Pärilik eelsoodumus mängib kindlasti suurt osa. On perekonnas see tõbi emal või isal esinenud, on 10-50 % risk kunagi haigestuda ka lastel. Aga kõigil järgneva põlvkonna esindajail ei pruugi see haigus ometi avalduda. Miks see nii on, sellele ei ole veel põhjendust leitud. Kindlasti on suur osa ka välisteguritel. Kas on siiski muid eeldusi peale pärilikkuse, mis suurendavad riski haigestuda Alzheimeri tõppe? Need on elu jooksul esinenud ajutraumad, näiteks ajuvapustus ja ajupõrutus, mis kahjustavad ajukudet. Aju füüsilise põrutuse puhul hukkub teatud hulk närvirakke, mistõttu väheneb aju plastilisus ja kompensatsioonivõime. Riski suurendab naissugu ja vanuse kasv. Riski vähendab parem haridustase ja mälutreening. Mis on esmased Alzheimeri tõvele viitavad tunnused? Nagu öeldud, on tõve põhiliseks sümptoomiks dementsuse kujunemine. Sagenevad mäluaugud lähiminevikus toimunud sündmuste kohta
aeglustumise tõttu on sünnikaal madal, Vanemad peavad näitama eeskuju tervislikul püsimise tõttu viia haiglasse; Ärata kannatanu 2-3 suitsetamine I trimestri jooksul suurendab toitumisel ja kaasama lapsi toiduainete tunni järel öösel teadvustaseme selgitamiseks. väärarendite esinemist Narkootikumid- hašiši valimisse poes ja toidu valmistamisse kodus, Ajuvapustus - Löök vastu pead võib kahjustada suitsetamine pidurdab loote kasvu; areneb FAS Lapsi ei tohi seoses söögiga hirmutada, söök ei ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja sündroomile sarnaste haigusnähtude kompleks, ole karistus ega premeerimisvahend. päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda amfetamiini tarvitamisel vastsündinul madalam 20. Iseloomustage laste toidupüramiidi ajutegevuse häired
· Looma poolt põhjustatud haava loputa ohtra jooksva vee all. · Peata tugev verejooks. · Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. · Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) · Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend. · Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 22. Peaaju vapustus ja põrutus Ajuvapustus: Löök vastu pead võid kahjustada ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda ajutegevuse häired Esmaabi: Toimeta kannatanu haiglasse, pane ta püsivasse külili asendisse, jälgi hingamist, kontrolli teadvuse taset, ole ettevaatlik oksendamise suhtes Ajupõrutus:Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kahjustu. Tunnusteks võivad olla: mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotamiseni, peavalu,
· Sokiasend: aseta kannatanu lamama, tõsta jalad üles. · Kata kannatanu soojalt! · Rahusta kannatanut! · Helista 112! · Ära anna kannatanule süüa ega juua! · Ära vii külma higiga kaetud kannatanut oma transpordiga haiglasse! TEADVUSHÄIRED 1. Põhjused Teadvushäirete põhjuseks on ajutalitluse häired. Teadvushäireid põhjustavad vigastused (ajupõrutus, ajuvapustus, koljusisesed verevalumid), äkkhaigestumised (epilepsiahoog, suhkrutõbi, ajurabandus, ajuverevalum, hingamis- ja vereringe puudulikkusest tingitud hapnikupuudus), mürgistused, alkohol. · Minestus ei ole teadvuse häire! 2. Tegutsemisjuhised Teadvusetuse põhjus pole esmaabi seisukohalt oluline: Ei saa likvideerida põhjust. Ei saa likvideerida teadvuse häiret. Oluline on säilitada elutähtsad funktsioonid. Selleks 1. Hoiame hingamisteed avatuna: stabiilne külgasend 2
MAOHAMMUSTUS Tegutsemine maohammustuse korral: 1)Rahusta kannatanut. Ära luba tal ilma vajaduseta liikuda. 2)Toeta või jäse või hoia jäse liikumatu; ära langeta seda madalamale. 3)Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda. 4)Vii maohammustusega kannatanu pärast esmaabi andmist kiiresti haiglasse. Nii tuleb tegutseda ka juhul, kui on maohammustuse kahtlus. PEAVIGASTUSED AJUVAPUSTUS Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: - mitmesugused teadvushäired kuni püsiva kaotuseni välja, - peavalu, iiveldus, - nägemis- ja tasakaaluhäired. Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus. Tegutsemine ajuvapustuse korral (juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks): 1) Pane kannatanu lamama küliliasendisse.
· Looma poolt põhjustatud haava loputa ohtra jooksva vee all. · Peata tugev verejooks. · Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. · Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) · Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend. · Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 24. Peaaju vapustus ja põrutus Ajuvapustus: Löök vastu pead võid kahjustada ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda ajutegevuse häired Esmaabi: Toimeta kannatanu haiglasse, pane ta püsivasse külili asendisse, jälgi hingamist, kontrolli teadvuse taset, ole ettevaatlik oksendamise suhtes Ajupõrutus:Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kahjustu. Tunnusteks võivad olla: mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotamiseni, peavalu,
Looma poolt põhjustatud haava loputa ohtra jooksva vee all. Peata tugev verejooks. Aseta haavale puhas side ning fikseeri see. Aseta haavale külma, kui võimalik (ahendab veresooni, takistab kiiret infektsiooni levikut) Taga vigasaanud kehaosale rahu ja liikumatu asend. Toimeta kannatanu kiiresti lähimasse haiglasse eeskätt ulatusliku või sügava haava korral. Oma transpordi puudumisel kutsu kiirabi. 34. Peaaju vapustus ja põrutus Ajuvapustus: Löök vastu pead võid kahjustada ajukude. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde ja päevi. Teadvuse taastumisel võivad jääda ajutegevuse häired Esmaabi: Toimeta kannatanu haiglasse, pane ta püsivasse külili asendisse, jälgi hingamist, kontrolli teadvuse taset, ole ettevaatlik oksendamise suhtes Ajupõrutus:Tekib, kui löök tabab pead. Seejuures ajukude ei kahjustu. Tunnusteks võivad olla: mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva
Karina komistas ja kaotas teadvuse. Kui ta silmad avas, leidis ta ennast Tartu bussijaamast pikali maas. Kõik vaatasid 8 teda. Karina ajas ennast püsti ja hakkas Wilde'i kohviku poole minema, kuna lõikusele oli veel palju aega. Ta teadis täpselt, kus Wilde'i kohvik asub aga kui ta jõudis sinna kus kohvik olema oleks pidanud, siis seda lihtsalt ei olnud. Karina arvas, et tal on ajuvapustus. Kohviku asemel nägi ta üht raamatupoodi ja otsustas siseneda, poes olid vanad tolmused raamatud ja imelik lõhn, mille tõttu unustas Karina kogu ümbritseva maailma. Lõpuks tuli raamatupidaja, ta oli väike ja tal puudus pool kõrva ning tema suust tuligi see imelik lõhn. Raamatupidaja pistis Karinale otsekohe ühe raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema kohta, ta polnud kunagi nii huvitavat raamatut näinud, raamatul oli nagu võlujõud
püsinud u 1,5 kuud, konservatiivse raviga poe taastunud, objektiivne ja radioloogiline leid on vastavuses. 90% paraneb, kirurgilise ravi vajalikkus 10-20%. Kliiniliselt: selja „ära tõstmine“, külmetamine; äge kiirguv valu; valu süveneb painutamisel, köhimisel; Lasegue positiivne, refleksid ↓ Neurokirurgilised haigused. Peaaju trauma, patsientide hindamine ja käsitlus. Kinnised/lahtised vigastused (aju kõvakelme vigastus, infektsioossed tüsistused). Ajukommotsioon – ajuvapustus (peavalu, uimasus, iiveldus, oksendus, lühiajaline teadvusekaotus). Ajukontusioon – peapõrutus (teadvusekaotus, raktuur e murd, neuroloogiline koldeleid, ajuturse). Kompressioon. Kerge ajutrauma – 14-15 p Glasgow järgi, sage, teadvusehäire kuni 30 min, retrograadne amneesia, peavalu, uimasus, iiveldus, oksendamine, neuroloogilist leidu pole, spetsiaalset ravi ei vaja, jälgimine.
Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15. Mida tähendab jätkuv esmaabi? (Vastus – kannatanu eluliste funktsioonide jälgimine ja alalhoidmine kuni kiirabi saabumiseni) 16. Mis on ajukolju trauma? Missugused on põhjused ajukolju trauma tekkeks? Ajukolju trauma Peapiirkonna traumaga võib sageli kaasneda ka ajukolju trauma. Ajukolju traumad on koljusisene verevalum, koljuluu murd, ajupõrutus ja ajuvapustus. Koljusisese verejooksu puhul koguneb veri mingisse aju piirkonda ja pressib ajukoele; see kahjustab aju ja võib lõppeda surmaga. Ajukolju trauma korral kahtlusta ka selgroo kaelaosa vigastust. Põhjused: • Löök pähe, • kukkumine, • vette hüppamine, • liiklusõnnetus, • füüsiline vägivald jne Ajupõrutus on löögi või kukkumise tagajärjel tekkinud verevarustuse häired ajus. Põhjustajateks võivad olla: õnnetusjutumid, sporditraumad,
Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. Kui ilmnevad järgmised nähud, viia kannatanu arsti juurde või kutsuda kiirabi Pearinglus, tasakaaluhäired Tekib iiveldus ja kannatanu oksendab Järgmistel juhtudel kutsu kindlasti kiirabi: Jutt on segane Tekivad teadvuse häired Silma pupillid on erineva suurusega Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku NB! Teadvuse häiretega kannatanu pane lamama külili asendisse. AJUVAPUSTUS Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: mitmesuguse astmega teadvushäired kuni mööduva teadvusekaotuseni välja, peavalu, iiveldus, nägemis- ja tasakaaluhäired. Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline, kestes kuni pool tundi. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus TEGUTSEMINE AJUVAPUSTUSE KORRAL: Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks:
impulsside rütmis. · Longitudinaalne e. pikkupidine blokaad His´i kimbu ühe sääre juhtivuse häire, mille korral vatsakesed ei kontraheeru üheaegselt. · Juhtivushäirete korral kojad täituvad verega liigselt, vatsakesed samal ajal puudulikult täitunud. · Juhtivuse häired tekivad talitluslike või orgaaniliste kahjustuste tagajärjel, ka koronaarvereringe nõrgenemisel. 6. Ajukahjustuse kolm taset- 1. Ajuvapustus commotio cerebri pead tabanud löögi järel tekkinud kerge ajukahjustus, mille sümptoomideks on vaid minuteid kestev teadvusetus. Kaasuda võivad peavalu, rahutus või loidus, oksendamine. On seotud peaaju funktsionaalsete häiretega, kannatanul pole ulatuslikumaid neuroloogilisi ärajäämanähte. 2. Ajupõrutus contusio cerebri pead tabanud löögist ajukoe paikne morfoloogiliste muutustega kahjustus: subependümaalsetest täppverevalumitest ajuvatsakeste seintes kuni tervete ajusagarate
ehk kehatemperatuuri alanemine. Külmunut ei tohi panna sauna, kamina juurde jne. kõik mis ületab 37 °C. kraadi!!! 8. PEATRAUMAD Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel (vahel ka hiljem) päeval. Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. Ajuvapustus Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: · mitmesuguse astmega teadvushäired kuni mööduva teadvusekaotuseni välja, · peavalu, iiveldus, · nägemis- ja tasakaaluhäired. 16 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline, kestes kuni pool tundi. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus.
• Praimimise sooritus sõltub treening ja mõõtmissituatsiooni vastavusest. Katse- Amneesia põhjuseks võib olla: praimimiseks leht sõnadega suurtähtedes, testis sõnatüved väiketähtedes. Esitati eraldi • peatrauma, mõlemale ajupoolkerale. • ajuvapustus, Praiming väheefektiivne, kui sõnatüved esitati paremale ajupoolkerale. Kui vasakule, siis • migreenihoog, vahet pole. • hüpoglükeemia, • Ajupoolkerad töötlevad infot erinevalt. Vasakus ajupoolkeras abstraktsed
teadvuseta patsiendid seevastu mitte. Seetõttu varitseb eriti neid teisaldamisel ja transportimisel oht saada sekundaarne seljaaju- ja/või närvijuurte vigastus. Terminoloogia Teadvusetus – täielik teadvuse puudumine, pole kontakti väliskeskkonnaga Teadvushäire – teadvuse hägustumine (unisus, aeglus, desorienteeritus ajas/kohas / enese isikus/situatsioonis) Epiduraalne hematoom – verevalum väljapool aju kõvakelmet Ajuvapustus – ajuvigastus mööduva teadvusetusega ilma makroskoopiliselt nähtavate muudatusteta ajukoes Ajupõrutus – ajuvigastus nähtava vigastusega (turse, verejooksud) Kooma – sügav teadvusetus, võimalik et koos vegetatiivsete häiretega (hingamise ja vereringe kahjustus) Ajutrauma – peavigastus, mille korral on vigastatud aju Koljuluumurd – luumurd pea piirkonnas Peapõrutus – põrutus peapiirkonnas, ilma aju mõjutamata Subduraalne hematoom – verejooks aju kõvakelme ja aju vahele
annaabi.ee 
