Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariidid. Polüsahhariid taimses toidus on tärklis ja loomses toidus glükogeen. Enne koormust 30-60 minutit tohi kasutada kergesti imenduvaid süsivesikuid glükoos. Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ).
Energiaallikate võrdlus · MITTESPORTLANE o Lihasglükogeen 250g o Maksaglükogeen 80g o Glükoos kehavedelikus 15g o Rasvadepoo 15kg · VASTUPIDAVUS- ALA SPORTLANE o Lihasglükogeen 400g o Maksaglükogeen 120g o Glükoos kehavedelikus 18g o Rasvadepoo 8kg Süsivesikurikkaid toiduaineid · Täisteraleib · Kartulid · Riis · Pastatooted · Kaerahelbed · Nisuhelbed · Müsli · Herned, oad · Banaanid · Õunad · Kiivid · Mesi · Kuivatatud puuvili · Puuviljamahl · Puuviljasiirup · Spordijoogid · Teraviljatooted Kiudainete tähtsus Kiudained (varem ka "ballastained") on oma olemuselt mittetärkliselised polüsahhariidid, mis jagunevad: o vees lahustuvad kiudained peamiselt aedviljas, ka kaeras ja odras
Valgurikkad toiduained peaksid olema võimalikult madala rasvasisaldusega Vältida rohket soola Kasuta rohkelt köögivilja Magus kombineerida valkude-rasvadega Päevane kalorihulk 1800-2000 kcal, olenevalt füüsilisest koormusest ja vanusest. Toidurühmad Toiduvaliku lihtsustamiseks on jagatud toiduained 6 rühma: 1.Köögiviljarühm sisaldavad palju kiudaineid ja seal leiduvad süsivesikud imenduvad aeglaselt. Kartul siia rühma ei kuulu, kuna sisaldab palju tärklist. Kuivatatud oad, herned ja mais sisaldavad rohkesti süsivesikuid neid võib süüa 25-30g korraga. 2. Leivarühm (kartul, teravili). Toiduvalikut hõlbustab leivaühiku süsteem (LÜ)=10-12 g süsivesikuid. Nt. 1 viil leiba, 1 viil sepikut, 100g kartulisalatit, 2 spl keedetud riisi, 2 spl müsilt. Saavutamaks head kontrolli diabeedi üle on vaja teada kui palju on toidus süsivesikuid ja jaotada see
Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained - teravili, kartul, aedvili - sisaldavad enamasti ka spordiga tegelejale vajalikke mineraalaineid, vitamiine ja kiudaineid. Spordiga tegelejad peaksid seepärast eelistama leiba, riisi, pastatooteid, aedvilja, kartuleid jm. Aedvili ja puuvili on rikkad ka tervisele kasulike bioaktiivsete ainete poolest. Seevastu monosahhariidid - maiustused, viinamarjasuhkur - pole soovitavad, sest võivad esile kutsuda hoopis olulise töövõime languse.
Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained - teravili, kartul, aedvili - sisaldavad enamasti ka spordiga tegelejale vajalikke mineraalaineid, vitamiine ja kiudaineid. Spordiga tegelejad peaksid seepärast eelistama leiba, riisi, pastatooteid, aedvilja, kartuleid jm. Aedvili ja puuvili on rikkad ka tervisele kasulike bioaktiivsete ainete poolest. Seevastu monosahhariidid - maiustused, viinamarjasuhkur - pole soovitavad, sest võivad esile kutsuda hoopis olulise töövõime languse.
kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. Niatsiin - maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15- 19).Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus.
...32% ööpäevasest kalorivajadusest, kusjuures rasvhapete jaotus võiks olla: 1/3 monoküllastamata (näiteks oliivõli), 1/3 polüküllastamata (näiteks kala) ja 1/3 küllastatud rasvhappeid (näiteks loomsed rasvad). Liiga vähene rasva hulk toidus vähendab küllastamata rasvhapete osa, samuti rasvlahustuvate vitamiinide omastamist. Toidus sisalduvad rasvad aeglustavad mao tühjendamist. Näiteid lipiidide sisaldumisest toidus: · keedetud kartul - praktiliselt puuduvad (<1%); · kartulisalat 3%; · praekartul 4%; · friikartul 40%; · puu- ja juurviljad - praktiliselt puuduvad; · avokaado 20%; · pähklid 60%; · piim 0,1....3,5%; · juust 10.....47%; · sealiha 21%; · veiseliha 11,5%; · viiner 12%. 7.3 Valgud Inimorganismi 50 000......60 000 valku moodustavad 45% selle kuivkaalust. Valkude metabolism on seotud aminohapete metabolismiga
ampser.ee enda ühe päeva tarbitav toit koos kogustega. Antud internetikeskkond võimaldab arvutada toidust saadavate toitainete hulka ning võrrelda seda päevas vajatava hulgaga. 1 TERVISLIKU TOITUMISE PÕHIALUSED Tervisliku toitumise põhialused on mitmekesisus, tasakaalustatus, mõõdukus ja toitumine vastavalt vajadusele (Tervislik toitumine). 1.1 Mitmekesisus Mitmekesisus tähendab, et päevas tarbitavad toidud peavad olema erinevatest toidugruppidest teraviljatooted ja kartul, piimatooted, puu- ja köögiviljad, liha-kana-kala-muna, lisatavad toidurasvad ning suhkur ja maiustused. Selle juures tuleb ka silmas pidada toidupüramiidi põhimõtet tervislik menüü koosneb eelkõige teraviljasaadustest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja
Lahustuvad ja lahustumatud kiudained. Kiudainete saamine toidust. Kiudained jaotatakse: vesilahustuvad (pektiinained, kummiained, glükaanid), vees lahustumatud (hemitselluloos, tselluloos, ligniin). Kiudainerikas toit seob hulgaliselt vett, annab söömisel kiiresti küllastustunde. Pektiinained vähend glükoosi imendusmiskiirust. Päevas peaks saama 25-35 g kiudaineid. Kiudainerikkad toidud: täisteravilja ja madala sordi jahust tooted, tangained, helbed, müslid. Lipiidide tähtsus toitumisel. Esmatähtsad rasvhapped. Täiskasvanu organismis on keskmiselt 15% rasva. Lipiidide ülesanded: energeetiline varuaine; kaitse soojuskadude ja mehaaniliste vigastuste eest; toidu värvuse ja lõhne säilitamine. Esmatähtsad rasvhapped teatud koguse polüküllastamata rasvhappeid peab organism saama toiduga, ehituse järgi võib neid jagada kahte gruppi: oomega-6 ja oomega-3
Kasulik oleks süüa täisteratooteid mitu korda päevas (Tammer 2012). Köögivilju tuleks tarbida rohkesti kogu päeva vältel. Soovitatav kogus marju ja puuvilju oleks 2-3 päevas, kas eraldi ootena või magustoiduks. Kui on soov puuviljade osa suurendada, tuleb vähendada vastavalt leiba ja kartulit. Soovitav on vältida loomsete ehk kõvade rasvade kasutamist ja nende asemel kasutada taimseid rasvu. Loomsete rasvade hulka kuulub ka piimatoodetes sisalduv rasv, s.h. või. (Vesingi 2011). II tüübi diabeetikutele tuleks soovitada süüa 3-5 toidukorda päevas, kindlatel kellaaegadel ning väikestes kogustes. Tavaline on hommikusöök, lõuna, õhtusöök, vajadusel lisatakse 1-2 ootekorda. Ooteks sobib suurepäraselt üks puuvili või dieetjogurt (mitte rasvane pirukas). Kindlasti peab diabeetiku menüüsse kuuluma üks soe söök päevas. Sobivad supid, ühepajatoidud, vormiroad jne (Tammer 2012). 3. TOIDUAINETE MÕJU
Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Suhkruhaiguste põhjuseks on insuliinierituse häired. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mis tekib kõhunäärmes ja on vajalik toitainete omastamiseks. Toiduainetes on kolm rühma toitaineid: süsivesikud (leib, suhkur, kartul, puuviljad); valgud (liha, kala) ja rasvad (või, õli, pekk, margariin). Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks ehk veresuhkruks. Veresuhkur on energiaallikaks (kütuseks) keha rakkudele nii nagu bensiin autole. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb
Süsivesikud on organismi ühed tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55 - 60 %, rasvad 25 - 30 % ja valgud 10 - 15 protsenti. Lisaks peab spordiga tegeleja toit olema ka kiudaineterikas, neid peaks päevases menüüs olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained - teravili, kartul, aedvili - sisaldavad enamasti ka spordiga tegelejale vajalikke 6 Tervisesportlase treening mineraalaineid, vitamiine ja kiudaineid. Spordiga tegelejad peaksid seepärast eelistama leiba, riisi, pastatooteid, aedvilja, kartuleid jm. Aedvili ja puuvili on rikkad ka tervisele kasulike bioaktiivsete ainete poolest
Tavainimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Vastupidavusalaga tegelev sportlase jaoks on need arvud 1,2-1,4 g/kg ja jõualadel 1,2-1,7 g/kg. Teiseks aineks, mida sportlase keha vajab on kaltsium, see tagab luude korraliku arengu, tugevuse ning vigastuste puhul nende paranemise. · Organismi varustamine mineraalainete ja vitamiinidega. Vitamiine ja mineraalained vajab inimese keha, et normaalselt talitada. Näiteks kui keha ei saa piisavalt vitamiin B12, siis ei suuda keha toota erütrotsüüte (punased verelibled), ning selle tagajärjeks on kehvveresus (inimkeha vajab 1-3 mikrogrammi ööpäevas). Veel on väga oluline roll inimese kehas raual, mis aitab toota nii erütrotsüüte kui ka hemoglbiini, mis on vajalik hapniku trantsportimiseks kehas. Kui keha ei saa piisavalt mineraalaineid ja vitamiine, siis võib langeda ka vastupanuvõime haiguste suhtes. · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine.
liigne energia ära nälgimispäevade vahel, mistõttu kehakaal ei muutu. Nälgimine on täiesti asjatu.Selle tagajärjel aeglustub ainevahetus ja organismi rasva salvestamise võime üha suureneb. Süüa tuleb regulaarselt, kindlatel kellaaegadel! Kolme toidukorra vahel olgu 2 vahepala. Peamised kalorid tuleks saada hommikul ja lõunal, õhtueine peaks olema süsivesikutevaesem, sisaldama valku. Vältida lihtsüsivesikute rikast toitu ( valge riis, pasta, kartulid, jäätis, pitsa) vali nende asemel komplekssüsivesikud, mis annavad vähem kaloreid, kuid muudavad toidu mahult suuremaks Sobivad toidud: kliid, kaerahelbed, tatar, pruun riis, oad, teraleib, juur- ja puuviljad, salatid, hautised Leia söömiseks alati aega, süües muu toimetuse kõrval, ei saa kõhtu täis. Treeningud: Eesmärk põletada aeroobse treeninguga ära liigne rasv ja äratada jõusaalitreeninguga lihased ellu.
lisama. · harjuta maitsmismeelt pikkamööda magedama toiduga. 3 EELISTA NAATRIUMIVAESEID VÄLDI NAATRIUMIRIKKAID TOIDUAINEID TOIDUAINEID sink, suitsuvorst, pasteedid, peekon, keeduvorst, sardellid, viinerid, suit- kartul, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, sutatud või grillitud broiler, soolaseened, oliivid, hapukapsas, pool- redis, kurk, arbuus, kõrvits, paprka, pirn, tooted, valmissalatid, soolalõhe, soolaheeringas, soolakala, kalakonser- ploomid, maasikad, mustad sõstrad, vid, rukki-nisuleib, sai, juust, ketsup, puljongikuubikud, soolapähklid, kar- apelsin, greip, sidrun, mahlad, makaro- tulikrõpsud, soolane või, soolatud margariinid, konserveeritud köögiviljad,
Tagajärjeks võib olla hüpoglükeemia sagenemine. Kui kombineerida kõrge ja madala GI-ga toite/ toiduaineid, on tulemuseks mõõdukas GI. Näiteks: maisihelbed serveeritakse piimaga. Kõrge GI (70 ja üle selle) Keskmine GI glükoos (55-70) suhkur rosinad ahju- ja friikartul sepik kiirkaerahelbed noor värske kartul lühiteraline kleepuv riis pudruriis maisihelbed GI mõjutavad tegurid 13 1. Süsivesikute ehituslik tüüp (basmati riis tõstab veresuhkrut vähem kui valge riis, sest basmati riis sisaldab lisaks kiudainetele tärklisena enam amüloosi, mis lõhustub seedekulglas aeglasemalt). 2. Kiudainete sisaldus. 3.Toiduvalmistamise meetodid ja töötlemisastmed.
2.2. Toidupüramiid Toitumisharjumuste korrigeerimiseks soovitavad toitumisteadlased lähtuda toidupüramiidist (all oleval fotol) või toiduaineringist (vaata lisa1). Toidupüramiid selgitab erinevate toitainegruppide osakaalu õiges toiduvalikus. Iga erinev toiduainete rühm varustab organismi erinevate toitainetega. Ükski rühm ei ole teistest tähtsam, kuid mida alumisel püramiidiastmel need asuvad, seda rohkem peaks neid tarbima. I põhikorrus: teraviljasaadused ja kartul, soovitatav tarbida 8-13 portsjonit päevas: · Leib, sepik 4-7 portsjonit (1portsjon on 30g) · Kartul 2-3 portsjonit (1portsjon on 90g) · Teised teraviljatooted: puder, pastatooted, helbed 2-3 portsjonit (1portsjon on 1dl) II põhikorrus: puuviljad ja marjad 2- 4 portsjonit päevas, köögiviljad ja kaunviljad 3- 5 portsjonit päevas: · 1 portsjon on 1 puuvili (100g) või 2dl marju või puuvilja(marja)mahla või 15g kuivataud puuvilju ja marju.
45 kg - mitte rohkem kui 1350 kalorit päevas. Toitude kalorisisaldused(100g kohta) Aprikoosid 47 Avokaado 100 Kudoonia 30 Ploomid 38 Ananass 44 Apelsin 45 Arbuus 40 Banaanid 90 Pohlad 45 Viinamarjad 70 Cherry 25 Greip 30 Pirnid 42 Melon 45 Mustsõstar 32 Maasikad 38 Kiivi 50 Jõhvikad 33 Sidrun 30 Vaarikad 45 Mandariinid 41 Virsikud 45 Ploomid44 Sõstar 43 Kirsid53 Mustikad 44 Õunad 45 Baklazaan 28 Roheline hernes 75 Kabatsokk 18 Kapsas 23 Rooskapsas 12 Punane kapsas 27 Lillkapsas 18 Keedetud kartul 60 Sibul (varssibul)18 Sibul(mugul) 43 Porgand 33 Kurgid 15 Roheline paprika 19 Petersell 23 Tomatid 20 Rabarber 16 Redis 16 Redis 25 Naeris 23 Salatid 11 Peet 40 Kõrvits 20 Till 30 Küüslauk 60 Spinat 16 Kuivatatud valged seened 210 Seened keedetud 25 Seened koorekastmes 230 Praetud seened 165 Mesi 20 Pähklid 650 Maapähklid 470 Mandlid 600 Pistaatsiapähklid 620 Sarapuupähklid 670 Rosinaid 270 Kuivatatud viigimarjad 290 Kuivatatud aprikoosid 290 Kuivatatud mustad ploomid 220
polüküllastumata), vahad, triglütseriidid (liht- ja liittrigl), fosfoglütseriidid, steroidid (kolesterool, steroidhormoonid, sapihapped), rasvas lahustuvad vitamiinid D, A, E ja K.. Füsioloogilised f: *energeetiline triglütseriidid, struktuurne on bioloogiliste membraanide peamine koostisosa fosfoglüts, *regulatoorne - steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja
Püramiidi alumistes osades on need toiduained, mida tuleb süüa rohkem, keskele jäävad mõõdukalt ja tippu vähem soovitatavad toiduained. Toidupüramiidi aluseks on süsivesikute rühma toiduained (teraviljad, kartul, kaunviljad, mais). Teisel kohal on köögivilja ja puuviljarühm, kolmandal kohal piima ja liharühm. 4 Püramiidi tipus on toiduained, mida tuleks kasutada piiratud koguses (rasvarühm, maiustused ja alkohol). 1.2. Toiduring Põhjamaades on levinud dieedisoovituste
Selles süsteemis on lubatud ka minimaalne alkoholi ja magusa tarvitamine. Selline rühmitamise süsteem tagab, et ükski vajalik toiduainete rühm ei jää päeva jooksul kasutamata. Püramiidi alumistes osades on need toiduained, mida tuleb süüa rohkem, keskele jäävad mõõdukalt ja tippu vähem soovitatavad toiduained. Toidupüramiidi aluseks on süsivesikute rühma toiduained (teraviljad, kartul, kaunviljad, mais). Teisel kohal on köögivilja ja puuviljarühm, kolmandal kohal piima ja liharühm. Püramiidi tipus on toiduained, mida tuleks kasutada piiratud koguses (rasvarühm, maiustused ja alkohol). 1.2 Toiduring Põhjamaades on levinud dieedisoovituste õpetamine toiduringi järgi. Soovitatakse kasutada ohtralt leiba ja teraviljast
mineraalained, mida sportlane vajab, et tema organism normaalselt funktsioneeriks. 3 1. PEAMISED TOITAINED JALGPALLURI TOIDULAUAL 1.1 SÜSIVESIKUD Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Nende varud kehas on piiratud- lihas ja maks. Toiduga süsivesikutest saadav energia on peamiselt tärklisest ja suhkrutest ning vähem kiudainetest ja suhkrualkoholidest. Peamised süsivesikute allikad on terviljad ja kartul. Puuviljad, puuviljamahl, marjad ja piim annavad samuti suhkruid (mono- ja disahhariide). Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 50-60%. Kõige levinum süsivesik on glükoos, mis on organismi peamine ,,kütus". Glükoosist saab energiat kõige kiiremini, rasvadest aeglasemalt. Kuna jalgpall on loomult kiire ja intensiivne mäng, siis enamik energiavajadustest kaetakse glükoosi varal. Enne mängu või treeningut peavad olema glükoosi varud maksimaalselt täidetud
Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted
süsivesikuid ning kulutamine on vähene, siis nad muutuvad kehas rasvaks. See on oluline ohumärk liigse maiustamise ning rohke tärkliserikka toidu söömise korral. Valgud on vajalikud põhiliseks elutegevuseks, uute rakkude ehitamiseks, hormoonide tööks ja organismi kaitseks. Valgud koosnevad aminohapetest, millest 8 on asendamatud ning neid saab ainult toiduga. Organism ise neid ei tooda. Kõiki aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks.
Rasvade vähesuse korral võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine, võib langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Immuunsus nõrgeneb ning organism on vastuvõtlik külmetushaigustele. Mineraalide ainevahetus: Kaltsiumi ainevahetus muutub, tõuseb luude käive ja uuesti moodustamine. Ema vere kaltsiumi sisaldus langeb nii loote suurenenud vajaduste kui rasedusest tingitud normaalse lahjendusefekti tõttu. D vitamiin suurendab hormoonide tootmist, mis muudab teise trimestri lõpus kaltsiumi imendumise sooles kahekordseks, mis katab nii loote vajaduse kui kaitseb ema luustikku. Rauapuudusaneemia – on kõige tavalisem ja laialtlevinud toitumishäire kogu maailmas. Eesti sünniregistri andmetel oli 26,6%-l 2010 a sünnitanud naistest raseduse ajal aneemia. Rauapuudusaneemia on olukord, kus organismis napib rauda, et moodustada piisavas hulgas piisava suuruse ja rauasisaldusega punaseid vereliblesid
mustsõstrad Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96 Kuivatatud banaan 88 Karamell 87 Maisihelbed 86 Kartulijahu, kuivatatud kibuvitsamarjad 83 Mesi, pulgakomm 81 Pastilaa, vahukomm, vahvel, küpsis 80 Kuivatatud datllid, riis 78 Müsli, hommikuhelbed, pop corn 77 'Suhkruga kakaopulner 75 Näkileib, kuivik 72 Kuivatatud uba, rosinad, piparkook, 70 makaronid Kama 68 Nisujahu, manna, odrajahu, odrakruubid 67 Tatar, kaerakliid, kreeker, rukkijahu, 66 rukkihelbed Neljaviljahelbed, linnased 65 10 Grahamjahu, nisuhelbed 64
Valgu lisamisel päevaratsiooni tuleb arvestada tarbitava valgu olemust ja omastatavust, eriti taimsest toidust saadava valgu puhul. 1985.aasta uurimistulemuste alusel on loomse toidu faktor vajalik taimse valgu paremaks omastamiseks (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:152). Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim( madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30%) · Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid (Rein Jalak 2006:127) Süsivesikud on tervisesportlasele parim energiaallikas Süsivesikud on organism ühed Tähtsamad energiallikad, tervisliku toitumise puhul peaks süsivesikute osa kogu energiahulgast moodustama 55-60 %, rasvad 25-30% ja valgud 10-15 protsenti
ei tohi ükski oluline detail puududa. Kõiki olulisi aminohappeid sisaldavad valgud on loomse päritoluga ( muna-, piima-, juustu-, ja lihavalk ) . Enamik taimesid valke-, tera- ja kaunviljade valgud-, on vähem väärtuslikud, kuna neis puudub mõni oluline aminohape. Eeltoodust selgub, et inimorganism vajab eelkõige loomse päritoluga valku, sest ainult loomne valk on täisväärtuslik. Koolilapsele vajalik toiduvalgu vajadus päevas on 1 gramm kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Päevase valguvajaduse katab näiteks 3-4 kg kartuleid, 1-1,5 kg herneid, 6-10 kg puuvilja, 500 g kala, 200-300 g juustu, 300-500 g kohupiima või 300-500 g liha. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid
positiivset mõju osteoporoosi riskile. Kuigi osteoporoosi põhjus on multifaktoraalne, on ta tihedalt seotud kaltsiumi metabolismiga. Luude tervise teiseks oluliseks komponendiks on vitamiini D saamine aga ka piisav kehaline aktiivsus. Üle 60-aastastel inimestel on kaltsiumi imendumine raskendatud. Kõige paremini omastab organism kaltsiumi piimast ja piimatoodetest, sest seal on kaltsiumi imendumist ja luudesse jäämist soodustavad ained: magneesium, kaalium, tsink, laktoos, vitamiin D. Piimatooted sisaldavad küllastunud rasvhappeid, mistõttu südamehaiguste ohu vähendamiseks soovitatakse eelkõige tarbida vähese rasvasisaldusega piimatooteid. Rasvaseid juustusid, kreeme, jäätist, ka taimerasva baasil valmistatud jäätist jt rasvasest piimast valmistatud magustoite tuleks süüa harva. Siinjuures tuleb meeles pidada, et vähemrasvastes piimatoodetes on ka vähem vitamiini D. Toidusoovitustes on arvestatud nii südame-veresoonkonnahaiguste kui ka osteoporoosi
arenemine pidurdub. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks on piim ja liha. Kala ja muna osakaal valguallikana on väike, sest neid süüakse vähem. Rasvad Organismi tähtsaks energiaallikaks on toidurasvad. Nahaalune rasvakiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Rasv polsterdab siseelundeid, hoiab neid paigal ja kaitseb vigastuste eest. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid. Neli olulist vitamiini A, D, E ja K lahustuvad rasvades ja nende imendumine sooles ei ole toidurasvata võimalik. 70 kg inimeses on umbes 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust.Just toidurasvad annavad toidule lõhna ja maitse ning tekitavad täiskõhutunde. Olulisemad rasvaallikad on liha ja lihatooted ning piimatooted. Juur- ja
Organismi energiavajaduse rahuldab mitmekesine toitumine ning värskuse, parema kontsentreerumis- ja õppimisvõime tagab korralik puhkamine ja öine uni. Energiajookides sisaldub palju suhkrut, mille liigne tarvitamine võib kaasa aidata ülekaalu tekkele ning kahjustada hambaid. Kui tarvitada päevas 400 ml energiajooki, ei tohiks sellel päeval süüa enam mitte midagi muud maiustuste grupist (st suhkur, mesi, moos, kommid, šokolaad, küpsised, koogid, jäätis, karastus- ja mahlajoogid jne). Energiajookides sisaldub palju kofeiini, mille liigne tarvitamine võib põhjustada tervisehäireid ja halba enesetunnet (südame rütmihäired, hüpertensioon, ärevus, unetus jne). Kui tarvitada päevas 500 ml energiajooki, mis sisaldab keskmiselt 160 mg kofeiini, siis tuleb teadlikult piirata teiste kofeiini sisaldavate jookide või toiduainete tarvitamist, et mitte ületada eakohaseid soovituslikke päevaseid kofeiinikoguseid.
.........................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul............................................................................6 Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad........................................................................6 Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna............................................. 6 Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned...................................................... 7
on tähtis ülesanne normaalse osmootse rõhu ja vesinikioonide kontsentratsiooni (pH) säilitamisel organismis. Olgugi et organismi päevane mineraalainete Vitamiinid Vajadus mg Sisaldus mg% (mg 100 g vajadus ei ole eriti suur, kokku umbes 25... ööpäevas toiduaines) 30 g, tekivad organismi elutegevuses tõsised C-vitamiin 55...108 Värske kartul 20-30 häired, mis lõpuks väljenduvad raskete Talvine kartul 5-10 haigustena kui organism ei saa pikema aja Kaalikas 15-23 vältel üht või teist elementi küllaldases Sibulapealsed 48-60 koguses. Petersellilehed 125-150 Organismile on peamiseks mineraalainete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
