Hallutsinatsioon Luulumõtted Negatiivsed sümptomid Motivatsioonipuudus Tundekülmus Eemaldumine perekonnast või sõpradest alavormid Paranoidne skisofreenia Hebefreenne vorm Katatoonne vorm Lihtne skisofreenia ravivõimalused Neuroleptikumid Psühhoteraapia Peresekkumine kokkuvõte Skisofreenia haiged ei ole inimeste ohtlikud Agressiivsust tuleb harva ette Ühel inimesel sajast Meestel tihemini kui naistel Ei lõpe surmaga Sümptomite puhul tunne, nagu sõidaks "ameerika mägedel" Peavigastused, alkohol ja uimastid võivad kaasa aidata psühhooside tekkele KASUTATUD ALLIKAD "Avasta maailm", Liisa Smithi tõlge, 2005, Eesti Vaimse Tervise Ühingute Liit, Tallinn Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Skisofreenia Terviseportaal: http://www.inimene.ee/?disease=s&sisu=disease&did=916#T Eesti Päevaleht: http://www.epl.ee/news/melu/skisofreeniaonravitavhaigus.d AITÄH KUULAMAST!
vägivaldselt ja ettearvamatult • Skisofreenia diagnoos eeldab inimese pikaks ajaks haiglasse sulgemist • Vaimselt haiged inimesed on pahad ja õelad, neist peaks eemale hoidma • Skisofreenikud ei saa ise enda haigusest aru Skisofreenia avaldumisriskid • Kümnete uurimuste vaheanalüüs viitab, et tubaka ja/või kanepi suitsetamine võivad mängida skisofreenia avaldumises ka põhjuslikku rolli ning kergitada selle avaldumisriski • Alkohol ja uimastid • Peavigastused Skisofreenia tekkepõhjused • Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on … • Seoses skisofreeniaga on leitud väikeseid… • Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse … • Aju neuromediaatorite osas on oluline roll … • Kasvukeskkond mõjutab suuresti seda, kas … Ravivõimalused • Haigla • Neuroleptikumid • Depoopreparaadid • Psühhoteraapia Faktid
Esimesena ühendas aastal 1896 varemtuntud mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia praecox'iks. Aastal 1908 võttis Eugen Bleuler kasutusele tänapäeval tuntud mõiste skisofreenia. Tekkepõhjused: Täpset põhjust ei teata; Pärilik (~10 %l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik); Pikaajaline stress (õnnetustest); Kasvukeskkond; Alkoholi, uimastite kasutamine; Peavigastused; Alaliigid: paranoidne skisofreenia inimene arvab, et teda kiusatakse taga või jälitatakse; hebefreenne vorm inimese kõne on seosetu, käitumine arusaamatu, esineb palju veiderdusi; katatoonne vorm inimene kas ei reageeri millelegi ja püsib teatud kehaasendites või ilmutab rahutust, mis ei allu välisele regulatsioonile; lihtne skisofreenia aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. Sümptomid: Sümptomid jaotatakse positiivseteks
Minestamine · Õige esmaabi korral on minestamine kiiresti mööduv teadvusekaotus, mis on põhjustatud veresoonte toonuse ajutisest vähenemisest. · Põhjused: peavalu, palavus, õhupuudus, pikaajaline seismine, negatiivsed emotsioonid jne. · Aseta kannatanu pikali · Tõsta ta jalad üles · Pritsi näole külma vett. · Ära hoida kannatanut istuvas asendis või püsti. · Kui kannatanu ei tule teadvusele, helista 112 Peavigastused · Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Trauma tagajärjel võivad ilmneda ka järgmised (vahel ka hiljem9 päeval. · Kui kannatanu ei tunne pea valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. · Ajupõrutus tekib peaga vastu kõva pinda kukkudes , samuti löögi korral pähe. · Tunnused:
või naharibadest koosnev kiiver. peavigastused on äärmiselt ohtlikud. Peatselt avastati, et selline Uus tehnoloogia täitis kesta ja sisu vahele õhutuse probleemi
..................................................................................................10 HAAVAD................................................................................................................................... 10 JÄSEMEVIGASTUSED............................................................................................................ 12 LIIGESEVIGASTUSED ........................................................................................................... 12 PEAVIGASTUSED....................................................................................................................13 LÜLISAMBA - JA VAAGNAVIGASTUSED..........................................................................14 ....................................................................................................................................................14 SILMAVIGASTUSED.........................................................................................................
MAOHAMMUSTUS Tegutsemine maohammustuse korral: 1)Rahusta kannatanut. Ära luba tal ilma vajaduseta liikuda. 2)Toeta või jäse või hoia jäse liikumatu; ära langeta seda madalamale. 3)Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda. 4)Vii maohammustusega kannatanu pärast esmaabi andmist kiiresti haiglasse. Nii tuleb tegutseda ka juhul, kui on maohammustuse kahtlus. PEAVIGASTUSED AJUVAPUSTUS Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: - mitmesugused teadvushäired kuni püsiva kaotuseni välja, - peavalu, iiveldus, - nägemis- ja tasakaaluhäired. Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus. Tegutsemine ajuvapustuse korral (juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks): 1) Pane kannatanu lamama küliliasendisse
valuvaigisteid, rakendama füsioteraapiat ja ravivõimlemist. Tortikollis tekib kiirete ja jõuliste peapöörete tagajärjel. Närviärritus võib tekitada lihasspasmi. Sümtomid: 1. pea on pööratud sundasendisse; 2. pea pööramine on valulik; 3. terav valu kuklas Raviks on soojendav kaelaside, soojendavad salvid, valuvaigistid. Rakendatakse ka venitamist. Taastumine kestab ühe nädala. 16 Peavigastused 17 Peatraumade korral esinevad sageli hematoomid, ödeemid, latseratsioonid ja näoluude fraktuurid. Peahaavad on väga veritsevad, seetõttu on verejooksu peatamine tihti probleemiks. Väiksemate haavade korral piisab verejooksu peatamiseks haava poolte kokku surumine ja nende fikseerimine plaastritega. Suurema haava korral peab kasutama ka sidet. Kui haava ääred on ebamäärased, rebenenud või katki, vajab haav juba kirurgilist korrastamist.
põhjustest tingitud vigastused. Eurostati andmebaasis avaldatud surma põhjused 100 000 elaniku kohta näitavad, et Euroopa Liidus on vigastussurmade osakaal kõige suurem Leedus, järgnevad Läti ja Eesti. 1996.–2000. a vigastuste tõttu tervishoiuasutustesse pöördumise analüüsist nähtub, et 39% lastest oli saanud viga kodus, 11,7% koolis, 17,4% tänaval ja 15,5% spordirajatistel. Koolis saadud vigastustest moodustasid 34,6% randme- ja käevigastused, 18,4% peavigastused, 14% jalavigastused, 12,6% küünarliigese- ja küünarvarrevigastused. Vigastuste arv Läänemaa koolides on viimastel aastatel enam-vähem muutumatu, nii 2008. a kui ka 2009. a I poolel registreerisid koolitervishoiutöötajad 103 vigastust, millest suurema osa moodustasid IV–VI klasside õpilaste vahetunnis saadud vigastused. Samal ajal on kooli tervishoiutöötajad teinud vaid üksikuid ettepanekuid vigastuste ennetamiseks. Vigastuste
(kasvõi pisemaid) Joonis 16. Kas teil tekib tihti treeningutel, võistlustel vigastusi? Neljal mehel tekivad treeningutel ja võistlustel sageli vigastused, viiel mehel vigastusi ei teki sageli. Saab öelda, et enamikel meestest vigastusi ei teki. 6.Millised vigastused alluvad ravile kõige halvemini? Joonis 17. Millised vigastused alluvad ravile kõige halvemini? Kahe mehe arvates alluvad ravile kõige halvemini lihase venitus ja rebend, ülejäänud vastasid, et erinevad põletikud, peavigastused, kerged lihase väänamised ei taha ravile hästi alluda. Jooniselt näeme, et kõige halvemini alluvad ravile lihase venitus ja rebend. 7.Milliste tegevustega on võimalik vigastusi ära hoida? Joonis 18. Milliste tegevustega on võimalik vigastusi ära hoida. Neli vastanutest arvasid, et vigastusi aitavad venitused ära hoida, kolm vastasid, et toitumine ja soojendus on olulised, kaks, et õige treening ja puhkus on vajalikud ning üks mees arvas, et on lõdvestus oluline.
tervisehäire (südame või neerude puudulikkus, diabeet jt) (Osa neist on välditavad, mõned mitte) Sünnituseaegsed(sünnitus + paar esimest nädalat): *enneaegne sünd *väga väike sünnikaal *hapnikupuudus sünnituse käigus(nõua oma õigusi!!) *raske sünnitusprotsess *raskekujuline kollasus või sepsis (veretüübid) (osa neist välditavad, osa mitte) Sünnijärgsed: *aju-infektsioonid (bakteriaalne meningiit) *erinevad peavigastused *toitumishäired, puudulik toituminepuudus *hüljatus *tõsine alastimuleeritus (suures osas sõltuvad hooldusest, lapsevanematest!) TEGELIKULT LAPS POLE MILLESKI SÜÜDI Ajutalitluse või aju struktuuri neurobioloogiline hälve, mis seostub taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. Downi sündroom Autism- emotsionaalse ja sotsiaalse arengu häire (avaldub tihti koos vaimupuudega, aga võib ka mitte; asperger, üldiselt normaalne intellekt, kuid füüsiline kohmakus;
funktsiooni puudumine, valu jäseme ebanormaalne asend nahaalused verevalumid luuotsad püsti naha all jäseme deformatsioon soki tundemärgid teadvuse häired TÄHELEPANU! ÄRA LAHASTA ÄRA LIIGUTA ÄRA LAHKU ÄRA ANNA JUUA ÄRA ANNA RAVIMEID SULGE VEREJOOKS KONTROLLI PULSSI PANE KÜLMA PEALE KATA SOOJALT KIIRESTI 112 HOIA VIGASTATUD KOHT OMA KÄTE ABIL LIIKUMATUNA KIIRABI SAABUMISENI Peavigastused Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel (vahel ka hiljem) päeval. Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. Kui ilmnevad järgmised nähud, viia kannatanu arsti juurde või kutsuda kiirabi Pearinglus, tasakaaluhäired
Selle haiguse korral võivad terved punalibled fragmenteeruda ja lõhustuda, kui nad liiguvad läbi väikeste veresoonte, mis on täitunud klompidega. Riskifaktorid: Vere ülekande reaktsioon, vähk (eriti teatud leukeemia vormid), pankrease põletik (pankreatiit), infektsioon veres (bakterite või seente toimel), maksahaigus, komplikatsioonid rasedusel (platsenta jääb maha peale sünnitust), hiljutine operatsioon või anesteesia, mitmed koevigastused (põletused, peavigastused), suur hemangioma (veresoon, mis pole formuleerunud korralikult) MCH- (mean corpuscular hemoglobin) keskmine erütrotsüüdi Hgb sisaldus pikogrammides (pg). Arvutamiseks korrutatakse kogu hemoglobiini hulk kümnega ja jagatakse saadud arv kogu erütrotsüütide arvuga. Inimesel norm 26...33 pg. MCHC (mean corpuscular hemoglobin concentration) koertel 30-36 g/dl. Kui MCHC on alla normi, siis hüpokroomne. Hüperkaleemia põhjused-
kokku või see liigub kokkupõrkekohalt eemale. Sedamööda esinevad ka erinevad vigastused. Kui sõiduk jääb pärast külgkokkupõrget seisma, põhjustab kokkupõrke-energia sõiduki deformatsiooni. Olenevalt mõjuvate jõudude ulatusest (tugevusest) surutakse sõidukikere sõiduki kabiini (sisemusse). Tavaliselt on selle tagajärjeks kompressioonvigastused kehatüve külgmises piirkonnas ja jäsemetes: peavigastused külgkokkupõrke tõttu vastu uksepolstrit või külgakent, roidemurrud, kopsupõrutus, maksa ruptuur (kokkupõrkekoht kaassõitjapoolsel küljel), põrna ruptuur (kokkupõrkekoht juhipoolsel küljel), rangluumurd, vaagna- ja reieluumurd. Kui sõidukit lohistatakse kokkupõrke tagajärjel sündmuskohalt eemale, mõjub see sõitjatele nii, nagu oleks sõiduk äkki nende alt ära tõmmatud. Kehatüvi surutakse alguses kokkupõrkepoolselt
annaabi.ee 
