PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUMStefani Kask XII
A
KEHALISE
VÕIMETE ARENDAMINE: AEROOBNE JA ANAEROOBNE TÖÖReferaat
Juhendaja :
Õpetaja
Katre Tekkel
Tallinn
2013
SissejuhatusKirjutatav
teema on
aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed
maailmas iga päev kokku. Kui mitte otsese eesmärgiga, siis
kaudselt igapäevaste tegevustega
tegeledes . Sportlastel on selle teema
valdamine oluline, et treenida saaks ohutult ja tulemusrikkalt.
Sellises valdkonnas on pidevalt
uuendusi tänu teaduse ja
tehnoloogia arengule, kuid ilma baasteadmisteta pole kindlat pinda edasisele
arengule.
Eesmärk
ja ülesanne on teada saada aeroobse ja anaeroobse treeningu otsese
tähenduse, kuidas need kasutuses on, nende omavahelist seotust ning
kuidas need aitavad kehalisi võimeid arendada.
Spordis kui valdkonnas on aeroobne ning anaeroobne töö vaieldamatult
arendamise põhiline teadusvara, mida iga spordist huvituv isik peaks
teadma treenimisel.
Uurimisobjekt on laialdaselt levinud
teadmuskoond, mis on teaduslikult tõestatav ja tõestatud.
Kasutasin
materjali kogumiseks raamatukogu eesti keelseid raamatuid ning
internetti inglise keeles. Läbi töötamisel lähtusin kooli
veebikodulehelt leitud „Referaadivormistus”-est.
Kasutatud
raamatute hulka kuulusid ja neist olulisemad olid Jürgen Weinecki ja
Rein Jalaki „Kehalised võimed ja organism”, Riku
Aalto eneseabiraamat „Liigutaja käsiraamat” ja Michael Thurmondi
„12-päevane keha vormimise ime”.
Töö
põhiosaTreenima peaks alati mõistlikult ja mõistusega. Kui
tunned end hästi, siis
on tore –
pinguta veel veidi rohkem. Kui mitte, siis vähenda
liigutuste intensiivsust.
Esmane
on arendada üldvastupidavust.
Sport ja liikumine
tugevdavad ka
psüühikat ja mõistust. Anaeroobne tugev koormus võib ära
kurnata. Esikohal on aeroobne töövõime. Hea aeroobne vastupidavus
on
eelduseks ka
heale anaeroobsele töövõimele.
Liikumine
muutub vanuse lisandudes üha olulisemaks.
Et
Su töö oleks
tulemuslik , tuleb treenida planeeritult ning järgida
mängureegleid.
Oluline
on alati nii lühiaegne, keskmine kui pikaaegne treeningu
planeerimine . Planeerimine pole igavuse sünonüüm, otse vastupidi –
see tagab treeningu mitmekülgsuse, koormuse
aruka tõusu ja
positiivsed tulemused. Organism püüab alati olla tasakaalus ning
uue olukorraga harjuda – nii unerütmi, toitumisharjumuste kui ka
treeninguga. Treeningukava peamine mõte on see, et nii keha kui
sooritusvõime harjuksid uute nõudmistega.
Treening jagunedes: kontsentiline,
ekstsentriline , plüomeetriline,
isomeetriline treening.
Arendav treening peab olema
regulaarne ja
pidev, koormust tuleb lisada arengule vastavalt tõusvas joones ning
treeningkavas peavad olema
harjutamine , puhkus ja toiduvalik.
Et
vorm paraneks ja
taastumine oleks kindel, tasub kaaluda aja
liigendamist lühemate ja pikemate osade kaupa.
Kas
treenimine aitab
vananedes ainevahetuse aeglustumise vastu?
Juba
25-aastaselt võid hakata enda teadmata lihasmassi ja jõudu kaotama.
Sinu
kehaehitus hakkab väikestviisi
muutuma , aga see ei kajastu
kaalus. Isegi kui
hoiad aja jooksul oma kehakaalu muutumatuna, hakkab
keha
lihasmass vähenema ja keharasva hulk suurenema, kui sa ei
tegele raskustreeninguga. Kui
kehamass ei sisalda rasva, on
ainevahetus kiirem.
Trimmimine
tähendab praktikas rasvaprotsendi alanemist, lihasmassi mõõdukat
kasvu ning lihastoonuse
positiivset tõusu, mille tagajärjel inimese
rüht
paraneb . Parim
kaalukaotamise valem ehk viis keha trimmimiseks on aeroobsed
harjutused, millele on liidetud raskustreening. Aeroobikaharjutus
põletab
kaloreid ja vähendab kogu keha rasvakogust. Samal ajal saad
raskustreeninguga lihased, milles on vähem rasva ja on parema
toonusega. Iga juurde tulev lihasekilo kiirendab su ainevahetust 50
kalori võrra päevas – nii põletad ööpäevas ka rohkem
kaloreid.
Iga
sinu lihas koosneb sadadest lihaskiududest, mis on kaetud sidekoelise
ümbrisega. Treeningul raskusi tõstes põhjustab lisakoormus nendes
kiududes mikrorebendeid. Treeningutee vahele jääval puhkeperioodil
parandab keha lihaskiude, selle tulemusena muutub iga üksik
lihaskiud suuremaks ning suureneb tema kontraktsioonijõud. Kui sinu
lihased muutuvad tugevamaks, on nende edasise arengu stimuleerimiseks
vaja treenimisel kasutada ka
suuremaid raskusi – see on koormuse
järkjärgulise suurendamise põhimõte.
Vastupidavus
jaguneb:
lokaalne - ja üldine lihasvastupidavus, mis jagunevad:
aeroobne ja anaeroobne, mis omakorda jagunevad: dünaamiline ja
staatiline.
Treenimise
kasu tervisele:
- Regulaarne treening parandab südameveresoonkonna ja kopsude tööd.
- Paraneb ka luutihedus.
- Lisaks aitab treening edasi lükata mõningaid vananemisega kaasnevaid füsioloogilisi nähtusi ja korrastab keha ainevahetust, kiirendades näiteks kalorite põletamist.
- Aitab ka võidelda unehäiretega ning kasu on ka psühholoogiline – muuhulgas stressi vähenemine ja enesekindluse tõus.
- Regulaarne treenimine aitab kaasa tugevamate luude, paindlikumate lihaste, parema rühi ja hingamise kujunemisele ning kogu organismi paremale funktsioneerimisele – ja kõik see kokku tähendab, et näed ka parem välja.
Palju
lihtsam on
seostada treeninguga silmnähtavaid tagajärgi nagu
paranenud lihastoonus või kaalulangus kui ''nähtamatuid''
edusamme kolesterooli, vererõhu ja luutiheduse näitajates. Sellegipoolest
tasub meeles pidada, et ka neis valdkondades toimub
edasiminek –
olgu see siis väikeseks preemiaks, isegi kui nendega otseselt
tegeleda pole vaja olnud või huvi ei paku.
Treenitud inimese (
sportlase ) süda kaalub 100-250g rohkem ja
mahutab kuni 700
ml rohkem tavainimesest.
Südame
maht võib vastupidavustreeningu mõjul
suureneda suhteliselt
kiiresti. Südame mahu suurenemine viib ka südame löögimahu
suurenemisele, mis omakorda on aluseks ökonoomsele südame
talitlusele vastupidavuse arendamisel.
Südame
mahu
suurendamiseks on eriti sobivad
intervallmeetod ja intensiivne
kestusjooks.
Vastupidavust arendatakse kestus-,
intervall -, kordus- ja võitlusmeetodiga.
- Kestusmeetod: ühtlane kestusjooks nt metsas kross , kestusjooks tempo vahetusega, kolmnurk - nelinurk jooks , jooks ajatunnetusega, ringtreening , intervall-kestusjooks.
- Intervallmeetod: vastupidavuse ringtreening, vastupidavussirkel, lühiaegne intervalltreening; jooks hüpetega, lisaraskustega-, takistusega- ja mäest üles jooks.
- Kordus- ja mänguline meetod: tempojooksud, testiharjutused; mängud väikeste rühmadega, treening-võistlusmängud jm.
Ohutus
eelkõige:
Tee
alati soojendust. Ära jäta vahele venitus- ja lõdvestusharjutusi.
Kasuta kindlasti treeninguks sobivaid jalatseid. Ära püstita
ebareaalseid eesmärke, mis võivad sulle pettumuse valmistada.
Investeeri kvaliteetsesse spordirinnahoidjasse, kuna ilma korraliku
toestuseta treenimine võib tekitada korvamatut kahju rinda
toetavatele liigessidemetele. Ära
torma , kasuta mõõdukat tempot.
Hoia õiget asendit ja rühti kogu treeningu ajal. Ära treeni kui
tunned end halvasti. Muuda ja kohanda treeningut. Ära söö
ebatervislikult. Joo rohkesti, eriti vett.
Rääkimiskatse:
- Kui saad treeningu ajal vabalt rääkida, siis on koormus liiga madal.
- Keskmise koormuse juures peab olema veel suhteliselt mugav rääkida.
- Kui rääkimine on veidi raskem, on see sulle sobiv treeningtase.
- Kui sa ei saa treeningu ajal üldse rääkida, sest õhku ei jätku, siis on koormus liiga kõrge ja tuleb tempot maha võtta.
Aeroobne
treening
ehk
teisisõnu
kardiovaskulaarne treening on kestev, madala
intensiivsusega füüsiline tegevus, mis sõltub vereringesüsteemi
ja hingamiselundite hapnikuga varustatusest. Nagu näiteks rahulik
sörkjooks, ühtlases
tempos ujumine või üles-alla astumine
stepipingil.
Head
aeroobsed spordialad on keha suuri lihasgruppe koormavad alad, mille
puhul saab treeningu tõhusust ise hästi reguleerida. Sörkides,
kepikõndi tehes, rattaga sõites või ujudes on lihtne
liikuda kas
pisut aeglasemalt ja nautides või tempokalt pingutades.
Mainitud alade puhul on sooritusrütm ühtlane ning inimene saab ise tempo
valida
Aeroobse
treeningu ajal näitab
pulss , kui tõhus see on. Pulss tõuseb
lineaarselt treeningu efektiivsuse kasvades.
Vastupidavustreeningu
võimsus jaguneb: maksimaalne (85-100%, maksimaalselt. Sooritusvõime
suurendamine ) ; aeroobne vastupidavus (70-85%, higistades ja
hingeldades. Vormi parandamine); põhivastupidavus (60-70%,
meeldivalt ja nautides. Baastreening, tervisesport).
Maksimaalset
pulsisagedust arvutatakse valemiga 220 – vanus.
Treeningupulss
esitatakse tavaliselt maksimaalse pulsisageduse protsendina, kus
konkreetne pulsisagedus saadakse lihtsa korrutustehte abil.
Treeningupulss
tervislikult
kasulikule liikumisele (
jalgsi tööleminek) on 50-60%,
põhivastupidavusele (kestuspõhja loomine, tõhus ning turvaline
kaalulangetamine ) aga 60-70%, kiiruskestusele (vastupidavuse
parandamine) 70-85% ja maksimaalsele vastupidavusele (piimhappe
tolerantsi parandamine, võistlussport) 85-100%.
Mõned
tugevat pingutust nõudvad kardiovaskulaarsed harjutused –
treenimine stepperil, spinningrattal, elliptikatrenzööril või
sõudeergomeetril, aeroobika, steppimine ja kikkpoks põletavad väga
vähe rasva. Põhjus on selles, et pingutavad kardiovaskulaarsed
tegevused, millega kaasneb tugev jalgade põrutus, põletavad
peamiselt suhkrut, sest keha annab
lihastele kütuseks glükogeeni.
Glükogeen on üks suhkru alaliike, mida keha säilitab lihastes,
maksas ja vereringes. Kui keha tarvitab kütuseks suhkrut, ei põleta
see rasva.
Et
lülitada keha ümber rasvapõletusreziimile, on vaja regulaarset,
vähem pingelist kardiovaskulaarset treeningut. Sellist
treeninguviisi nimetatakse aeglaseks, pikamaa kardiovaskulaarseks
treeninguks. Selle hulka kuuluvad sihikindel, kuid mitte liiga
jõuline ja pingutust nõudev käimine, aeglane sõrkimine või
treening käimisrajal või velotrenazööril,
kusjuures seda tehakse
kolmveerand kuni tund aega. Treeningu mõte on selles, et selline
tegevus paneb organismi lihastööks vajamineva kütuse võtma
tagavarana kasutatavast kogutud rasvkoest.
Põhjus,
miks see treeninguvorm toimib, on füsioloogiline. Asi on lihase
ehituses. Tahtele alluvaid lihaseid kasutatakse liigutuste
tegemiseks,
silelihased ümbritsevad siseelundeid ja südamelihas
hoiab vere kehas ringlemas. Kõik lihased talitlevad aga ühtmoodi –
kokku tõmmates ja lõtvudes. See on võimalik tänu lihast
moodustavatele lihaskiududele.
Treeningu
ajal kasutad tahtele alluvaid lihaseid, mis liigutavad luid vastavalt
ajust tulevatele käsklustele. Tahtele alluvas
lihases on kolme liiki
kiude: kiiresti kokkutõmbuvad, keskmiselt ehk mõõdukalt
kokkutõmbuvad ja aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud. Sõltuvalt keha
tüübist võib sul üht liiki lihaskiude olla teistest rohkem.
Sellegipoolest on kõik lihaskiud väga plastilised ehk teisisõnu,
need muudavad oma kuju vastavalt sinu tehtavatele harjutustele.
- Kiiresti kokkutõmbavad lihaskiud – tugevaimad kiirete pingutuste tegemiseks, lühiaegne vastupidavus. Kasutavad suhkruid energia saamiseks.
- Keskmiselt kokkutõmbavad lihaskiud – nõrgemad, kuid suudavad kauem pingutusele vastu pidada. Kasutavad suhkruid energia saamiseks.
- Aeglaselt kokkutõmbuv lihaskiud – rasva põletav lihas.
Aeglaselt
kokkutõmbuv lihaskiu liik kasutab energia saamiseks rasva ja
hapnikku. Selline lihaskiud tõmbub kokku aeglaselt, kuid suudab
seevastu kaua teovõimeline püsida. Vastupidavust nõudvate
tegevuste juures on aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud hädavajalikud.
Need suudavad väsimusele vastu panna ja on peamised, mida keha
kasutab
kardiovaskulaarse treeningu ajal. Siiski ei saa seda sorti
lihaskiudu suurendada. Kui üldse, muutub lihase suurus nende
treenimisest vähe.
Pikamaajooksjatel
ja -jalgratturitel, maratonijooksjatel ja teiste vastupidavust
nõudvate spordialadega tegelejatel kipuvad aeglased lihaskiud
teistest rohkem arenema, seepärast on nad üldjuhul kõhnad ja
soonilised.
Aeglaselt
kokkutõmbuvad lihaskiud kasutavad kütuseks rasva, lõhustades seda
Krebsi tsükli käigus. Krebsi tsükli puhul muudab organism rasva
energiaks. Kuid see tsükkel algab alles pärast 15-20 minuti
möödumist
aeglase pikamaa kardiovaskulaarse treeningu alustamist.
Umbes nii pika aja pärast hakkab keha aeglaselt, kuid ühtlaselt
energiat juurde nõudma. Organism läheb oma varude kallale ja hakkab
keha nõudluse rahuldamiseks rasva põletama. Aeglase, pikamaa
kardiovaskulaarse treeningu põhieesmärk ongi võimalikult kaua ja
palju kaasata liikumisse aeglaselt kokkutõmbuvaid lihaskiude.
Pikaajalise mõõduka koormusega kardiotreeninguga saab tunduvalt
kiirendada rasva põletamist.
Anaeroobne
treening
ehk
jõutreening on aga lühiajaline, intensiivne füüsiline
pingutus ,
mis ei ole sõltuv hapnikuga varustatusest, et kindlustada organismi
vajaliku energiaga. Nagu näiteks raskuste tõstmine. Seda tüüpi
harjutused soodustavad lihastugevuse, lihastoonuse ja füüsilise
vormi paranemist.
Lihasjõud
aitab suurendada sportlikku saavutusvõimet, ennetada vigastusi ning
säilitada eluks olulist õiget rühti. Lihasjõul on lisaks
saavutamisvõimele tähtsus:
tehnilis -
taktikalised oskused, oluline
kahevõitluse aladel, eeldus kiirusjõu
arendamiseks , nõrgenevate
lihaste tugevdamine, oluline sünergist, lihaste tugevdamine et
liigutus oleks täpsem ja tugevam, vigastuste ja rühihäirete
ennetamine.
Olulisemad
jõuvõimete vormid on:
- maksimaalne jõud (tõstmine, kuulitõuge, hettaheide, vasarheidi jt),
- kiiruslik jõud (100m jooksu start, hüpped võrk-korvpallis, lauatennises jalgade töö jt),
- plahvatuslik ehk reaktiivjõud (korvpall, võrkpall, lauatennis, jalgpall, käsipall jt),
- jõuvastupidavus (jalgrattasport, sõudmine, sportvõimlemine, aerutamine jt).
Lihasjõu
suurendamisel on alati olulised 2 näitajat: koormuse intensiivsus
ehk raskuste suurus, koormuse kestvus ehk korduste arv.
Jõu
ja lihasvormitreening teenib mitut eesmärki, vastavalt sinu
soovidele. Põhimõte on jõuda vastupidavuse kaudu jõule suunatud
treeninguni. Alustada tuleb püramiidi alumistelt astmetelt ja panna
vormile kindel põhi, enne kui trepist üles lähed.
Et
lihaste jõudu suurendada,
luuakse füüsilisele vormile kestev areng
ja kindel põhi vastupidavusjõu treenimist alustades. Pikad
seeriad ning kerge koormus (rohkem kui 15 kordust) annavad vastupidavusjõule
kindla baasi, kust hiljem saab hõlpsasti edasi minna lihasmassi ja
jõu suurendamise juurde (põhi- ja maksimaaljõud).
- Maksimaaljõudu treenides on oluline eriti puhas sooritustehnika ning turvalisus. Tähtis on treenida puhanuna ja 100% keskendudes. Maksimaaljõu suurendamine eeldab intensiivseid, maksimaalse koormusega (80-110%) lühikesi seeriaid (1-6x).
- Hüpertroofilise ehk lihasmassi suurendava jõutreeningu tagajärjel suureneb lihase läbilõikepindala. Hüpetroofilises treeningu puhul on seeriad (8-12x) ning taastusaeg (1-3min) keskmise pikkusega.
- Närvisüsteemi-hüpertroofilise jõutreeningu tagajärjel suureneb lihasmass ja paraneb ka innervatsioon . Seeria pikkuseks on u 4-8x ning taastusaeg peab olema u 2-4 minutit.
- Närvisüsteemi jõutreening – Maksimaaljõud areneb kõige paremini suuri koormusi ja lühikesi seeriaid (1-4x) kasutades. Sel viisil paraneb närvisüsteemi võime uusi lihasrakke kaasata. Taastusaeg peaks olema pikk – u 3-5 minutit.
Suunatud
harjutus – Keha vormimiseks ja arendamiseks mõeldud spetsiaalne
harjutus. Näiteks päkatõus, jalasirutus ja allatõmbed
seljalihastele.
Millist
vastupanu peaksin kasutama? Vastupanu all mõeldakse lihasele
harjutuse tegemise ajal osutatud lisaraskust või nende koormamist,
millest
piisab , et käivitada lihases muutused ning
sundida seda kuju
muutma ja arenema. Hantlite või pahkluuraskustega töötamisel
tähendab vastupanu nende kaalu. Treeningkummi puhul sõltub
vastupanu kummi paksusest.
Millal
kasutada kerget, millal raskemat vastupanu? See küsimus puudutab
vastupanu määramise teist
tahku . Leia selline vastupanu, mis vastab
su kehavormimise eesmärkidele. Kindla kehapiirkonna lihaste
pikendamiseks ja saledama välimuse
andmiseks kasuta kerget vastupanu
(kergemaid koormisi ja õhemat treeningkummi), suurendades samal ajal
korduste arvu harjutusseerias (15-18 kordust). Kehapiirkonna
täidlasemaks muutmiseks kasuta suuremat vastupanu (raskemaid
koormisi ja paksemat treeningkummi), vähendades seejuures korduste
arvu seerias 8-10ni. Millist vastupanu sa ka ei kasutaks, peab see
lihase ergutamiseks seda piisavalt koormama. Ära alusta vastupanuga,
mis ei tee midagi lodeva keha heaks.
Kuidas
ma aru saan, missuguse raskusega on sobiv harjutusi alustada?
Peaksid
suutma lõpetada kõik harjutused nii, et säilitad õige asendi. Su
lihastel peab olema võimalik uute nõudmistega järk-järgult
harjuda, sest kõõlused ja sidemed vajavad kohanemisaega. Sidekoe
järkjärguline mõjutamine tugevdab liigeseid ja hoiab ära
vigastusi. Isegi kui suudad tõsta suuri raskusi, mine kergemalt
raskemale üle aeglaselt, kui sa pole varem raskustega
treeninud .
Kuidas
saaksin raskuste tõstmisest kõige rohkem kasu?
Paremaid
tulemusi annavad õige asend,
kehahoiak ja harjutusele
keskendumine .
Esmalt jälgi oma kehahoiakut – et
selgroog oleks
sirgelt , abaluud
all ja koos ning kõhulihased pingul. Seejärel kontrolli, kas hoiad
hantleid õigesti ja randmed sirgelt. Keskendu treenitavale lihasele
ja pinguta seda veel pisut, kui tunned lihast kokku tõmbuvat. Läheb
aega, enne kui õpid liigutusi koordineerima ja keha saab õigest
asendist teadlikuks.
Lihaste
vastupidavuse arendamine:
- Kiirusjõud: plahvatuslik jõud (kordus 1-6, koormus 30-60%, taastus 3-5min), hetke(kiir)jõud (kordus 4-8, koormus 0-40%, taastus 3-5min).
- Maksimaaljõud: maksimumjõud (kordus 1-6, koormus 80-110%, taastus 3-5min), põhijõud (kordus 6-12, koormus 60-80%, taastus 1-4min).
- Vastupidavusjõud: vastupidavusjõud (kordus 12-15, koormus 40-80%, taastus 30-60sek), lihaste vastupidavus (kordus 15-100, koormus 0-40%, taastus 0-30sek).
Treening
jaamadega, eristatakse: raskus ja korduste arv ei muutu (70%..
10x+70% jne), raskus muutub ja korduste arv jääb samaks (50%..
10x+60%/10x+70% jne), raskus on sama kui korduste arv muutub (80%..
10x+80%/7x+80%/4x jne). Olenevalt raskustest ja kordustest on
võimalik treenida nii maksimaaljõudu , kiiruslikku jõudu kui ka
jõuvastupidavust.
Ringtreeningus
kasutatakse 6-12 erinevat jaama, koormuse kestvus on 15-40 sek.
Kiirusvastupidavuse arendamisel veelgi pikem. Puhkepaus erinevate
jaamate vahel oleneb treeningrühma tasemest, tugevamatel on suhe
1:1, nõrgematel 1:2. Ringtreeningu
eelised on: palju sportlasi saab korraga väikses ruumis õigesti
harjutada , võimalik treenida erinevaid jõuliike – maksimaalne
kiiruslik jõuvastupidavus – muutes intensiivsust, korduste arvu,
puhkepausi kestvust.
Pea
meeles: Puhkeseisundis kaotab lihas juba ühe nädalaga 30% oma
jõust.
Kontraktsioon maksimaalse jõuga viib kiiremale ja suuremale
jõu kasvule kui kontraktsioon submaksimaalse jõuga. Treening
suurema intensuuvsuse ja väiksema mahuga on efektiivsem kui väikese
intensiivsuse ja suure mahuga.
Jõutreeningu
riskid:
Kuna
jõuharjutustega tegelevad
sportlased pole alati kusis õige
jõutreeningu tehniliste külgedega, võivad vasti sooritatud
harjutused lihasjõu tugevdamise asemel hoopis organismi kahjustada.
Kui lisaks valele tehnikale kasutatakse lisaks liialt suuri raskusi,
on eriti suur oht lülisamba kahjustamiseks.Kui me hoiame ülakeha
vertikaalasendist vaid 5cm
eespool , langeb seljalihastele 100kg
suurem koormus. Võivad tekkida väsimusmurrud.
Vigastustele
võib viia ka liialt tugev ja ebasobivate harjutustega treening, mis
esmalt põhjustab lihaskanguse tekke. Lihaskangus tekib tavaliselt
1-2 päeva pärast koormust, on sel ajal kõige tugevam ja annab siis
järgi. Lihased on kanged, jäigad ja justkui
turses , tundlikud ja
valulikud. Lihaskanguse
tekkepõhjuseks on valdavalt lihaste ülekoormus. Sageli tekib ka
siis kui lihased pole
ammu koormust saanud või kui kasutatakse uusi
harjutusi. Lihasseisundit kõigil tasanditel aitab hinnata
kreatiinkinaasi määramine veres, mis tänapäeval spordis on väga
levinud. Jõutreeningu järgselt tuleks kindlasti lõdvestada –
sörkjooks,
venitused jm.
Üldised
soovitused lihasjõu arendamisel:
- jõudu arendada aastaringselt,
- arendada kõiki tähtsamaid lihasrühmi,
- kergemaid jõuharjutusi teha iga päev,
- teha harjutusi pidevate kordustena ja seeriatena;
- jõuharjutuste vahel teha lõdvestus- ja venitusharjutusi,
- jõudu arendada mitmekesiste harjutustega,
- harjutusi teha rütmiliselt, tempoga, suure ulatusega ja tehniliselt õigesti,
- hoiduda tervisehäiretest vale sooritamisega,
- teha korralik eelsoojendus ,
- kontrollida oma jõu arengut regulaarselt testidega,
- muretseda treenimiseks vajalikud vahendid.
KokkuvõteReferaati
kirjutades rääkisin treenimise algtõdedest ja valdavalt tõin
jutuks kaalulangetuse, kuna leian, et palju inimesi saabub spordi
juurde just selle eesmärgiga.
Olulisim
oli aeroobne ja anaeroobne töö oma
olemuselt ning tõin välja
nende treeningviisid ja erinevused, riskid ja mida tuleks
meelespidada – soovitused. Mainimata ei jäänud nende olulisus
kehalise võime arenemisel.
Ma
sain teada, et venitamine peaks olema iga treeningu loomulik osa
ning, et hea liikuvus on tähtis ennekõike nii koormusest tingitud
vaevuste kui ka luustiku- ja liikumisprobleemide ennetamisel. Kuna
aja möödudes hakkab keha lihasmass vähenema ja keharasva hulk
suurenema, kui sa ei tegele raskustreeninguga.
Oma
arusaamade järgi võin öelda, et
kehaliste võimete arendamine on
elu kvaliteedi parandamine ning iga endast
hooliv inimene peaks
huvituma kardio- ja jõutreeningu olemustest.
Kasutatud allikad:1.Raamat
''Kehalised võimed ja organism'' Jürgen Weineck, Rein Jalak
2.Raamat
''Liigutaja käsiraamat'' Riku Aalto
3.Raamat
''
Kuldne liikumisraamat'' Riku Aalto
4.Raamat
''15 minutit: kogu keha treening'' Joan Pagano
5.Raamat
''15 minutit: kaloripõletustreening'' Efua
Baker 6.Raamat
''12-päevane keha vormimise ime'' Michael Thurmond
7.Raamat
''Jõutreening kodus'' Tony Gallagher
8.Veebileht
http://en.wikipedia.org/wiki/Aerobic_exercise
Kõik kommentaarid