Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tervislik toitumine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas ma toitun tervislikult?
Referaat
Lähte ÜG
Karin Torim
7.b
Tervislikus toidus peab olema:
  • Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis , köögiviljas, puuviljas.
  • Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast.
  • Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades.
  • Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba.
  • Vähemkasulikud toiduained.
  • Suhkrud —šokolaad, marmelaad, tort , šokolaadikompvekid jne.
  • Jahutooted—valge sai, saiakesed , koogid, keeks.
  • Rasvad— pannkoogid , vorst, rasvane sink, munakollane .
  • Alkohol .
  • Süsivesikud

Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi
1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat.
Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid jne. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen.
Ennekoormust 30-60 minutit ei tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid –glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu võikiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili , leib juustuga, leib kohupiimaga ).
Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga .
Eelistada vähemagusaid jooke.
Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid.
Süsivesikute rikkad ja rasva vaesed toiduained on nuudel, riis helbed, leib, kartul , köögivili, puuvili .
Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid ).
Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani , siis süüa 5-7 korda päevas.
Süsivesikud---täisteraleib, kartulid , riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid , õunad, kiivid , mesi, kuivatatud puuviljad, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid , teraviljatooted.
1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas.
Kehalisel pingutusel vähemalt 90 minutit, tõstab sportliku sooritusvõimet, kui manustada süsivesikuid enne võistlusi 1- 4 tundi.
Enne trenni ei tohiks manustada 15- 60 minutit kergesti imenduvaid süsivesikuid.
Pingutusel, mis kestab üle kahe tunni, viib kehalise töövõime tõusule, kui tarbida veidi enne koormuse algust või koormuse ajal süsivesikuid.

Kiudained seovad vett, aitavad vältida kõhukinnisust, samuti ka kõhulahtisust, soodustavad kolesterooli väljumist organismist, tekitavad täiskõhu tunde.
Kiudainete sisaldus sportlase toidus 25-30 grammi päevas.
Kiudained leiduvad kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades.
  • Valgud

1 gramm valku annab 4 kalorit energiat.
Loomne valk—liha, kala, piim, piimatooted, munad jne. Klaas piima annab 7-8 grammi valku.7-8 grammi valku annab ka 30 grammikala või liha.
Taimne valk--- sojauba , riis, rukis , kaer, kartul jne.
Taimse valgo osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga.
Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega võikaunviljadega võimunadega. Võib ka kartuleid koos piimatoodetega.
Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul.
Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2grammi.
Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim , madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla30 %),tursk, lest tuunikala, linnuliha , loomaliha, lambaliha , vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis.
  • Rasvad

1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%.
Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi :
Kalorite hulk * 0,3 = rasva hulk
Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi.
Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3.
Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% ja annab 145 kalorit, aga 50 g. kartulikrõpsu annab 60 % rasva ja 795 kalorit.
Taimset rasva on palju päevalilleseemnetes, avokaados, pähklites.
Sportlased peavad ka vältima kõrge kolesteroolisisaldusega toiduaineid, milleks on loomne toit ( maks, munakollane jt.). Toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. Päevas.
Toidu rasva ja kolesteroolihulga vähendamiseks söö magedat liha, millelt on eemaldatud rasv, eelista loomaliha, lambaliha, vasikaliha, kanaliha (eemalda nahk), kala, iga päev kuni 200 grammi. Väldi rasvast liha, nagu sealiha, keelt, haneliha, pardiliha, kaksa, neerusid, rasvast sousti jne.
Piimatoodetest eelistada madala rasvasisaldusega piima ja võid, rasvavaba jogurtit ning alla 20% rasvasisaldusega juustu. Väldi täispiima, koort, vahukoort, kõrge rasvasisaldusega juustu, jogurtit ja jäätist.
Söö munavalget, väldi munakollast üle kolme korra nädalas.
Rasva ja õli tarbi päevas 6-8 tl. Eelista taimeõlisid, nagu oliiviõli, teraviljaõli jne.
Väldi võid, kookospähklivõid, palmiõli, pekki, margariini jt.
Leiva ja teraviljatoodetel eelista täisteraleiba, rukkileiba, riisitooteid, teraviljaputru, spagette, makarone, kuivatatud kaunvilja, ube, herneid jt.
Väldi magusaid saiakesi, torti , võikeeksi, pähkleid, kartulikrõpse jt.
Vähem rasvast liha, rohkem kartulit ja leiba.

Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust.
Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C).
Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päeva vajadus milligrammides.)
  • A- vitamiin ---veisemaks, seamaks , munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juust väljalangemine, .
  • Provitamin B- karoteen ---köögivili, spinat , till , petersell jne.
  • D- vitamiin ---kalamaksaõli, heeringas , kanamuna rebu jt. (5-8).
  • E-vitamiin---taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13)
  • B1-vitamiin---teravili, teraviljasaadused , liha, lihatooted , kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus , isutus , seedehäired.
  • B2-vitamiin kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus , kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid , nägemishäired.
  • Niatsiin---maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15-19).Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus.
  • B6-vitamiin---veisemaks, sealiha, veiseliha , kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9-2,4). Depressioon , roidumus või üle erutus , iiveldus, krambid , lööve silmade, nina ja huulte ümber.
  • Pantoteenhape---köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juust, habeme, vuntside hallinemine
  • B12-vitamiin---maks, neerud , räimed. (0,002-0,004).
  • C-vitamiin---kibuvitsamarjad, , mustsõstrad, punane pipar, hapukapsas , spinat, till. (60-75).Hingamishäired, igemete veritsus , haavade aeglane paranemine, verejooksud ninast. Ületarbimisel ebameeldiv tunne urineerimisel, seedesüsteemi häired--iiveldu s,
    gaasid.
    • Vitamiinide paremaks omandamiseks.

  • süüa erinevaid toiduaineid
  • iga päev täisteratooteid.
  • pidevalt puuvilu, juurvilju.
  • liha, kala ja munad.
  • vältida vitamiinikadusid toiduvalmistamisel.
    Minu toitumine
    Toit Kolmapäev
     
    hotdog
     
    kartul,kaste ja hakkkana koib
     
    jäätis
    vesi
     
    mahl
     
     
     
     
     
     
    Toit Neljapäev
     
    hotdog
     
    kartul kaste kalapulgad
     
    mannavaht
     
    ühepajatoit
     
    väike pakk krõpsu
     
    mahl
     
    piim
     
    vesi
     
     
     
    Toit Reede
     
    hotdog
     
    saiake
     
    õun
     
    makaronid kastmega
     
    jäätis
     
    piim
     
    mahl
     
    mineraalvesi
     
     
     
    Toit Laupäev
     
    hotdog
     
    makaronid
     
    mahl
     
    võileivad
     
     
     
     
     
     
     
     
    Toit Pühapäev
     
    pannkoogid
     
    mahl
     
    šaslõkk
     
    mineraalvesi
     
    krõpsud
     
     
     
    Toit esmaspäev
     
    pizza
     
    mahl
     
    šaslõkk
     
    kali
     
    kook
     
    jäätis
     
    aura tee
     
     
     
    Toit Teisipäev
     
    pizza
     
    tee
     
    plohv
     
    vesi
     
    õun
     
    jäätis
     
    seljanka
     
     kapsas
     
    Toit Kolmapäev
     
    võileib
     
    tee
     
    kartul, kaste
     
    vesi
     
    täidetud sai
     
    jäätis
     
    mahl
     
     
     
    Ma arvan et minu toitumisviis kuigi tervislik pole. Vahel kohe üldse mitte, aga vahel päris tervislik. Tavaline
  • Vasakule Paremale
    Tervislik toitumine #1 Tervislik toitumine #2 Tervislik toitumine #3 Tervislik toitumine #4 Tervislik toitumine #5 Tervislik toitumine #6 Tervislik toitumine #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karin1509 Õppematerjali autor
    Tervislik toitumine,
    toitained

    Sarnased õppematerjalid

    Toitumine
    10
    docx

    Toitumine

    Pikka aega me isegi ei märka, et nad puuduvad toidust. Palju hiljem, võibolla kuude, võibolla isegi aastate möödudes, ilmnevad toiduainete defitsiidist tingitud haiguslikud nähud - mälu halvenemine, väsimus, apaatia, aga ka väga tõsised ainevahetushäired. Alles siis, kui elu kvaliteet on langenud, on kadunud söögiisu ja joomislust, kui raske haigus sunnib pidama ranget dieeti, taipame, et paljustki oleks võinud teha teisiti. Õige toitumine ei ole ainsaks tervise tagatiseks. Tähtis on ka elulaad - kas kehaline koormus on piisav, kas suitsetate, liialdate alkoholi ja ravimitega. Mõju avaldavad pärilikud tegurid ja keskkonna saastumine. Pärilikkust ei saa muuta, keskkonna saastumisele saab üksikisik avaldada piiratud mõju. Igaüks saab aga ise valida, kuidas toituda. Pereema kätes on tihti kogu perekonna toitumisharjumuste kujundamine. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei

    Tööõpetus
    Toitumise põhialused spordis
    50
    doc

    Toitumise põhialused spordis

    TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide

    Kehaline kasvatus
    Eritoitumine
    14
    rtf

    Eritoitumine

    saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud külmetushaigused Haigestumise variandid: Kõhunääre ei erita enam küllaldaselt insuliini Organism ei suuda insuliini õigesti kasutada, mille tulemusena jääb glükoos verre ja võib põhjustada eluohtliku seisundi. Diabeedi tüübid I tüüp - Insuliinist sõltuv diabeet ­ tekib lapseeas või noorukina (kuni 40 eluaastani). Kõhunäärms puudub insuliin. 20% suhkruhaigetest

    Toitumisõpetus
    Nimetu
    10
    odt

    Nimetu

    Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................................................................6 8.VALGUD TERVISESPORTLASE TOIDUS........................................

    Kehaline kasvatus
    Tervisesportlase treening
    10
    odt

    Tervisesportlase treening

    Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................................................................6 8.VALGUD TERVISESPORTLASE TOIDUS........................................

    Kehaline kasvatus
    Tervislik toitumine-tervise tugevdamine
    4
    odt

    Tervislik toitumine-tervise tugevdamine

    ja harmoonia. Kõik algab mõtlemisest, mis on tähtis, prioriteet, mille eest ma vastutan, millesse ma panustan. Oma tervisega tegelemise alla kuuluvad eelkõige sobivad toitumine, füüsiline koormus, emotsionaalne ja sotsiaalne heaolu, sh. suhted ja stressi juhtimine, vitamiinide söömine. Kõik need võivad küllalt palju varieeruda, sõltuvalt inimese anatoomilis-füsioloogilisest omapärast, aastaajast, vanusest, tööst, harjumustest jne. Toitumine Nõuandeid tervislikuks toitumiseks · Nautige toitu, mida sööte · Toituge mitmekülgselt. · Toit peab sisaldama palju tärklist ja kiudaineid. · Ärge sööge palju rasvast toitu. · Ärge maiustage liiga tihti. · Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid. · Soolaga ei tohi liialdada. · Saavutage optimaalne kehakaal. · Kui pruugite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Päevane toidukord peaks sisaldama:

    Kehaline kasvatus
    Toitumisõpetus
    32
    doc

    Toitumisõpetus

    · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemides on vallata kontrollitud ja usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett;

    Kokandus
    SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE
    13
    docx

    SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE

    SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun