JAHTLAEVA LENNUK ÜMBERMAAILMAREIS REFERAAT KOOSTAJA ANETTE PILT 7. KLASS VASTSELIINA 2013 SISUKORD 1. JAHTLAEVA LENNUK MEESKOND Lennuki põhimeeskond on kuueliikmeline: kapten Mart Saarso, vanemtüürimees Aarne Tuisk, hiljem oli tema asemel Meelis Saarlaid, teine tüürimees Tiit Riisalo, kolmas tüürimees Margus Kastehein, madrused Tiit Pruuli ja Kaido Kama. Nende meeste vanus jääb 32 ja 47 aasta vahemikku. Seitsmes liige vahetub. Jahtlaeval oleva meeskonna liikmed saavad retke jooksul igaüks vähemalt kord oma sünnipäeva pidada. Meeskonnal on hea purjetamisoskus, neil on palju kogemusi. Lisaks purjetamisoskustele on vaja arvestada ka muid taolisi reisil vajalike oskusi (parameditsiin, insenerioskused, keelteoskus, suhtlemine meediaga jms).
Sveitsis ja Poolas. Välisfestivalidel on esinetud lavastustega "Nafta!", "Totu kuul", "GEP", "Onu Tomi onnike" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänesele". Lavastused * NO99 "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki,, * NO84 "Macbeth" * NO79 Margarita ja Meister * NO46 "Savisaar,, * NO42 El Dorado: klounide hävitusretk * NO38 Punane õhupall Näitlejad 1. Rasmus Kaljujärv (2006) 2. Eva Klemets (2011) 3. Rea Lest (2014) 4. Jörgen Liik (2014) 5. Helena Pruuli (2014) 6. Gert Raudsep (2005) 7. Jarmo Reha (2014) 8. Simeoni Sundja (2014) 9. Ragnar Uustal (2014) 10.Marika Vaarik (2009)
Kui enam minna ei jaksa, Sa aitad mind taas, kuis Su hoole kõik maksta ma tagasi saaks Sina mõistad ka siis kui kogu maailm on vastu, vaatad kõrvalt, kui vaja omad sammud astud, oled kukkuma õpetanud mind ja siis tõusma, oled vabadust andnud, et saaksin ise jõuda, omi otsuseid teha ja kõik selle aja, oled olnud mu kõrval just siis kui Sind vajan... "Mu ema" Hanna Pruuli Emakene ei ma suuda, sinu vaeva tasuda, üht ainult võin, ma tean, sind ka hellalt armastan. "Emakene kallis kulla" Ott Lepland Ilusat emadepäeva!
Kui enam minna ei jaksa, Sa aitad mind taas, kuis Su hoole kõik maksta ma tagasi saaks Sina mõistad ka siis kui kogu maailm on vastu, vaatad kõrvalt, kui vaja omad sammud astud, oled kukkuma õpetanud mind ja siis tõusma, oled vabadust andnud, et saaksin ise jõuda, omi otsuseid teha ja kõik selle aja, oled olnud mu kõrval just siis kui Sind vajan... "Mu ema" Hanna Pruuli Emakene ei ma suuda, sinu vaeva tasuda, üht ainult võin, ma tean, sind ka hellalt armastan. "Emakene kallis kulla" Ott Lepland Ilusat emadepäeva!
Jaapan Koostasid ja esitavad: Maia Pruuli Triinu Arula Pühad Ka Jaapani rahvakalendris on kuude nimetused seotud loodusega. N: juuli heinakuu, september mihklikuu Sarnane püha on O-Bon (juulis) e. Surnute püha,mis on sarnane meie hindegepäevale. Sellel pühal pannakse vee peale laternad. Kõige tähtsam on uusaasta püha: o-shogatsu Juba jõulupühade algusel lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ja pidu kestab 3. jaanuarini. Jaapanis on ka palju
Kokkuvõte praktikast: Kristjan Pruuli AL11 Praktika kestis 5 päeva, ehk meie mõistes terve nädala. Praktika esimesel päeval tutvusime generaatori ja starteri ehitustega. Üldiselt oli generaator ja starter tuttavad asjad ning nende osandamine ei olnud suurem probleem. Lammutasime asjad siis täiesti laiali, ehk nii palju kui andis. Tutvusime osadega ja tegime väikse enesekontrolli. Tutvustasime endale igat detaili ning milleks ta vajalik on. Tutvusime ka paari erineva tööriistaga lammutamise käigus, nagu näiteks löök-kruvikeeraja, millest on tõesti palju abi asjade osandamisel. Kruvisi lahti saada selle tööriistaga on hämmastavalt lihtne. Probleeme ei tegelenud nende asjade osandamisel. Nende asjade lammutamisel eriti palju juurde ei õppinud, tarkuseteri tuli juurde aga järgmises asjas. Autodega suhtlemine arvuti teel, ehk Diagnostikat. Tehti siis autole erinevaid rikkeid, esiteks ei töötanud makk ja signalisatsioon. Panime siis autole ka...
küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naases Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul "Mere lapsed" (autorid Maria ja Tomi Rahula, Peeter Pruuli) esindas Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Hiljem on Toome korduvalt üritanud pääsu Eurovisoonile. Tema ning Maarja, Evelin Samueli ja James Wertsi 2003. aastal esitatud ballaad "Know What I Feel" (autorid Kersti Kuusk ja Imre Sooäär) jäi Riiga- sõidust vaid 1 punkti kaugusele. Konkursi võitis toona ansambel Ruffus lauluga "80s Coming Back". Aastal 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga "Veidi veel",
Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja
helisev hääl''. Laul ise oli aeglane, kuid kuulata oli siiski põnev. Ei osanud arvatagi, et üks kuuenda klassi õpilane võib nii hästi laulda. Diktsioon oli samuti väga selge. Hea oli näha laval ka omaenda klassikaaslasi nagu Kaire Raudsepp, Pirgit Põld ning Laura Saks. Kaire ja Pirgit laulsid mõlemad aeglast laulu, Laura etles hoopiski veidi rõõmsamat lugu nimega ''Kõnelus''(Elo Viiding). Kaire looks oli Piret Laikre lugu''Mu ema'' ning Pirgiti looks Hanna Pruuli ''Ei suuda''. Kontserdi lõpetas Meeri Martinson M.Sherwini looga '' Ööbik sel ööl seal laulis''. Esinejate oskused olid tingimata väga heal tasemel, kuna välja olid valitud juhendajate poolt vaid parimad. Tavaliselt kui kontserdil käia, tekib selline imelik tunne, kus ei tunne ennast väga mugavalt. Selle kontserdi puhul oli tunda vastupidist õhkkond oli vaba ning esinejaid kuulata oli mõnus. Arvatavasti oli mingi mõju nendel küünaldel, mis tekitasid selle hea õhkkonna
tahtsid ja jõudsid. Kõige rohkem tegid seda filosoofid, kellele tuli parim kirjutamisainestik pähe just nimel keskkonda vahetades. Reisimine inspireeris, seda on tunda ka nende teostes. Näiteks lord Byroni ida-reisid, Shelley Euroopa rännak, Chateaubriandi reisid jätavad elava mulje tolleaegsest maailmast, kuna on kirjutatud läbielajate endi poolt ja säärast reisimist ise läbi elamata ei saa niivõrd hästi kõigest juhtunust kirjutada. Tiit Pruuli sõnul on reisimise kuldaeg möödas, ent kas on? Kuigi nii Byron, Puskin, Shelley kui ka Lermontov puhkavad rahus mulla all, pole inimeste reisitung kuhugi kadunud. Tõsi on see, et tänapäeval on palju suuremal inimhulgal võimalus reisida, ent isegi siis, kui nende eesmärgid ei pruugi olla sama õilsad kui 19.sajandi literaatidel, elavad nad läbi kummalisi juhtumeid ja koomilisi äpardusi, mis saadavad iga reisi, ja ainuüksi nende kogemuste tõttu tasub reisida
arengukeskkonda põhi- ja keskhariduse omandamiseks kõigile meie koolis õppida soovivatele õpilastele, olles samas piirkonna kultuuri, vaimsuse ja traditsioonide kandjaks. Häädemeeste Keskkooli visiooniks on olla jätkusuutlik õppeasutus, kus on loodud võrdsed võimalused iga õppija mitmekülgse arengu toetamiseks, väärtushinnangute ja valmisolekute kujundamiseks. Vahetan slaidi! Tänan oma loovtöö juhendajat Raimu Pruuli ja Häädemeeste muuseumi juhatajat Tiiu Pukka. Tänan kuulamast!
sellele järgnes Eesti Kostabi $elts, millest sai lõpuks kirjastus. Muide, pungil ja etnofuturismil on tugev ühisosa ja see sidus neid ka 1980. aastatel valitsenud meeleoludega. Selleks oli suurenenud teadlikkus eesti keelest ja kultuurist, selle eripärast ja ohustatusest. Kui 1989. aastal ilmus järjekordne noorte autorite luulekassett ,,Kassett '88", siis neljast debütandist üks oli etnofuturist (Sinijärv) ja teine punkar (Trubetsky). Veel üks huvitav fakt: 2000. aastal ilmus Kajar Pruuli koostatud 1990. aastate eesti luule kogumik ,,Varjatud ilus haigus" seal oli esindatud lausa kolm punkliikumise juhtfi guuri, lisaks Villu Tammele ja Tõnu Trubetskyle ka Merle Jääger alias Merca (1965), kes kogus hiljem tuntust eelkõige näitlejana. Tema valminud luulekogu kannab nime ,,Narrivile".
,,HANNAH" Muusika referaat Juhendaja: Hannah Ild Sünninimi Hanna Pruuli, sündinud 12. mail 1981 Tallinnas on eesti laulja ja laulukirjutaja. 21. juunil 2003 abiellus ta kinnisvaraarendaja Ander Ildiga. Laulma hakkas Hannah juba päris pisikesest peale, alguses Eesti Raadio -, hiljem Eesti Televisiooni muusikastuudios. Oma esimese laulu ,,Lapsepõlvemaa" kirjutas Hannah 13-aastaselt ning pälvis sellega eripreemia laulukonkursil ,,Lastelaul 95". Hannah`i esimesed tunnustused lauljana saabusid 1997. aasta konkursil ,,Kaks
lavataguseid askeldusi kanalil ETV2. ETV pingutas ülekande kestusega siiski veidi üle tund aega enne ja pärast etendust on siiski liiga pikk aeg, et oleks huvitav jälgida. "Ooper on paljudele midagi elukauget ja arusaamatut, millega kontakt lihtsalt puudub. Üritame koos rahvusooperiga neid mõttebarjääre lammutada ja pakkuda lõbusa avastusretke muusikateatri võlumaailma. Vaataja saab ise otsustada, kas süveneda ooperi süzeekulgu või kiigata vahepeal kulisside taha." ütles Heidi Pruuli, ETV peatoimetaja, põhjendades miks see ajalooline hetk sündima pidi. Kui mais juba Estonia kontsertsaalis istusin, mõtlesin tihti sellele, kuidas lavatagune elu keeb, sest olin seda ju eelnevalt esietenduse ülekandest näinud."Kolme apelsini" sõnum on väga positiivne ning nalja ja naeru jätkub seal küllaga. See ei ole mitte mingi igav ja uinutav ooperikogemus, mida tavaliselt selle ala võhikud kardavad, sest see erineb "klassikalisest" ooperist palju
"Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul "Mere lapsed" (autorid Maria ja Tomi Rahula, Peeter Pruuli) esindas Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Hiljem on Toome korduvalt üritanud pääsu Eurovisoonile. Tema ning Maarja, Evelin Samueli ja James Wertsi 2003. aastal esitatud ballaad "Know What I Feel" (autorid Kersti Kuusk ja Imre Sooäär) jäi Riiga-sõidust vaid 1 punkti kaugusele. Konkursi võitis toona ansambel Ruffus lauluga "80s Coming Back". Aastal 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga "Veidi veel", jäädes
ÕIGUSTEADUSKOND Õiguse ajaloo õppetool Robert Paal VANEMLIK VÕIM PEREKONNASUHETES MUISTSES ROOMAS JA TÄNAPÄEVA EESTIS Essee Rooma eraõiguse alused Juhendaja: Mag. iur. Katrin Kiirend-Pruuli Tartu 2015 Perekonna ajalugu küündib niivõrd kaugesse ajalooperioodi, et tänapäevalgi on inimestel võrdlemisi vähe informatsiooni leibkonna kui ühiskondliku nähtuse kohta. Harilikult perekonna ajalugu käsitledes tuginetakse Vahemere idakaldal Vana-Rooma kultuuriruumis tõepõhja leidnud andmetele. 1 Rooma ühiskond jagunes väga laias plaanis poliitiliste õigustega kodanikeks, õigusteta orjadeks ning isandate poolt vabakslastud orjadeks
Peamiselt räägib see luulekogu armastusest ja inimeseks olemisest, ka üksildusest ja kurbusest ning eestlaste elust. 2013. aastal ilmus koos Doris Karevaga raamat „Elutants“. Raamatus asuvad eluga dialoogi 24 inimtüüpi. 2013. Aastal luulekogu „ Kõik tänavanurkade muusikud“ 2013 raamat „Rokenroll“, mis kajastab Karl-Martin Sinijärve ja Jürgen Rooste rännakuid Ameerikas. Reisi jäädvustas Tiit Pruuli Lisaks on Rooste luulet avaldatud mitmetes teistes luulekogudes, koos paljude teiste Eesti luuletajatega. TUNNUSTUS Betti Alaveri debüütauhind 2000 (esikkogu „Sonetid“) Eesti Kultuurikapitali aastaauhind 2006 ( luulekogu ja CD „Ilusaks inimeseks“) Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 („Pornofilm ja pudel viina“) Eesti Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 („Laul jääkarudest )
küll hilja", "Sellest saab meie suvi", "Vikerkaar", "Nüüd võin taas"). Code One avaldas 2 ülimenukat albumit ja Best Of kogumiku. Mõni aasta pärast sajandivahetust naasis Code One lavale live-bändina, esitades vanu hitte. Live-bändi koosseisu kuuluvad lisaks Koidule ja Sarah´le ka Reigo Ahven, Priit Jääger ja Mihkel Mälgand. Toome alustas soolokärjääri pärast Code One'i lagunemist 1998. aastal. Tema esitatud laul "Mere lapsed" (autorid Maria ja Tomi Rahula, Peeter Pruuli) esindas Eestit 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Birminghamis, kus sai 12. koha. Hiljem on Toome korduvalt üritanud pääsu Eurovisoonile. Tema ning Maarja, Evelin Samueli ja James Wertsi 2003. aastal esitatud ballaad "Know What I Feel" (autorid Kersti Kuusk ja Imre Sooäär) jäi Riiga-sõidust vaid 1 punkti kaugusele. Konkursi võitis toona ansambel Ruffus lauluga "80s Coming Back". Aastal 2007 osales Koit taaskord Eurovisioonil enda kirjutatud lauluga "Veidi veel", jäädes
Nii on tekstil vähemalt mingi elu sees.") Ausalt ja vähemalt pealtnäha põdemata kirjutatud novellid teeb eriti meeldivaks eestlastele nii südamelähedane sarkasm. Kangro ei halasta ühelegi tegelasele, sealhulgas omaenda alter ego'dele. Selline tegelaste (olgu need siis kolkaküla abielupaar või karjäärinaine) vastu suunatud eestlaslik halastamatus on raamatupoodides ikka edu toonud. Mingil määral oskab eestlane ka enda üle naerda või vähemalt naerda teise eestlase üle. Kajar Pruuli toimetatud tekst on ilmselgelt viimistletud, mõjumata samas sugugi punnitatuna. Kasutatud kirjandus http://www.epl.ee/news/kultuur/intervjuu-maarja-kangro-tahan-enda-lugusid-kirja-panna-inimestele- hoiatuseks.d?id=51149608 http://wwx.postimees.ee/300307/esileht/kultuur/252685.php http://et.wikipedia.org/wiki/Maarja_Kangro http://www.epl.ee/news/kultuur/kangro-ullitas-kurja-ja-humoorika-novellikogu.d?id=51276064 http://lugemissoovitus.wordpress
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Pisa torn Referaat Miina Pruuli 10. a klass 15.05.11 1 Sisukord Pisa torni ehitamine..............................................................................lk3-5 Pilte Pisa tornist...................................................................................lk6-7 Pisa torni põhiplaan ..............................................................................lk8 Kasutatud allikad...........................
laagerdumise protsess on pikem. Pärast jahutamist kallatakse õlu kääritamispudelisse või -nõusse. See on ainus koht, kus õlu võib soriseda. Virde õhustamine on vajalik, et pärm käima läheks ja paljuneks. Kes tahab rohkem investeerida, võib selleks kasutada akvaariumipumpa ja õhustuskivi, millel peab kindlasti vahel olema filter, et virre ei saastuks teiste, väliste bakteritega. Villimine, õlle lõplik valmimine ning pruuli nautimine Järgnev aeg on umbes kaks nädalat pikk. Seejärel on käärimine peatunud ja õlu on valmis pudelisse villimiseks. Pudeli põhja võib panna pool või terve teelusikatäie suhkrut. See paneb õlle korraks uuesti käima ja õlu karboniseerub ehk pudelisse tekib süsihappegaas (CO2). Nüüd lastakse õllel seista samal temperatuuril (1725 kraadi) kaks nädalat ja seejärel viiakse külma
juulil, eesti sõjameeste kolmanda kokkutuleku ajal piiskop Einar Soone(Lisa 7). Sellest kokkutulekust võtsid osa Riigikogu esimees Toomas Savi, kaitseminister Andrus Höövel ja kaitseväe juhataja Johannes Kert. 1997. aastal moodustati Tori kiriku taastajate ühendus, kuhu kuuluvad Eesti reservohvitseride kogu Pärnu osakond, Tori kihelkonna Muinsuskaitse selts(Lisa 8), Eesti sõjameese Pärnu Ühendus ning üksikisikud. Juhatuse esimesheks valiti Jüri Kask ja liikmeteks ettevõtja Väino Pruuli ja Eesti kaitseväe erukapten Harald Nugiseks. Samal ajal jätkusid kirikus sisetööd. Käärkamber sai E. Tuksami vitraazi "Maarja Jeesulapsukesega" 1998. aastal valmis kiriku sanitaarsõlm. 1999. aastal paigutati teenistussaali altarivõre ja põlvitus- pingid. Kilingi-Nõmmest toodi pool tonni kaaluv tornikell ja paigutati 22. mail torni. 2000. aastal krohviti torni sisemised seinad, ehitati vahelaed ning rajati kooripealse postid.
2. veebruaril toodi lipp välja Teaduste Akadeemia Meeskoori kontserdil Estonias koos Eesti Lipu lauluga. 17. aprillil 1988 kasutati Tartu muinsuskaitsepäevadel avalikult rahvusvärve. Esialgu oli iga värv eraldi vardas EÜS-i maja peal. Maja ees peetud kõnekoosolekul osales umbes 7000 inimest. Sinimustvalged lipud olid rahval kaasas ja sellest päevast peale jäi lipp avalikku kasutusse. Rahvusvärvide väljatoojad olid Margus Kasterpalu, Eerik-Niiles Kross ja Tiit Pruuli. 14. mail 1988 Tartu levimuusikapäevade kontserdil Tähtvere lauluväljakul kuulasid kümned tuhanded inimesed vaimustunult Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalisi laule ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia esimese kursuse tudengid lehvitasid lava ees suurt sinimustvalget lippu. 2. juunil 1988 võttis Eesti Muinsuskaitse Seltsi Volikogu vastu deklaratsiooni "Eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust", milles tunnustati Eesti rahvussümboleid ja tõotati neid nüüd
PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Bütsantsi kultuur Referaat Koostaja: Maia Pruuli 7.d klass Põltsamaa 2012 Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3 Talurahva töö ja elu .............................................................................................................................4 Käsitöölised................................................................................................
Tartu mässaja Johannes Mänd, kes juhtis Vasula silla õhkimist (peatükk 1.3., lk 11-12), tunnistas hiljem, et kui Tartusse jõudis teade ülestõusu ebaõnnestumisest Tallinnas, põgenes ta koos peastaabi liikme Valter Kleiniga Tallinnasse. Seal pakuti neile varjupaika Nõukogude saatkonna kütteruumi keldris. Klein surigi 3. märtsil 1925 keldris kopsupõletikku, mispeale ta maeti keldri põranda alla. Saatkonda põgenes algul ka Anvelt, kes aga hiljem lahkus sealt Venemaale. Pruuli (2008) andmeil taganes aga Nõukogude Liidu poliitladvik viimasel hetkel, kuigi Eestisse oli mässajatele juba saadetud raha, relvi ja ründajaid, mässu toetamast, kuna neil polnud usku kohalike kommunistide ettevalmistusse ja edulootusesse. 29. novembril andis kommunistlik partei korralduse peatada ülestõusu ettevalmistused, mis arvatavasti Tallinna ei jõudnud. Mässajate staabiülema Karl Rimmi aruande järgi allus talle 250 meest, kellest
tekste, samas ka alternatiivajaloolisi tekste; mingi osa võiks kuuluda ka fantasy valdkonda; tal on ka õudus- ja kriminaalnovelli piiril seisvad tekstid. Tema tugevaim külg on lugude jutustamise oskus. Neis doseeritakse osavalt seda, mida me nimetame pingeks. Loeng nr 17 (17.04.2008) LUULE Uuema luule antoloogia ,,Varjatud ilus haigus" (Kajar Pruuli järelsõna!!!) Selle antoloogia pealkiri peaks osutama lahknevusele varasemast eesti luulest. Kogu see pealkiri ja metafoor osutab alternatiivsetele kirjutamislaadidele, poeetikale ja teemadele. Meil on olemas eesti luule peajoon, mida ennekõike iseloomustab nn arbujalikkus. See tähendab ennekõike seda, et kasutatakse kunstipärast või ilusat keelt, metafoorset, kujundirikast keelt ning selle keele kaudu esitatakse lugejale luuletuses ka väga kindel seisukoht maailma suhtes
opinnäyteton tekijälle. Tamperen Yliopisto http://www.uta.fi/laitokset/hoito/wwwoppimateriaali/sisalto.html (15.07.05). Nikko, A. (2001). Portfolio oppimisen avartajana. Tampere: Tammer-Paino Oy. Patsientide õigused. Euroopa patsientide Õiguste Harta. Kommentaare ja sätteid patsientide õiguste kohta Eestis (2004). Eesti Patsientide Esindusühing. Plonsky, M. (2004). Psychology with style: A Hypertext Writing Guide www.uwsp.edu/psych/apa4b.htm (2.07.05). Pruuli, K. (1996). Essee. Abiks algajale esseistile. Koolibri. Riis, P. Euroopa biomeditsiiniliste uuringute eetiline ülevaade: soovitused paremaks riigisiseseks praktikaks. Bioeetika juhtkomitee (CDBI). Biomeditsiiniliste uuringute töörühm (CDBI-CO-GT2). Roomets, S. (2002). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn: AS Rebellis. Salumaa, T., Talvik, M. (2003). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ.
Edaspidi 1. jaanuar toimusid samasugused ümberkorraldused ka kohtute, maksu- ja tolliameti, prokuratuuri ja häirekeskuse struktuuris. Tallinna jõudsid tagasi Eesti autosõitjad, nn veerevad eestlased (Rolling Estonians), kes pooleteise aasta jooksul tegid maakerale ringi peale, läbides 68 riiki (kokku 177 4. veebruar 300 km). Kogu marsruudi sõitsid läbi kaks meest – Tiit Pruuli ja Raido Rüütel –, teised meeskonnaliikmed vaheldusid. 27. veebruar Ameerika Hääle viimane eestikeelne raadiosaade. Eesti sai koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga NATO 29. märts liikmesriigiks. Balti riikide õhuruumi hakkasid turvama NATO sõjalennukid, esimesena Belgia omad. Eesti sai koos Küprose, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja 1. mai
Noorlaid, Valdur (s) Porisammul, J., vt Pori, J. Nõmtak, Enno (v) Prohhov (cel) Premse (kl) Oamer (tb) Press, Arnold (kb) Oja, Paul (k, dr) Priimägi, Nikolai (kb) Ojamaa, Artur (s) Prinzthal, Rudolf (trb) Olm, Herbert (v) Pritso, Feliks (tr) Omann, Nikolai (v) Pruuli (dr) Otsman, Raimond (v) Prügi, Voldemar (v) Oudova, Paul (kl) Puju, Ernst (kb) Putzker, Herbert (v) Paalse, Konstantin (bž, k, ak, kl) Pütsepp, Aleksander (kl) Pachla, Wolfgang (kl, ksülofon) Paemaa, Hjalmar (v) Randva, Jaak (tr) Pakasaar, Raimond (tr, v) Ranne, Artur (v, s) Pallas, O. (s) Rannula, Riho (v, dr)
1307 12213-1 Pronksi 59.43719724.761004 1307 Kesklinn 1308 12214-1 Pronksi 59.43712324.762183 1308 Kesklinn 1310 12215-1 Pronksi 59.43720824.762185 1310 Kesklinn 1321 12308-1 Pronksi 59.43686224.764486 1321 Kesklinn 1309 12214-2 Pronksi 59.43711324.761583 1309 Kesklinn 133683 23805-1 Proosa 59.26742624.729623 133683 Saku vald 133684 23806-1 Proosa 59.26732824.730267 133684 Saku vald 4501 23165-1 Pruuli tee 59.37227624.924089 4501 Rae vald 4502 23166-1 Pruuli tee 59.37257424.924543 4502 Rae vald 26372 3700200-1Prähla 58.97776722.760732 26372 Pühalepa vald 26674 3700199-1Prähla 58.97751522.760686 26674 Pühalepa vald 27575 5100375-1Prääma 58.89328925.537291 27575 Paide vald 31160 5100376-1Prääma 58.89324325.536792 31160 Paide vald 122176 4400582-1Prügila 59.40181727.396387 122176 Kohtla vald
annaabi.ee 
