· Värvilised riideesemed · Lumises maastikus raputa puudelt lubi maha jne Hädaabikomplekt: · Tulesüütamisvahendid - veekindlalt pakitud tikud - tulemasin - tulesüütaja · Kilekotid - vee, taimede, marjade ja hädaabivarude kandmiseks -jalgade kuivana hoidmiseks · Plaastrid, N: villiplaastrid · Seep enda ja haavade pesemiseks. Psühholoogiliselt tähtis. · Nöör 5m · Nõel ja niit · Traatsaag · Kalapüügiriistad Silmavigastused: · Silmavigastuste sagedus ei ole võrdeline silmade pindalaga · Silmade pindala on vaid 0,1% keha üldpinnast ja ainult 0,27% frontaalsiuletist. · Vigastusi on ala ligi 10% vigastuste üldarvust · Autoõnnetused, ilustulesiku õnnetused, söövitused, põletused jne Esmaabi andmisel silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikvuse vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad, sest ajus ühinevad mõlemal võrkkestal tekkinud kujutised.
....................................................................................................... 12 PEAVIGASTUSED....................................................................................................................13 LÜLISAMBA - JA VAAGNAVIGASTUSED..........................................................................14 ....................................................................................................................................................14 SILMAVIGASTUSED...............................................................................................................14 PÕLETUSED..............................................................................................................................15 KÜLMAKAHJUSTUSED..........................................................................................................16 KUUMAKAHJUSTUSED........................................................................................................
jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. Tegutsemine ajupõrutuse korral: 10 1) Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. 2) Jälgi hingamist ja pulssi. 3) Kontrolli teadvuse taset. 4) Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. 5) Kutsu kiirabi. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad üheaegselt ja kui terve silm jätta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See võib halvendada vigastatud silma seisundit. Silmavigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama
värskem välja. Omadustelt on tegemist antioksüdandist säilitusainega. Seda valmistatakse sünteetiliselt ning see on anorgaaniline aine. Kõrvalmõjudena võib tekitada E223 mitmeid raskeid tervisehädasid nagu hingamisraskused, bronhide kokkutõmbed, limaskesta probleemid, maoärritus. Sulfiiditundlikkus astmahaigetel on tavaline, see võib kutsuda esile astmahoo. Kokku puutudes nahaga võib see põletushaavu tekitada. Silma sattudes võivad tekkida silmavigastused. On võimalik, et tekitab ka vähki, kuid selle tõesust ei ole testitud. (Retseptiveeb Toidutare 2013. . E223 Naatriumdisulfit). Paljud lasteaiad, koolid ja toitlustusasutused tellivad oma kartulivarud sulfideeritud kujul. Kartulite sulfideerimisel võib esineda ebameeldiv kõrvalmaitse. Enamasti on kooritud kartuli tellimine tingitud nii ruumipuudusest kui ka tööjõu- ja ajakulust. Kooritu kartuli tellimine ruumipuudusest on tingitud kuna tervisekaitsenõuete kohaselt ei tohi
...................................13 6.1. PÄIKSEPISTE..................................................................................................14 7. KÜLMUMINE EHK HÜPOTERMIA ....................................................................15 7.1. KÜLMUMINE..................................................................................................15 8. PEATRAUMAD......................................................................................................16 9. SILMAVIGASTUSED ............................................................................................17 10. RINDKERE VIGASTUSED .................................................................................18 11. VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES .....................................................................19 12. UPPUMINE ...........................................................................................................20 13. VALU SÜDAMES .....................................................
AJUPÕRUTUS Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. TEGUTSEMINE AJUPÕRUTUSE KORRAL: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. PURU SILMAS ESMAABI: Silma ei tohi hõõruda. Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma.
Mitte siseneda lööklaine ja purustav toime, ohualasse, hoida distantsi mürgised ja kuumad (vähemalt 200 m)! põlemisgaasid, leek, müra, suits Kaitsevahendid: kindad, Vigastuste tüüp vajadusel ühekordne põll Igat liiki mehaanilised traumad (võõrkehad!), silmavigastused, barotrauma, põletused, kuumade/mürgiste gaaside sissehingamine, pneumotooraks 2. Ohtlikud gaasid Ohud Kaitsemeetmed Jahtumine väljumisel, mahuti Varjumine! purunemine ja võimalik järgnev Mitte siseneda ohualasse, hoida plahvatus (süttivuse korral vaata distantsi (vähemalt 200 m)!