Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskne küs- millal on isik maksejõuetu ?
  • Millal peaks esitama pankrotiavalduse ?
  • Miks on vajalik eraldi säte jur isiku jaoks ?
  • Mis pärijad peaksid tegema ?
  • Kes saab võlgnikuks olla ?
  • Kuidas on muude av-õi jur isikutega ?
  • Mis aja jooksul p avaldus tuleks esitada ?
  • Kusagil mujal on antud õigus ?
  • Kelle avalduse alusel p välja kuulutati, saab mingi eelise ?
  • Kuidas saab advokaatidega ?
  • Kuidas tõlgendada- kas on aus ja kõlbeline ?
  • Kust tuleb vu-te usaldus ?
  • Mida JM saab ette võtta ?
  • Kust läheb piir ?
  • Milj ja 500 krooni. Mis on väiksemad ja suuremad ?
  • Miks mitte varem ?
  • Keskne küs- kuidas tehakse otsused ?
  • Mis saab, kui ei täida neid kohustusi ?
  • Kelle suhtes kohaldada ?
  • Kellegi suhtes? Võib küll. Mis võiks olla kriteeriumiks- kas isik on midagi rikkunud ?
  • Midagi ette heita ?
  • Miks on ainult jur isik ?
 
Säutsu twitteris
Pankrotiõigus
Loeng I
08.09.2008
Pankrotiseadus
Vt viidatud kohtupraktika !
I teema: pankroti olemus, väljakuulutamise ja väljakuulutamise tagajärjed.
  • p olemus ja p menetluse üldiseloomustus
    PaS – mõiste on esimene säte.
    P on jur mõiste. P-st saab rääkida õiguslikus täh-s ainult siis, kui kohus on p välja kuulutanud. P juures määrava täh-ga mõsite on maksejõuetus. Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga . Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p?
    Võlgnik—tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud ? Tuleks esitada hagi . Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama pankrotiavalduse? Alati on soovitavam hagimenetlus - 1. p men kestab kaua aega 2. täiendavad kulud 3. võlausaladaja kaotab eelise ajas, kõik on võrdses olukorras. Kelle huvides võib olla esiataid p avaldus? Kui vu 1 nõue on 1.09.08 ja vu 2 nõue on 1.09.09 ja vu 3 01.01.2008. kaks tükki saavad oma nõuded rahuldatud, kolmas ei saa midagi.
    P men on vaja selleks, et olukorras, kus võlgnik ei suuda rahuldada kõikide vu-de nõudeid, vältida seda, et osade vu-de saaksid täies ulatuses rahuldatud ja osade täiesti rahuldamata. P men peamine mõte seisneb selles, et ting-yes, kus kõiki nõudeid ei saa rahuldada, panna vu-d võrdsesse olukorda, kohaldades pm, et igaüks saaks mingi osa oma nõudest rahuldatud. See ongi p men olemus.
    Maksejõuetus- kas võib öelda, et täh ütlasi seda, et kohustusi on rohkem, kui + märgiga vara? Võib nii öelda küll. Oluline on sissenõutavus.
    § 1 lg 2 ja 3. lg 2- maksejõuetuse mõiste (suutmatus ei ole ajutine). Hinnata tuleb tegelikkust! Mitte ainult vaadata, mis varaline olukord tal on. Kui on nt nõue, mida ei ole võimalik kätte saada.
    Lg 3- ainult jur isiku kohta. Miks on vajalik eraldi säte jur isiku jaoks? lg 3- täiendav kriteerium , lisaks sellele, kui tema vara (+) ei kata tema kohustusi, st seda, et jur isiku kehtib ka kõik see, mis varem öeldud, aga kui tal ei olegi sissenõutavat nõuet, vu 1- 01.11.08. kui pole sissenõutavaid nõudeid, kas ta siis ka suuteline neid kohustusi täitma? Jah, ka siis, vaatamata sellele, et pole sissenõutavaid nõudeid, võib olla maksejõuetu, p võidaks välja kuulutada. Jur isikul on keelatud olla olukorras, kui ta on sisuliselt maksejõuetu.
    Kuidas välja selgitada seda, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte? See on bilansanalüüsi küsimus, kui on keerulisem juhus.
    Jur isik peab ise esitama p avalduse, kui keegi vu-test pole seda teinud. Ei tohi eksisteerida maksejõuetuna.
    Füs isiku puhul-vu-te asi, kas esitavad avalduse või mitte.
    Seadus- nii jur kui ka füs isiku kohta kehtiv. On riike, kus on erinevaid seadusi füs ja jur isikute jaoks.
    Pankrotimen- keskne mõiste. Skeem on järgmine:
    Esitatakse pankrotiavaldus . Kont ainult formaalseid nõudeid (kas on kirjas, mis on vaja, kas õigesse kohtusse, kas on õigustatud isik).
    Pärast avalduse esitamist -kohus võtab vastu. Otsustatakse men alustamine- kas alustada p men või mitte? Siin kont nõuet. Kui nõue vastab seaduses ettenähtud kriteeriumidele , alustatakse men (esimene etapp). Siin ei kuulutata p välja. määratakse ajutine haldur . Selgitav etapp- kas võlgnik on maksejõuetu või mitte? Peamiselt ajutise halduri ül. Kui kohus jõuab järeldusele, et on püsivalt maksejõuetu, siis kuulutatakse p välja, kui mitte- piirdub p men esimese etapiga ja p men lõpetatakse, avaldus jäetakse rahuldamata. Kui kohus leiab, et on maksejõuetus, siis on p men II etapp, kus on p välja kuulutatud. Peamine- eristada võib kahte liiki: nõuete valdkond ja varade valdkond. Kõigepealt- välja selgitada kõik nõuded, mis võ vastu on. Kõikide nõuete saabumise tähtaeg loetakse saabunuks. Mis on nõuded, toimuvad vaidlused jne. Samal ajal on see vara telg- kui p kuulutatakse välja, siis määratakse p haldur, kellele läheb üle võ vara valitsemise õigus. Peab vaatama, et see säilitaks, vaatama, kust äkki saab juurde. Kui nõuded on selgitatud, vara asemele tekib raha. Lõous saab kokku vara müügist saadud raha ja nõuded. Selle raha arvelt, mis saadakse, rahuldatakse nõuded. See ongi p men skeem.
    Meenutab likvideerimist. I etapi likv ei ole. Erinevus- likv eeldatakse seda, et saadud raha arvelt rahuldatakse kõik nõuded, mis üle jääb, saavad õigustatud isikud.
    P men- kõik ei saa niikuinii, kuna on tuvastatud maksejõuetus.
    P men algab men men alustamise otsustamisega ja üldreeglina lõpeb lõpparunde kinnitamisega. P men võib alati lõppeda teistmoodi- nt p ei kuulutatagi välja, kui vara üldse ei ole-men raugemine , edasi ei lähegi (mõttetu ju).
    Eksitavaks probleemiks on p seaduse muutmise käigus teha muudatud - et mitte nim men alustamiseks (maksejõuetust ei ole kont, nõuet ei ole kont), meedias tekib tunne, et ongi pankrot käes. Tahetakse teha nii, et seda ei nimetataks men alustamiseks.
    P men- toimub kohtuvälise ja kohtuliku menetlusena. Seda saab eristada funktl-lt- kohtulik- need toimingud, mida tehakse kohtus, vaidlus ise jne, mis on seotud kohtutegevusega. Kõik muuu, mius tpimub väljapool kohut , on kohtuväline. Kohtulik men- reg eelkõige TsMS -s. menetletakse kui tsiviilasja. P seadus- annab ainult erisused . Reg eelk kohtuvälist menetlust, alates sellest, mis õigused on ajutisel halduril, kõik, mis tehakse varaga jne. Kohtuvälist men on rohkem p men-s. lisaks neile kahele seadusele, on veel üks seadus- tsiviiltäitemenetluseseadustik. Haldur varaga seoses peab vara müüma. Kõik, mis puudtab vara müüki, seda reg-b tsiviiltäitemen seadustik , erandid tulenevad pankrotiseadusest.
    Pankrotiseaduse kujunemine.
    Eesti I- 01.09.1992.
    Oligi eesti ajaloo I pankrotiseadus. Enne 1940ndat toimusid p menetlust, aga Eestis seadust ei olnud. Jäid kehtima Tsaari-Vene seadused, BES, p men reg kohtumen seadus, kaubandusliku kohtumen seadustikud.
    1990ndate algus- ei olnud vana seadusi võimalik kasutada, mis oleksid sama maj olukorra jaoks kehtivad.
    On esimene turumajanduslik seadus, mida vastu võetakse.
    Ei olnud võimalik korrga teha hea seadus. Parandatud on kahel korral (suuremad parandused), 1996 (kehtima 02.02.1997), 2003 (01.01.2004- uus redaktsioon , põhineb 1992 seadusel, ja 1996 parandustel.). nüüd on 2008 välja töötatatud suurem kompleks parandusi, mis selle aasta lõpul või järgmise aasta alguses loodetavasti heaks kiidetakse.
  • Pankrotiavaldus ja selle esitamine
  • Võlgnik pankrotiavalduse esitajana
    Võib esitada kas võ või vu. Võ võib alati, kui ta leiab, et on püsivalt maksejõuetu, võib esitada pankrotiavalduse. Kuivõrd võ peab põhjendama seda, et ta on maksejõuetu? Kas võiks olla nii- kohus võiks välja kuulutada ilma et kontrolliks, kas on maksejõuetu. Nii ei ole otsustanud, äkki kahjustab ise oma huvisid, on liiga pessimistlik. Ka võlgnik peab põhjendama oma maksejõuetust. Peab avaldusele lisama kaks asja: võlanimekirja ja põhjenduse, miks ta leiab, et on maksejõuetu. Kui on tegemist võ p avaldusega, ei pea kohus menetluse algatuseks pidama eelistungit, algatab p men, nimetab ajutise halduri, kes peab selgitama võ maj olukorda. Eeldatakse seda, et kui on p avalduse esitanud , on ka maksejõuetu. Kogu eelnev periood on lühem ja lähtutatakse eeldusest, on maksejõuetu. Kui selgub , et ikkagi ei ole, võib jätta välja kuulutamata.
    Sea-s ettenähtud juhtudel- võ on kohustatud esitama pankrotiavalduse. § 13 lg 3. peamiseks juhuseks on see, kui jur isikust võ on püsivalt maksejõuetu- tsüs § 36- juhatuse liikmed peavad esitama p avalduse. Sama kohustus on dubleeritud eraõiguslike jur isikute kohta käivates seadustes. Jur isik ei tohi eksisteerida maksejõuetuna. Juhul kui ei tee- süütegu KarS § 380.
    Kui on tegemist likvideerimisel oleva jur isikuga - likvideerimise käigus selgub, et jur isik on maksejõuetu- siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (tsüs § 44).
    Likvideerimismenetlus—müüakse vara, et rahuldada vu-te nõuded. Likvideerimine lähtub eeldusest, et kõik nõuded saavad rahuldatud. Kui selgub, et vara ei jätku, siis ei tohi likvideerimisega edasi minna. Tuleb esitada p avaldus—ja siis edasi skeem, mis on eespool esitatud.
    Erisused on jur isikust võ seoses esindusõigusega. Erandi teeb § 13 lg 4. Juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut üksinda esindada. Võib esitada iga juh liige, isegi siis, kui on määratud ühine esindusõigus. Erand tuleneb sellest, et igal juh liikme suhtes kehtib § 13 lg 3 tulenev kohustus. Selle koh mittetäitmine on süütegu karsi kohaselt. Igaühel peab olema võimalus oma kohustust täita.
    Kui on erinevad arvamused- üks juh liige esitab p avalduse, aga teine juh liige leiab, et see pole õige, on v-o ajutine makseraskus. Kas teine juh liige võib minna ja võtta selle p avalduse tagasi kohtust? Kui seda jaatada, kas esimene juh liige ei võiks järgmine päev uuesti esitada? Mõistlikum tõlgendus- kui üks on esitanud, ei saa teine võtta. Kui üks juh liige on nõrganärviline ja kardab krim karistust, aga nõukogu ega juh teised liikmed ei ole sellega nõus. Mida võiks jur isik ette võtta, et vältida seda, et avaldust hakatakse menetlema? Kas nõukogu võiks juh liikme tagasi kustuda? Võiks küll. Kas see võtab p avalduse tagasi? Kui enam ei ole juh liige ja ei ole võimalik uuesti esitada, ei ole p välja kuulutatud, siis võib avalduse tagasi võtta. Tagasivõtja riskib sellega, et juhul kui on püsiv maksejõuetus ja tema võtab kellegi teise pool esitatud avalduse tagasi, siis on tegemist süüteoga.
    Kui võ-ks on füüsiline isik ja ta on surnud. Enne kui suri, muutus püsivalt maksejõuetuks. Mis pärijad peaksid tegema? Kahtluse korral- võtta vastu inventuuriga (need kohustused, mis pärandvarasse kuuluvad, ei koormaks pärija enda vara). Pärijad võiksid sel juhul esitada p avalduse- § 9 lg 2.
    Kes saab võlgnikuks olla? Füs ja jur isikud, teatud erandid: § 8 lg 2- ei saa olla riik ja KOV üksus. Tõusetub küs- kuidas on muude av-õi jur isikutega? TÜ- võiks, nagu ka muud av-õi jur isikud. Erand- Töötukassa ei saa ola p võlgnik, töötukindlustusseadus § 24 lg 3. kui riik peaks seda jätkuvalt tähtsaks, ei lase neil av-õi jur isikutel nii kaugele minna, et nad pankrotistuksid.
    2.2 võlausaldaja p avalduse esitajana
    v-o iga füs või jur isik, kellel on varaline nõue võlgniku vastu. Kas tegelikult on nõue või ei ole? Kui võ võib esitada p avalduse siis, kui ta leiab, et on maksejõuetu (juh liikme kohustus), siis vu p avaldsuse esitamise puhul peavad olema teatud eeltingimused. P avalduse esitamiseks vu-te poolt peavad olema olemas asjaolud , mis on sätestatud §-s 10.
    võib jagada 2 gruppi need asjaolud: 1. grupp, mis omavad tähendust siis, kui vu-l on sissenõutav nõue. 2. sõltumata sellest, kas vu-l on sissenõutav nõue või mitte.
    Vaatame neid gruppe eraldi.
    1. Kui on sissenõutav nõue- võ ei täide kohustust (rahalised kohustused). Võimalik esitada hagi kohtusse. Võib esitada ka p avaldus. Põhjus- on teada, et võ on maksejõuetu ja ei ole mõtet aega kaotada hagi menetluseks. On teada, on võ on kõrvale toimetanud oma vara- odavaölt müünud, kinkinud, palkasid tõstnud. Kui on p välja kuulutatud- on võimalik teatud tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Tuleb kaaluda, kas mitte esitada hagi, miinus- kui kellelgi on sissenõutab nõüue, ja teiste vu-te nõuded veel ei ole sissenõutavad, kui on p- kõik on võrdses positsioonis. Kui otsustakse esitada p avalduse- kas saab kohe samal päeval, kui on nõue muutunud sissenõutavaks-ei saa, § 10 lg 2 p 1. peab ootama 30 päeva ja kui 30 p jooksul ei ole ära maksnud- p hoiatus. Kui pärast p hoiatuse tegemist ei ole 10 p jooksul ära maksnud- saab esitada p avalduse.
    Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:
    1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul

    Kui esitada ilma p hoiatuseta- p avalduse alusel p menetlust ei algatata.
    Mis aja jooksul p avaldus tuleks esitada? Ei ole määratud, sea-s on min ajad, mis kaitsevad võlgnikku.
    Aegumine ! Kui nõue aegub, esitab p avalduse- alati kont nõuet, kas on olemas.
    2. sõltumata sissenõutavast nõudest. Kui ei ole sissenõutavat nõuet, kas alternatiivi on? Hagi ei saa esitada. P avaldust siiski saab esitada, kui on olemas § 10 lg 2 p-des 2-5 nimetatud asjaolud.
    2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;
    tegelikult ei ole vara, ei saa sama nõuet täita, või kui see nõue ära täita, on kogu vara otsas. Suure tõeonäosusega on maksejõuetu. Nüüd ei pea ootama, millal muutub sissenõutavaks ja siis veel 40 päeva, kohe võib esitada p avalduse. Mitte ainult nõue, kellel on kohtuotsus olemas, aga ka teised vu-d, kes ei pea olema olukorras, kui on ilmne, et on maksejõuetud, ei peaks ootama, kuni nende nõue muutub sissenõutavaks.
    3) võlgnik hävitab, peidab
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor keiuke Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    74
    doc
    Ühinguõigus kaasused
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    124
    pdf
    Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
    19
    docx
    Äriõigus ja pankrotimenetlus
    117
    docx
    Haldusõiguseõpik
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    46
    doc
    Tsiviilkohtumenetluse seminarid
    17
    docx
    PANKROTIÕIGUS konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun