Etruskid "tusci" Etruuria maakond Elasid Itaalia keskosas 8. - 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne. Etruskide juurest said alguse kladiaatorite võitlused. Algul võitlesid kaks orja elu ja surma peale oma peremehe haual. Etruskid olid väga osavad metallitöötlejad. Kaevandasid vaske ja rauda ning tegid kõrgtasemelist käsitööd (kullast ehte...
ei ole puhas, vaid sisaldab hõbedat, vaske jmt metalle) · Sisaldub ka merevees (0.010.05 mg/t) Toodetakse mehaaniliselt (sõeludes, pestes) või keemiliste · meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil Kasutusalad · müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks · juveelitööstustes · hambaproteesid · klaasi toonimine · optilistes instrumentides · elektrotehnikas · satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest Kasutatud kirjandus · `'EE 5'' aasta 1990, lk 189 · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Kuld.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld · http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Kuld
2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon) Hinnatavad tegurid Subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed Tervisetaju ja tervisejuhtimine Tunneb end hästi RR 168/91 mmHg, Toitumine ja ainevahetus Patsient sööb ise pehmet toitu. Hambaproteesid (ülemine Sööb, joob vähe, VARUSTADA VEEGA ja alumine) on olemas Erituselundite talitlus Tihti kõht kinni Viimane iste 03.02.2019 Aktiivsus ja kehaline liikumine Kehalise liigutuste häiritus. Patsiendil on mõlemad puusaliigesed proteesitud, diagnoositud ka osteoporoos
Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Kulla rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-(plast-)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega.
Saades peatrauma Kõhuka hüppamisel Surm vees Tekib tavaliselt südamehaige südame hapnikuvarustuse häirete tagajärjel, kus infarktile järgneb uppumine. Üleväsimus Esmaabi Lähene uppujale selja tagant, tema käte haardeulatusest kaugemalt Võta uppunul kaenla alt või juustest ja tema pead veest väljas hoides too ta kaldale Keerates külili,vabanedes suus olevast veest Eemaldada suust võõrkehas nt hambaproteesid Elustamine Soojendamine vähendades alajahtumist 112 Ei tohi! Anda uppujale oma käsi Minna päästma kui puuduvad oskused Uppumise ennetamine Mitte minna ujuma täiskõhuga Mitte ujuda sügavale vette Alati minna ujuma koos kaaslasega, kes saaks vajadusel aidata või abi kutsuda Alkoholijoobes mitte ujuda Pea ees vette hüppamisel Jääl olles Turvalisus Ära suru ega tõmba kedagi vee alla
lahkuminek". Lämmastikhape on pikka aega kasutatud kinnitada kohalolekut kulla punktides, ja see on päritolu kohta puhekieltä mõiste "proovikivi", viidates kuld standardkatsetingimustel tõelise väärtuse. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar(plast)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. Kuld mineraalina: Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal
ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame. KASUTAMINE Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused kuldehted Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), Kaitseks päikese soojuskiirguse eest Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina Elektroonikas kontaktide katteks Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega Kulda on lisatud erinevatel põhjustel väga väikestes kogustes joogile. Hambaplomme tehakse vahel kullast. Kuld on ülihea elektrijuht, tänu millele on ta
meeleelundite tundlikkuse kahjustusteadvuse häired Psühholoogiline düskomfort : sünnimärgid näol ja kaelal, proteesid, juuste kaotus, nahahaigused,armid ( näol, rindadel, genitaalpiirkonnas), põletused, liigne higistamine, piimanäärmetealune haudumus haigus Sunnitud loobumine pesemisest Muutused selles kuidas pesta ( kips, haavad) Nakatumine parasiitidega (peatäid, riidetäid, sügelised) Riietuse kohandamine ( jalanõud, riietumisstiil) Proteeside kasutamine ( hambaproteesid, kunstjäse, kunstsilm, rinnaprotees, parukas ) Sunnitud keskkonnavahetus (haigla, hooldekodu, vangla ) Tuttava rutiini muutus ( kodu erinevus võõrast keskkonnast) Vähenenud otsustamisvõimalused Privaatsuse puudumine Kogenud õed planeerivad oma tööd vastavalt vajadusele Kasutavad võimalusi terviseõpetaja rolli kasutamiseks patsiendiõpetuse olulisus õe töös Suuhügieen ennetav tegevus ja olemasolevate probleemide teadvustamine
puhastatakse naba desinfitseerivas aines niisutatud vatitikuga. Voodisse pannakse puhas padjapüür ja ristlina. Operatsiooni jaoks pannakse valmis padjad ja abivahendid. Patsiendile antakse rõivastuseks operatsioonisärk ja aluspüksid, kui operatsioon tehakse vahelihasest allpool, muidu pikad püksid. Vajadusel mõõdetakse ja võetakse kaasa antiembooliasukad. Ehted ja käekella võtab patsient ära. Kuuldeaparaat võib jääda, samuti võivad tuimastusega operatsioonil jääda hambaproteesid. Prillid võetakse operatsioonisaali kaasa, kui patsient ilma nendeta hakkama ei saa. 1.4. Operatsioonisaali viimine Eelnarkoosis patsient viiakse operatsioonisaali voodis, muidu võib ta kõndida (voodi kaasa). 2. Postoperatiivne õendushooldus Eesmärgiks on patsiendi narkoosist või lokaalsest tuimastusest toibumine, vereringe soodustamine ja hingamisfunktsiooni kindlustamine. 2.1. Jälgimine Operatsioonijärgselt jälgitakse patsiendi teadvust (unisus, segasus, rahutus),
Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks. Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar- (plast-)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED
terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897- 1898 Klondikes Alaskal). Rakendused Kuld oli üks juba vanadele alkeemikutele tuntud elementidest, tema märgiks oli päikese märk. Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-[plast]kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega. 3 mm paksune rubiinklaasi ("Bullseye") klaasitükk. Klaasile annavad punase värvuse kolloidse kulla osakesed
konseptsioonis leiti et eetika on suur faktor proteeside sobivuse juures. Liefer et al-il oli statistiliselt väga palju vähem paigaldamise aegu ja suurem hulk rahuldatud patsiente kui kõik esteetilised otsuses olid tehtud patsiendi poolt, See viitab sellele et kui esteetiline tulemus oli õnnestunud, öeldes seda et hea välimus on väga seotud psüholoogilise mugavusega et need ei saa olla eraldatud. Psüholoogiline tähtsus on selge ja seda on tihti arutatud et hambaproteesid oleks edukad. Küsimustik tehtud Vallittu et al poolt leidis et patsiendid kes kannavad eemaldatavaid proteese peavad oma proteesides kõige tähtsamaks omaduseks välimust. Vähem esteetilised proteesid kergitasid patsientides kaebusi ja rohkem esteetililiste proteesidega patsiendid on on rahul oma hambaproteesidega.Kõige varasemad hammaste taastamised olid mõeldud ainult välimuse jaoks mitte funktsiooni jaoks, See arenes edasi väga edasi varajasete potselan proteesidega 18
Patsient järgmisel päeval läheb operatsioonile, patsient vestles anestesioloogiga ja kirurgiga. Räägitud patsiendile narkoosi järgsetest tüsistustes ja hingamisharjutuste vajalikusest. Kell 17.00 mannustatud T.Ramipril 5mg Kell 18.00 mõõdetud vererõhk 150/80mmHg. 20.04.2011 7.30- mõõdetud vererõhk 127/81mmHg, pulss 82x/min, kehatemperatuur 36,4C. Kell 9.00 on patsiendil plaaniline operatsioon, enne seda küsitud kas patsient on ikka söömata joomata, eemaldatud hambaproteesid ja teostatud suuhügieen, palutud patsiendil tühjendata põit.Kell 8.00 paigaldatud veenikanüül paremale käele. Kell 14.00 patsient saabus intensiivravi palatisse, kus tal jälgiti elulised näitajad ja mannustati määratud ravimid. Õhtul kuell 18.00 patsiendil vererõhk 143/74mmHg. Üldseisund rahuldav, patsient kaebab valu. Mannustatud valuvaigistid. 20.00 valu on leevenenud.. 21.04.2011
Toitumisega esinesid raskused, kuna haige jätab enamikel juhtudel toidust söönata 25% või rohkem ja seega on paigaldatud 2 nasogastraalsond, mille kaudu saab 75% vajalikust päevasest kalorihulgast. Venoosselt ja sondi kaudu saab haige vedelikku 1001 ml-1500 ml ööpäevas. Suus on näha toidujääke, (suu kaudu toitmisel) kuna esineb düsfaagia. Samuti on haigel eemaldatud hambaproteesid. Paremal põsel 1.staadiumi lamatis, kuna esineb püsiv nahapunetus, kuid naha terviklikkus on säilinud, mis rõhu vähendamisel ei kao. Lamatis võib põhjustatud olla nasogastraalsondi fikseerivast plaastrist. Samuti on märgata mähkmepiirkonna haudumust. Naharavi seisneb nende piirkondade kreemitamisest, mis seda vajavad ja pööramise/asendivahetuse programmist, asendravist. Varbaküüned on lõigatud korduvalt viimase 90 päeva jooksul. Haige on enamasti ärkvel pärastlõunal
JAH minuti järel. EI II ALUSTA ELUSTAMISE ABC · 2 puhumist · 30 surumist rindkerele · Jätka abi saabumiseni Elustamise ABC Kui kannatanu on võõras ja puudub spetsiaalne kaitsemask, siis suust suhu hingamist ei tehta ja piirdutakse vaid kaudse südamemassaaziga. A hingamisteede avamine · Aseta oma üks käsi kannatanu otsmikule ja painuta tema pead õrnalt tahapoole. · Eemalda kannatanu suust võõrkehad ( hambaproteesid, okse, toit jne.). · Aseta oma sõrmeotsad kannatanu lõua alla ja tõsta lõug ette-üles. · Kontrolli, kas kannatanu nüüd hingab. · Kui kahtlustad lülisamba kaelaosa vigastust, ära pead tahapoole kalluta, vaid ava hingamisteed tõstes ainult õrnalt alalõuga. B kunstlik hingamine · Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, surudes sellega pea kuklasse ja lõua ette-üles.
ilmnemisel peaks pöörduma arsti poole. Seenhaiguse teket soodustavad: töötamine niiskes ja kuumas keskkonnas; kummijalanõude või kitsaste kingade kandmine; tegelemine spordiga (traumad küüntele, higistamine); kokkupuude koduloomadega, kariloomadega; organismi üldine vastupanuvõime langus tingituna kroonilistest haigustest; pikaajaline hormoon- või antibiootikumravi; verevarustuse häired; ainevahetushäired; suhkurtõbi ehk diabeet; ülekaalulisus; hambaproteesid (suu nurga kandidoosi korral). Igapäevased probleemid, mis jalgade seenhaigust põhjustavad on just jalanõu niiske keskkond ja mikrotraumad, mida saadakse näiteks sportides. Nakatumine toimub mikroskoopiliste seeneosakeste kaudu. Haiguse teket soodustavad ka kroonilised küünetraumad, näiteks kui inimene murrab pidevalt küüsi, kunstküünte kandmine, ebakorrektne hooldus. Samuti on oluline jalanõude valik. Nele Nurmiku hinnangul ohverdatakse tänapäeval tervise
, kuidas ennast kaitsta?, kuidas avada hingamisteed lülisamba vigastuse kahtluse korral?) c) Tee südamemassaaži (mitu korda?, missugune on surumissagedus? Kui kaua jätkatakse elustamist? 8 TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Elupäästev esmaabi Elustamise ABC Kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga, siis alusta elustamisega: A – vabasta hingamisteed, B – tee kunstlikku hingamist, C – tee südamemassaaži. h ingamisteede avamine • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid, okse, toit jne), vajadusel keera kannatanu korraks külili ja pärast uuesti selili. • Painuta kannatanu pea kuklasse. NB! h ingamisteede avamine lülisamba vigastuse kahtluse korral • Eemalda suust võõrkehad (nt hambaproteesid). • Aseta kannatanu selili, ära painuta pead kuklasse, vaid tõmba teise käega alalõug üles. Kunstlik hingamine Oma lähedastele võid kunstlikku hingamist teha otse suust suhu. Võõra inimese elustamisel vajad kaitseva - hendit
TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA GARANTEERI AVATUD HINGAMISTEED 3 Hingamisteed suletud Hingamisteed avatud KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST! Kasuta töökoha esmaabivarustuses kohustuslikku elustamismaski. 1) VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.) 2) SULGE OMA SÕRMEDEGA KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA TÄIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA ÕHKU KANNATANU KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI (vt. järgmine lehekülg). KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS. 4 1) PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB
· Külili asend peab olema püsiv · Väldi survet rindkerele, mis takistab hingamist · Jälgi ja hinda ülemiste hingamisteede läbitavust · Ole valmis pöörama kannatanut tagasi selili asendisse (arvesta võimaliku kaelatraumaga) · Külili asend ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi Kui kannatanu ei hinga · Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune · Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) 6 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2-5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10mL/kg (700-1000mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise kohta (vt. Elustamine ) Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused · Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib · Kontrolli pulssi suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja)
Esmane tegutsemine elustamisel kliinilisest surmast 4 · Kindlusta ohutus sündmuskohal · Selgita välja kannatanu seisund ja elustamisvajadus Kui elutunnused puuduvad · Kutsu appi, kui abi ei ole veel kutsutud, või lahku korraks kannatanu juurest abi kutsumiseks · Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune · Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2...5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10 ml/kg (700...1000 ml) kestvusega kuni 2 sekundit ühe hingamise kohta. (Nii võib elustada ainult oma lähisugulasi. Võõrast inimest elustatakse läbi spetsiaalse klapiga hingamiskile) Juhul kui ei õnnestu saavutada efektiivset hingamist · Kontrolli, kas ülemised hingamisteed on piisavalt avatud · Tee 5 hingamiskatset 2 efektiivse hingamise saavutamiseks
jääb ära asjatu jooksmine erinevate apteekide vahel. Paraku jääb üsna sageli ajakirjanduses silma mõni artikkel, kus kõneldakse sellest, et üks või teine apteek ei soostunud kliendilt ravimeid tagasi võtma. Mõnedel juhtudel on see lihtsalt teenindaja teadmatus, mõnikord aga ka laiskus või teineteisest mööda rääkimine. Vahel aga ka kokkuhoiupoliitika, kuna apteekidele tähendab see lisakulutusi ja lisatööd, sest sageli on ravimitega segiläbi ka muud esemed nagu hambaproteesid, patareid, juukseklambrid (Tigasson 2011). 12 Sageli on segadus tingitud sellest, et tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord näeb ette tarbijalt nime küsimist ja ravimitest nimekirja koostamist. Samas kohustab sama määrus ravimid vastu võtma ka juhul, kui tarbija ei soostu oma andmeid avaldama.
OLULIST TRAUMADEST ! Ei tohi eemaldada võõrkeha ! Trauma korral minimaalne liigutamine VÄGA OHTLIKUD KÕIK SUURE ENERGIAGA TRAUMAD KÜLMRELVA TRAUMAD TULIRELVA TRAUMAD PLAHVATUS TRAUMAD jne... KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ TEADVUSETA KANNATANUL, KES EI HINGA VABASTA HINGAMISTEED KUI KANNATANU EI HINGA, SIIS TEOSTA SUULT-SUULE HINGAMIST! VABASTA KANNATANU HINGAMISTEED JA VAJADUSEL PUHASTA SUUÕÕS VÕÕRKEHADEST (hambaproteesid, oksemassid, jm.) SULGE OMA SÕRMEDEGA KANNATANU NINA. HAARA HUULTEGA TÄIELIKULT KANNATANU SUU JA PUHU 2 KORDA ÕHKU KANNATANU KOPSUDESSE. KONTROLLI PULSSI. KUI PULSS ON OLEMAS JÄTKA PUHUMIST SAGEDUSEGA 12-16 KORDA MINUTIS. PULSSI KONTROLLI UNEARTERILT. KUI PULSS ON TUNDA, SIIS KANNATANU SÜDA TÖÖTAB. KUI PULSSI TUNDA EI OLE, SIIS TULEB VIIVITAMATULT ALUSTADA SÜDAME MASSAAZIGA MASSEERIMISEKS ASETA OMA KÄED RINNAKU ALUMISELE KOLMANDIKULE,
Küll ma aitan. Paul: Jah, jah! Ma tõusen kohe voodist üles. Kiira: Ärge äkilisi liigutusi tehke! Teil olid ju probleemid ka vererõhuga. Proovige ikka rahulikult toimetada. Ma aitan Teil püsti tõusta. Paul: Aitäh, hea laps. Aitäh. Kiira: Istuge ratastooli! Ma sõidutan Teid dusiruumi. Nii saame kiiremini. Dusiruum. Vee solin ja muud spetsiifilised helid. Kiira: Nii. Nüüd olete küll kojuminekuks puhas. Juuksed on pestud, silmad on ka puhtad, hambaproteesid lausa läigivad! Paul: Ma pole ennast juba ammu nii puhtana tundnud. (Uurib end peeglist) Kael on puhas ja kõrvad on puhtad. Isegi põsed punetavad! Kiira: Kas habeme ajamisega saate ise hakkama? Paul: Ma proovin, aga kui ei saa hakkama, siis palun sul lõua ja põsed puhtaks ajada. Proovib ziletiga habet ajada ja see tuleb päris hästi välja. Kiira: Korras! Polnudki minu abi tarvis! Saite ise suurepäraselt hakkama.
annaabi.ee 
