsustada, kui p men-s on lõppenud, kas ärikeeldu jätkata. kas tagantjärgi saab ärikeeldu kohaldada? Ei saa (nt kui I astme kohtu otsust on edasi kaevatud, ringkond jätab muutmata). Ärikeeld- ettevõtlusvabaduse oluline piiramine.
    3.6 võlgniku vastutus
    tuleb eristada kahte vastutuse valdkonda. 1. võlgniku vastutus maksejõuetuse tekitamise eest 2. võlgniku vastutus kohustuste täitmise eest p menetluses.
    1. võlgniku vastutus maksejõuetuse tekitamise eest- välja selgiatda maksejõuetuse põhjused. Juba ajutine haldur peab midagi ütlema- § 22 lg 5. ) Ajutine haldur esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.
    Peab haldur- 1. kuritegu 2. raske juhtimisviga 3. muu ; kui on kuritegu või raske juhtimisviga- järgneb vastutus. kui on kuritegu- prokuratuurile või politseile tuleb teatada . Kui on raske juhtimisviga- tuleb esitada hagi, et nõuda p varasse nende poolt tekitatud kahju hüvitamist.
    § 28- Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. (aga ka haldur! Siin on ebatäpsus).
    (2) Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu lojaalsuskohustus , hoolsuskohustus.
    Halduri kohustus on see! Ajutine haldur ei pea, kui ei saa.
    Haldur peab esitama hagi- kui on raske juhtimisviga- § 163 lg 5 viimane lause- Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
    2. võlgniku vastutus kohustuste rikkumise eest, mis on p men-s
    sellest juba juttu olnud. Kui neid on rikutud- sundtoomine ja arest. Või § 385 KarS- süütegu, krim korras+ § 385’.
    3.7 võlgniku õigused
    § 91’- teabe saamise õigus. Võlgnikul on palju õigusi, mis ei ole antud ptk-s sätestatud.
    § 9, § 16+25, 24+63, 30, 32 (õi p otsust edasi kaevata), 43, 65 (arvamus halduri tasu kohta), 67+68 (õi kaevata halduri peale), 80 (ÜK-l osaleda), 83, 101+104, 106, 111-114, 120 lg 2, 122 lg 3, 156, 159+160 (taotleda p men lõppemist), 147 (õi saada elatist), 164 (esitada määruskaebust p men lõpetamise määruse kohta),
    ptk 11- füs isikust võlgniku õigused
    ptk 12- õigused seoses kompromissiga.
    Võlgniku vastutus- artikkel, 2003/5.
  • nõuded pankrotimenetluses
  • nõuded, mida saab esitada
    põhireegel- nõuded, mida saab esitada, on need, mis on olemas p väljakuulutamise hetkel. On erandiks § 119 lg 5 (sellest hiljem). P kuulutatakse välja kellaaegselt. Üheks p väljakulutamiseks tg-ks on see, et kõikide nõuete tg-d loetakse saabunuks, vt § 42, kõik nõuded muutuvad sissenõutavaks. Nõuete suhtes- § 44- Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Ei ole mõeldav, et esitada nõue hagimenetluses. § 43- kui hagimen käib.
    Kas nõudeid võib tekkida pärast p väljakuulutamist? Pärast võib nõudeid tekkida. Üldreegel- pärast tekkivad nõuded on massvõkausaldajate nõuded. Massikohustus- p vara kohustused. Võlgnik ei ole neid tekitanud, aga on tekkinud vara suhtes, kui haldur teeb tehinguid. Maksunõuded- massinõuded. Kui jur isikust võlgnik on tekitanud kahju. Miks on ainult jur isik? Kui p on välja kuulutatud, võlgnik tekitab kahju, ei ole see kahju kannatanu p võlausaldaja.
    Nõuded- mittepankrotinõuded- need saavad olla – massnõuded § 148, mida saab p men-s esitada, kuid mitte sellise korra kohaselt, nagu pankt nõuded. – muud nõuded, mida ei saa esitada. P nõuded saab esitada. Massinõuded eelduslikult täidetakse täies ulatuses.
    Muud nõuded, mida p men esitada ei saa- ainult füs isikut võlgniku puhul- kahju tekitamisest tulenevad nõuded (pärast p väljakuulutamist), ei ole see ka masskohustus, see on tema enda kohustus, nõudega tuleb oodata, kuni p men saab läbi, hagi aegumise tähtaeg hakkab kulgema pärast p men lõppemist. Kui füs isikust võlgnik võtab laenu. Jur isikust võlgnik ei tohi teha üldse tehinguid, füs isikust võlgnik võib teha tehinguid, mis ei puuduta p vara (võib laenu võtta, ei ole tehing p varaga).
    Kas on p nõue? § 93.
    Või massnõue- § 148. neid tuleb eristada!
    Kui räägitakse nõuetest p men-s, peetakse silmas pnõudeid.
    Varaline nõue ja rahaline nõue- kas üks ja sama? Vindikatsiooninõue ei ole kunagi p võlausaldaja nõue! vara tagasinõudmise nõue- vara välistamise nõue. rahaline nõue- mitterahaline nõue, realiseerimisnõue (vu oli nõue võ vastu, võ oli p-s, samal ajal tema nõue oli tagatud kolmas isik panti. Pantija oli ka p-s. vu esitas oma nõude pantijale, tal oli pandiõigus- realiseerimisõigus, rahalist nõuet pantija vastu. Ka realiseerimisõigus on p võlausaldaja õigus. P võlausaldaja- võib olla ka see, kellel ei ole rahalist nõuet, vaid realiseerimisõigus (3-2-1-166-04)!!! Palun lugeda.
    Kui on pandiga tagatud nõue- § 34 lg 3- pandipidajat tuleb teavitada, pandipidaja ei ole oma nõuet tähtajaliselt esitanud, loetakse tema pandiõigus lõppenuks- § 95. võib esitada ka tingimuslikest tehingutest tulenevaid nõudeid- ei ole teada, kas tingimus saabub või mitte, § 98 neid saab esitada.
    § 96, 97 lugeda tähelepanekult.
  • nõuete esitamise kord
    1 Meenuta eelmist teemat, panktrotipesa meil praegu ei ole. Peaks tegutsema vu-te huvides, kui on võlgniku esindaja, siis peaks nagu tegutsema võlgniku huvides, siin on olemuslik vastuolu. Ei ole suur praktiline probleem, aga õige ei ole.
    2 Halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga
    3 säilinud veel ajast, mil lepinguõiguses oli ette nähtud süüline vastustus, see tuleks ära võtta- vastutus vabandatavuse pm-l.
    4 vu-te eest, aga need pole ju lep pool, kui luua p pesa, siis oleks kohustused pesa ees, halduri ja pesa vahel oleks käsunduslaadne suhe.
    5 Plaanis see tühistada. Kui otsustab kohapeal, siis ei saagi esitada määruskaebuse. Pärast võib siiski olla kaebamisvõimalus, saab tagantjärgi otsustada, kas asi oli seaduslik või mitte.
    • .DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 101 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor keiuke Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT

    Sarnased õppematerjalid

    Pankrotiõigus
    48
    pdf

    Pankrotiõigus

    Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .. ja Ajutine pankr

    Õigus
    PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT
    84
    docx

    PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT

    PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrku

    Pankrotiõigus
    PANKROTIÕIGUS konspekt
    17
    docx

    PANKROTIÕIGUS konspekt

    PANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö ­ referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ­ ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe ­ võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasu

    Pankrotiõigus
    PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED
    19
    docx

    PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

    PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Menetlusosal

    Pankrotiõigus
    Pankrotiõiguse kordamisküsimuste vastused I KT
    7
    docx

    Pankrotiõiguse kordamisküsimuste vastused I KT

    1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu pidada v?

    Pankrotiõigus
    Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks
    9
    docx

    Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks

    Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta pole riigivalitsemin

    Õiguskaitseasutuste süsteem
    Pankrot ja saneerimine
    19
    docx

    Pankrot ja saneerimine

    TALLINNA ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUS Sandra Tross PANKROT JA SANEERIMINE Referaat Tallinn 2011 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED..................................................................................................... 5 1.4. TAGAJÄRJED

    Asjaõigus
    Pankrotiseadus
    14
    docx

    Pankrotiseadus

    Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)? Mis on käsutuskeeld (PankrS § 20, 21)? * Deposiit – (Raha hoiustamine) Kui võlgnikul ei

    Õigus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun