Kohus (0)

1) Eesti on demokraatlik riik, tänu sellele on meil riigivõimu kolmikjaotus:

• seadusandlik võim (Riigikogu)
  
• täitev võim (valitsus)
  
• kohtuvõim
  

Eestis on kohus 3-astmeline

• Riigikohus (Tartus)
  
• Ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu, Rakvere)
  
• Maa- ja linnakohtud
  

Riigi ja kodaniku vahelisi konflikte lahendab halduskohus .
2) Kohtumõistmises osalejad:

• kohtunik (õiguse mõistja)
  
• advokaat (kaitsja)
  
• prokurör (süüdistaja)
  
• kaasistuja (valitakse linna/valla volikogu poolt viieks aastaks)
  
• õiguskantsler (valitakse seitsmeks aastaks, ametisse kinnitab Riigikogu, nimetab president )
  
• Ombudsman (Eestis eraldi pole, tema ülesandeid täidab õiguskantsler)
  

Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile, on see õigus ka alla 18aastasel noorel.
Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seadlikus ehk korrakohane protsess. Selle järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohtustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. (Kohtumõistmine saab toimuda vaid kehtivate seaduste põhjal. Ilma seadusteta ei saa kedagi süüdistada ega karistada ).
Kohtumenetlus ehk seadusega kindlaksmääratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab teatavaid üldisi jooni mis kehtivad iga kohtuvaidluse, puhul igas õigusriigis. Sellisteks joonteks on seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus . Lisaks ühisjoontele on kohtumenetlusel ka erijooni, olenevalt sellest, kas tegu on tsiviil- või kriminaalasjaga.
Tsiviilasi on ntx abielulahutus , kus kaasadel on varalisi vaidlusi, üürnike ja omaniku vaheline vaidlus, kliendi ja teenindaja erimeelsus jms. Sellistel olukordadel on mõlemal osapoolel võrdsed õigused, kumbagi neist ei käsitleta kui süüdlast.
Osapool, kes esitas avalduse ( hagi ) kohtule asja arutamiseks, on hageja , vastaspool aga kostja . Kostja peab kostma, vastama hageja pretensioonile.
Tsiviilasja puhul langetab kohus otsuse poolte esindatud materjalide põhjal. Kohtuotsuse teeb kohtunik kirjalikult, selles on öeldud, kummal osapoolel on õigus ja kuidas probleem tuleb lahendada. Kindlasti tuleb otsus põhjendada.
Kriminaalasi on tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, et selgitada välja, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ning kes on loos süüdlane. Sellest tulenevalt on kriminaalmenetluses ka kohtueelne staadium, mil toimub materjalide kogumine. Kogutud tõendid saadetakse prokuratuuri , kus otsustatakse, kas alustada kohtumenetlust. Kui selline otsus on tehtud, suunatakse materjalid mõnda maa- või linnakohtusse, kus algab protsessi teine staadium – kohtumenetlus.
Õiglane kohtupidamine nõuab, et seadust järgitaks nii kohtueelses , kohtuliku arutamise kui ka kohtujärgses etapis .
Tsiviilasjad – abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine ; vanemlike õiguste ära võtmine; üürilepingu lõpetamine; võlgade tagastamine/tasumine.
Kriminaalasjad – Arvutikahjurlus või –viiruse levitamine, kui tekitati olulist kahju; piraatkoopia valmistamine, avalik esitamine või sellega kauplemine ; avaliku korra rikkumine vägivallaga; vargus/röövimine; altkäemaksu võtmine/ametiseisu kuritarvitamine; tegevusloata ja keelatud majandustegevus (nt. Alkoholi ebaseaduslik tootmine).
Vabadus on üks peamisi inimõigusi, seepärast sätestab põhiseadus, millistel tingimustel on õigus võtta inimestelt vabadus. Samuti määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused.
Kohtukohase protsessi põhimõtted KOHTUEELSES staadiumis

• Kodu ja isiku puutumatus
  
• Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta.
  
• Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist.
  
• Õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni
  

Korrakohase protsessi põhimõtted KOHTUPIDAMISEL.

• Õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi.
  
• Õigus süütuse presumpatsioonile.
  
• Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel.
  
• Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine.
  
• Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine
  

Korrakohase protsessi põhimõtted KOHTUJäRGSEL perioodil.

• Korduva süüdimõistmise välistamine
  
• Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus.
  

Inimõigustest lähtestuvalt peab kohtupidamine olema humaanne. Üht osa inimõigustest nimetatakse võõrandamatuteks õigusteks – neist ei tohi ilma jätta kedagi, ka süüdi mõistetud inimest. Selliste õiguste hulka kuuluvad õigus elule, mõtte-, usu- ja südametunnistuse vabadus, rassiline, sooline ja rahvuslik võrdsus. Keelatud on piinamine ja alandav kohtlemine.
Tänapäeval püütakse vangielu korraldada nii, et vang ei muutuks ühiskonnavaenulikuks ning ei võõrduks sotsiaalsetest normidest. Selleks antakse talle võimalus käia vanglas koolis, külastada jumalateenistust, osaleda spordi- ja kultuuriüritustel. Võimaluse korral püütakse vangile pakkuda ka tööd, mille eest saab ta minimaalse töötasu. Kinnipidamiskohas teenitud raha on vanglast vabanemisel suureks abiks oma elu sisseseadmisel.
Vanglad ja kuritegude eest vangi mõistetud inimene on koormaks kogu ühiskonnale. Kinnipidamiskohtadele kuluvat raha võiks hoopis haridusele, noorsoopoliitikale või elamumajandusele kulutada. Seepärast on oluline kuritegevust ennetada ning teha kõik võimalik selleks, et kord süüdi mõistetud inimene uuesti süüpinki ei satuks .