RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool
Ä16KÕ2
RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS
Kodutöö
Õppejõud Kaie Kranich MA
Mõdriku
2016
Sisukord
1ÜLDANDMED 4
2RISKIANALÜÜSI METOODIKA 4
3TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS 6
3.1Töökoha kirjeldus 6
3.2Töötaja tööülesannete lühikirjeldus 6
4TÖÖKOHA RISKITEGURID 7
4.1Töökoha riksitegurite hindamine 8
4.1.1Füüsikalised ohutegurid 8
4.1.2Keemilised ohutegurid 10
4.1.3Bioloogilised ohutegurid 10
4.1.4Füsioloogilised ja ergonoomilised ohutegurid 11
4.1.5Psühholoogilised ohutegurid 13
kokkuvõtte 14
Kasutatud kirjandus 15
LisaD: 16
Lisa 1. Töös kasutatavad mõisted ja terminid 16
Lisa 2. Kontroll loend : Kontoritöö 17
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punktile 3 in tööandja kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas erititi erisike (rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele; alaealistele ja puudega töötajatele) ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ning töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatalkse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. (Riigi Teataja , 2015)
Riskianalüüsi käigus: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel [RT I 2000, 55, 362; …; RT I, 01.12.2015, 2]

• selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, ergonoomilised, psühholoogilised );
  
• mõõdetakse vajadusel nende parameetrid;
  
• hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, arvestades nende soolisi ja ealisi iseärasusi;
  
• koostatakse kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
  
• teavitatakse töötajaid ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest abinõudest.
  

Oht, ohutegur - millegi (nt töövahendid, tööviisid)loomupärane kahjustava potensiaaliga omadus või võime.
Risk –ohuolukorras võimaliku vigastuse või tervisekahjustuse tõenäosuse ja raskusastme kombinatsioon.
Riskitase – riski suuruse hinnang
Riskianalüüs – tegevuste kogum, mis aitab välja selgitada ohutegurid ja riskid töökohas , et vältida tööõnnetusi ja kutsehaigusi. (Sotsiaalministeerium, 2009)

ÜLDANDMED

Käesolev riskianalüüs on teostatud pearaamatupidaja töökohal. Riskianalüüsi teostati 14.11.2016 ja seda teostas pearaamatupidaja

RISKIANALÜÜSI METOODIKA

Riskianalüüs on teostatud raamatupidaja kabinetis pearaamatupidaja ja raamatupidaja töökohtadele. Riksianalüüsi teostusel on võetud arvesse töökohtade ja töövahendite kasitamisega ning töökorraldusega seotud terviseriske. Aluseks on võetud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuded ning Euroopa Liidu Töötervishoiu ja Tööohutuse agentuuri riskihindamise juhendit. Töötaja kaasamiseks vesteldi raamatupidajaga riskianalüüsi teostamise käigus. Käesoleva riskianalüüsis kasutati viie astme riskihindamise maatriksit.(Tabel 1)
Tabel 1. Riskihindamise maatriks
Tagajärjed
Tõenäosus
Mõõdukalt kahjulik õnnetused ja haigused, mis ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged haavad, silmaärritus, peavalu jms).
Keskmiselt kahjulik õnnetused ja haigused, mis põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud , teise astme põletushaavad piiratud osal kehapinnast, nahaallergia jms).
Väga kahjulik õnnetused ja haigused, mis põhjustavad raskeid ja püsivaid kahjustusi ja/või surma (näiteks amputatsioon , puuet põhjustavad rasked luumurrud, teise ja kolmanda astme põletushaavad suurel osal kehapinnast jms).
Väga ebatõenäoline ei tohiks ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul kordagi.
Vähene (I)
Vastuvõetav (II)
Keskmine (III)
Tõenäoline võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul ainult paar korda.
Vastuvõetav (II)
Keskmine (III)
Suur (IV)
Väga tõenäoline võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul korduvalt.
Keskmine (III)
Suur (IV)
Talumatu (V)
Vähene risk – lisameetmeid ei vajata, kirjalik dokumentatsioon ei ole vajalik.
Vastuvõetav risk – ohuteguri riskitaseme vähendamine ei ole kohustuslik, kuid tuleb pidevalt jälgida. Kui on võimalik, püüda vähendada.
Keskmine risk – vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõud tuleks rakendada 3… 6 kuu jooksul.
Suur risk – kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitasme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö peatada/ lõpetada.
Talumatu risk – riski vähendamine on vältimatu; töö tuleb koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud
 

TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS

Ettevõte on 2002 aastal loodud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis alustas tegevust PVC ehk plastakende ja –uste tootmisega.
Ettevõte tegeleb rehau profiilist PVC akende ja uste, puit akende, alumiinium akende ning uste tootmise, müümise, paigaldamise ja viimistlemisega.
Käesolevas riskianalüüsis on kajastatud kontori hoones asuva raamatupidaja kabineti pearaamatupidaja ja raamatupidaja ametikohtade riske.

Töökoha kirjeldus

Raamatupidaja kabinetis on kaks suurt akent , mis jäävad pearaamatupidaja töökohast paremale poole ja raamatupidaja töökohast vasakule ja väheke selja taha. Akendesse paistab päike alles suvisel ajal ja osaliselt nurgaga peale poolt nelja õhtu poole. Akendel on ees heledates toonides rulood . Kabineti seinad on helerohelised, värvitud, laud ja mööbel on tumepruuni värvi. Laudadel on lisavalgustid ja laes asuvad kaks piklikku lae valgustust . Ruumis on teostatud valgusmõõdistusi 26.08.2014 ja see vastab kehtestatud normidele.(Mõõdistamistunnistus, 3-036-14) Kabinetis pole sundventilatsiooni. Kabinetis on kaks töölauda, reguleeritavad töötoolid, üks riiulitega ja kask ustega dokumentidele kappi ja kaks sahtliboksi.

Töötaja tööülesannete lühikirjeldus

Tehnikast kasutavad raamatupidajad igapäevaselt arvutit ja printerit. Arvutit kasutatakse umbes 55-75% tööpäevast ja sõltuvalt tööülesannetest . Kontoriruumis kasutatavad monitorid ja muu tehnika on küll kaasaegne, kuid mitte kõige uuem . Raamatupidajate tööaeg on kella 8:00-17:00, 5päeva nädalas. Lisaks teevad kohvipause 15 min ennelõunat ja 15 min pealelõunat ning kell 12:00-13:00 on lõuna. Raamatupidaja ja pearaamatupidaja tegelevad pidevalt dokumentide koostamise ja analüüsiga ning sisestamisega programmi. Vajadusel viibib koosolekul ja arhiveerib eelnevate perioodide dokumente. Suhtleb ettevõtte töötajatega, klientidega ning tarnijatega vastavalt vajadusele, liikleb autoga .

TÖÖKOHA RISKITEGURID

Vastavalt „Töötervishoiu ja tööohutusseadus“ (RT I, 10.02.2015,5),§ 3.(2)- toimivad töökeskkonnas järgmised ohutegurid mis ei või ohustada töötaja ega muu töökeskonnas viibiva isiku elu ega tervist.
Joonis 1 Ohutegurid ( Autori joonis)
Tabel 2. Ohutegurite kirjeldus(Töötervishoiu ja tööohutuse seadus)
Ohutegurid
Kirjeldus
Füüsikalised ohutegurid
Müra , vibratsioon , õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur , õhuniiskus, valgustus , kukkumis- ja elektrilöögioht
Keemilised ohutegurid
Tolm, suits, gaasid, ohtlikud kemikaalid
Bioloogilised ohutegurid
Mikroorganismid ( bakterid , viirused ),
Füsioloogilised või ergonoomilised ohutegurid
Üleväsimust põhjustavad sundasendid ja liigutused töös, töö arvutiga, töötool, töö laud, tööpinna piisavus, ruumi suurus
Psühholoogilised ohutegurid
Monotoonne ja töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikajaline töötamine üksinda jne.

Töökoha riksitegurite hindamine

Raamatupidaja ja pearaamatupidaja töö kontoriseadmetega ning ohud: masina liikumisega kaasnevad ohud, liiklusõnnetus, ohud-kukkumine, ette jäämine. kontoriseadmete kasutamisest tulenevad ohud, suhtlemisel klientide ja kolleegidega ning kontoritöös (arvuti, süvenemine töösse).

Füüsikalised ohutegurid

Tabel 3. Füüsikalised ohutegurid
Riskitegur
Riski iseloomustus
Riski tase
Mõju tervisele
Tervisekahjustuse vältimise meetmed
Valgustus
* Valgustite paiknemine
*Loomulik valgus
*Ruumi üldvalgustus
*Kohtvalgustus
III
*Peegeldused ruumis- silmade väsimus
*Vähene valgus- silmade väsimus
*Töökohtade paigutus ruumis
*Vajadusel asendada ruum teiste valgustitega
*Kui loomulik valgus on päikese tõttu ere, valgust peegeldavad rulood akendele.
Mikrokliima
*Õhutemperatuuri vastavus normidele (+19-24)
*Õhu liikumise kiirus/ tõmbetuul
*Õhuniiskus
II
*Avatud uks ja aknad tekitavad kergesti tuuletõmbusest tulenevaid riske.
*Õhu kuivus ja tolmu lendamine ruumis võib tekitada astmaatilisi haigusi
*Õhutemperatuurist tulenevad tervisehäired (sh. külmetumisoht)
*Limaskestade kuivuse teke
*Jälgida õhutemperatuuri
* Regulaarne ruumi puhastamine
*Mitte hoida aknaid ja ust lahti korraga, et vältida tuuletõmbuse teket
*Toataimede paigutamine ruumi
*Vajadusel lisa kütteallikate paigaldamine
Komistamine ja kukkumine
*Järsk uksepakk
II
* Trauma , kehavigastused
*Ohtlikud kohad märgistada
Libisemine
*Märja põranda korral libisemise oht
I
*Trauma, kehavigastused
*Ruumi koristusel kasutada märgistus märg pinnas
*Ruumi koristust teostada hommiku vara enne tööd või õhtu peale tööd

Keemilised ohutegurid

Tabel 4. Keemilised ohutegurid
Riskitegur
Riski iseloomustus
Riski tase
Mõju tervisele
Tervisekahjustuse vältimise meetmed
Tolm
*Olmetolm, paberi tolm
II
*Sisse hingates allergia, ärritus - või astmaatilised nähud
*Ruumide regulaarne märgpuhastus

Bioloogilised ohutegurid

Tabel 5. Bioloogilised ohutegurid
Riskitegur
Riski iseloomustus
Riski tase
Mõju tervisele
Tervisekahjustuse vältimise meetmed
Bakterid
*Põrandatel ning erinevatel tööpindadel olevad võimalkud bakterid, endoparasiidid
II
III
*Bakteritest, endoparasiitidest põhjustatud tervisehädad
* Gripi viirused
*Alati pesta käed peale töötamist ja enne söömist
*Mitte tulla tööle haigena , on soovitav vaktsineerida
Viirused
*Kontaktist erinevate inimestega ja kollegidega nakkushaiguste puhangute ajal inflektisoonioht
III
* Külmetus - ja nakkushaiguste teke
*Hügieeni nõuete täitmine, * Vaktsineerimine

Füsioloogilised ja ergonoomilised ohutegurid

Tabel 6. Füsioloogilised ja ergonoomilised ohutegurid
Riskitegur
Riski iseloomustus
Riski tase
Mõju tervisele
Tervisekahjustuse vältimise meetmed
Monotoonne ühekülgne töö
*Oht langeda rutiini ja tähelepanu hajub.
II-III
*Inimesel võib tekkida meeleolulangust, *Depressiooni,
*Stressi
*Tunnustada inimesi oma töös
*Leida vaheldusrikkamaid ülesandeid
Sundasend
*On võimalus sundasendite tekkimiseks
*Pidev töö ühes või piiratud asendites
*Ebamugav asend
*Tehes tööd istudes , ei anna organismile piisavalt füüsilist koormust
III
*Võib põhjustada lihaspingeid kaela-, õlavöötme ja alakeha piirkonnas.
*Võib tekkida liikumisvaegusest
*Puhkamiseks tegeleda dünaamilise tegevusega (soovitavalt liikumisega, võimlemisharjutused)
*Soovitav on töötajatele organiseerida ja soodustada töövälisel ajal aktiivne füüsiline tegevus ( ujumine , aeroobika )
*Süüa regulaarselt ja tervislikult
* Massaaž
*Reguleerida tooli ja kuvari asend sobivaks inimese jaoks
Töölaud ja töötool
*Ebaergonoomiliste laudade ja toolide kasutamine toob kaasa lihaspingeid
*Jalgade mitte toetumine põrandale
II
II
*Valest tööasendist võivad tekkida lihaste ülepinged ja liigesevaevused
*Töötooli reguleerimiste võimaluste selgeks õpetamine
*Muretseda kaasaegsed reguleeritavad töölauad
*Jalatugede kasutamine
Nägemine
*Kuvariga töötamine ilma puhkepausideta
*Ekraanipildi värelemine-silmade väsimine
III
II
*Silmade pinge, võib tekkida silmade punetus, kuivus, väsimus, peavalu
*Võimalik nägemiskahjustus
*Muretseda uuem ja paremini reguleerimist võimalik kuvar.
*Silmade kontroll
*Lõdvestavad silmaharjutused
*Prillide kandmine arsti ettekirjutusel

Psühholoogilised ohutegurid

Tabel 7. Psühholoogilised ohutegurid
Riskitegur
Riski iseloomustus
Riski tase
Mõju tervisele
Tervisekahjustuse vältimise meetmed
Ajapuudus
*Vahel esineb ajapuudust ja kiirustamist
II
*Suur pinge tekitab vaimset väsimust, tähelepanu ning töö kvaliteedi langust, suurenenud ärrituvust, töömotivatsiooni vähenemist
*Pidada regulaarselt puhkepause
*Soovitav töökoormuse üle vaatamine ja vajadusel reguleerimine ning ühtlustamine
*Vaimset koormust vähendab hea väljaõpe, mitmesugused lisakoolitused
Sõltuvus teistest, pingelisus
*Pingete kuhjudes võivad tekkida väsimus, peavalud, unehäired , stress , läbipõlemine
*Võivad tekkida järjest tihkemini eksimused
*Töö on sõltuv teistest, mis võib olla häiriv
II
*Väsimus, tööstress ja peavalud
* Läbipõlemis - sündroom
*Sõltuvuse mõju suurus sõltub isikuomadustest
*Stressiennetus
*Soodustada töövälist aktiivset tegevust(ujumine, aeroobika)
Üksluisus
*Üksluisuse tulemusel on suurem võimalus eksida oma töös, tähelepanu hajuda
II
*Tekib järjest suurem võimalus eksida oma töös, tähelepanu hajumine
*Organiseerida ühisüritusi ja soodustada tervist säilitavaid tegevusi

kokkuvõtte

Riskianalüüsi eesmärgiks on leida töökeskkonnas esinevad kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele, hinnata sündmuste tekkimiste tõenäosust ja võimaliku kahju suurust. Lõpetuseks mõelda lisaks mida saaks ette võtta, et seda ohtu kunagi ei tekiks, ei juhtuks tööõnnetusi ega haigestumisi.
Maatriksist tulenevalt võrdub riski suuruse tase tõenäosuse ja tagajärje korrutisega.
Riskianalüüsi käigus kaardistasin töölaadist tulenevad ohutegurid, viisin läbi ülevaatuse ja analüüsisin tulemusi ning määrasin ka ettevaatusabinõud. Riksianalüüsi tulemusena selgus, et enamiku riskitegurite tase on vastuvõetav ja keskmine risk.
Riskianalüüsi koostamine oli mulle suur väljakutse , sest reaalselt ettevõtjana ja ärijuhina on mul iga töökoha kohta see vajalik teha. Hetkel sain ära teha peamise ametikoha kohta , nagu raamatupidaja, sest mu ettevõte tegelebgi raamatupidamise teenuse osutamisega .
See kogemus ise koostada on väga tulemusrikas ja aitab ka näha töökohtade pilku vaadata töötaja poolt.

Kasutatud kirjandus

Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. (05.05.2000). Viimati muudetud (11.05.2013). Kasutamise kuupäev: 19.11.2016, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013017
Kranich, K. (2016). Töökeskkonnaohutuse alused Ä16 KÕ. Kasutamise kuupäev: 12-27.11.2016, allikas http://moodle.lvrkk.ee/moodle20/course/view.php?id=567
Kranich, K. (2016). Iseseisva töö juhend Riskianalüüs SS2016
Kasutamise kuupäev: 26.11.2016, allikas http://moodle.lvrkk.ee/moodle20/pluginfile.php/32944/mod_resource/content/3/Iseseisva%20t%C3%B6%C3%B6%20juhend_Riskianalyys_SS2016.pdf
Ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs. (30.19.2014). Aruanne nr TTH01-10-14. Kasutamise kuupäev: 26.11.2016,
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. (16.06.1999). Viimati muudetud (01.03.2015). Kasutamise kuupäev: 14.11.2016, allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022012005?leiaKehtiv
Sotsiaalministeerium. (12. 10 2009. a.). Tööelu. Kasutamise kuupäev: 14.11.2016. a., allikas Töökeskkonna käsiraamat: http://tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Tookeskkonna-korraldus/Tookeskkonna_kasiraamat_ott.pdf

LisaD:

Lisa 1. Töös kasutatavad mõisted ja terminid

Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja -normide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust.
Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale.
Oht on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju.
Risk on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada.
Sisekontroll on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele.
Tegevuskava on töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, kus on välja toodud avastatud puudus, puuduse likvideerimise tähtaeg ja puuduse likvideerimise eest vastutaja.
Füüsikalised ohutegurid müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk ; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
Töökoha sisekliima : õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus, värske õhk. Sobiva sisekliima määramisel arvestatakse töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat.
Keemilised ohutegurid: asutuses käideldavad Kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Füsioloogilised ohutegurid: füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Psühholoogilised ohutegurid: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.

Lisa 2. Kontroll loend: Kontoritöö

A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur?
JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi
Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte.
Küsimus
Jah
Ei
Töökeskkond
Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)?

Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus , niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv?

Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)?

Kas ruumis on loomulik valgustus?

Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis takistavad (või minimeerivad) valguse langemist kuvariekraanile?

Kas valgusallikad , aknad ja uksed, lakitud mööbel või seinad peegelduvad kuvariekraanil?

Kas müra segab keskendumist või suulist suhtlemist?

Kas juhtmed ja kaablid takistavad töötajate vaba liikumist või võivad põhjustada komistamist?

Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi?

Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult?

Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud väljaõppe nende kasutamiseks?

Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja kas need hoitakse vabad?

Kuvarid ja arvutid
Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega?

Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)?

Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja kontrasti?

Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse?

Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?

Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm?

Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused?

Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend on võimalik?

Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt ruumi?

Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel tasandil?

Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga?

Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on töötajatel neid lihtne eristada?

Töökoha varustus
Kas tool on püsiv, kas see võimaldab vaba liikumist ja mugavat kehaasendit?

Kas tooli kõrgust saab kergesti reguleerida?

Kas seljatoe kõrgust saab reguleerida?

Kas vajaduse korral on olemas käetoed?

Kas vajaduse korral on olemas jalatoed?

Kas kõige sagedamini kasutatavad töövahendid ja muud esemed on kättesaadavad pead ja keha pööramata?

Kas laua kõrgus võimaldab jalgu (ja reisi) liigutada?

Kas dokumendihoidikut saab reguleerida; kas selle asendit saab muuta nii, et kasutajal oleks lugeda mugav?

Küsimus
Jah
Ei
Tarkvara ergonoomia
Kas tarkvara vastab tööülesande nõuetele?

Kas tarkvara saab kohandada algaja tasemele ?

Kas tarkvaraga on kaasas emakeelsed abifailid?

Kas tarkvara esitab teavet kasutajale sobival kujul?

Kas tarkvaraprobleemide tekkimise korral saab töötaja kelleltki abi paluda ?

Töökorraldus
Kas töötajal on võimalik teha sobivaid pause või vahetada tööviisi, kui ta teeb pidevalt kuvaritööd?

Kas tegelik kuvaritööaeg on lühem kui kuus tundi päevas?

Kas töötaja tööülesanded on mitmekesised ?

Kas töötajad saavad ise korraldada oma tööülesannete tegemise järjekorda ?

Kas keerulised eesmärgid või tööde tähtajad tekitavad töötajates üleliigset pinget?

Kas tööandja jagab piisavalt teavet ning korraldab koolitusi ja konsultatsioone enne arvutite kasutamisega seotud töökohtade loomist, ajakohastamist või täiustamist?

Ohud tervisele
Kas töötajate kaebustele nägemisprobleemide üle pööratakse tähelepanu?

Kas töötajate nägemist kontrollitakse pidevalt (vastavalt siseriiklikele õigusaktidele)?

Kui silmaarst tuvastab läbivaatuse käigus, et töötaja prillid või kontaktläätsed ei ole kuvaritööks sobivad, kas siis töötaja varustatakse prillidega, mis tagavad korraliku nägemise?

Kui töötajad kaebavad luu- lihaskonna (kael, selg, õlad, jalad) valude üle, kas siis hinnatakse töökoha ergonoomiat?
