Elektrioht Birgit Allilender TK-17 Elektrioht · Elektrioht - elektripaigaldisest tulenev trauma risk · Elektrioht on väga kaval oht nähtamatu, kuuldamatu, kuid mitte olematu · Kuna elektriõnnetusi juhtub paljudest teistest, näiteks tuleõnnetustest, vähem, siis neid ka teadvustatakse vähem. Samas on elektriõnnetused üldjuhul väga traagiliste tagajärgedega · Seadme ohutuse seadus näeb ette, et elektripaigaldisi peab kontrollima kindla aja tagant, olenevalt nende liigist kas iga kolme, viie või kümne aasta järel Elektrioht · Seda regulleerib ELEKTRIOHUTUSSEADUS, mis on vastu võetud aastal 2007 · Kuni 120-voldise alapingega töid võivad teha kõik isikud- sellest rohkem peab tööde teostamiseks kutsuma spetsialisti Elektriseadmete ohutusklassid (4) · 1
• II staadium – villid, punetus, valu. • III staadium – mustjas nahk, valu ei tunne – šokk Tegutsemisjuhend: • Eemalda riided põletuse kohalt. 8 • Jahuta kiiresti nahka külma veega. Isegi lühikese viivitamise tulemus on see, et pidamine põletus muutub sügavamaks. • Šoki ravi. • Kutsu 112. NB! Ära pane suurele põletusele midagi peale (õli, või, aaloe, salv, kreem) Elektriõnnetused Põhjused: • võõraste juhtmete katsumine • sõrmede pistikupesadesse panemine • välgu löök Tunnused: • Lihasevalu • Põletus • Teadvusekaotus • Kliiniline surm • šokk Tegutsemisjuhend: 9 • Veendu, et kannatanu pole vooluringis • Ära tekita enda näol uut kannatanut. • Lülita vool välja. • Teadvus, hingamine, pulss
Elektriõnnetused ja esmaabi Elektriga seotud õnnetused võib jaotada justkui kahte ossa elektrilöögid ja elektrist alguse saanud tulekahjud. Mõlemad on harilikult seotud elektriseadmete ebaõige kasutamisega, milleks on ka igasuguste ohutusnõuete eiramine. Liiga ükskõikselt võetakse pisikesi rikkeid koduses elektrisüsteemis. Ohtlikuks võivad osutuda ka igasugused ajutised juhtmed, mida küllaltki palju kasutatakse.Õnnetused ei juhtu ainult kodus. Sarnane oht varitseb inimest ka elektriliinide läheduses. Elektriliinidega võivad tekkida õnnetused liinide katkemisel ja maha kukkumisel või mastide murdumisel. Avastades sellise õnnetuse, ei tohi mingil juhul sinna läheneda. Tuleb arvestada, et kõrgepinge korral, kui traat katkeb ja langeb maha, on ohtlik ala maapinnal selle ümber 30 meetri raadiuses. Koheselt teatada avariist häirekeskusele. Arvestada tuleb seda, et voolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas...
................................................................................ 4 Selgroovigastused.................................................................................................................. 5 Liittraumad............................................................................................................................ 5 Põletused................................................................................................................................ 6 Elektriõnnetused.....................................................................................................................7 Kuumarabandus..................................................................................................................... 9 Alajahtumine......................................................................................................................... 10 Uppumine....................................................................................................
*kannatanu asetatakse kaldal külili, et vabaneda suhu ja ninaõõnde sattunud veest. *proovi kannatanut äratada kõnetamisega , raputamisega. *kui teadvus ei taastu, aga hingamine ja pulss on, siis proovi tagada kannatanu jälgimine. *kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, siis tuleb alustada koheselt elustamisega. *hingamise taastumisel tuleb kannatanudl märjad riided eemaldada ja asetada ta külili asendis kuivale riidele, ning katta soojalt kiirabi saabumiseni. Elektriõnnetused · Elektriga juhtuvate õnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitlemine · Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tegevust · Elektrilöök võib põhjustada südame seiskumise · Kõigeohtlikum on vaheldusvvool 220V · Elektrilöök jätab kehasse sisenedes mustunud või punetavad haavad, nn voolumärgid, mis tavaliselt ei veritse
SISUKORD TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL..................................... 2 KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD............................................................................................................................... 3 ELUSTAMINE.............................................................................................................................4 VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES............................................................................................ 5 UPPUMINE..................................................................................................................................6 ELEKTRIÕNNETUSED..............................................................................................................6 VEREJOOKS JA SOKK.............................................................................................................. 8 TEA...
KINNITAN: 01.09.2015 Analiit AA OÜ direktor ESMAABI ANDMISE JUHEND (Analiit AA OÜ) -s annab esmaabi: Ljubov Smirnova Keemik 5342921 1. SISSEJUHATUS Igal aastal saab Eestis tööõnnetuste tagajärjel kannatada tuhandeid inimesi. Surmajuhtumite arv on viimasel kümnel aastal püsinud 50 ringis, raske tervisekahjustuse on saanud 400-500 inimest aastas, kergemate tööõnnetuste arv jääb 2000-2500 piiresse. Surmaga ja raskete tervisekahjustustega lõppenud tööõnnetuste juurdlus on välja selgitanud, et enamikel juhtumitel ei ole kannatanutele osatud anda õiget esmaabi. Tuletame meelde, et esmaabi korraldamine ettevõttes on reguleeritud sotsiaalminis...
· Jäse ebaloomulikus asendis · Haavad erinevates piirkondades · Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! · Ühtegi küsimust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust! 6. OOTA LISAJUHISEID · Rahulikult ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire sabumise. ESMAABI EESMÄRGID · Elu säilitamine · Vigastustest ja haigustest · tingitud tüsistuste ärahoidmine SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE · Liiklusõnnetused · Elektriõnnetused · Gaas, suits, mürgine udu · Tulekahju, varisemisohus objektid 6 OHUTUS ESMAABI OSUTAMISEL VÕIMALIKUD OHUTEGURID · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Ohud esmaabi protseduuridest TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi
isoleerivad remondiseadeldised Elektriohutuse tagamine Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Elektriõnnetused Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et:
Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad hallitusseened tavalised inimesed leegionääri haigus põllumajandus kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus el...
....................................................................38 2 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid: · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Elektriõnnetused · Gaas, suits, mürgine udu · Tulekahju, varisemisohus olevad objektid 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED Liiklusõnnetused: Kui sa oled sõidukiga siis maanteel jäta sõiduk kindlasti oma sõidu suunda, lülita sisse ohutuled, nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub piiratud nähtavusega kohas, aseta teele ohukolmnurk. Ohutuse kindlustamisele tuleb mõelda eeskätt asulavälisel sõiduteel, kus on tegemist suure sõidukiirusega ja politsei
........146 Luumurrud ........................................................................................................146 Venitus, nikastus, nihestus .............................................................................147 Põletused ...........................................................................................................147 Külmumine ja alajahtumine ..........................................................................148 Elektriõnnetused ..............................................................................................149 Kuumarabandus ja kuumakurnatus .............................................................149 Võõrkeha silmas .............................................................................................. 150 Ninaverejooks ...................................................................................................150 Mürgistused ...............................
3. Milliseid aspekte tuleb alajahtunud inimese surma konstateerimisel silmas pidada? 597 44. Elektri- ja välgutraumad Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: oskab kirjeldada elektrivoolu füüsikalisi põhimõtteid, oskab nimetada vooluliike ja mõistab nende mõju inimese kehale, teab ja oskab kirjeldada vigastuste tüüpe elektritrauma korral, oskab nimetada kiirabi ravivõtteid elektritraumaga patsiendile. Üldine sissejuhatus Elektriõnnetused kujutavad endast kiirabi jaoks suhteliselt haruldast nähtust. Suurem osa elektritraumasid ei põhjusta püsivaid kahjusid, nii et tavaliselt ei pöörduta ka abi saamiseks arsti juurde. Letaalsus on kõrge eriti tugevvooluõnnetuste korral. Elektriõnnetused võivad olla tingitud pinge all olevate osade otsesest puudutamisest. Selle kõrval võib pinge all olevatele esemetele lähenemine põhjustada kaarleegi ülekandumist. Tolerants on individuaalselt väga erinev. See
annaabi.ee 
