...............................................................................3 2.Töökeskkond.........................................................................................4 2.1 Füüsikalised ohutegurid.................................................................4 2.1.1 Külmumine......................................................................4-5 2.1.2 Sügav külmumine...............................................................5 2.1.3 Kuumakahjustused..............................................................5 2.1.4 Kuumakrambid....................................................................6 2.1.5 Kuumarabandus...................................................................6 2.1.6 Uppumine............................................................................7 2.2 Keemilised ohutegurid...................................................................7 2.2
päikesekiirguse piirnorm: blondiinidel tekib nahavähioht pärast 50 000 tundi viibimist päikesepaistel, brünettidel alles pärast 150 000 tundi. Kui see piir on ületatud 40. eluaastaks, siis näeb nahk välja nagu 60- aastasel. Eriti suurendavad vähiohtu päikesepõletused lapseeas. Looduse poolt lubatud päikesetunnid lähevad arvesse inimese esimesest elupäevast alates. 8 KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID - lihaskrambid (võib ka maos) - märg nahk, ekstreemne janu ESMAABI - sõdur varjulisse kohta, riided eemaldada - aeglaselt suur kogus külma vett KUUMAKURNATUS - tugev higistamine - kahvatu, külm, niiske nahk - peavalu - nõrkus - värisemine - kuumakrambid - iiveldus (oksendamine) - jalad, käed värisevad - segasus, loidus, depressioon Temperatuuri kasv võib tagasihoidlik olla ESMAABI - vt. eelnev - jahutada! Jääkott! - joota - tõsta jalad (shoki vältimiseks)
Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. 5) Ära kasuta salve, ära ava ville. 6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett
3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. 5) Ära kasuta salve, ära ava ville. 6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett
-Olla ettevaatlik, mitte kiirustada Tabel 1. Järg 1. 2. 3. 4. 5. Võib esineda väiksemaid vigastusi (kuumakahjustused grilli või -Olla tähelepanelik, täita 1.1 Seadmete kohvimasinate kasutamisel/hooldamisel, paberiga II seadmete kasutus- ja 1 kasutamine sisselõikamine, lõikehaavad nugade kasutamisel, jms). Madal (1) ohutusjuhendite nõudeid -Vajadusel kanda
.......................................................................................................14 SILMAVIGASTUSED...............................................................................................................14 PÕLETUSED..............................................................................................................................15 KÜLMAKAHJUSTUSED..........................................................................................................16 KUUMAKAHJUSTUSED......................................................................................................... 17 MÜRGITUSED.......................................................................................................................... 18 ÄKKHAIGESTUMISED........................................................................................................... 19 KRAMBID.......................................................................................................................
• Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal. • Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju kõhuli. Kui kannatanu kohe elupäästvat esmaabi ei vaja, tuleb selleks siiski pidevalt valmis olla. Väldi • Väldi igasugust kannatanu liigset liigutamist, tee seda ainult kannatanut otsesest ohust päästes või talle elupäästvat esmaabi andes. • Ära anna kannatanule juua. 32. Mis põhjustel tekivad kuumakahjustused? Missuguseid kuumakahjustusi võib esineda? (päikesepiste , kuumakurnatus, kuumarabandus) Mis on nn kuumakrambid? 33. Kuidas kuumakahjustused ära tunda? Tunnused Kliiniline surm, • krambid, • teadvusehäired või teadvusekaotus, • sage hingamine, • kiire pulss (160-180 lööki minutis), • punetav, kuum ja kuiv nahk, • oksendamine, • eelnähud: • peavalu, • peapööritus, • väsimus 34. Kuidas tegutseda:
leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. Soovitav on kasutada Burshield geeliga sidemeid sõltumata põletuse sügavusest või ulatusest. 5) Ära kasuta salve, ära ava ville. 6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui teadvusel kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. KUUMAKAHJUSTUSED Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett
7. Mürgiste viljade allaneelamisel põletustunne kurgus, maos, kõhuvalu, lahtisus. * ÄRA KONTAKTEERU TUNDMATUTE TAIMEDEGA JA NENDE VILJADEGA! * VÄLDI TAIMEPOOLSET KONTAKTIVÕIMALUST * ÄRA PUUDUTA MUSTADE KÄTEGA NÄGU, GENITAALE! * ÄRA SÖÖ TUNDMATU TAIME VILJU! ESMAABI: - rahusta kannatanut - pese kahjustatud nahka vee ja seebiga (või alkoholiga), võimalusel korduvalt! - ära kata kahjustatud piirkonda - riided pesta - pese käsi hoolikalt - kannatanu evakueerida vajadusel. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID lihaskrambid (võib ka maos) märg nahk, ekstreemne janu ESMAABI - sõdur varjulisse kohta, riided eemaldada - aeglaselt suur kogus külma vett KUUMAKURNATUS tugev higistamine kahvatu, külm, niiske nahk peavalu nõrkus värisemine kuumakrambid iiveldus (oksendamine) jalad, käed värisevad segasus, loidus, depressioon Temperatuuri kasv võib tagasihoidlik olla ESMAABI - vt. eelnev - jahutada! Jääkott! - joota - tõsta jalad (shoki vältimiseks) - kutsu abi!
.......................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ....................................................9 5. PÕLETUS ................................................................................................................10 6. KUUMAKAHJUSTUSED ......................................................................................13 6.1. PÄIKSEPISTE..................................................................................................14 7. KÜLMUMINE EHK HÜPOTERMIA ....................................................................15 7.1. KÜLMUMINE..................................................................................................15 8. PEATRAUMAD........................................................
Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee põletushaavale puhas side. Ära kasuta salve, ära ava ville. Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. Kutsu kiirabi. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 13 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. TEGUTSEMINE KUUMAKRAMPIDE KORRAL: Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
teab kuidas tsentraalset temperatuuri õigesti mõõta, teab, milliste kuumuse tagajärjel tekkinud kahjustuste korral vajab patsient kiirabi, teab, kuidas ära tunda ja eristada kuumarabandust kui eluohtlikku seisundit, ohutumatest kuumakahjustuse vormidest, nagu kuumakurnatus ja kuumakrambid. Üldine sissejuhatus Pärast pikemat viibimist kuumuse käes tekivad iseäranis suure kehalise pingutuse korral kuumakahjustused. Tüüpiline näide on palaval päeval aset leidvad massispordiüritused. Eriti vastuvõtlikud on kuumakahjustustele lapsed, eakad ja psühhofarmakone tarvitavad inimesed. Peale ohutute ja sagedasti esinevate organismi kuumareaktsioonide võib tekkida ka kuumarabanduse ohtlik haiguspilt. Subjektiivselt ebameeldivaid tundeid, nagu kerge peavalu, nõrkusetunne või sääremarja krambid, esineb tihti ja neid ei tohiks üle dramatiseerida. Madal
annaabi.ee 
