TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS
JA RISKIHINDAMINE Tellija :
Casino OÜ
Ettevõtte
esindaja:
Töö
teostaja:
Tallinn 2009SisukordSissejuhatus 3
1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika 4
2. Töökeskkonna kirjeldus 7
3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine 8
4. Töötajate küsitluslehtede analüüs 9
5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine 10
6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. 18
7.
Seadusandlus 19
LISAD Lisa A.
Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine 20
Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes 24
Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas 27
Sissejuhatus
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandja
kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli,
mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja
tööohutuse olukorda ettevõttes.
Sisekontroll on töökorralduse
lahutamatu osa ning see põhineb töökeskkonna riskianalüüsil.
Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on
tegemist ja kas ohutegurite vältimiseks või vähendamiseks on
rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või kas on vaja ette
võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks.
Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata
Casino OÜ võimalikke
ohutegureid töökeskkonnas ja nende mõju töötajatele ja sellest
tulenevaid tagajärgi.
Riskianalüüsi koostamisel lähtuti Eesti Vabariigi töökeskkonda
reguleerivatest õigusaktidest.
Riskianalüüsi käigus
tutvuti töökohtade ja olmetingimustega. Põhjalik ülevaade
töötajaid ohustavatest erinevatest
ohuteguritest on esitatud
riskianalüüsi tabelites 5.1.
Riskianalüüs koos
lisadega koosneb 27 leheküljest.
1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika
Käesoleva
töö eesmärgiks on hinnata Casino OÜ ruumides töökeskkonnas
esinevaid ohutegureid ning õnnetusohte. Samuti tehakse ettepanekuid
ohutegurite vältimiseks või vähendamiseks.
Töökeskkonna riskianalüüs Casino OÜ viidi läbi 11 septembril
2008.a.
Riskianalüüsi läbiviimise järjekord Tutvumine töökeskkonnaga. Töökeskkonna vaatluse käigus hinnati tööruume ja töötamiskohti, vesteldi raamatupidajaga.
Töötajate anonüümse küsitluse läbiviimine ankeetide abil.
Töökeskkonna ohutegurite hindamine:
a) ohutegurite ja nendest tingitud mõju riskitaseme hindamine.
Töökohtadel riskitaseme hindamiseks on kasutatud kolmeastmelist
riskimaatriksit Briti standardi BS 8800 :2004 järgi. Riski hindamise maatriks on esitatud tabeli kujul (tabel 1.1);
b) bioloogiliste ohutegurite hindamiseks on kasutatud maatriks
esitatud tabelis 1.2.
c) kemikaali omaduste põhjal terviseriskide
hindamiseks on kasutatud maatriks esitatud tabelis 1.3.
Töökeskkonnas hinnati alljärgnevaid ohutegureid
- Õnnetusjuhtumi oht.
- Füüsikalised ohutegurid – valgustatus, õhu temperatuur ja liikumiskiirus , niiskuse sisaldus tööruumides.
- Bioloogilised ohutegurid – võimalik nakkusoht (verbaalne suhtlemine klientidega ja toidutöötlemine), allergeenid.
- Keemilised ohutegurid – puhastuskeemia .
- Füsioloogilised ohutegurid – arvutitöö ja istuva tööviisiga seotud silmade ja õlavöötme– ja seljalihaste pinged , töökohtade ergonoomiline kujundus, ruumi piisavus ja töövahendite paigutamiseks laual, sundasend , korduvad liigutused.
- Psühholoogilised ohutegurid – tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne ülekoormus.
Terviseriski hindamine
Riskihindamise eesmärgiks on välja tuua
olulisuse järjekorras töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud terviseriskid töötajatele kui ka ettevõtte varale (nt. tuleohutus ). Töökeskkonna riskianalüüsi käigus hinnati
ohutegurite mõju töötaja tervisele.
Käesolevas töös võeti riskimaatriksis oleva ohuteguri
mõjulepääsemise tõenäosuse hindamisel arvesse järgmist:
- ohuteguri ekspositsiooniaega (töötajate reaalset kokkupuutekestust ohuteguriga pikema tööperioodi jooksul);
- töötajate poolseid ohutus- ja ergonoomikanõudeid;
- töötervishoiu ja tööohutusalast olukorda ettevõttes (ohutusabinõude rakendamine).
Võimaliku tagajärje ( tervisekahjustus ) hindamisel võeti arvesse
tekkida võiva tervisekahjustuse ulatust.
Tabel 1.1. Riskimaatriks BS 8800
TÕENÄOSUS
TAGAJÄRGEDE RASKUS
Vähene
Ohtlik e. kahjulik
Väga ohtlik
Vähe tõenäoline
Olematu risk (I)
Vähene risk(II)
Lubatav risk (III)
Tõenäoline
Vähene risk (II)
Lubatav risk (III)
Lubatav koos kontrollimisega (IV)
Väga tõenäoline
Lubatav risk (III)
Lubatav koos kontrollimisega (IV)
Lubamatu risk (V)
Tabel 1.2. Maatriks bioloogilise ohutegurite hindamiseks
TÕENÄOSUS
Reaalne kokkupuute võimalus
TAGAJÄRG
2. ohugrupi ohutegur
3. ohugrupi ohutegur
4. ohugrupi ohutegur
Nakatumine vähelevinud
Vähene risk
I
Vastuvõetav risk
II
Keskmine risk
III
Nakatumine võimalik
Vastuvõetav risk
II
Keskmine risk
III
Suur risk
IV
Nakatumine levinud
Keskmine risk
III
Suur risk
IV
Talumatu risk
V
Määruse alusel (Bioloogilistest
ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse
nõuded. Vabariigi Valitsuse 05.05.2000
määrus nr 144; Vabariigi Valitsuse 28.04.2006 määrus nr 105)
jagatakse bioloogilised ohutegurid ohurühmadesse vastavalt nende
nakatumisvõimele:
1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese
haigestumist (madal risk).
2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese
haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei
põhjusta nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu
on olemas tõhusad ennetus - ja ravivahendid. Risk
on indiviidile kõrge, kuid ühiskonnale –
madal.
3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket
haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist. Võivad
põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas
tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Risk on indiviidile mõõdukas ja
ühiskonnale – madal.
4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket
haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning
võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu tõhusad
ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Risk on nii indiviidile
kui ka ühiskonnale kõrge.
Tabel 1.3.
Maatriks terviseriskide hindamise kemikaali omaduste põhjal
PÕHJUS/TAGAJÄRG
MÕJUDE ILMNEMINE/RISKI TÕENÄOSUS
Vähesel määral ohtlikud
Ebamugavus, ärritus, kerge mööduv haigestumine
R20, 21 22, 36, 37, 38
Ohtlikud
Tuleohtlikud, nahka kahjustavad, kauakestvad järelmõjud, püsivad kerged mõjud
R23, 24, 25, 33, 34, 40, 43, 48, 62, 63, 64
Tugevalt ohtlikud
Mürgistused, tööst tingitud vähk, püsivad rasked mõjud, eluiga lühendavad haigused
R26, 27, 28, 35, 39, 41, 42, 45, 46, 49, 60, 61, 65
Ebatõenäone
Rasked mõjud PN
Kasutada ohutusabinõusid
(mõõdukas risk)
(III)
Ohutusabinõud kohustuslikud
(märkimisväärne risk)
(IV)
Ohutusabinõud on vältimatud
(talumatu risk)
(V)
Tõenäosus
- vähe tõenäoline: on juhtum, mis esineb harva ja millel puudub seaduspärasus;
- tõenäoline: on juhtum, mis esineb korduvalt, kuid ebareeglipäraselt;
- väga tõenäoline: on juhtum, mis esineb pidevalt ja reeglipäraselt.
Tagajärg
- vähene: õnnetused ja haigused, mis ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (ebamugavus, ärritus, ajutine haigestumine);
- ohtlik e. kahjulik: õnnetused ja haigused, mis põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või reeglipäraselt korduvaid kahjustusi;
- väga ohtlik: õnnetused ja haigused, mis põhjustavad raskeid ja püsivaid kahjustusi ja/või surma.
Riskitaseme hindamine
- olematu risk (I) - need riskid võib jätta tähelepanuta, on vaja tagada, et see nii ka püsiks;
- vähene risk (II) – abinõusid ei tule tingimata rakendada; leida paremaid lahendus, mis ei tekitaks lisakuulutusi;
- lubatav risk (III) – vajalikud meetmed riskide vähendamiseks, töötajate teavitamine ohuteguritest ning ohutu töönõuete täitmine.
- lubatav koos kontrollimisega (IV) – töötajate ohustatus tõenäoliselt suur ja sellega kaasnev terviserisk samuti suur, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks;
- lubamatu risk (V) – näitab riski, mille puhul tuleb töö katkestada ning kiiresti rakendada abinõusid ohu eemaldamiseks/vähendamiseks; tööle asumine ei tohi toimuda enne, kui riskitase on viidud vähemalt kolmandale tasemele ning töötajat on juhendatud, kuidas vältida terviseriske või tööõnnetuse ohtu töökohal.
2. Töökeskkonna kirjeldus
Ettevõttes töötab 33 inimest: 2 juhatuse liiget, 1 raamatupidaja ,
1 peamänedžer, 1 tehnik /juht, 3 koristajat, 25 klienditeenindajat.
Töökorraldus. Töö
sisekorraeeskirjadega on kehtestatud töö- ja puhkeajarežiim.
Casino töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad
12
tunniste vahetusega.
Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel
luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja
baariletis on summutatud valgustus , valgusallikatena on kasutusel
peamiselt halogeenlambid.
Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja
äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga ( akende ja
uste kaudu).
Küttesüsteem. Hoones on keskküte.
Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid , mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe
avariiolukorras tegutsemiseks. Evakuatsiooni- ja pääseteed on
tähistatud.
Töötajate tööohutusalane informeerimine. Puuduvad
tööohutuse ja töötervishoiujuhendeid.
Esmaabi. Esmaabivahendid asuvad tagaruumis, nende asukoht on
märgistamata. Töötajad on läbinud esmaabikoolitused.
Tervisekontroll .
Töötataje tervisekontroll toimub 2009 a oktoobri ja novembri kuus.
Olmetingimused. On olemas dušši- ja WC-ruum. Söömiseks
ja puhkamiseks on ettenähtud eraldi ruum.
Töökeskkonna puhtus . Ettevõttes on 3 koristajad, koristamine toimub iga päev.
3.Töötajate
töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine
Tabel
3.1. Töötajate
töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine
Ametid
Juhtkond , tehnik, raamatupidaja, peamänedžer, klienditeenindajad, koristajad.
Töökoht
Teenindussaalid, kontoriruumid.
Tööülesanded
Ettevõtte juhtimine, raamatupidamine; aparaatide remont; töö dokumentidega ja arvutiga, klientidega suhtlemine, rahalised operatsioonid; tööruumide koristamine.
Tööprotsessi kirjeldus
Casino töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad 12 tunniste vahetustega. Lõunapaus ja puhkepausid on summaarselt 1 tund ja 40 minutit tööpäevas. Teistel töötajatel on 8-tundiline tööpäev 8-st – 17-ni, ettenähtud lõunapaus 60 min.
Kasutatavad seadmed
Arvutid , printer, skänner, faksiaparaat., kassaaparaat .
Töö iseloom
Kerge füüsiline töö - kategooria Ia (juhtkond, raamatupidaja, peamänedžer), tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust.
Keskmise raskusega füüsiline töö – kategooria IIa ja kategooria IIb. Kategooriasse IIa kuuluvad klienditeenindajad, koristajad. Selline tööd seotud käimisega, väiksemate (kuni 1 kg) toodete või esemete teisaldamisega seistes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust. Kategooriasse IIb kuulub tehnik. Selline tööd, tehakse seistes, mis on seotud käimisega, väiksemate (kuni 10 kg) raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus [Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja –eeskirjad TKNE -5/1995].
Töökohal nõutav keskkond
Kategooria Ia. Optimaalne temperatuur talveperioodil 20–24ºC, suveperioodil 23 - 25ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%, õhuliikumiskiirus 0,1 - 0,2 m/s.
Kategooria IIa. Optimaalne temperatuur talveperioodil 17- 20ºC, suveperioodil 21 - 23ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,4 m/s.
Kategooria IIb. Optimaalne temperatuur talveperioodil 16- 19ºC, suveperioodil 20 - 22ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,5 m/s.
[Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja –eeskirjad TKNE-5/1995].
Valgustusnõuded: koridorid 100 lx, puhkeruum 100 lx. Valgustus tuleb kujundada selliselt , et see looks sobiva õhkkonna. Kontoriruumi hea nähtavus: üldvalgustus 300 lx, kohtvalgustus 500 lx [EVS-EN 12464 -1:2003 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad].
Töökoha seisundit iseloomustavad parameetrid
On tehtud õhuvahetuse parameetrite mõõtmised. Sisseehitatud
ventilatsioon on efektiivne.
Tööohutusjuhendid
Puudub tööohutus- ja töötervishoiujuhendid.
Töökeskkonnaspetsialist
Töökeskkonnavolinik
Töökeskkonnas on valitud töökeskkonnaspetsialist ja – volinik . Nad on läbinud 24 tunnise tööohutuse ja töötervishoiualase koolituse.
Tervisekontroll
Töötataje tervisekontroll toimub 2009a oktoobri- novembri kuus.
4.
Töötajate küsitluslehtede analüüs
Ohutegurite tuvastamiseks viidi läbi töötajate anonüümne
ankeetküsitlus. Ankeete täitsid 7 töötajat. Töötajate ankeetide
tulemusi on kasutatud käesolevas riskianalüüsis terviseriskide
hindamisel.
Põhilised
töökeskkonna ohutegurid ankeetküsitluslehtedele põhjal:
- tuleoht : töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras
tegutsemiseks;
- müra
(allikas: mänguautomaadid);
- staatiline elekter (allikas: mänguautomaadid).
Tervislik
seisund, mis on tingitud tööspetsiifikast ja töökeskkonnast:
- silmade
väsimine; kaela-, selja- ja jalalihaste valud , surin kätes/sõrmedes
(tingitud pidevast arvutiga tööst).
Tähelepanu
tuleks pöörata ka järgmisele töökeskkonna ohutegurile:
- puudub
karjääri tegemise võimalus.
Õnnetusjuhtumite
riski võimaliku põhjusena on nimetatud järgmist:
ei ole
tehtud väljaõpet avariiolukorras tegutsemiseks.
Töökeskkonna ohutegurite hindamine
Tabel 5.1. Töökeskkonna ohutegurite hindamine
Ohutegur
Ohuallikas
Töötajad/ Esinemiskoht
Toime tervisele
Riski
tase
Soovitavad abinõud
1. Õnnetusoht
Tuleoht
Ruumides on olemas suitsuandurid, häiresignalisatsioon ja tulekustuti . Tulekustuti paiknemiskohal puudub märgistus.
Puudub avariiolukorras tegutsemise osas töötajate väljaõpe. Evakuatsiooni- ja päästeteed on tähistatud.
Töötajad/ Teenindussaal, kontor
Põletustraumad,
vingugaasimürgistuse. Tulekahju korral võimalikud rasked tagajärjed.
IV-V
Märgistada tulekustuti paiknemisasukoht. Kontrollida ja hooldada tuletõrjevahendeid regulaarselt. Viia läbi tuleohutusalased koolitused kõigile töötajatele, teha praktilist evakueerimisalast väljaõpet.
Elektrioht
Kasutusel on olmeelektriseadmed ( veekeetja ) ja arvutid, printer. Juhtmete kontaktide korrasolek hea. Arvutite ja muude aparaatide juhtmestik ei sega liikumist, juhtmed on ilusti pandud laua-seina külge, ei jää arvutikohal jalgu laua all.
Töötajad/ Kontor
Elektrioht
I-II
Perioodiline seadmete, juhtmete, pistikute jms. kontroll, hooldust ja remonti peab läbi viima pädev isik; töötajate juhendamine, ohutusnõuete täitmine. Kasutada üksnes CE-vastavusmärgisega seadmeid.
Jälgida, et töötajad kasutaksid seadmete teatud osi vastavalt ohutuseeskirjadele.
Komistamis- ja kukkumisoht
Põrand on ühtlase tasapinnaga.
Teenindussaalis on vaipkate . Kontor asub teisel korrusel, treppidel on hea valgustatus, libedust pole.
Töötajad/ Teenindussaal, kontor
Komistamis- , kukkumis- või libisemiseoht on vähetõenäone.
I
Lisameetmete rakendamine ei ole vajalik.
Staatiline elekter
Mänguautomaatide lähedusel esineb staatiline elekter. Töötajad kasutavad spray `- anti-staatikumi.
Kliendi- teenindajad / Teenindussaal
Enamasti väljendub see vaid ebamugavustundes ja ehmatuses, kuid teinekord võivad löögist põhjustatud spontaansed liigutused tekitada ka suuremaid õnnetusi.
II-III
Mõõta ära töökeskkonna õhuniiskustase.
Soovitav on tõsta ruumi niiskuse sisaldust õhuniisutaja abil.
2. Füüsikalised ohutegurid, mis võivad põhjustada külmetushaigusi, kuulmiskahjustust, nägemiskahjustust, skeletisüsteemihaigusi, südame-veresoonkonnahaigusi, mao-sooletrakti haigusi
Sisekliima Õhutemperatuur,
Suhteline õhuniiskus,
Õhuliikumine
Ankeetide tulemusena selgus, et töötajad on rahul sisekliimaga.
Välisukse juures mõnikord esineb tuuletõmbust.
Töötajad/ Teenindussaal
Madal temperatuur ja tuuletõmbus võivad põhjustada külmetushaigusi.
I-II
Tuleb vältida töötajate tervist kahjustava tõmbetuule tekkimist,
panna selga soojemad riided, kui peab töötama välisukse lähedal.
Tolm töökeskkonnas
Tööruume õhutatakse uste ja akende kaudu, sisse- ja väljatõmbeventilatsiooniga. Teenindussaalis on vaipkate. Koristamine toimub 1 kord päevas.
Töötajad/ Kontor, Teenindussaal
Tolm võib põhjustada kurgu ja hingamisteede ärritust.
I
Lisameetmete rakendamine ei ole vajalik
Töökeskkonna valgustus
Kontoriruumide valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid, teenindussaalis on laevalgustid, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid.
Peamänedžeri töökohal, kus ta töötab umbes 1,5 tundi tööpäevas, on ebapiisav valgustus ja ei ole loomuliku valgustust. Ülejäänud tööaeg käib ringi.
Ankeetide tulemusena selgus, et töötajad valgustusega (teenindussaalis, baaritöökohal, kontoris) on rahul.
Baaritöökohal on hea valgustatus, teenindussaalis on valgustatus vähene, on hämar ja mänguautomaatidest vilkuv valgus on teenindussaalis. Töötajad saavad käia väljas pausidel, vajadusel saavad päiksevalguse käes olla.
Peamänedžer
Alavalgustatus põhjustab meeleolulangust, halvendab nägemist, tekitab sundasendeid.
II-III
Peamänedžeri töökohale esialgu panna lokaalvalgusti, kuid hiljem lisada ruumi üldvalgusti, et töökohal oleks tagatud üldvalgusti poolt normile vastav valgustatus.
Elektromagnetväli
Raamatupidaja kasutab kaasaegseid kontori töövahendeid- printer-fax-skänner-koopiamasinat (kõik ühes), arvutit.
Kontoritehnika on paigutatud töötajatele vähemalt 80 cm.
Raamatupidaja, peamänedžer /Kontor
Tänapäeval toodetud arvutite kiirgus ei tekita inimeses kahjulikke mõjusid. Need kiirgused kõik peaksid olema inimesele ohututes väärtustes.
I-II
Soovitav, et kontorikombain oleks töötajast kaugemal kui 1 m või asetseks kaugemal, kui töötaja töölaud.
Müra
Töökeskkonnas esineb müra terve tööpäev. Müraallikaks on mänguautomaadid.
Kliendi-teenindajad/
Teenindussaal
Müra põhjustab töötajatel vaimset pinget, väsimust, tähelepanuhäireid, kontsentreerumisraskusi, peavalusid, üle piirnormi esinev müratase aga kuulmislangust.
IV
Puhkepauside pidamine müravabas ruumis. Vastavalt kasutusjuhenditele viia läbi automaatide hooldus , vähendada müraautomaadist tuleva heli valjusust.
3. Keemilisi ohutegurid, mis võivad põhjustada mürgitusi, allergiat, naha-, kopsu- ja neerukahjustusi jne.
Puhastuskeemia
Töötajad kasutatavad tööruumide koristamiseks puhastuskeemiat. Puhastusvahenditega kokkupuutuvad ainult koristajad, koristamise ajal kasutavad kummikindaid.
Eraldi kappi puhastusvahendite jaoks ei ole. Kasutatud kemikaalinõud visatakse prügikasti. Töötajad ei ole koolitatud kemikaalide ohutuse osas, kemikaalide ohutuskaardid puuduvad.
Koristajad
Nahasöövitused, allergia kujunemine, silmade ja ninalimaskestade ärritusnähud, ärritusköha.
III
Nõuda töötajatelt ohutusnõuete täitmist. Kõikide puhastuskemikaalide kohta peavad olema ohutuskaardid. Töötajad peavad teadma, kui ohtlik kemikaal inimesele ja keskkonnale, milliseid isikukaitsevahendid tuleb kasutada, vältimaks tervisekahjustuste teket ja õnnetusjuhtumi (põhjalik info ainete kohta sisaldavad kemikaalide ohutuskaardid). Neopreen või nitriilkindad takistavad koristustöödel ohtlike ainete sattumist kätele ning kaitsevad nahka kuivamise , ärrituse ja allergia tekkimise eest.
Puhastuskeemia hoida eraldi kapis.
4. Bioloogilisi ohutegurid on bakterid , viirused , seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistusi
Nakkusoht
Klienditeenindajad suhtlevad otse verbaalselt klientidega, nad võivad kokku puutuda nakkusohuga. Baaritöökohal töötajad ei käitle toitu.
Kliendi-teenindajad /Teenindussaal
Töötajate haigestumine erinevatesse nakkus -haigustusse: gripp , tuberkuloos, kopsuklamüdioos jne.
III
Selgitada töötajatele gripivastase vaktsineerimise võimalikkust ja vajadust. Organiseerida tööandja poolt vaktsineerimine nendele töötajatele, kes otse verbaalselt suhtlevad klientidega. Otsuse enda vaktsineerimise osas gripi vastu võtab vastu iga töötaja iseseisvalt. Juhendada töötajaid bioloogilise ohuteguri osas. Tervisekontrollil vajalik Rö – kopsudest teostada töötajatele, kes pidevalt oma töös suhtlevad, otse verbaalselt, klientidega.
5. Füsioloogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada füüsilist ülekoormushaigust (närvi-ja skeletisüsteemi haigused), füüsilisest ülekoormusest tingituna muid haigusseisundeid (maosooletrakti haigused, depressioon , kõrgvererõhu tõbi jne)
Töö iseloom
Tööd, mida tehakse istudes. Töö arvutiga on üle 50% tööajast.
Tööaeg on 8 tundi. Lõunapaus on 30 min ja olenevalt töö hulgast tehakse puhkepause.
Klienditeenindajad teevad pikki päevi. Töö iseloom on seotud pideva seismise ja liikumisega. Teevad puhkepause iga tunni aja tagant.
Raamatupidaja /Kontor
Kliendi-teenindajad/ Teenindussaal
Mõju on luu-lihas-liigessüsteemile ja südame-veresoonkonnale.
Luu- lihaskonna ülekoormus.
II-III
II-III
Arvutiga töötamisel tuleb teha puhkepause iga 45 – 50 minuti järel 5 – 7 minutit. Puhkepausi ajal tuleb tõsta ülesse ja sirutada end, eriti neid lihaseid ja liigeseid, mis arvuti kasutamisel ei liigu.
Püstiasendis tehtava töö korral peab ajutise istumise jaoks olema kõrge iste või seisutugi. Eelistas sagedasi lühikesi pause kui harvasid ja pikki pause. Võimalusel tagada töötajatele roteeriv töö.
Tööasend,
töökoha ergonoomika
Töötajad kasutatavad statsionaarseid arvuteid.
Raamatupidaja töötab arvutiga üle 50% tööajast, peamänedžer 1,5 tundi tööpäevas. Kaasaegsed kuvarid , nõutava märgisega (CE), asuvad otse töötaja ees. Hiir ja klaviatuur asuvad samal tasapinnal .
Kontoris kasutatakse reguleeritavat tooli, puudub seljatoe kumerus , töötajad ei kasuta seljatuge. Kontoriruum on hästi valgustatud, aknad asuvad raamatupidaja töökoha vastas ja paremal pool. Akendel on olemas päevavalgust reguleerivad ribikardinad.
Raamatupidaja / Kontor
Tööasend arvuti taga võib kahjustada tugi- ja liikumisaparaati, kaela- ja/või nimmeristluuradikuliit ning muutused lülisambas.
II
Väga tähtis on leida endale õige kehaasend ja vajadusel muretseda töölaua äärde ka mugavam (reguleeritava kõrguse ja seljatoega) töötool. Tool peab igal juhul aitama säilitada nimme loomuliku nõgusust.
Väsimuse teket ja monotoonsust aitab ära hoida tööasendite vahetamine.
Kui töö iseloomu tõttu on arvuti taga vaja pidevalt olla, võiks muretseda ergonoomilised abivahendid (nt randmetoed, vajadusel jalatoed).
Klaviatuur peaks asetsema mitte päris laua ääres, vaid selle servast 10-15 cm kaugusel, et randmed saaks vabalt lauale või randmetoele toetuda. Monitori asetamine õigele kõrgusele (kuvarile silmade vaatenurk otsevaatest on 15 – 20 kraadi) ja kaugusele (50 – 70 cm) aitab vähendada silmalihaste, kaela-õlavöötme lihaste pingeid. Monitor peab asetsema nii, et sellelt ei peegelduks kõrvalist valgust. Peegeldamise kõrvaldamiseks soovitav kasutada ekraanifiltreid. Tuleb teha puhkepause: arvutiga töötamisel puhkepausid iga 45 – 50 minuti järel 5 – 7 minutit.
Puhkepausi ajal tuleb tõsta ülesse ja teha tervisevõimlemist.
Sundasend ja korduvad tööliigutused
Töötaja viibib istuvas asendis kuni 80% tööpäevast.
Arvutiga töötamisel -klaviatuuri sõrmitemisel ja hiire kasutamisel tekivad korduvad tööliigutused.
Töö iseloom on seotud pideva seismise ja liikumisega. Töötajad teevad puhkepause iga tunni aja tagant.
Raamatupidaja /Kontor
Kliendi-teenindajad/ Teenindusaal
Sundasendist tingitud selja, õlavöötme ja kätelihaste spastilisus , lihasväsimus ja valud.
Krooniline väsimus ja valud nimmes, kätes ja jalgades.
II-III
II-III
Terviseriski vähendamiseks tuleb järgida õiget töö- ja puhkeaja režiimi. Võimalusel teha töö käigus lühikesi pause, teha võimlemisharjutusi. Lihaste ülekoormuse vähendamiseks ja töövõime säilitamiseks soovitav kord nädalas ujumine basseinis või teha saalivõimlemist.
Silmade pingutus
Arvutiga töötatakse 8 tunni jooksul pidevalt. Olenevalt töö hulgast tehakse puhkepause.
Raamatupidaja/ Kontor
Silmade ärritusnähud, silmade väsimus, nägemise kahjustamine , peavalu.
II -III
Anda silmadele puhkust, teha harjutused silmadele (lisa B).
Pauside ajal mitte lugeda ajakirju-ajalehti, kuvari teksti.
6. Psühholoogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada stressi ja muid tõsisemaid psüühilisi kõrvalekaldeid
Töötempo, tööaeg
Töö on vahetusega, vahetus on 12 tundi.
Esinevad öövahetused, 6 korda kuus.
Mõnikord töötajad saavad ise määrata oma tööde järjekorda ja tööaega. Teevad puhkepause iga tunni aja tagant.
Kliendi-teenindajad / Teenindussaal
Vaimne ülekoormus, depressioon, töövõime langus.
II-III
Suunata töötajaid tervisekontrolli töötervishoiuarsti juurde.
Kaaluda võimalusi tööajast tulenevate pingete maandamiseks.
Vägivald, ahistamine
Mõnikord esinevad konfliktid klientidega. On olnud vägivalla juhtumeid klientide poolt.
Turvatöötajaid ettevõttes ei ole, vajadusel kasutatakse paanikanuppu.
Kliendi-teenindajad/ Teenindussaalid
Stress , psühho-emotsionaalne pinge, füüsilised traumad .
III
Pakkuda ohvrile psühholoogilist tuge (näiteks juhendamine, nõustamine jne). Vajadusel arutada ettevõttes, kas on veel vajalikud täiendavad meetmed (nt. võtta tööle turvatöötaja).
7. Olmetingimused
Olmetingimused
Lõunasöögi võtavad töötajad kodust kaasa või ostavad poest. On olemas puhkeruum, kus võib soojendada toitu, samuti on pesemisvõimalus (dušš).
Olemas on WC personalile.
Töötajad/Kontor,
Teenindussaal
Psühho-emotsionaalne pinge.
I
Lisameetmete rakendamine ei ole vajalik.
8. Esmaabikorraldus
Esmaabikorraldus
On olemas esmaabivahendid, esmaabivahendite asukoht on märgistamata (tagaruumis). Enamus töötajad on saanud esmaabialast väljaõpet, vahetuses on vähemalt 1 koolitatud isik.
Töötajad/
Teenindussaal
Mitteõigeaegsest esmaabist võivad juhtuda tõsisemad tervisehäired töötajal.
IV
Märgistada esmaabivahendite asukoht.
Iga 3 aasta tagant nõutav esmaabiandjate täiendkoolitusele saatmine.
9. Tervisekontroll
Tervisekontroll
Töötajate tervisekontroll on planeeritud oktoobri- novembri kuus 2009 aastal.
Ankeetide tulemusena selgus, et töötajatel esinevad valud kaela-õla piirkonnas, valud jalgades, jõudluse langus kätes, silmade ärritusnähud, surin kätes/sõrmedes.
Töötajad/Kontor Teenindussaal
Arvuti töötamisega võimalikud erinevad tervisehäired: silmade väsimine, punetus . Sundasend võib esile kutsuda kaela-õla piirkonna valud; seistes tööasendis tööpäeva jooksul esile kutsub valud jalgades.
III
Kontrollida süstemaatiliselt töötajate tervist (eriti seoses nägemise ja luu- ja lihaskonna vaevustega), mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Tervisekontrolli perioodilisel teostamisel võtta aluseks töötervishoiuarsti otsust.
Kontoritöötajatele on soovitav läbi viia silmakontroll silmaarsti juures, eriti neil, kes üle poole oma tööajast kasutavad arvutit.
Tervisekontrollil vajalik teha töötajatele, kes suhtlevad otse verbaalselt võõraste inimestega, Rö-kopsudest (tuberkuloosi seire).
6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks.
Korraldada töötajatele õppus õnnetusohu korral käitumiseks. Märgistada tulekustutite paiknemiskohad.
Pakkuda ohvrile psühholoogilist tuge (näiteks juhendamine, nõustamine jne). Korrata riski hindamist, et kindlaks teha, missugused täiendavad meetmed on vajalikud.
Klienditeenindajatele on vajalik puhkepausid pidamine müravabas ruumis. Automaatide hooldus läbi viia vastavalt kasutusjuhenditele, vähendada müraautomaadist tuleva heli valjusust.
Märgistada esmaabivahendite asukoht.
Peamänedžeri töökohal tuleb lisada üldvalgustust, kui vajalik siis võtta kasutusele kohtvalgustus, et arvutitöökohal oleks normile vastav valgustatus.
Püstiasendis tehtava töö korral peab ajutise istumise jaoks olema kõrge iste või seisutugi.
Tagada kontoris puhkepauside tegemine vastavalt nõuetele (10% kuvariga töötamise ajast), igas tunnis lahkuda vähemalt 5-7-ks minutiks arvutitöökohalt. Puhkepause soovitavalt kasutada mittevisuaalse töö tegemiseks.
Vältimaks sundasenditest ja korduvliigutustest põhjustatud võimalikke tervisehäireid on soovitatav töötajate füüsilise aktiivsuse tõstmine sportimise näol.
Silmade ja nägemise kontroll tuleb teha vastavalt töötervishoiuarsti või silmaarsti otsusele, eriti neil, kes üle poole oma tööajast kasutavad arvutit.
Klientidega töötavatele töötajatele soovitav gripi vastane vaktsineerimine.
Töötada välja ohtude vähendamise tegevuskava, mille näite leiate analüüsi lõpust (lisa C). Eelkõige tuleb tegeleda nende ohtudega, mille riskitase on kõige kõrgem (hinnang V, IV, III). Tegevuskava koostamiseks arvestada ka töötajate töötingimuste parandusettepanekuid.
Teavitada töötajaid töökeskkonna ohuteguritest ja tervisekahjustuse ennetamiseks rakendatavatest abinõudest.
7.
Seadusandlus
Töökeskkonna riskianalüüsil kasutatud Eesti Vabariigis
kehtivaid õigusakte:
- Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 16.06.1999, RT I 1999,60,616, viimati muudetud 24.10.2007 (RT I 2007, 59, 381).
- Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. VV määrus nr 176, 14.06.2007.
- Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord. VV määrus nr 12, 11.01.2000, RT I 2000,4,29.
- Isikukaitsevahendi ohutusnõuded ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord. VV määrus nr 43, 4.02.2003, RT I 2003,14,80.
- Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas. Sm määrus nr 75, 30.11.1999, RTL 2000,12,117; Sm määrus nr 9, 24.01.2004, RTL 2004,16,246.
- Töötajate tervisekontrolli kord. Sm määrus nr 74, 24.04.2003.
- Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. VV määrus nr 176, 14.06.2007.
- Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. VV määrus nr 13, 11.01.2000.
- Tuleohutuse üldnõuded. Sm määrus nr 55, 8.09.2000.
- Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus. Sm määrus nr 19, 30.06. 1998.
- Jäätmeseadus. 14. 04. 2004, RT I 2004, 9, 52; 1. 05. 2004, RT I 2004, 30, 208.
Füüsikalised
ohutegurid:
- Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord. VV määrus nr 54, 25.01.2002, RT I 2002,15,83.
- Valgus. Valgustus. Töökohavalgustus EVS-EN 1264-1:2003.
- Eestis kehtistatud sisekliima standard. Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-5/1995. Sm määrus nr 66, 28.12.1995.
Keemilised
ohutegurid:
- Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. VV määrus nr 105, 20.03.2001, RT I 2001,30,166; VV määrus nr 107, 15.05.2006, RT I 2006,20,158.
- Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid. VV määrus nr 293, 18.09.2001.
Bioloogilised ohutegurid:
- Bioloogilistest ohuteguristest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. VV määrus nr 144, 05.2000, RTI 2000,38,234; VV määrus nr 105, 28.04.2006, RT I 2006,19,155.
Füsioloogilised
ohutegurid:
- Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. VV määrus nr 362, 15.11.2000.
LISAD
Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja
kuvariterminali kujundamine
Kuvariga
töötamise põhireeglid (vt joonis A.1)
Klaviatuur peab asuma kuvari ees, kuvar otse vaateväljas.
Kasutajal peab olema võimalik muuta ekraani asendit, kallutades või pöörates seda nii, et saaks vältida häirivaid peegeldusi ja liigeredaid alasid nägemisväljas, kergendada silma akommodatsiooni ning samal ajal jääda loomulikku ja vabasse tööasendisse.
Vaatekaugus peab olema 50–70 cm.
Valgusallikas ei tohi olla vaateväljas ega selja taga. Akende katmiseks on soovitatav kasutada heledaid püstlamellkardinaid või ruloosid, mille peegelduskoefitsient ei ole väiksem kui 0,4. Vajadusel võib neid kombineerida.
Silmade horisontaaljoone ja vaate suuna vahel peaks olema 20o nurk e silmade horisontaaljoon peab asuma kuvari ülaservast kõrgemal, suurte kuvarite puhul võib asuda ülemise rea kõrgusel.
Kehaasend istudes
Reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt;
Istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem;
Käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90°;
Selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5–7°);
Jalatald peab moodustama säärega mõttelise vähemalt 90°;
Mõtteline joon, mis ühendab kahte õlga, peab olema paralleelne pealaetasandiga;
Sobiva kehaasendi istudes peab saavutama laua ja tooli asjakohase konstruktsiooniga ning nende valik peab vastama töötaja kasvule.
Töötool
Töötool
peab mugava isteasendi tagamiseks vastama järgmistele nõuetele:
- Alajäsemete ja siseelundite vereringe ei ole takistatud;
- Asendi säilitamiseks või muutmiseks vajatakse minimaalset lihasjõudu, seda tagab istme kerge kallak ette;
- Koormus selgroole on viidud minimaalseks ja kerge nimmenõgusus hoitakse ainult vähese lihaspinge varal;
- Tool võimaldab teha liigutusi ja muuta keha asendit;
- Tooli iste peaks olema mugavuse tagamiseks keskmise hõõrdumistakistusega ja õhku läbilaskev.
Tooli
jalg
- Mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem
- Rataste olemasolu
Iste
- Laius 45
- Ümarate äärtega
- Pikkus 40
- Võimalus reguleerida kallet, pöörlev istmekalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi.
Seljatugi
- Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi (arvutitööst kõige enam ohustatud kehapiirkond). Osale toolidele on nimmetoetus juba sisse disainitud . Tavalistele toolidele on võimalik paigaldada nimmepatju. Soovitavaks nimmetoe paksuseks loetakse 3-5 cm.
- Seljatoe kõrgus ja kalle peavad olema reguleeritavad. Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral.
- Hea tool võib olla ka lühikese seljatoega kui on selja nimmeosa korralikult toetatav. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm.
- Kui toolil on peatugi, peab see jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav.
Käetoed
- Käetoed peavad olema mugavad , teravate äärteta.
- Käetugede omavaheline kaugus võiks olla 48–55 cm.
- Pikkus ~20-25 cm.
- Samuti võiks olla reguleeritavad käetugede kõrgus ja kaugus.
Soovitatavad
tooli ja töölaua kõrgused vastavalt töötaja pikkusele
Töötaja pikkus (cm)
Istme kõrgus (cm)
Töötaseme kõrgus istudes (cm)
Töötaseme kõrgus seistes (cm)
165
45
66
105,5
185
50
74
118,5
210
57
84
134
Jala- ja põlveruum peab olema vaba.
Elektrikaablite ja pikendusjuhtmete paigutus peab olema turvaline.
Jalatugi
Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20º.
Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi.
Istumine õige kõrgusega toolil, toetades jalgu jalatoele, aitab ära hoida selja liigse nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks.
Laud
Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust. Juhul kui kuvar paikneb samal tasapinnal töölauaga oleks vajalik laua laius kuvari paiknemise kohal ~105 cm.
Laud peaks olema ühetooniline ja mati tööpinnaga.
Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgida järgmist :
- jalad peavad toetuma kindlalt maha.
- kui küünarvarred on täies pikkuses laual, ei tohi õlad olla tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge.
Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi.
Tööpinnast madalamal paikneva kuvarilauaga töölaud on arvutitööks parim. Kuvari võib asetada ka tasapinnale, mis on põhilauast 8-10 cm või kuvarijala kõrguse võrra madalam. Suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, et töölaua kõrgus vastaks töötaja kasvule, vastasel juhul võib olla tulemus ebaergonoomiline!
Klaviatuur
Klaviatuuri parim kaugus on võrdeline küünarvarre pikkusega.
Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust õlavöötme trapetslihases ja ka randme ülekoormusest tingitud probleeme. Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm.
Liigutatava klaviatuurlaua puhul tuleb kasutada küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga.
Randmete liigse pingutuse vältimiseks võib kasutada randmepatja klaviatuurile või hiirele.
Hiir
Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel .
Ergonoomilise
töökoha kirjelduse aluseks on:
Üldised soovitused kuvariga
varustatud töökoha kujundamiseks vastavalt standardile ISO
9241-5
Eesti Füsioterapeutide Liidu arvutiergonoomia
brošüür. Koostaja Mai Müür. http://www.ut.ee/tervis/aergo/
Joonis A. 1. Ergonoomiline tööasend.
Säti kehaasend nii, et õlavarre-küünarvarre nurk,
kehatüve-reienurk ja reie-säärenurk oleksid ligikaudu 90-100
kraadi (mitte vähem!).
- Istmekalle reguleeritav.
- Seljatoetus paikneb nimmeosas , anatoomilises kõveruses, selg toetub vastu tooli seljatuge (kehatüve-reie vaheline nurk u 110 kraadi).
- Istmekõrgus on reguleeritav.
- Tooli serv on ümar.
- Tallad toetavad kindlalt maha või jalatoele.
- Reie ja lauaplaadi vahel on 10-15 cm ruumi.
- Küünarvars on paralleelne lauaga . Küünarvarred toetavad kas tooli käetugedele või lauaplaadile.
- Ranne on küünarvarre suhtes 0˚.
- Ekraani üleserv on suure kuvari korral enam-vähem kulmude kõrgusel, väikese kuvari korral pilgu horisontaalpinnast allpool. Vaatekaugus 50-70 cm.
- Pilk on suunatud ekraanile 15-20 kraadise nurga all, ekraani tasapinnaga risti. Dokumendihoidja paikneb ekraaniga samal kõrgusel.
- Kaela kalle 5-7 kraadi (mitte rohkem!!) keha vertikaalteljes.
Lisa
B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes
Järgnevalt on toodud
harjutused, mida võiks teha vähendamaks pingeid lihastes. Sulgudes
on näidatud miinimum ja maksimum korrad harjutuste sooritamiseks.
Kõiki neid harjutusi tuleks teha püsti seistes (silmadele mõeldud
harjutusi võib teha ka istudes).
Õlgade väsimuse korral:
Kaelale
ja peale:
Kätele
ja randmetele:
Harjutused silmadele: soovitav teha silmade harjutusi ka
kinnisilmi – märjutate lisaks silmalihaste lõdvestamisele
silmalimaskestasid.
1. Silmad peavad jääma 5-7,5 cm alla poole monitori ülemisest
äärest. Prillide kandjatel võib monitor olla ka madalamal. Ekraani
kaugus selline, et kui käed välja sirutada, siis peaksid sõrmed ulatuma ekraanini.
2. Dokumendihoidja ekraani kõrgusel.
3. Tooli seljatugi peab toetama alumist seljaosa . Tooli kõrgust peab
saama reguleerida.
4. Allpool küünarnukki käsi paralleelselt põrandaga.
5. Randmed otse. Randmetugede kasutamine oleks väga hea.
6. Põlvede ja lauaplaadi vahele peab jääma vaba ruumi.
7. Jalad toetugu põrandale.
Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks
töökeskkonnas
Nr
Abinõud, meetmed
Esinemiskoht
Täitmise
aeg
Vastutaja nimi ja allkiri
1.
Märgistada tulekustutite paiknemiskohad. Viia läbi tuleohutusalased koolitused kõigile töötajatele, teha praktilist evakueerimisalast väljaõpet.
Ettevõte
12.10.2009
2.
Märgistada esmaabivahendite asukoht.
Ettevõte
12.10.2009
3.
Klientidega töötavatele töötajatele soovitav gripi vastane vaktsineerimine
Ettevõtte
30.11.2009
4.
Klienditeenindajate puhkepauside pidamine müravabas ruumis. Automaatide hooldus läbi viia vastavalt kasutusjuhenditele, vähendada müraautomaadist tuleva heli valjusust.
Ettevõtte
Pidevalt
5.
Püstiasendis tehtava töö korral peab ajutise istumise jaoks olema kõrge iste või seisutugi.
Ettevõte
1.11.2009
6.
Tagada kontoris puhkepauside tegemine vastavalt nõuetele (10% kuvariga töötamise ajast), igas tunnis lahkuda vähemalt 5-7-ks minutiks arvutitöökohalt. Puhkepause soovitavalt kasutada mittevisuaalse töö tegemiseks.
Ettevõte
Pidevalt
7.
Pakkuda vajadusel ohvrile psühholoogilist tuge (näiteks juhendamine, nõustamine jne). Vajadusel arutada, kas on vaja lisameetmeid.
Ettevõtte
Vajadusel
8
Viia läbi töötajate juhendamine ergonoomia alaselt, õpetada raamatupidajat kasutama tooliseljatuge. Muretseda raamatupidajale ergonoomiline töötool seljatoekumerusega või paigaldada töötooli seljatoele seljatoepadi.
30.11.2009
9
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 27 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
696 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mattina Mummimaa
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid