Esmaabi andmine (1)

Referaat
Esmaabi andmine
Õppeaine: OHUTUSTEHNIKA
Tallinnas,
21. sept. 2007
Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu või äkkhaigestunu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja vajadusel toimetada kannatanu ravile.
Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel , ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist.
Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili -kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed . Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks.
Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega („Hallo, kas te kuulete?“). Kui kannatanu ei vasta, siis põlvita kannatanu rindkere kõrvale. Pane üks käsi tema kukla alla ja teine otsmikule, kalluta pea ettevaatlikult kuklasse (sellega vabastad ta hingamisteed). Vaata kas tema rindkere tõuseb ja langeb. Pane oma kõrv tema suu ja nina juurde. Kas on kuulda hingamist või tunda õhu liikumist? (Õhu liikumist võib tunda ka oma käeseljaga). Kontrolli pulssi unearterilt.
Kui patsient hingab ja pulss on tunda, siis keera patsient küljele, aga nii et pea jääks ka küljeli olekus kuklasse.
Kuidas asetada kannatanut püsivasse küliliasendisse?
* Lasku põlvili kannatanu kõrvale. Painuta ta lähemalasuvat jalga põlveliigesest.
*Aseta lähemalasuv väljasirutatud käsivars keha alla.
*Painuta kannatanu teine käsivars üle rindkere, haara tema õlast ja puusast ning keera ta küliliasendisse.
*Painuta kannatanu pea tahapoole, aseta pealmine käsi põse alla alalõua toetamiseks!
Kontrolli hingamise ja pulsi olemasolu pidevalt, kutsu kiirabi . Kui patsient ei hinga ja pulssi ei ole tunda, siis alusta elustamisega.
Kui puuduvad hingamine ja pulss – tuleb kannatanut elustada. Kui inimene pole kolm-neli minutit hinganud, siis on pool tema ajust juba surnud, veel paar hapnikuvaba minutit ja ajust pole enam pea midagi võimalik päästa.
Esmalt avastades, et kannatanu ei hinga, painutage ta pea kuklasse ja tõstke teise käega lõug üles. Eemaldage suust võõrkehad ja katke suu marli või mingi riidetükiga. Pigistage sõrmedega kannatanu nina kinni. Hingake sügavalt sisse ja asetage oma suu tihedalt kannatanu suule. Ärge laske nina lahti ja puhuge õhk kannatanu kopsudesse, nagu puhuks õhupalli. Tehke seda 2 korda järjest. (Õhku võib kopsu puhuda ühtviisi nii suust- suhu kui ka suust-ninna, samal ajal suud kinni hoides .) Seejärel kontrollige pulssi unearterilt. Kui pulss on tunda, jätkake ainult hingamisega.
Kui pulssi tunda ei ole, siis alustage kaudse südamemassaažiga. Asetage üks käsi kannatanu rindkere keskjoonele umbes rinnanibude vahele ja pange teine käsi teise peale. Viige oma keha raskus peopesa päkale. Hoidke käed küünarnukist sirged ! Suruge 15 korda järjest. [Üksinda olles tehakse kaks hingamist ja viisteist pumpamist (2:15). Kahekesi tehakse üks hingamine ja viis pumpamist (1:5).]
NB! Lastega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna lapse koed ja elundid on äärmiselt õrnad (hinga ettevaatlikult ja pumpa õrnalt).
Jätka elustamist hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni!
Suur väline verejooks: arteriaalsed (haavast tulev veri on helepunane ja pulseeriv) ja ka venoossed (veri on tume ja pidev) verejooksud tuleb peatada koheselt, püüdke sulgeda see esmalt kas või käega, teise käega sidumismaterjali otsides. Kui taskus marlirulli pole - ja kellel oleks? - siis sobib ka sokk või taskurätik. Seejärel pange kannatanu lamama ning tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale. Tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ). Tehke haavale rõhkside.
Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega – see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus .
NB! Žgutti kasutage ainult äärmisel juhul – kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada. Aseta žgutt verejooksu kohast kõrgemale!
Šokk – kannatanu tuleks panna šokiasendisse - pikali lamama ja jalad kõrgemale tõstetud. Pluss soe tekk ja rahustavad sõnad. Jälgi, et kannatanu hingamisteed oleksid avatud ning vajadusel peata verejooksud. Juua ega süüa anda ei tohi, sest kehaprotsessid on peatunud ja vedelik ei jõua nagunii vereringesse. Kannatanu tuleb nii kiiresti kui võimalik toimetada haiglasse asjatundliku abi saamiseks.
Šoki tunnused:
*Kiire ja nõrk pulss.
*Külm ja kahvatu nahk, kahvatulillad huuled.
*Külm higi.
*Janu.
*Nõrkus ja rahutus .
Luumurd: sellel puhul püüdke kannatanut mitte liigutada. Kui kannatanu lamab maas , siis on lahaseks maapind – kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ärge kasutage lahastamiseks roikaid ja muid “käepäraseid vahendeid”! Lahtise luumurru (murde kohal on haav, kust võib olla nähtav luu ots) korral katke, kuid ärge siduge(!) haav steriilse sidemega.
Põletused- tekivad tavaliselt kokkupuutest lahtise tulega ( tulekahjud ), kokkupuutest tuliste esemetega ( pliit , ahi), tulise vedeliku sattumisel kehale ( supp , tee) või päikesepõletusest (suvel).
Paljaste kätega ei tohi minna põlevate juhtmete kallale, samuti neile vett peale valada, leek tuleb lihtsalt summutada . Vett ei tohi valada ka põlevale rasvale, leek summutada kas rätikuga või panna pannile tihe kaas peale.
Kodus võiks olla Burnshieldi geel , mis jahutab ja võtab valu ära - seda panna otse haavale. See vahend aitab ka päikesepõletuse korral. Põletada saanud kohale ei tohi muud kreemi peale panna. Põletada saanud koht tuleb lihtsalt puhtalt kinni siduda ja kannatanule palju juua anda.
Kõikide teiste, raskemate põletuste (villid, naha kärbumine või söestumine ) korral tuleb kahjustatud piirkonda jahutada külma veega ca 10-15 minuti jooksul. Kiire mahajahutamine vähendab oluliselt põletuskahjustust. Seejärel katke kahjustatud piirkond steriilse sidemega ja kutsuge kiirabi. Kaitse kannatanut külma eest ja vii ta kiiresti värske õhu kätte, kuna kaasneb põletushaavadega ka vingugaasi mürgistus. Kui kannatanu on teadvuseta, keerake ta kuni kiirabi saabumiseni külili asendisse.
Keemilise põletuse (s.t. happega või alusega kokku puutumisel) tuleb kahjustatud kohta pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. Kindlasti pöörduda lisaabi saamiseks traumapunkti või kutsuda kiirabi.
Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovitata limonaadi , kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja.
Külmakahjustused: esmalt vii kannatanu kiiresti sooja, eemalda märjad ja niisked riided, kata ta sooja teki või jopega. Külmunud kehaosa pane sooja vette, mitte äkiliselt kuuma temperatuuriga vette. Tee ülessulatatud kehaosale puhas side. Teadvusel olijale anna sooja jooki juua, mitte alkoholi! Vii kannatanu kiiresti haiglasse.
Võõrkeha hingamisteedes : kui kannatanu on võõrkeha sisse hinganud, siis püüdke võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale, abaluude vahele, 4-löögiliste seeriatena. Kui sellest pole abi, kasutada Heimlichi võtet 2-3 korda (abistaja asetab käed kannatanu selja tagant ümber keha risti ülakõhule, nabast ülespoole, ja tõmbab käsi järsu liigutusega tugevasti üles enda poole, see võte tõstab rõhku kõhus, liigutab diafragmat ülespoole ja surub õhku kopsudest tugeva hooga välja). Kui ka sellest ei aita, võib teha suult-suhu hingamist, selle abil võib võõrkeha sügavamale nihkuda või õhk sellest mööda pääseda. Kui võõrkeha ei välju, aga kannatanu suudab vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja ta kiiresti haiglasse toimetada. Täiskasvanute puhul kasutada kõige esimesena Heimlichi võtet.
Elektrilöök: kui keegi jääb voolu alla, tuleb ta sealt küll ära saada, aga mitte paljaste kätega päästma minnes. Kõigepealt peaks voolu välja lülitama, iga inimene peaks teadma, kus tema töökohas või kodus vastav lülititega kapp asub. Kui on käepärast isoleerivaid materjale (näiteks kummist esemeid, puukeppe, ajalehti, raamatuid), siis püüda kannatanut nende abil vabastada. Vajadusel alusta elustamist.
Vooluvõrgus olnu peab saatma 24 tunniks meditsiinilisele jälgimisele, sest tal võivad tekkida südame rütmihäired. Kord voolu all olnul võib süda ka hiljem taas aeg-ajalt rütmist välja minna.
Uppumine: rõhutatakse enese ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda . Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt , eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi.
Kõik uppumisohus olnud tuleb 24 tunniks saata meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht.