Riskianalüüs (5)

Lääne-Viru Rakenduskõrgkool - Haldus - Töökeskkond

3 KEHV

AS Eesti Statoil
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS
Koostas: Hanna Tulus Õpperühm: K11
ÜLDANDMED

Riskianalüüsi teostamise koht: AS Eesti Statoil Väljavahi teenindusjaam

Riskianalüüsi teostamise aeg: 20.10.2011

Riskianalüüsi teostaja : AS Eesti Statoil teenindusjaama juhataja
RISKIANALÜÜSI METOODIKA
Riskianalüüs on teostatud kõikide töötajate, võttes arvesse ka töökohtade ja töövahendite kasutamisega ning töökorraldusega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Tööterviskoiu ja tööohtuse seaduse nõuded ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri riskihindamisjuhend . Töötajate kaasamiseks vesteldi nendega riskianalüüsi teostamise käigus.
Riski suuruse hindamiseks kasutatiriskimaatriksit (Tabel 2.) Võttes arvesse ohutegurist tuleneva võimaliku kahju tekkimise tõenäosust ja tagajärgede raskusastet, on riskitasemete I....V alusel hinnatud terviuseriski järgmiselt:
Riskitase I...II: Madal risk (1) – kui risk on madal ja hinnatud lubavaks, on vaja tagada, et see nii ka püsiks.
Riskitase III: Keskmine risk (2) – kui risk on keskmine ja hinnatud lubavaks, on soovitav kavandada tegevusi riskitaseme alandamiseks.
Riskitase IV...V: Kõrge risk (3) – kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks.
Riski lubatavust otsustatakse üldiselt printsiibil:

Kõrge risk (3) ei ole lubatav
Madal (1) ja keskmine risk (2) on lubatav.

Raskuste käsitsi teisaldamise terviseriski hinnati lisaks vastavalt sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusele nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ .
Ametialaselt on teenindusjaamas esindatud teenindusjaama juhataja, teenindusjaama juhataja asetäitja (edaspidi nimetatud juhataja asetäitja) ja müüja-klienditeenindajad. Terviseriskide erinevused lähtuvalt töötaja tööülesannetest, töötamiskohast ja isikuomadustest on esitatud iga vastavat erinevust omava ohuteguri juures. Kui ei ole täpsustatud töötajaid, siis on ohutegur terviseriskiks kõigile töötajatele või ei ole see täpselt määratletav, sest riskitase sõltub täätaja teadlikust käitumisest ja ohutusnõuete täitmisest ning individuaalsest eripärast. Riskitaseme mitme esinemisvõimaluse korral on arvesse võetud maksimaalne võimalus. Eririskiga töötajatest on olemas naistöötajad.
TÖÖKESKKONNA LÜHIKIRJELDUS
AS Eesti Statoil Väljavahi teenindusjaam tegeleb kütuste, autotarvikute ja autokemikaalide ning hädavajalike varuosade müügiga, lisateenusena ka esmatarbekaupade ja teenuste müügiga. Võimalus on osta sooja toitu. Näpi teenindusjaamas töötab hetkel 9 töötajat, neist mehi on 1.
Tööruumid asuvad ühekorruselises hoones. Müügisaali on kujundatud kaks töökohta. Kontoriruumis on üks kuvaritöökoht. Kasutusel on reguleerimisvõimaluste ja käetugedega töötoolid. Müügisaalis toolid puuduvad.
Sisustatud on väike puhkeruum ja riietusruum, mis on ühine nii meestele kui naistele. Kõikides tööruumides on loomulik valgus olemas, va laod , ent nendes ei töötata pidevalt. Väljas töötamiseks on olemas jope , fliisist pusa , kindad, väljas töötamiseks lisaks kummikud .
Kõik töötajad kannavad ühtset riietust , mille pesemine toimub kohapeal pesumasinaga. Koristustöid teostavad klenditeenindajad.
Juhataja ja asetäitja tööaeg on E...R 8.00...17.00. Müüja-klienditeenindajatel vastavalt graafikule kuni 12 tunniste vahetustega. Üldiselt on tööl üks müüja-klienditeenindaja.
RISKIANALÜÜSI TULEMUSED
Tabel 1. Töökeskkonna ohutegurid , terviseriski hinnang ja soovitused
Jrk.
Nr.
Ohutegur
Tingimuste kirjeldus (hinnang olukorrale, kasutuse olevad abinõud), esinemiskoht
Riskitase
Hinnang riskile
Soovitused ja ettepanekud kavandatavateks tegevusteks
1.
2.
3.
4.
5.

Füüsikalised ohutegurid
Füüsikalised nähtused
1.1
Õhu temperatuur
Alalistes tööruumides mõõdetud 20C, mis vastab optimaalsele tasemele . Töötajate hinnangul on tööruumide temperatuur enamasti sobiv ja mugav.
I
Madal (1)
Kontoriruumi ja müügisaali on paigaldatud konditsioneerid, mis tagavad palavate ilmadega sobiva temperatuuri. Nendest tulevad õhuvoolud ei häiri töötajaid.
I
Madal (1)
1.2
Õhu suhteline niiskus
Alalistes tööruumides mõõdetud 33 % ...46%. Müügisaalis on õhuniiskus mõnevõrra madalam optimaalsest tasemest. Kuiv õhk võib põhjustada naha- ja limaskestade kuivust ja ärritusnähtusid ning soodustab silmade väsimist.
II
Madal (1)
-Võimalusel ja vajadusel paigaldada ventilatsioonisüsteemi õhuniisutusseade või võtta kasutusele õhuniisutid
-Tarbida piisavas koguses vett
-Kasutada kunstpisaraid
1.3
Tuuletõmme õhuvahetus
Olemasolev ventilatsioonisüsteem tagab ruumides hea õhuvahetuse. Ventilatsioonisüsteemi ja konditsioneeri õhuvoolud ei häiri. Välisukse kohal on õhkkardin, mis vähendab jaheda õhu sissevoolu talvisel ajal.
I
Madal (1)
1.4
Töötamine välitingimustes
Klienditeenindajatel tuleb korras hoida teenindusjaama väliterritoorium, mistõttu tuleb viibida erinevates ilmastikuoludes, mis võivad põhjustada tervisehäireid. Olemas soe riietus, mütsid, kindad, kummikud. Tööd on väljas enamasti lühiajalised ja tööpäeva jooksul mitte üle paari tunni.
II...III
Madal (1)...
Keskmine (2)
-Kanda ilmastikule vastavat riietust, ka juhul kui vaölja minnakse vaid korraks
-Pikaajalisel töötamisel väljas pidada regulaarselt puhkepause soojades ruumides.
Tabel 1. Järg
1.
2.
3.
4.
5.
1.5
Tööpiirkonna valgustatus
Valgustihedus on ühtlane.
I madal (1)
Kassade valgustus võiks olla parem
III keskmine (2)
-Vahetada uute vastu olemasolevad luminofoorlambid või paigaldada luminofoorlampidega lisavalgusti leti kohale.
1.6
Üldvalgustus
Müügisaalis ja laos paiknevad valgustid ühtlaselt üle kogu ruumi tagades ruumi hea valgustuse. Valgustus on ühtlane
I
Madal (1)
Kontori valgustid tagavad hea valgustuse
I madal (1)
1.7
Loomulik valgustus
Paiksete töökohtadega ruumides ja ka puhkeruumis on olemas aknad, sisse tulev valgus ei häiri.
I
Madal (1)
Laoruumides loomulik valgus puudub. Ernamus tööülesandeid täidetakse ruumides, kus on olemas loomulik valgus.
I
Madal (1)
Tööõnnetustega seotud ohutegurid
1.8
Juhtmed, pistikud , elektriseadmed.
Võimalik oht, mis tuleneb elektrisüsteemist, on minimaalne. Nähtavaid ohte ei esine, kuid ootamatu ja juhuslik oht on alati olemas.
II
Madal (1)
-Regulaarselt kontrollida elektrijuhtmeid ja –seadmeid, avastatud puudused kõrvaldada.
1.9
Liikumisteed
Liikumisteed on siledad ja takistusteta. Kukkumisoht esineb väljas libedaga ja müügisaali põranda märjaks saamisel.
II
Madal(1)
-Talvisel ajal tagada välisterritooriumi regulaarne libedatõrje
-Tagada porimattide piisavalt sage vahetamine
1.10
Löök liikuvalt sõidukilt
Välisterritooriumil liikudes on oht saada löök liikuvalt sõidukilt. Mõistliku sõidukite ja jalakäijate ettevaatliku liikumise korral on see oht madalal tasemel.
II
Madal (1)
-Hinnata regulaarselt tankla territooriumi liikluskorralduse ohutust
-Olla ettevaatlik, mitte kiirustada
Tabel 1. Järg
1.
2.
3.
4.
5.
1.11
Seadmete kasutamine
Võib esineda väiksemaid vigastusi (kuumakahjustused grilli või kohvimasinate kasutamisel /hooldamisel, paberiga sisselõikamine, lõikehaavad nugade kasutamisel, jms).
II
Madal (1)
-Olla tähelepanelik, täita seadmete kasutus- ja ohutusjuhendite nõudeid
-Vajadusel kanda kuumakaitsekindaid
1.12
Tule- ja plahvatusoht
Kütuse mahalaadimisel autost maaalustesse mahutitesse teostatakse järgides ettenähtud ohutusnõudeid ja meetmeid. Ohutusnõuete järjekindla täitmise korral on tõenäosus madal.
II
Madal (1)
-Järgida ohutusnõudeid-
-Hinnata regulaarselt kasutusel olevate meetmete piisavust.
1.13
Liiklusõnnetusoht
Töötajad, kes sõidavad tööülesannete täitmiseks autoga , esineb ametisõitudel oht sattuda liiklusõnnetustesse. Ohu suurus sõltub auto kasutamise ajast, liiklustihedusest, vajadusest kiirustamisest, sõiduki seisukorrast, sõidustiilist, liikluseskirjade tõitmisest jms.
II
Madal (1)
-Planeeri sõidud piisava ajavaruga ja täida liikluseeskirju
- Telefoniga rääkimisel kasuta käedvabad funktsiooni
-Hoia auto korras ja sõitu minna puhanult
2. Keemilised ohutegurid
2.1
Kemikaalid , koristusvahendid
Kasutatavad puhastus- ja pesuained võivad tundlikumatel töötajatel põhjustada ärritusnähtusid. Kasutatakse kummikindaid. Olemasolevatel andmatel tervisekaubuseid seoses puhastusvahendite kasutamisega puuduvad.
II
Madal (1)
-Järgida kasutusjuhendites ja ohutuskaartides esitatud nõudeid
-Kasutada kätehooldusvahendeid
Võimalik kokkupuude autokütustega esineb nt tankurite puhastamisel, kütuseanumate kontrollimisel, kasutatakse kummikindaid. Esineb vähemal määral kütteaurusid ja –lõhna, mis hajuvad ümbritsevas keskkonnas kiiresti. Libeduse tõrjeks kasutatakse graniitliiva ja tänavasoola, seda tehalse kinnastega ja kokkupuude on minimaalne.
II
Madal (1)
Tabel 1. Järg
1.
2.
3.
4.
5.
3. Bioloogilised ohutegurid
3.1
Viirused, bakterid
Töökeskkonnas esineda võivad bioloogilised ohutegurid on juhuslikud nähtused, omavaheline ja klientidega suhtlemine soodustab levikut
II
Madal (1)
-Vajadusel vaktsineerida töötajad ( gripp )
-Jälgida hügieeninõuete täitmist
-Soodustada töötajate töövälist aktiivset tegevust ( ujumine , aeroobika , jõusaali treening , pallimängud, jms), võimalusel kompenseerida sellega seotud kulutused
4. Füsioloogilised ohutegurid ja ergonoomilisuse hinnang
Töökoht
4.1
Ruumi suurus, piisavus
Müügisaalis ja kassade juures on piisavalt ruumi, et teostada kõiki vajalikke tööprotsesse.
I
Madal (1)
Teenindusjaama juhataja ja asetäitja tööruum on kaunis väike, ent kõik vajalik on siiski ära paigutatud.
I
Madal (1)
4.2
Töötool
Teenindusjaama juhataja ja asetäitja toolidel saab reguleerida seljatoeasendit ja tooli kõrgust, olemas on käetoed.
I
Madal (1)
4.3
Töölaud, tööpinna piisavus
Juhataja töölaual on piisavalt ruumi, et kujundada sobivalt kuvaritöökoht ja paigutada vajalikud asjad.
I
Madal (1)
Kassade laudadel on ruumi piisavalt, et kujundada kuvaritöökohad sobivalt. Töölaua kõrgus on sobiv.
I
Madal (1)
Tabel 1. Järg
1.
2.
3.
4.
5.
Tööasend
4.4
Töö istudes ja liikudes
Teenindusjaama juhatajal ja asetäitjal on tööd nii istudes kui ringi liikudes. Puhkepause peetakse ja sisustatakse vastavalt töötaja harjumustele. Mõju suurus sõltub töötaja harjumustest ja teadlikkusest.
II
Madal (1)
-Teavitada töötajaid aktiivse tegevuse ja võimlemise vajadusest ning juurutada vastavad protseduurid
-Regulaarselt pidada puhlepause, mille ajal liikuda ja võimelda
-Soodustada töötajate töövälist aktiivset tegevust (jõusaali treening, aeroobika, ujumine jms), võimalusel kompenseerida sellega seotud kulutused
4.5
Töö seistes
Müüja-klienditeenindajatel töö seistes, istumisvõimalus müügisaalis puudub. Tööülesannete tõttu on siiski liikumist müügisaalis kaupa välja pannes ja koristades. Puhkepause peetakse vastavalt võimalustele ja töötaja harjumustele. Puhkeruumis on võimalik puhata jalgu istudes.
Kassade taga on põrandal kasutusel vaip .
III
Keskmine (2)
-Kaaluda sobivate pukkide või toolide kasutusele võtmist kassades, et võimaldada klienditeenindajatel vahepeal jalgu puhata.
-Puhkepauside ajal istuda ja tõsta jalad kõrgemale. Soetada puhkeruumi lamamistoolid või diivan.
- Soodustada töötajate töövälist aktiivset tegevust (jõusaali treening, aeroobika, ujumine jms), võimalusel kompenseerida sellega seotud kulutused
Tabel 1. Järg
1.
2.
3.
4.
5.
Kontori kuvaritöökoha kujundus
4.6
Kuvari asukoht
Juhataja kuvaritöökoht on kujundatud nii,et kuvar asub otse töötaja ees ja kuvariekraani jälgimiseks ei ole vaja pead pidevalt pöörata või töötada pööratud asendis.
I
Madal (1)
4.7
Hiire ja klaviatuuri asukoht
Juhataja kuvaritöökohal asuvad klaviatuur ja hiir mõlemad laual. Käte toetamiseks on piisavalt ruumi
II
Madal (1)
-Soovitav on kasutada randmetugedega hiirematte ja klaviatuure
-Regulaarselt pidada puhkepause, teha võimlemisharjutusi kätele ja randmetele
4.8
Valgus - peegeldused
Valguspeegeldused kontori kuvariekraanil ei ole probleemiks
I
Madal (1)
4.9
Pimestamised
Kontoriruumi aknast tulev valgus ei häiri, pimestamisi ei põhjusta
I
Madal (1)
4.10
Kuvari ja kuva kvaliteet
Kasutusel on LCD kuvarid , kuva kvaliteet hea.
I
Madal (1)
Kassade kujundus
4.11
Kuvar, kuvari kvaliteet
Kasutusel LCD kuvarid. Kuvari ekraan on piisavalt suur, et jälgida informatsiooni ekraanil . Kuva kvaliteet hea.
I
Madal (1)
4.12
Peegeldused, pimestamised
Peegeldused kuvariekraanidel ei ole probleemiks.
I
Madal (1)
4.13
Kontrastid nägemisväljas
Pimedal ajal väsitab silmi kontrast pimeda akna ja saali valgustuse vahel.
II
Madal (1)
-Kasutada vajadusel saali osade valgustite väljalülitamise võimalust
Tabel 1. Järg
1.
2.
3.
4.
5.
Muu
4.14
Kuvariga töötamise aeg
Juhatajal tööd kuvariga üle ½ tööajast.
III keskmine (2)
-Oluline on teha piisaval arvul puhkepause vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast, puhata silmi, teha sobivaid harjutusi)
-Kasutada kunstpisaraid
Müüja-klienditeenindajatel ja juhataja asetäitjal tööd kuvariga alla ½ tööajast.
II
Madal (1)
4.15
Töö füüsiline koormus (raskuste käsitsi teisaldamine)
Teisaldatakse käsitsi kaubakaste ja kaupu üksikuna. Abivahendina kasutatakse kaubakäru. Suuremate kastide tõstmisel kasutatakse kaastöötajate abi. Raskused on valdavalt kuni 10 kg.
II
Madal (1)
-Raskuste käsitsi teisaldamisel kasutada ergonoomilisi töövõtteid (nt tõsta sirge seljaga , kergelt kõverdada jalgu põlvedest)
Terviseriski hindamine tulenevalt sotsiaalministri 27. Veebruari 2001.a määrusele nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ lisas esitatud raskuste käsitsi teisaldamise terviseriski hindamise juhendile on esitatud lisas
4.16
Öötöö, töö vahetustega
Klienditeenindajate töö toimub vastavalt graafikule. Esineb töötamist öisel ajal. Häirub unerežiim, võib tõusta vererõhk, sellest tingituna võib esineda kaebusi, häireid organismi füsioloogias.
II
Madal (1)
-Järgida töö- ja puhkeajaseaduse nõudeid
-Täita töötervishoiuarsti soovitusi , kui öötöö on seotud terviseriskiga
5. psühholoogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada stressi ja muid psüühilisi kõrvalekaldeid
5.1
Häiriv müra
Ventilatsioonisüsteem ja kliimaseadmed tekitavad müügisaalis ühtlase ja monotoonse mürafooni, mis väsitab töötajaid ja vähendab keskendumisvõimet.
II
Madal (1)
5.2
Öötöö, töö vahetustega
Töö öisel ajal ja pikad vahetused on väsitavad ja võivad olla häirivad. Mõju suurus sõltub töötaja isikuomadustest
II
Madal (1)
-Järgida töötervishoiuarsti soovitusi kui öötöö ja töö vahetustega on seotud terviseriskiga.
Tabel 1. Järg
1.
2.
3.
4.
5.
5.3
Töökollektiiv, omavahelised suhted
Töökollektiivis erilisi pingeid töötajate vahel ei esine. Mõnikord võib tekkida väiksemaid konflikte töötajate vahel. Mõju suurus sõltub töötaja isikuomadustest.
II
Madal (1)
Korraldada temaatilisi loenguid ja üritusi, korraldada tööväliseid üritusi.
5.4
Üksinda töötamine
Sõltuvalt tööajast on võimalikud erinevad psüühilised mõjud (hirm, turvalisuse küsimus, suhtlemispuudus vms)
II
Madal (1)
5.5
Töövahendite piisavus
Kiirematel perioodidel ja aruandluse ajal esineb juhataja ja tema asetäitja töös ootamist arvuti kasutamise osas
II
Madal (1)
Kaaluda lisaks ühe tööarvuti soetamist.
6. Nõuded, millel puudub vahetu mõju tervisele, kuid võivad mõjutada terviseriski suurust
6.1
Rasedate ja rinnaga toitvate naiste eritingimused
Puuduvad nimetatud kategooria töötajate jaoks spetsiifilised ohutegurid. Sõltuvalt raseda tervislikust seisundist võib olla vastunäidustatud pidev seismine .
Kui mõni naistöötajatest teatab oma rasedusest, siis võtta kasutusele vajalikud meetmed (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks. Vabariigi valitsuse 7.02.2001. määrus nr 50
6.2
Olmeruumid
Olemas puhke - ja riietusruum. Puudub lamamisvõimalus.
Tagada puhkeruumis lamamisvõimalus või soetada sobivad lamamistoolid.
6.3
Ohumärguanded
Väljapääsuteed on märgistatud. Klaasist uksed on märgistatud.
6.4
Esmaabi
Olemas esmaabivahendid, esmaabikoolitusel on osalenud kõik töötajad.
-Regulaarselt kontrollida emaabivahendite piisavalt, teha vajalikke täiendusi.
Tabel 2. Ohuteguritest tuleneva riski hindamiseks kasutatud riskimaatriks
Tõenäosus
Tagajärgede raskusaste
Ilmnemissagedus
Mõõdukalt kahjulik
(õnnetused ja haigused, mis ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi)
Keskmiselt kahjulik
(õnnetused ja haigused, mis põhjustavad küll kergeid aga pikaajalisi või reeglipäraselt korduvaid kahjustusi)
Väga kahjulik
(õnnetused ja haigused, mis põhjustavad raskeid ja püsivaid kahjustusi)
Väga ebatõenäoline
(ei tohiks ilmneda kordagi kogu töötamise aja jooksul)
I
Madal (1)
II
Madal (1)
III
Keskmine (2)
Tõenäoline
(võimalik ilmnemine mõned korrad kogu töötamise aja jooksul)
II
Madal (1)
III
Keskmine (2)
IV
Kõrge (3)
Väga tõenäoline
(võib ilmneda korduvalt kogu töötamise aja jooksul)
III
Keskmine (2)
IV
Kõrge (3)
V
Kõrge (3)

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 351 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

351 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sunsetsun Õppematerjali autor

Riskiastmed:
Füüsikalised ohutegurid
Keemilised ohutegurid
Füsioloogilised ohutegurid ja ergonoomilisuse hinnang

ohutegurid kuvaritöökoha kujundus kassade kujundus psühholoogilised ohutegurid mis võivad põhjustada stressi ja muid psüühilisi kõrvalekaldeid nõuded millel puudub vahetu mõju tervisele kuid võivad mõjutada terviseriski suurust tõenäosus tagajärgede raskusaste tööasend töökoht töökeskkonna lühikirjeldus

Sarnased õppematerjalid

docx

Riskianalüüs X ettevõttes

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool X-ettevõte riskianalüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku SISUKORD Riskianalüüsi metoodika.................................................................................................................... ...... 2 1 Töökeskkonna ja ülesannete lühikirjeldus .........................................

Riski- ja ohutusõpetus

doc

Töökeskkonna riskianalüüs elektroonikatehases

Võimalikest ohuteguritest valiti edasiseks analüüsimiseks üksnes need, mis kujutavad endast reaalset ohtu tervisele ja millega puututakse kokku igapäevases tööprotsessis. Ülevaate esinevatest ohuteguritest annab terviseriski hindamise tabel 3. Tööandja võib alati riskianalüüsi täiendada töökeskkonna ohutegurite osas, mida ei ole erinevatel põhjustel käesolevas töös erinevatel põhjustel käsitletud. Töötingimuste või töökorralduse muutumisel tuleb teha uus riskianalüüs. Töökeskkonda vaadeldi, analüüsiti 09.03.2012 mille käigus vaadeldi riskianalüüsi objekti töötervishoiu- ja ohutuse seisukohast lähtuvalt. Vaatluse käigus täpsustati andmeid töötajate intervjueerimisega ning neid jälgiti töösituatsioonides. 5 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. Töötingimuste ülevaatamise juures osales juhataja

Töö keskkona ohutus

docx

RISKIANALÜÜS

võiks olla esmaabikarp kuna puhke tuba päris kaugel KOKKUVÕTE Riskianalüüs sai tehtud kõikidele klienditeenindajatele ja siia alla kuulub ka meie poe juhataja. Võttes arvesse ohud ja tuues ka mõnele neile välja ka ettepanekud ja soovitused. Riskisuuruse hindamiseks on kasutusel riskimaatriks . Selleks on lisa 1 olemas ka riskitasemete hindamiseks olev tabel. Riskianalüüs on esitatud tabel kujul põhiliselt. Lisa 1 Riskitaseme määramine Tagajärg Väheohtlik Ohtlik Eriti ohtlik Riskiesinemine (vigastusi ei esine) (Kerge vigastus) (raske vigastus) I II III Ebatõenäoline Vähene risk Vastuvõetav risk Keskmine risk II III IV Vähe tõenäoline

Töökeskkond

doc

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

Põhjalik ülevaade töötajaid ohustavatest erinevatest ohuteguritest on esitatud riskianalüüsi tabelites 5.1. Riskianalüüs koos lisadega koosneb 27 leheküljest. 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Casino OÜ ruumides töökeskkonnas esinevaid ohutegureid ning õnnetusohte. Samuti tehakse ettepanekuid ohutegurite vältimiseks või vähendamiseks. Töökeskkonna riskianalüüs Casino OÜ viidi läbi 11 septembril 2008.a. Riskianalüüsi läbiviimise järjekord 1. Tutvumine töökeskkonnaga. Töökeskkonna vaatluse käigus hinnati tööruume ja töötamiskohti, vesteldi raamatupidajaga. 2. Töötajate anonüümse küsitluse läbiviimine ankeetide abil. 3. Töökeskkonna ohutegurite hindamine: a) ohutegurite ja nendest tingitud mõju riskitaseme hindamine. Töökohtadel riskitaseme

Tööohutus ja tervishoid

doc

OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS

OÜ Rivervalley RISKIANALÜÜS Riskianalüüsi valmimisel osalesid: Riskianalüüsi teostaja Remo Jõeorg. Koostamise aeg ja koht: Tallinn 2014 Remo Jõeorg Riskianalüüs 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................................... 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS.................................................................................

Tööohutus ja töötervishoid

docx

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K17KO1 TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Riskianalüüs Õppejõud: , MA Mõdriku 2017 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1.TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS.................................................................................................................5 1.1

Töökeskkond ja ergonoomika

docx

RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS

Oht, ohutegur - millegi (nt töövahendid, tööviisid)loomupärane kahjustava potensiaaliga omadus või võime. Risk –ohuolukorras võimaliku vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse ja raskusastme kombinatsioon. Riskitase – riski suuruse hinnang Riskianalüüs – tegevuste kogum, mis aitab välja selgitada ohutegurid ja riskid töökohas, et vältida tööõnnetusi ja kutsehaigusi. (Sotsiaalministeerium, 2009) 1 ÜLDANDMED Käesolev riskianalüüs on teostatud pearaamatupidaja töökohal. Riskianalüüsi teostati 14.11.2016 ja seda teostas pearaamatupidaja 2 RISKIANALÜÜSI METOODIKA Riskianalüüs on teostatud raamatupidaja kabinetis pearaamatupidaja ja raamatupidaja töökohtadele. Riksianalüüsi teostusel on võetud arvesse töökohtade ja töövahendite kasitamisega ning töökorraldusega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuded ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja

Ergonoomika

docx

OÜ MEHNTACK MÄETAGUSE MÕISAHOTELLI KOKA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS

.......................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus......................................................................................................14 LISAD..........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Risk on ohuteguriga kokkupuutest tingitud vigastuse või tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja töötajat töökeskkonnas kahjustatavad ohutegurid. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna ohutegurid OÜ Mehntack Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restorani koka ametikohal ning hinnata nende mõju töötaja tervisele, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning seeläbi muuta töökeskkond töötajale ohutumaks.

Töökeskkond ja ergonoomika

Rohkem sarnaseid