Looduse poolt lubatud päikesetunnid lähevad arvesse inimese esimesest elupäevast alates. 8 KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID - lihaskrambid (võib ka maos) - märg nahk, ekstreemne janu ESMAABI - sõdur varjulisse kohta, riided eemaldada - aeglaselt suur kogus külma vett KUUMAKURNATUS - tugev higistamine - kahvatu, külm, niiske nahk - peavalu - nõrkus - värisemine - kuumakrambid - iiveldus (oksendamine) - jalad, käed värisevad - segasus, loidus, depressioon Temperatuuri kasv võib tagasihoidlik olla ESMAABI - vt. eelnev - jahutada! Jääkott! - joota - tõsta jalad (shoki vältimiseks) - kutsu abi! - puhkus väga oluline. KUUMARABANDUS - südame, neerude, maksa tegevus oluliselt häiritud - hingamishäired - teadvushäired, kõne häiritud 9 - shokk, kooma - temperatuuri kasv on oluline ESMAABI - vajadusel elustamise ABC
........................................................................................4 2.1 Füüsikalised ohutegurid.................................................................4 2.1.1 Külmumine......................................................................4-5 2.1.2 Sügav külmumine...............................................................5 2.1.3 Kuumakahjustused..............................................................5 2.1.4 Kuumakrambid....................................................................6 2.1.5 Kuumarabandus...................................................................6 2.1.6 Uppumine............................................................................7 2.2 Keemilised ohutegurid...................................................................7 2.2.1 Tulekahju avastanud isik on kohustatud..............................8 2.3 Bioloogilised ohutegurid...............
Mikrokliima Mikrokliima hõlmab endas järgmisi näitajaid: õhu temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus ja soojuskiirgus. Siia võib liigitada ka erinevate tolmuosakeste, seenespooride ja kemikaaliaurude sisalduse töökeskkonna õhus. Halb mikrokliima soodustab ülekoormushaiguse kujunemist ja süvenemist. Õhutemperatuur Kuuma keskkonna toimel organism kaotab palju vett, mistõttu liigse kuumusega võib töötaja saada kuumarabanduse või kuumakrambid. Kuumaga vererõhk langeb, naha- ja nahaalused veresooned laienevad. Samuti suureneb südamekoormus, aju ning neerude verevarustus väheneb. Kuuma toimel langeb töötaja töövõime. Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29 0 C juures on töövõime langus 5%; +30 0 C - 10%; +31 0 C 17% ja +32 0 C 30%. Kuumakahjustust aitab vältida õige töökorraldus - teha rohkem puhkepause kui tavaliselt. Samuti tuleb võimaldada töötajale rohkesti juua (mineraalvett,
ESMAABI: - rahusta kannatanut - pese kahjustatud nahka vee ja seebiga (või alkoholiga), võimalusel korduvalt! - ära kata kahjustatud piirkonda - riided pesta - pese käsi hoolikalt - kannatanu evakueerida vajadusel. KUUMAKAHJUSTUSED KUUMAKRAMBID lihaskrambid (võib ka maos) märg nahk, ekstreemne janu ESMAABI - sõdur varjulisse kohta, riided eemaldada - aeglaselt suur kogus külma vett KUUMAKURNATUS tugev higistamine kahvatu, külm, niiske nahk peavalu nõrkus värisemine kuumakrambid iiveldus (oksendamine) jalad, käed värisevad segasus, loidus, depressioon Temperatuuri kasv võib tagasihoidlik olla ESMAABI - vt. eelnev - jahutada! Jääkott! - joota - tõsta jalad (shoki vältimiseks) - kutsu abi! - puhkus väga oluline. KUUMARABANDUS südame, neerude, maksa tegevus oluliselt häiritud hingamishäired teadvushäired, kõne häiritud shokk, kooma temperatuuri kasv on oluline ESMAABI - vajadusel elustamise ABC - riided eemaldada - aktiivne jahutamine, kui temp
7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 13 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. Tegutsemine kuumakrampide korral: 1) Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
Mitte seista kliimaseadme väljapuhkeava Kuuma keskkoiia toimel orgaiism kaotab palju vett, töötsooiis. mistõttu liigsekuumusega võib töötaja saada Päikese käes töötades, kasutada vajalikke kuumarabaiduse või kuumakrambid. Külmas töötamisel abivaheideid iagu iäiteks peakate, prillid jie. toimub iiimese keha iahaveresooite aheiemiie, et Liidudele võimaldada varjualused. säilitada kehas ja elutähtsates orgaiites iormaalie temperatuur. Päikese või soojeidusseadmetest lähtuv kiirgustemperatuur.
6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 13 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. Tegutsemine kuumakrampide korral: 1) Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
KINNITAN: 01.09.2015 Analiit AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalminis...
Isikuhäired, läbipõlemine, depressioon, stressihaigused, liiklusõnnetused, suitsiid, vägivald, kuritegevused, vallandamine, töölt lahkumine 40. Külmas keskkonnas töötamise ohud Külmakahjustused : hüpotermija – alatemp, jahtumine, külmumine – koe temp. Langeb alla 0’i, külmamuhu teke- külma tõttu tellinud põletik, kaevikujalakas – liiga kaua külmas vees 41. Kuumas töötamise ohud Kuumastress,vedelikupuudus, töövõime langemine, kuumakrambid, kuumakurnatus, kuumarabandus 42. Psühholoogilise terviseriski hindamise 5 taset Terviseriski ei ole; vähene terviserisk – osadel töötajatel on depressioon, peavalu, unehäired; mõõdukas terviserisk – psüühilisele ülepingele on eksponeeritud enamik töötajatest; märkimisväärne, kuid lubatav risk koos kontrollimisega – psüühilisele ülepingele on eksponeeritud enamik töötajaid suuremosa tööajast; lubamatu terviserisk – psüühilisele
ülekuumenemine on. Rasketel juhtudel võib inimene kaotada teadvuse, kergematel juhtudel aga kurta peavalu ning südamepekslemist. Eriti ohustatud on südamehaiged, imikud, raske füüsilise töö tegijad, maratonijooksjad, alkoholi kuritarvitajad. Eriti rasketel juhtudel tekib kooma, kehatemperatuur tõuseb kuni 40 kraadini ning inimene võib surra. 4. Kuumakurnatus: · tugev higistamine · kahvatu, külm, niiske nahk · peavalu · nõrkus · värisemine · kuumakrambid · iiveldus (oksendamine) · jalad, käed värisevad · segasus, loidus, depressioon 5 . Tegutsemisjuhised: · Vii kannatanu kuumaallikast eemale, varju päikesekiirguse eest. · Võta pealisriided seljast. · Tee kannatanu veega märjaks ja lehvita talle tuult. Tee jahedaid mähiseid peale, kaelale. · Anna juua. · Kui kaotab teadvuse aseta lamama stabiilsesse külgasendisse. · Vajadusel kutsu 112. MÜRGITUSED 1. Mürgituste kindlakstegemine
töötamine põhjustab lülisamba kahjustusi. Vibratsioonikeskkonnas töötanud meestel on täheldatud suguvõimetust. 19. Loetle mikrokliima näitajad õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, soojuskiirgus, kõrge või madal rõhk 20. Kõrge õhutemperatuuri mõju inimorganismile (kirjelda ka kuumarabanduse sümptomeid) Kuuma keskkonna toimel kaotab organism palju vett, mistõttu liigse kuumusega võib töötaja saada kuumarabanduse või kuumakrambid. Kuumaga vererõhk langeb, naha ja nahaalused veresooned laienevad. Suureneb südamekoormus, aju ning neerude verevarustus väheneb. Kuumarabandus esineb juhul, kui kehatemperatuur tõuseb 40°Cni. Seejuures esinevad peavalu, selja, jalgade valu, iiveldustunne, oksendamine ja ka teadvuse kaotus. Võib lõppeda surmaga südame ja hingamiskeskuse halvatuse tõttu. Päikesepiste on kuumarabanduse erijuhtum (peaaju kuumeneb 40..
vaju kõhuli. Kui kannatanu kohe elupäästvat esmaabi ei vaja, tuleb selleks siiski pidevalt valmis olla. Väldi • Väldi igasugust kannatanu liigset liigutamist, tee seda ainult kannatanut otsesest ohust päästes või talle elupäästvat esmaabi andes. • Ära anna kannatanule juua. 32. Mis põhjustel tekivad kuumakahjustused? Missuguseid kuumakahjustusi võib esineda? (päikesepiste , kuumakurnatus, kuumarabandus) Mis on nn kuumakrambid? 33. Kuidas kuumakahjustused ära tunda? Tunnused Kliiniline surm, • krambid, • teadvusehäired või teadvusekaotus, • sage hingamine, • kiire pulss (160-180 lööki minutis), • punetav, kuum ja kuiv nahk, • oksendamine, • eelnähud: • peavalu, • peapööritus, • väsimus 34. Kuidas tegutseda: a) Kuumakurnatuse korral? Tegutsemisjuhised • Vii kannatanu jahedamasse keskkonda, aseta lamavasse asendisse.
Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus el...
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD...................
närvisüsteemi mõjustavad ained), · menstruaaltsükli luteaalfaas, · kehakaalu kiire langetamine (kaalukategooriatega spordialadel). Ülekuumenemine on haigusseisund, varieerudes kergest vormist (kuumakram- bid) keskmise (päikesepiste) ja raske vormini (kuumarabandus). Kuumakrambid on tahtele allumatud valulikud lihastõmblused, mis tekivad pika kehalise koormuse ajal või järel. Enamasti tekivad krambid enam koormatud lihastes (nt jooksmisel tagumistes reie- ja säärelihastes). Päikesepiste tekib katmata peapiirkonna ülekuumenemisest päikesekiirte otsesel mõjul. Kuumarabanduse puhul on kehatüve temperatuur tõusnud ning termoregulat-
külmad mähised), vedeliku asendamine. Päikesepiste: ajukelme ärritus päikesekiirgusest lagipähe; sümptomid: oksendamine, rahutus, peapööritus, kuklakangestus, normaalne kehatemperatuur. Kuumakollaps: naha verevarustus veresoonte laienemise tõttu suurenenud, vererõhk langeb. Kuumakurnatus: soolakadu tugeva higistamise tõttu; sümptomid: oksendamine, rahutus, peapööritus, peavalu, kollaps, kehatemperatuur on tõusnud. Vedeliku juurdevoolul ilma soolata tekivad kuumakrambid tugevalt koormatud lihaserühmades. Kuumarabandus: eluohtlik! Tekib niiske kuuma ilmaga ja lihaste tööga. Kui kehatemperatuur on tõusnud 40 ºC-ni, jätkub temperatuuritõus iseenesest. Tagajärjeks on kasvav rakufunktsiooni häire järgneva mitme elundi puudulikkusega. Teraapia: aktiivne jahutamine (jää / külm vesi). Oluline anatoomia ja füsioloogia → peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“. Naha ehitus Nahk koosneb mitmest kihist. Eristatakse järgmisi kihte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
