OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS (0)

Remo Jõeorg Riskianalüüs
2014
OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS
Riskianalüüsi valmimisel osalesid:
Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg.
Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 3
ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 4
METOODIKA 5
Ohutegurid töökeskkonnas 8
2.MEHHAANILISED OHUD 12
3.BIOLOOGILISED OHUD 15
4.KEEMILISED OHUD 16
5.FÜSIOLOOGILISED OHUTEGUR 17
6.PSÜHHOLOOGILISED OHUD 20

SISSEJUHATUS

Alljärgneva riskianalüüsi eesmärgiks oli:

• selgitada välja töökeskkonna ohutegurid;
  
• hinnata ohutegurite mõju töötajate tervisele, teha soovitusi töökeskkonna parandamiseks ning töökeskkonna ohutegurite mõõtmiseks.
  

Käesolev riskianalüüs koostati Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses sätestatud nõuete alusel ja seadusest tulenevate määruste nõuete alusel ja riski hindamisel kasutati Briti Standardit 8800 maatriksit. Antud riskianalüüsi tulemused on abiks asutuse tööohutuse ja töötervishoiu tegevuskava koostamisel ning aluseks jätkuvale töökeskkonna arendusprotsessile.
Ettevõtte nimi: OÜ Rivervalley
Asukoht: Kastani 36-4, Haapsalu, 90508
Kontakt tel: +37253461322
Veebilehekülje aadress: www.myygikool.ee
Töötajaid kokku: 1
Tegevusvaldkonna kirjeldus:
Konsulteeritakse uusi ja olemasolevaid kasutajaid ning aidatakse maksimaalselt ära kasutada majandustarkvara võimalusi. Pakutakse tarkvara ostueelset analüüsi ning igapäevast kasutajatuge. Toetatud keeled: eesti, inglise, vene ja soome. Konsultatsioonid kliendi (eraklient, äriklient) juures kohapeal või online teel üle Interneti. Lisaks pakutakse projektijuhtimisteenust ja koolitust tegevusvaldkonna raames.
Ettevõttes töötavad inimesed võlaõiguslike lepingute alusel.

ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS

Ettevõte asub büroohoone IV korrusel. Hoonesiseseks liikumiseks on võimalik kasutada treppi ja lifti. Kontoriruumi suurus on 16 m2. Töötajal on kontoris piisavalt liikumisruumi tööülesannete täitmiseks. Liikumisruumi piisavus võib varieeruda vastavalt kliendi (eraklient, äriklient) tööruumidele. Kontoris on töötajal võimalik saavutada sobiv ergonoomiline tööasend. Kontoriruumis asub suur aken, mis tagab loomuliku valguse olemasolu. Büroohoone ja kontoriruumi uksed, aknad, seinad, laed, põrandad, liikumisteed ja väravad on ohutud ja tööohutusalastele nõuetele vastavad. Liikumisteed on tasased ja ilma takistusteta. Kontoriruumi põrand on kaetud vaibaga. Tööruumis on sissepuhkeventilatsioon, väljatõmme puudub. Tööruume köetakse talvisel ajal radiaatoritega. Töötajal on võimalik käia büroohoone ühistualetis, töötajal on võimalik kasutada sooja ja külma vett. Kontoris on võimalik keeta vett.
Tööaeg on üldjuhul 8.00-17.00. Tööaeg võib varieeruda vastavalt klientide soovidele ja tellimustele. Tööaeg kontoris on umbes 1 tund tööpäevast. Töö on seotud peamiselt kliendi juures tööülesannete täitmisega. Töö on seatud peamiselt kuvariga ja kliendisuhtlusega.
Ametikohtadena on esindatud tegevjuht , raamatupidaja ja turundusspetsialist . Kõik tööd on seotud suuremas osas kuvariga. Üle 50% tööajast töötab kuvariga tegevjuht, kes teostab reaalselt ise töid klientide juures. Klientide juures olevad ohutegurid võivad väga oluliselt varieeruda ning need ei ole kunagi üheselt ettenähtavad. Tegevjuht viibib tööülesannete täitmisel kliendi poolt loodud töökeskkonnas, mis ei pruugi tervise säilitamise eesmärgil sobida teenusepakkujale (tegevjuhile) näiteks halb valgustatus, kõrge müratase, valed tööpinnakõrgused, vähe liikumisruumi, haigestunud inimesed jms. Teenusepakkuja saab vaid enne objektile minekut uurida kliendilt , millised tingimused tööde teostamise kohas on ning vajadusel tööd edasi lükata või tööst loobuda .
Kontorihoones vastutab tuleohutuse eest hoone valdaja.
Ettevõttes kasutatavad töövahendid: kuvar , arvuti, sõiduauto.

METOODIKA

Riskianalüüsis käsitletakse õigusaktides kehtestatud ohutegureid.
Riskianalüüsi käigus on:

• teostatud töökeskkonna vaatlused;
  
• töökeskkonna pildistamine ;
  
• töötajatega viidud läbi vestlusi.
  

Mõisted:
Riskianalüüs - protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust.
Ohutegur – vigastuse või tervisekahjustuse võimalik põhjustaja nt füüsikalised ohutegurid
Oht - põhjus või olukord, mis võib tekitada kahju vigastuse või põduruse, omandikahjustuse, töökeskkonna halvenemise või nende kombinatsioonina
Risk - määratletud ohtliku sündmuse toimumise tõenäosuse ja tagajärje (tagajärgede) kombinatsioon
Sisekontroll - on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele.
Tegevuskava - töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine , kus on välja toodud avastatud puudus, puuduse likvideerimise tähtaeg ja puuduse likvideerimise eest vastutaja.
Riskianalüüsi 5 sammu:
I samm: Selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohutegurid
II samm: Selgitatakse välja, kes on ohustatud ja kuidas
III samm: Hinnatakse riski suurust ja otsustatakse, kas olemasolevad ettevaatusabinõud on piisavad või peaks neid täiendama
IV samm: Pannakse kirja oma tegevus
V samm: Analüüsitakse hindamise tulemusi ja tehke vajalikud korrektiivid
Riskianalüüsi käigus vesteldi töötajatega, vaadeldi ja pildistati töökeskkonda. Tegevuste eesmärgiks oli personaalne lähenemine töötajatele ning selle käigus ohutegurite väljaselgitamine töökeskkonnas.
Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse Briti Sstandard 8800 viie astme riskihindamise maatriksit.
Riski suurus (tase) = tõenäosus ja tagajärg kombinatsioon
→
TÕENÄOSUS
TAGAJÄRG
Väheohtlik
Ohtlik
Eriti ohtlik
Väga ebatõenäoline
Vähene risk I
Vastuvõetav risk II
Keskmine risk III
Võimalik
Vastuvõetav risk II
Keskmine risk III
Suur risk IV
Tõenäoline
Keskmine risk III
Suur risk IV
Talumatu risk V

• Väga ebatõenäoline: ei tohiks ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul kordagi.
  

• Mõõdukalt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged haavad, silmaärritus, peavalu jms).
  

• Tõenäoline: võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul ainult paar korda.
  

• Keskmiselt kahjulik: õnnetused ja haigused, mis põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud , teise astme põletushaavad piiratud osal kehapinnast, nahaallergia jms).
  

• Väga tõenäoline: võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul korduvalt.
  

• Väga kahjulik: õnnetused ja haigused, mis põhjustavad raskeid ja püsivaid kahjustusi ja/või surma (näiteks amputatsioon , puuet põhjustavad rasked luumurrud, teise ja kolmanda astme põletushaavad suurel osal kehapinnast jms).
  

Abinõusid kavandatakse järgmise tabeli abil:
Riski suurus (tase)
Vajalikud ettevaatusabinõud
Risk on talumatu ja kõrge
Riski vähendamine on koheselt vajalik. Ettevaatusabinõusid tuleb rakendada kiiresti. Ohtlikku tööd ei tohi jätkata enne, kui on vähendatud riski suurust. Ohtlikku tööd võib jätkata, kuid kõik ohustatud isikud peavad teadma riski suurust ning ohtlik töö tuleb võimalikult kiiresti lõpuni viia.
Juhul kui riski kõrvaldamine on vältimatu. Ettevaatusabinõud tuleb koheselt rakendada. Ohtlikku tööd ei tohi alustada. Ohtlik töö tuleb koheselt peatada riski kõrvaldamiseni.
Risk on keskmine
Tuleb rakendada ettevaatusabinõusid. Rakendamiseks võib kavandada sobiva aja. Ettevaatusabinõude tasuvust tuleb väga täpselt kavandada. Kui riskiga kaasnevad eriti rasked tagajärjed (nt raske tööõnnetus või tulekahju), tuleb ohuolukorra tekkimise tõenäosust täpsemalt kindlaks teha.
Risk on vastuvõetav ja vähene
Vaja tagada, et risk püsiks madal ka edaspidi. Abinõusid ei tule tingimata rakendada. Leida paremaid lahendusi, mis ei tekitaks lisakulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks.

Ohutegurid töökeskkonnas

Riskianalüüsi käigus hinnatakse ohutegureid, mis tulenevad Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest ning seadusest tulenevatest määrustest, mis kohalduvad antud ettevõttele.
Ohutegurite jaotamise alused (alus Töötervishoiu ja tööohutuse seadus):
Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ( ultraviolettkiirgus , laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Keemilised ohutegurid: Kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara.
Bioloogilised ohutegurid: Mikroorganismid ( bakterid , viirused , seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Füsioloogilised ohutegurid: Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Psühholoogilised ohutegurid: Monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.
RISKIANALÜÜS
Kõik ohutegurid on seotud ka objektidega, kus ohutegurite iseloom ei ole täpselt ette teada. Peamiste objektidena on esindatud tootmishoonete kontorid, eramajad, büroohooned. Töötajal on enne objektile minekut võimalik uurida kliendilt, millised on nende töökeskkonnatingimused teenusepakkujale. Juhul kui teenusepakkuja leiab, et pakutavad töötingimused ei vasta nõudmistele ning teenusepakkuja tervis võib saada kahjustada, võib teenusepakkuja kliendist loobuda või paluda võimaldada teenusepakkujale tervisthoidvaid töötingimusi.

FÜÜSIKALISED OHUTEGURID:
Ohuteguri iseloomustus (ohutegur, kestvus, tase)
Esinemiskoht , ohustatud isikud
Mõju tervisele
Tervisekahjustuse vältimise meetmed
Riskitase

Müra (sh taustmüra)
Kontoris on vaikne ning töötaja saab töösse süveneda.
Müratase võib olla kõrge klientide juures, kõige enam serveriruumides.
Kontor , tegevjuht
Objektil viibimine
Tööefektiivsuse langus, mürastress, väsimuse ja ärevuse, stressi tekkimine läbi kesknärvisüsteemi mõjutuse.
Kanda alati endaga kaasas kõrvatroppe, et vajadusel neid kasutada. Vajaduse tingib häirivalt kõrge müratase ja vajadus süveneda töösse.
II

Valgustus
Töölaud asub akna all, mis tagab loomuliku valgustatuse lisaks kunstlikule valgusele .
Kasutusel on valgustid Ra indeksiga 830. Märgistus viitab kollasele valgusele.
Valgustid ei asu tööpinna kohal. Valgustite vale asukoht põhjustab heledusjaotuse ebaühtlust tööpinnal ( valgusti peaks asetsema tööpinna kohal).
Töökohas ei ole pindu, mis häirivaid peegeldusi tekitab.
Liigvalguse/päikese korral on akendele võimalik ette panna ribikardinad.
Autoaga sõitmisel võib valgusräigust ja pimestamist tekitada tugev valgust ja päike.
Kontor, tegevjuht
Objektil viibimine
Ebapiisava valgustuse mõju tervisele: Halb ja ebaühtlane valgustus vähendab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket. Silmalihaste väsimine ja ülekoormus.
Lisaks võib ebapiisav valgustus ja suured peegeldused ja valgusräigus ka õnnetuste põhjustaja olla (ei nähta ohtusid liikumisteedel)
Võimalusel vahetada tööruumi luminofoortorud välja parema spektriga (al 840/4000K) torude vastu.
Mitte töötada pimedas ja vältida suuri heleduskontraste tööpinnal.
Lähtuda alati printsiibist, et üldvalgusti peab tagama tööpinna piisava valgustatuse (500 lx) ning kui antud valgusele soovitakse lisa, siis kasutada laualampi. Ainult laualambi kasutamine ei ole soovitatav, kuna see tekitab suured heledusjaotuse kontrastid tööpinnale.
Kanda päikselisel päeval autoga sõites alati päikeseprille.
I

Mikrolained , elektromagnetiline kiirgus, optiline kiirgus st ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus
Peamised kiirgusväljas pärinevad kuvarist, soojuskiirgust arvutist, elektromagnetlained kaablitest ja teistest elektriseadmetest.
Mobiiltelefonid kiirgavad raadiosageduslikke laineid.
Võimalikud väljad ka objektidel.
Kontoriruumi põrand on kaetud sünteetilise vaibaga, mis võib tekitada staatilist elektrit.
Kontor, tegevjuht
Peavalu, mõju närvisüsteemile
Keharakkude mõjutamine, mõju silmanägemisele ja nahale, soojuslik toime.
Lähtuda printsiibist, et elektrilised seadmed võiksid endast asetseda 1,5-2 m kaugusel ning kuvar näost enda käe pikkuse vahemaa kaugus.
I

Sisekliima
Õhutemperatuur on kontoris töötaja sõnul komfortne ja vajadusel reguleeritav.
Olenevalt objektist võib töökoha temperatuur varieeruda.
Kontor, tegevjuht
Objektid
Õhutemperatuurist tulenevad tervisehäired ( sh külmetumisoht)
Võtta objektile vajadusel kaasa soojad riided, mida saab jaheduse korral kasutada.
I
Õhu liikumise kiirus/tõmbetuul. Õhuniiskus.
Kontoris on kasutusel konditsioneer , mis on paigutatud kohta, kus see ei puhu töötajale peale.
Objektidel on serveriruumis sageli konditsioneer, mis puhub ka töötajale peale.
Õhuniiskus
Kontor, tegevjuht
Objektid
Külmetumise oht. Selja ja kaelavalude teke, kui töötaja on higine ning tuul puhub peale kui väliuks on lahti. Limaskestade kuivuse teke.
Võtta objektile vajadusel kaasa soojad riided, mida saab tuuletõmbuse ja liigse õhuliikumiskiiruse korral kasutada.
I
Õhuvahetus ja värske õhk:
Tööruumis on sissepuhkeventilatsioon. Värske õhk tuleb tööruumist läbi akna.
Olenevalt objektist varieerub värske õhu olemasolu.
Kontor, tegevjuht
Objektid
Vähese õhuvahetuse korral väsimus, tööefektiivsuse langus, peavalu
Tuulutada vajadusel tööruume ning viibida värskes õhus, teha puhkepause.
I

Elekter
Hoone elektrisüsteemide, käidu korralduse ja tehnilise ülevaatuse eest vastutab hoone valdaja. Probleemide avastamisel elektriga, pistikutega teavitatakse kohe hoone valdajat, kes lahendab probleemi.

Tuleoht
Tuleoht võib olla seotud vaid objektil viibimisega.
Riskianalüüsi teostamise ajal oli probleem akna juures asuva pistikuga, mis sähvib. Sellele osteti maandus.

MEHHAANILISED OHUD

Ohuteguri iseloomustus (ohutegur, kestvus, tase)
Esinemiskoht, ohustatud isikud
Mõju tervisele
Vältimise meetmed
Riskitase

Komistamine, kukkumine, libisemine , takerdumine kaablitesse
Kontorihoone liikumisteed on liikumiseks ohutud – ilma aukudeta ja ohtlike takistusteta. Objektidel võib esineda kukkumise, komistamise ja libisemise ohtu.
Talvisel ajal on kontorihoone ja objektide territooriumil oht libeduse tõttu libiseda ja kukkuda.
Kontor, tegevjuht
Objektid
Erinevad kehavigastused ( luumurd , muljumine, põrutused, nahavigastused jms)
Olla liikudes alati ettevaatlik ja mitte tormata.
Juhtida majahaldaja tähelepanu avastatud puudustele.
II

Ohtlikud pinnad, servad sh sisselõike oht
Paberiservad, käärid
Võimalikud ohud objektidel
Kontor, tegevjuht
Objektid
Verejooks , haavad. Muud erinevad kehavigastused
Olla ettevaatlik ja mitte kiirustada liikudes ja töövahendeid käsitledes.
I
Kurjad koerad ja muud lemmikloomad
Objekt
Enne kliendi territooriumile sisenemist paluda kliendil koerad ja muud lemmikloomad kinni panna.
II

Varingu või kukkuva eseme alla jäämine
Kontoris puudub antud oht, oht võib tekkida vaid üleladustatud riiulitega ja valede ladustamismeetodite kasutamisega.
Kõrgele (nt riiulitele) ladustatud kaubad ja töövahendid objektidel
Objektid
Lömastus, põrutus, luumurd jm kehavigastused
Jälgida, kus liikuda ja mille all istuda ning töid teostada.
I

Liiklusoht
Ohu vältimise ja vähendamise meetmed: enne sõitma hakkamist veenduda, et:

sõiduk on tehniliselt sõidukorras;

olemas on ohukolmnurk;

olemas on üks tulekustuti kustutusaine massiga 1 kg;

olemas on kaks kasutamiskõlblikku, ratta läbimõõdule vastavat tõkiskinga;

sõidukis on olemas nõutud esmaabivahendid;

sõitjate turvavööd on kinnitatud.
Liiklusõnnetus. Töötaja peab vastavalt tööülesannetele ja vajadusele kasutama tööülesannete täitmiseks sõidukit ja seega viibima linna- ja maanteeliikluses.
Kõik töötajad
Erinevad kehavigastused, surm
Liikluses olles sõida tähelepanelikult, teeoludele vastavalt ja ära ületa kiirust. Alkoholijoobes liiklusvahendi juhtimine on keelatud. Väsimuse korral puhata ja mitte sõita väsinuna. Korralda oma töö nii, et väldid kiirustamist. Järgida Liiklusseadust ja Liikluseeskirja. Mitte laskuda kaassõitjaga vestlusesse, et vältida tähelepanu vähenemist liikluse suhtes.
II

BIOLOOGILISED OHUD

0huteguri iseloomustus
(ohutegur, kestvus, tase)
Esinemiskoht, ohustatud isikud
Mõju tervisele
Vältimise meetmed
Riski-tase

Viirused, kontakt loomadega , putukatega
Haigelt kolleegilt/kliendilt viirusnakkuse saamine. Objektil kokkupuude lemmikloomadega.
Kokkupuude verega (vere teel levivad viirusnakkused näiteks HI- viirus , B- hepatiit )
Määrdunud klaviatuurid , arvutihiired.
Töötaja viibib ka välisriikides töölähetustel, kus võib olla kokkupuude erinevate haigustekitajatega.
Tegevjuht
Viirusnakkus
Toituda tervislikult ning alati pesta käed peale töötamist ja enne söömist.
Juhul kui klient on haige muuta võimalusel kliendiga kohtumise aega, et vältida enda nakatumist.
Vältida kokkupuudet kolleegide /klientide kehavedelikega.
Desinfitseerida käsi.
Viibides endeemilistes piirkondades, kaaluda vaktsiini olemasolul vaktsineerimist antud piirkonnas levivate ohtlike haiguste suhtes.
II

Bakterid, endoparasiidid ja hallitusseened
Põrandatel ning erinevatel tööpindadel olevad võimalikud bakterid, endoparasiidid.
Tuberkuloos , suheldes klientide ja kolleegidega. Tuberkuloosi- tekitajad levivad õhu kaudu.
Määrdunud klaviatuurid ja arvutihiired
Töötaja viibib ka välisriikides töölähetustel, kus võib olla kokkupuude erinevate haigustekitajatega.
Tegevjuht
Bakteritest, hallitusseentest ja endoparasiitidest põhjustatud tervisehäired.
Toituda tervislikult ning alati pesta käed peale töötamist ja enne söömist.
Tuberkuloosi levikut aitab vähendada tõhus ventilatsioon . Ka akende avamise ja tuulutamisega saab oluliselt vähendada võimalikku nakatumist. Kõik inimesed peavad teadma, et aevastamise ja köhimiseajal tuleb suu ja nina
katta käe ja taskurätikuga.
See vähendab oluliselt haigustekitajate levikut.
Desinfitseerida käsi.
Viibides endeemilistes piirkondades, kaaluda vaktsiini olemasolul vaktsineerimist antud piirkonnas levivate ohtlike haiguste suhtes.
I

KEEMILISED OHUD

Kasutatavad kemikaalid: ettevõttes ei kasutata muid kemikaale peale puhastuskeemia .
Ohutegur
Ohuteguri iseloomustus
(ohutegur, kestvus, tase)
Esinemiskoht, ohustatud isikud
Mõju tervisele
Vältimise meetmed
Riskitase
Keemilised ained
Osoon , tahm, värvaine komponente ja paberitolm, koopiamasinatest
Kuvariga töötavad töötajad
Peavalu, keskendumisraskused
Võimalusel hoida printerid -skännerid-koopiamasinad töötamiskohast 1,5-2 m kaugusel.
I
Tubakasuits
Objektid
Vajadusel paluda kliendil mitte suitsetada ning põhjendada seda.
I

FÜSIOLOOGILISED OHUTEGUR

Tööaeg kuvariga ja silmade pinge: tegevjuht töötab kuvariga üle 51% tööajast, keskmiselt 5 tundi päevas ning vajadusel pikemaajaliselt. Vajalik on tervisekontrolli läbiviimine silmanägemise ja luu- lihaskonna suhtes.
Viibides kliendi juures ei pruugi töötajale olla tagatud ergonoomilist tööasendit. Soovitatav on mitteergonoomilise tööasendi puhul teha tihedamini (rohkem kui üks kord 60 minuti jooksul) puhkepause.
Pausid : Puhkepause tehakse vastavalt võimalustele. Puhkepause on soovituslik teha vähemalt 10% kuvariga töötamise tööajast.
Ohuteguri iseloomustus
(ohutegur, kestvus, tase)
Esinemiskoht, ohustatud isikud
Mõju tervisele
Vältimise meetmed
Riskitase

Raskuste käsitsi teisaldamine (raskuste tõstmine, kandmine, tõmbamine, lükkamine)
Vajadusel arvuti teisaldamine, sülearvuti teisaldamine, kaustade teisaldamine
Tegevjuht
Mõju kätele, õlgadele, seljale . Ülekoormuse teke liiga suurte ja tihedasti raskuste käsitsi teisaldamisel.
Kasutada raskuste käsitsi teisaldamisel õigeid raskuste käsitsi teisaldamise tehnikaid. Mitte hinnata oma jõudu üle.
I

Tööliigutused sh samalaadsed korduvliigutused, sundliigutused
Tööliigutused on seotud kuvaritööga – arvutihiire kasutamine, trükkimine.
Tegevjuht
Ülekoormuse/kahjustuse teke kehaosas, millele langeb suur töökoormus.
Pidada 60 minuti jooksul puhkepausi vähemalt 5 minutit ning teha taastavaid harjutusi randmetele ja sõrmedele.
Vabal ajal on soovituslik tegeleda tervisespordiga.
II

Tööasend sh sundasend, staatiline asend
Töö on suures osas seotud istuva tööasendiga (töö kuvariga ja sõiduki juhtimine).
Tegevjuht
Koormus kätele, jalgadele ja seljale.
Vaevused kaela, kukla, silma, õlavöötme piirkonna- ja lihastele.
Pidada 60 minuti jooksul puhkepausi vähemalt 5 minutit ning teha taastavaid harjutusi randmetele ja sõrmedele.
Tagada istumiseks ergonoomiline istumisasend.
Vabal ajal on soovituslik tegeleda tervisespordiga.
II

Märgid kuvariekraanil, ekraani kõrguse ja kaldenurga reguleerimine, värelus, kontrast
Kontoris on kasutusel sülearvuti. Sülearvutiga töötamisel ei kasutata arvuti alust, mis võimaldaks tuua kuvariekraani ergonoomiliselt õigele kõrgusele. Ekraani kaldenurk on reguleeritav. Märgid kuvariekraanil püsivad ja kontrastsed ning värelus puudub.
Tegevjuht
Silmapinge
Õlavöötme lihaste pinged , peavalud
Soovitatav on tagada ergonoomiline tööasend:
III

Liikumisruum jalgadele ja tööpinna kõrguse sobivus
Kontorilaud on kõrgusega, mis tagab jalgadele piisava liikumisruumi ning töötaja saab istuda ergonoomilises tööasendis.
Tegevjuht
Luu- ja lihaskonna kahjustamine , eeskätt selja- ja kaelapinge ning jalgade koormamine .
Jälgida, et töölaua all ei oleks esemeid, mis sinna ei kuulu ning, mis takistavad jalgadel vaba liikumist ning vähendavad põlveruumi.
I

Klaviatuur ja arvutihiir, ruum tööpinnal
Kasutatakse sülearvutit ning eraldi arvutihiirt, mis asuvad samal tasapinnal . Töölaual on piisavalt ruumi, et tagada käte täielik toetumine töölaua pinnale.
Tegevjuht
Randmete probleemid (karpaalkanalisündroom), kätevaevused
Jälgida alati, et klaviatuur ja arvutihiir asuksid samal tasapinnal ning, et käed toetuksid täielikult laua pinnale ning välditud oleks käsivarre surumine lauaääre vastu.
II

Tooli püsivus, liikuvus ja mugavat kehaasendit tagav , tooli seljatoe kõrgus
Töötool on reguleeritav aga ei toeta selga.
Tegevjuht
Seljavalud
Pidada puhkepause ja teha taastavaid harjutusi 60 minuti jooksul vähemalt 5 minutit.
Soovituslik võtta kasutusele seljapadi või leida muu lahendus selja lordoosi toetamiseks..
III

PSÜHHOLOOGILISED OHUD

Ohuteguri iseloomustus
(ohutegur, kestvus, tase)
Esinemiskoht, ohustatud isikud
Mõju tervisele (Ohuteguri rakendumise korral)
Vältimise meetmed
Riskitase

Monotoonne töö, töötamine üksinda
Töö on ühetaoline aga töökeskkond selle ümber alati muutuv.
Töötamine üksinda terve tööpäeva vältel.
Töötaja töötab ettevõttes üksinda.
Tegevjuht
Vaimne pinge, väsimus, tüdimus
Rakendada ajajuhtimise printsiipe ja mitte koormata ennast üle.
Pingeleevendusoskuste omandamine ja rakendamine.
II

Ajapuudus ja kiirustamine
Tööaeg on liikuv klientide soovide tõttu. Suure hulga klientide korral on töökoormus suur ning see tingib kiirustamise vajaduse ja ajapuuduse.
Tegevjuht
Stressi, väsimust ja ülepinget tekitav
Teostada tööülesandeid rahulikult ning järgida eduka ajajuhtimise reegleid. Vajadusel läbida vajalikke koolitusi.
II

Organisatsioonikultuur ja töökorraldus
Ettevõttes töötab üks inimene. Töökorraldust saab töötaja ise reguleerida ning ise otsuseid vastu võtta. Ise otsuste vastu võtmine ja üksiolek on kindlasti mõneti stressi tekitaja.
Tervisekahjustuse ennetamine: konsulteerida oma valdkonna spetsialistidega, et jagada ning saada soovitusi ettevõtte paremaks toimimiseks.

Vähene võimalus ise korraldada oma tööülesannete tegemise järjekorda
Töötamise järjekorda on võimalik muuta, kuigi suures osas dikteerivad kliendid tööülesannete järjekorda.

Töösuhted
Ettevõttes töötab üks inimene.

Tähelepanu pingelisus
Töö on seotud suure tähelepanupingelisusega.

Töö/ suhtlemine klientidega
Suhtlemine paljude erinevate inimestega. Psühholoogilist mõju avaldavad kliendi pahed ( suitsetamine teenusepakkuja lähedal), lemmikloomad (ründeoht).
Kliendid on tihtipeale närvilised ja häiritud, kuna teenusepakkuja kustutakse alati siis kui on tekkinud probleem Närvilisus mõjub ka teenusepakkujale. Teenusepakkujale on psühholoogiliselt väsitav ja koormav klienti rahustada, selgitada probleemi olemust.
Tervisekahjustuse ennetamine: Pingeleevendusoskuste omandamine ja rakendamine. Omandada oskus rahulikuks jääda. Soovitav läbida raske kliendiga suhtlemise koolitusi.
Soovitused:

Luua kontorisse korrektne kuvaritöökoht

Palgata ettevõttesse lisatööjõudu

Läbida raske kliendiga suhtlemise koolitusi
Riskianalüüsi koostamisel kasutati järgmisi õigusakte:
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja sellega seotud määrused
Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord
Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded tehislikust optilisest kiirgusest mõjutatud töökeskkonnas, tehisliku optilise kiirguse piirnormid ja kiirguse mõõtmise kord
Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas
Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord
Töötajate tervisekontrolli kord
Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas
Valgus. Valgustus. Töökohavalgustus (EVS-EN 1264-1:2003).
Eesti standard EVS-EN 15251:2007 „Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“
Page 24 of 24