Töökeskkonnaohutus Riskianalüüs (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17 KÕ RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017


SISSEJUHATUS Käesoleva   riskianalüüsi   eesmärgiks   on   välja   selgitada   kodukontoris   (õppija) töökeskkonna riskitegurid ning võimalikud ohutegurid. Riskianalüüsiga hinnatakse ka kuvariga   töötamise   riskitegureid,   kuna   õppija   peab   koolitöid   teostama   arvutis   ja selleks võib kuluda isegi 8 tundi päevas. Kuvariga töötamise riskitegurite hindamisel lähtutakse   Vabariigi   Valitsuse   15.11.2000   määrusest   nr   362   „Kuvariga   töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.  Õppija töökoht asub paneelmaja 2-toalises korteris. Korteri elutoas on sisse seatud õppija   töölaud   (vt   pilt   1),   milleks   on   sahtlitega   kirjutuslaud.   Kirjutuslaud   asetseb kindlalt põrandal ja vastu seina. Põrandapind on tasane ja sirge. Töölaual asetseb sülearvuti ja arvutihiir. Töölaud asetseb ruumis selliselt, et aken jääb toa teise otsa, õppija selja taha. Akna ees on valgust reguleeriv ruloo. Lisaks üldvalgustusele ruumis, on   töölaua   vasakule   poole   seatud   ka   kohtvalgusti,   mis   tagab   piisava   valgustatuse arvutiekraanile. Õppija töötooliks on ratastel kontoritool, mille kõrgus on reguleeritav. Seljatugi   reguleeritav   ei   ole.   Töötooli   istmematerjaliks   on   kunstnahk.   Töötool   on põranda suhtes püsikindel.     1. Pilt 1. 


RISKIHINDAMINE Riskianalüüsi   koostamisel   lähtuti   Euroopa  Töötervishoiu   ja   Tööohutuse  Agentuuri riskihindamisjuhendi soovitustest ning koostati riskihindamise maatriks (vt tabel 1).  Tabel 1. Esinemine Tagajärjed Väheohtlik (tervisehäireid ei esine)  Ohtlik (kerge tervisehäire) Eriti ohtlik (tõsine tervisehäire) Väga ebatõenäoline Vähene risk I Vastuvõetav risk II Keskmine risk III Võrdlemisi ebatõenäoline, kuid võimalik Vastuvõetav risk II Keskmine risk III Suur risk IV Tõenäoline Keskmine risk III Suur risk IV Talumatu risk V Maatriksi kohaselt jagatakse riskid tasemetesse I – V, mida võib selgitada järgmiselt: Vähene risk (I tase) - oht tervisele on ebatõenäoline ning võimaliku tervisekahjustuse tagajärjed tagasihoidlikud; erilisi abinõusid ei vajata. Vastuvõetav risk (II tase) - oht tervisele on kas tagasihoidliku tervisehäire mõõdukas tõenäosus   või   mõõduka   tervisehäire   väike   tõenäosus.   Vastuvõetav   risk   ei   nõua üldjuhul   lisaabinõude   rakendamist,   kuid   ka   nende   puhul   on   oluline   pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid. Keskmine risk (III tase) -  tervisehäire tekkimise tõenäosus võib ulatuda väikesest kuni suureni, tagajärje raskusaste vastavalt tõsisest tagasihoidlikuni.  Suur risk (IV tase) - tervisekahjustuse tõenäosus on kas mõõdukas või suur, tagajärje raskus samas kas tõsine või mõõdukas.  Talumatu risk (V tase) -  oht tervisele on suur nii tõenäosuse kui tagajärje raskuse aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud.  3


TÖÖKESKKONNAS ESINEVATE OHUTEGURITE HINDAMINE Töökeskkonna ohutegurite hindamisel arvestati Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
Ülevaatuse   käigus   hinnati   töökohta   ja   ruumi   vaba   vaatluse   teel.   Ohutegurid   võib
liigitada järgmiselt: nähtavad ohutegurid – füüsilikalised, keemilised ja bioloogilised
ohutegurid; nähtamatud ohutegurid – füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid.  Töökoha ohutegurite hindamine, riski tase ja parendusmeetmed on esitatud ankeedi
kujul (vt tabel 2). Tabel   2.   Töökoha   ohutegurite   ja   riski   taseme   hindamise   ning   parendusmeetmete
ankeet  Ohutegur Ohu iseloom; mõju
tervisele Risk
i tase Ohu   vähendamise   viis;
ennetus-/parendusmeetmete
rakendamine Füüsikalised ohutegurid
Müra Müra   piirnorm   on
85dB,   soovituslik
70dB.   Töökohal
võib   olla   häirivaks
müraks   muusika
kuulamine.   Võib
langeda   tööviljakus,
tekkida peavalu.  I Mitte   kuulata   muusikat
koolitööde   teostamise   ajal.
Paluda pereliikmetel samuti sel
ajal   muusikat   või   televiisorit
mitte   kuulata/vaadata. Vajadusel   kasutada kõrvaklappe. Valgustus Ohuks   on   ebapiisav
valgustus;   nägemise
halvenemine.
Töökohal on subjek-
tiivsel   hinnangul
valgustatuse   tase
piisav.   Kasutatakse
üldvalgustust     (lae-
lamp     ja   põrdanda-
lamp)   ning   lisaks
kohtvalgustit. II Vajadusel   lisada   veel   üks
kohtvalgusti.   Kuna   aken   jääb
õppija selja taha, siis ekraanile
langeva   päikesevalguse   korral
kasutada rulood. Sisekliima Tööruumis   on keskküte,   toa õhutemperatuur
ilmselt   vastab normidele.   Värske
õhu   võimalus   akna
avamisega.   Talvisel
perioodil   võimalik
liigne   kuivus,   mis II Soovituslik   on   aegajalt
tuulutada ruumi. 4


võib silmi ärritada. Ohutegur Ohu iseloom; mõju
tervisele Risk
i tase Ohu   vähendamise   viis;
ennetus-/parendusmeetmete
rakendamine Elektrilöögioht Ohuks   võib   olla
elektrilöögioht
pistikupesast.
Töökohal   on visuaalsel   vaatlusel
pistikupesa   terve,
juhtmed   on   samuti
terved. II Pistikupesasse   sõrmi   mitte
toppida,   kasutada   ainult
sihipäraselt.   Katkise   juhtme
avastamisel   võtta   tarvidusele
ettevaatusabinõud. Katkist juhet
pistikusse mitte panna. Küttekehad Töökoha   ruumis   on
keskkütte   radiaator.
Lisaseadmeid   ei
kasutata. I Ohtu   tervisele   ei   ole,
lisaabinõusid   tarvidusele   pole
vaja võtta. Keemilised ohutegurid
Tolm Paberitolm,   juukse-
karvad, tolmulestada
jms   võivad   tekitada
allergilisi   reakt-
sioone (nohu vms) II Regulaarselt   tuulutada   ruumi
värske õhuga, regulaarne niiske
koristus. Bioloogilised ohutegurid
Viirused Võimalikud   gripi,
paragripi   viirused.
Töökeskkonnas   on
võimalik   nakkusoht
seotud seoses   pere-
liikmetega. II Järgida   isiklikke   hügeeninõu-
deid,   pesta   haigusteperioodil
tihedmalt käsi.  Füsioloogilised ohutegurid
Sundasend Töötamine   arvutiga.
Töötoolil   puudub
seljatoe reguleerimi-
se võimalus. Mõjud:
silmade   kuivus,
nägemishäired,   pea-
valu, seljavalu. III Sülearvuti ja hiir ühel tasandil.
Reguleerida tooli kõrgust nii, et
käsi   saaks   toetada   tooli
käetugedele   lauaga   samal
kõrgusel.   Teha   regulaarseid
puhkepause püsti tõustes. Psühholoogilised tegurid
Vaimne pinge Ohuks   on   pinge   ja
stress.  III Vajadusel   teha   tööde   graafik.
Nii   on   asjad   kontrolli   all   ja
sujuvad paremini. Pikaajaline
üksinda töötamine Suhtlemisvaegus. I Tervisele ohtu ei ole. Vajadusel
kasutada   puhkepauside   ajal
teistega     suhtlemiseks   sotsiaa-
lmeediat, telefoni. 5


Ohutegur Ohu iseloom; mõju
tervisele Risk
i tase Ohu   vähendamise   viis;
ennetus-/parendusmeetmete
rakendamine Töö   ülekoormus
ja ajasurve Koolitööde   suurest
hulgast   tingitud
stress,   kuna   tööde
esitamise tähtajad on
lühikesed.  III Samuti   soovitav   teha   tööde
graafik,   et   tähtajad   oleksid
reaalselt saavutatavad.  Kuna õppija teeb enda kodukontoris koolitöid peamiselt arvutis, siis on riskianalüüsi üheks osaks ka kontoritöö kontroll-loend, mille eesmärgiks on samuti välja uurida töökeskkonnas   tekkivaid   võimalike   probleemseid   kohti   ning   vastavalt   tulemusele muuta töökoht ergonoomilisemaks (vt kontroll-loend: kontoritöö).   6


KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ   A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? 
JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga   tähistatud  variandi  Küsimus  Jah  Ei  Töökeskkond  Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)?  jah Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, 
vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või 
töötajate arvamusele) on sobiv?  jah Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv 
(näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)?  jah Kas ruumis on loomulik valgustus?  jah Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis 
takistavad (või minimeerivad) valguse langemist kuvariekraanile?  jah Kas valgusallikad, aknad ja uksed, lakitud mööbel või seinad 
peegelduvad kuvariekraanil?  ei Kas müra segab keskendumist või suulist suhtlemist?  ei Kas juhtmed ja kaablid takistavad töötajate vaba liikumist või 
võivad põhjustada komistamist?  ei Kas töötajatel on kehaasendi muutmiseks piisavalt ruumi?  jah Kas hoonet koristatakse ja hooldatakse korralikult?  jah Kas esmaabivahendid on kättesaadavad ja kas töötajad on saanud 
väljaõppe nende kasutamiseks?  jah Kas pääseteed ja hädaväljapääsud on nõuetekohaselt tähistatud ja 
kas need hoitakse vabad?  jah Kuvarid ja arvutid  Kas kujutis kuvaril on terav ning sobiva suuruse ja reavahega?  jah Kas kujutis kuvaril on püsiv (ei värele ega vilgu)?  jah Kas kasutajal on lihtne muuta märkide ja tausta heledust ja 
kontrasti?  jah 7


Kas kuvari asendit saab vastavalt kasutaja soovile muuta (pöörata, 
kallutada jne) ja kinnitada soovitud asendisse?  jah Kas üld- ja kohtvalgustus on piisav, et kuvariekraani ja tausta 
heledus ja kontrast oleksid rahuldavad?  jah Kas kasutaja silmade ja ekraani vahekaugus on 50–80 cm?  jah Kas ekraanil puuduvad nägemist segavad peegeldused?  jah Kas sõrmistik asub kuvarist eraldi? Kas keha ja käte mugav asend 
on võimalik?  jah ei Kas hiire ja sõrmistiku ees on randmete toetamiseks piisavalt 
ruumi?  jah Kas sõrmistik ja hiir asuvad teineteisele lähedal? Kas nad on ühel 
tasandil?  jah Kas sõrmistik on peegelduste vältimiseks mati pinnaga?  jah Kas sõrmistikumärgid on selgelt loetavad; kas õiges tööasendis on 
töötajatel neid lihtne eristada?  jah Töökoha varustus  Kas tool on püsiv, kas see võimaldab vaba liikumist ja mugavat 
kehaasendit?  jah Kas tooli kõrgust saab kergesti reguleerida?  jah Kas seljatoe kõrgust saab reguleerida?  ei Kas vajaduse korral on olemas käetoed?  jah Kas vajaduse korral on olemas jalatoed?  ei Kas kõige sagedamini kasutatavad töövahendid ja muud esemed on 
kättesaadavad pead ja keha pööramata?  jah Kas laua kõrgus võimaldab jalgu (ja reisi) liigutada?  jah Kas dokumendihoidikut saab reguleerida; kas selle asendit saab 
muuta nii, et kasutajal oleks lugeda mugav?  ei Tarkvara ergonoomia  Kas tarkvara vastab tööülesande nõuetele?  jah Kas tarkvara saab kohandada algaja tasemele?  ei Kas tarkvaraga on kaasas emakeelsed abifailid?  jah 8


Kas tarkvara esitab teavet kasutajale sobival kujul?  jah Kas tarkvaraprobleemide tekkimise korral saab töötaja kelleltki abi 
paluda?  jah Töökorraldus  Kas töötajal on võimalik teha sobivaid pause või vahetada tööviisi, 
kui ta teeb pidevalt kuvaritööd?  jah Kas tegelik kuvaritööaeg on lühem kui kuus tundi päevas?  jah Kas töötaja tööülesanded on mitmekesised?  jah Kas töötajad saavad ise korraldada oma tööülesannete tegemise 
järjekorda?  jah Kas keerulised eesmärgid või tööde tähtajad tekitavad töötajates 
üleliigset pinget?  jah Kas tööandja jagab piisavalt teavet ning korraldab koolitusi ja 
konsultatsioone enne arvutite kasutamisega seotud töökohtade 
loomist, ajakohastamist või täiustamist?  ei Ohud tervisele  Kas töötajate kaebustele nägemisprobleemide üle pööratakse 
tähelepanu?  jah Kas töötajate nägemist kontrollitakse pidevalt (vastavalt 
siseriiklikele õigusaktidele)?  ei Kui silmaarst tuvastab läbivaatuse käigus, et töötaja prillid või 
kontaktläätsed ei ole kuvaritööks sobivad, kas siis töötaja 
varustatakse prillidega, mis tagavad korraliku nägemise?  jah Kui töötajad kaebavad luu-lihaskonna (kael, selg, õlad, jalad) 
valude üle, kas siis hinnatakse töökoha ergonoomiat?  ei 9


KOKKUVÕTE Üldhinnang töökohale on hea. Töökoht on seatud nii, et on välditud peegeldumist arvutile. Laud on piisavalt kõrge, et laua all on jalgade jaoks ruumi. Klaviatuuri eraldi kasutusel ei ole, kuna õppija kasutab sülearvutit. Arvuti ja hiir asetsevad ühel tasandil. Töökeskkond   on   vaikne.   Kodukontoris   töötatakse   üksinda   ja   õppija   saab   ise reguleerida,   kas   muusika   mängib   või   ei.   Töökoha   ruumi   saab   pidevalt   tuulutada värske õhuga. Lahtiseid juhtmeid maast ei leia, vältides nii komistamist ja kukkumist. Soovitused: võimalusel soetada randmetoega hiirepadi. Sundasendi vältimiseks teha regulaarseid   puhkepause,   tõusta   püsti   ja   vajadusel   teha   harjutusi   õlevöötmele. Eelistada   mitmeid   lühikesi   pause.  Võimalusel   vahetada   välja   töötool,   et   oleks   ka seljatoe reguleerimise võimalus. Peale õppesessiooni koostada ajagraafik koolitööde jaoks, et vältida ajasurvest tulenevat pinget vältimaks nii kooliga seotud stressi ja vaimset pinget.  10


KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamisjuhend. (s.a.).  Kasutamise kuupäev: 29.11.2017, allikas  http://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede- failid/Teemad/Riskianaluus/Kuidas-riskianaluusi-labi-viia/Euroopa%20T %C3%B6%C3%B6tervishoiu%20ja%20T%C3%B6%C3%B6ohutuse %20Agentuuri%20eestikeelne%20riskihindamisjuhend.pdf  Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. (15.11.2000). Kasutamise  kuupäev: 29.11.2017, allikas Riigi Teataja:   https://www.riigiteataja.ee/akt/72421  Riski suuruse hindamine. (06.05.2016). Kasutamise kuupäev: 30.11.2017, allikas  http://tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna- korraldus/riskianalyys-riskide-hindamine-ja-ohjamine/riski-suuruse-hindamine Töökeskkonna ohutegurid. (15.07.2016). Kasutamise kuupäev: 30.11.2017, allikas  http://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna- ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid  Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. (16.06.1999). Viimati muudetud 08.05.2017.  Kasutamise kuupäev: 29.11.2017, allikas Riigi Teataja:  https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017009  11