Kohtuvõim (0)

ÜHISKOND 23
KOHTUVÕIM
Charles Montesquieu järgi oli kolm võimu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene.
1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.
Varasemast neljast halduskohutust on see aasta saanud kaks halduskohut – Tallinna ja Tartu halduskohus (kohtumajad paiknevad ka Jõhvis ja Pärnus), kus on kokku 27 kohtunikukohta. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks käesoleva seadustiku mõttes on ka haldusleping . Haldusleping on avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping.
Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 46 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus , Tartu Ringkonnakohus. Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel.
Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi või on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi . Kassatsioon on kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal. Arutatakse, kas ringkonnakohus on karistuse määramisel kohaldanud seadust õigesti ja kinni pidanud protseduurireeglistest. Sisulist juhtumiarutlust Riigikohtus enam ei toimu. Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ja selle sinna uuesti otsustamiseks saata Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik Riigikohtu kohtunikud vaatab seaduses sätestatud alustel läbi kohtulahendeid; teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu oluline ülesanne on konstitutsiooniline järelevalve – st kehtivate ja vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega vastavuses. Eesti Riigikohtu esimees on Märt Rask .
Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik , kes valvab selle järele, et õiguskatid vastiaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Õiguskantsleri positsioon on teistsugune kui teistel kantsleritel, kes juhivad mõne ministeeriumi igapäevast tööd. Õiguskantsler võib viibida valitsuse ja parlamendi istungitel, kuid tal puudub hääleõigus. Õiguskantsleri ei ole seotud justiitsministeeriumiga, vaid juhib iseseisvat ametkonda õiguskantsleri kantselei . Selles tegevuses on tal ministri õigused. Tööülesanded nõuavad, et ta oleks parteiliselt sõltumatu ja hea jurist . Ta ei tohi olla samaaegselt üheski teises ametis ega valitaval kohal. Õiguskantsleri nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu, tagandada saab teda ainult kohtuotsusega. Eesti Vabariigi õiguskantsler on Indrek Teder.
Õigus jaguneb eraõigus ja avalik õigus Avalik õigus (seadus) reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, inimese õiguslikku vahekorda riigiga, või ka riigiasutuste omavahelisi asju. Igatahes peab üks osapool olema riik.. Avaliku õiguse alla kuuluvad: Rahvusvaheline õigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, finantsõigus, protsessiõigus ja haldusõigus. St seadused,.mis reguleerivad riikidevahelisi, riigiasutustevahelisi, riigi ja inimese vahelisi suhteid. Eraõigus reguleerib eraisikute omavahelisi probleeme. Eraõiguse mahukamaks haruks on tsiviilõigus. Lisaks kuulub eraõiguse alla majandusõigus, kaubandusõigus, võlaõigus, tööõigus, asjaõigus, perekonnaõigus.- st erinevad seadused, mis reguleerivad eraisikute elu. Kohtus jagunevad kohtuasjad kriminaalasjadeks ja tsiviilasjadeks. Kriminaalasjas süüdistatakse kohtualust kuriteos ja kohtualuse poolt ja vastu esitavad argumente advokaat (kaitsja) ja prokurör (süüdistaja). Advokaadi võib kohtualune ise valida, kuid prokurör määratakse riiti poolt ja ta esindab riiki kohtukaasuses. Lisaks kohtunikele on ka kirminaalasjas kaks kaasistujat, kelelks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, kellel on õigusmõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kriminaalõigus kuulub avaliku õiguse alla, kuna süüdistatav on väidetavalt eksinud riigi seaduste vastu. Tsiviilasja puhul on tegu eraiskutevahelise vaidlusega (nt jagavad oma vara, solvanguid). Kohtule avalduse ehk hagi esitajat nimetatakse hagejaks ja süüdistatavat nimetatakse kostjaks. Tsiviilasi kuulub eraõiguse alla, kuna jagatakse oma au- või varavõlgu ja ei ole otseselt rikutud üldist õiguskorda riigis.
Kohtunik nimetatakse ametisse eluks ajaks, et ta ei peaks õigust mõistes kartma oma töökoha kaotamise pärast. Sellel kohalt võib ta lahkuda omal soovil. Kohtunikud nimetab ametisse president . Eestis on umbes 150 kohtunikku. Riigikohtu esimehe kandidatuuri esitab president, ametisse kinnitab Riigikogu.
Euroopa kohus on EL juures olev kohus tegleb EL seaduste loomise ja kontrolliga. Kui mõne liikmesriigi seaduse ja EL-I normide vahel tekib vastuolu, tuleb muuta liikmesriigi seadust. EL õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes. EL kohtusse kuulub 25 kohtunikku, igast liikmesriigist üks, iga kolme aasta tagant vahetatakse kohtunikud osaliselt välja. Kohtunikud nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6 aastaseks tähtajaks. Kohtunikud annavad vande, kus nad tõtavad lahendada kohtuasju sõltumata oma riigi valitsusest. Eurointegratsiooni süvenedes on lisandunud üha uusi õiguse valdkondi, kus Euroopa Kohus menetlusi korraldab. Täna ei ole kohtuasjad seotud ainult majandusküsimuste, konkurentsi ja ühisturu toimimisega. Sageli käsitletakse ka tööõiguse, sotsiaalõiguse, sugupoolte võrdõiguslikkuse ning haridussertifikaatide tunnustamisega seotud kaasusi. Vaid kriminaalõigus on jäänud selleks vallaks, kus rahvusriikide õigused on ainupädevad ning EL ülimuslikkuse printsiipi ei kohaldata. Euroopa kohus asub Luxembourgis. Eestit esindab Uno Lõhmus.
Euroopa Inimõiguste kohus Konventsioon inimõiguste ja põhivabaduste kaitseks ehk Euroopa inimõiguste konventsioon sündis reaktsioonina II maailmasõja koledustele ning kroonis humanistliku Euroopa ammuseid püüdlusi demokraatia arendamisele ja kontrolli kehtestamisele avaliku võimu üle. Konventsioon oli üks osa sõjajärgsetest poliitilistest otsustustest ületada sõjani viinud totalitaarsus ja vastasseis ning ühendada Euroopa ühtsete demokraatlike väärtuste alusel. Need taotlused vormusid 5. mail 1949 Londonis Euroopa Nõukogu (Council of Europe ) asutamisega. Euroopa Nõukogu asutamisakti artikkel 3 sedastas, et iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Seega sai inimõiguste ja -vabaduste kaitse ning arendamine Euroopa Nõukogu üheks peaülesandeks. Et mitte jääda deklaratiivseks ja väheefektiivseks, peeti vajalikuks välja töötada mitmepoolne rahvusvaheline leping, mis oleks osalisriikidele õiguslikult siduv ning näeks ette konkreetse ja sõltumatu õigusliku (kohtuliku) järelevalve- ja elluviimismehhanismi 4. novembril 1950 vastu võetud ja 3. septembril 1953 jõustunud Euroopa inimõiguste konventsioon on vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Selles ette nähtud üksikasjalik ja unikaalne kaitsesüsteem kujutab endast rahvusvahelist üldõigust, mille tuuma moodustavad (kohtu)pretsedendid, mis on siduvad vaidluspooltele ja mille suhtes loeb end seotuks kohus ise. Osalisriikide kokkuleppel on Kohtu ülesanne arendada ja määratleda inimõiguste kaitse ühine Euroopa standard. Euroopa Inimõiguste kohus asub Strasbourgis. Eestit esindab Rait Maruste
Eristatakse kahte kohtumudelit - Anglo-Ameerika (USA) ja Mandri – Euroopa (nt Eesti). USA-s ei ole omaette konstiutsioonikohut, mille ülesandeks oleks põhiseaduslik järelvalve. Iga kohtunik võib tõstatada kohtuprotsessi käigus küsimuse konkreetse seaduse põhiseadusele vastavuses. Kohtunik omab USA ühiskonnas väga suurt mõju, USA-s nähakse kohtunikku kui kodanike kaitsjat, mitte niivõrd valitseva reziimi kaitsjat. Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel, mõnes osariigis valitakse nagu rahavsaadikuid, kellel ei pea ilmtingimata olema juriidilist haridust. Anglo-Ameerika süsteemis on suur roll vandemeestel, keda valitakse loosiga (tavaliselt 12). Vandemehed langetavad otsuse ja alles siis saab kutseline kohtunik määrata karistuse. Anglo-Ameerika maades on tava luua õigust kohtuotsustega, st pretsedendiga- kui kord juba on arutatud, nii määratud, siis saab analoogset lahendust kasutada ka järgmistel kordadel. Tänapäeval siiski liigutakse üha enam kirjutatud õiguse suunas.
Usulistest õigussüsteemidest on kõige tuntum islami õigus ehk sariaat (otsetõlkes tähendab “teerada”, mida mööda inimene Jumala tahte kohaselt peab käima). Islami õigus jagab kõik teod viide liiki: kohustuslikud, soovituslikud, ükskõikseks jätvad, ebasoovitavad, keelatud.