...........................................................................3 · Eelkäijad.....................................................................................4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2758.57E. astrofüüsika osakond (juhataja T. Kipper), kuhu kuuluvad: tähefüüsika töörühm (juhataja T. Kipper)
Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova. Eestil on tänu Struve kaarele nüüd kaks objekti UNESCO maailmapärandi nimekirjas teine on Tallinna vanalinn. Peale loenguid saime süüa. Minu jaoks olid loengud harivad ja sain uusi teadmisi. Teiseks sihtpunktiks oli Tõravere observatoorium, mis asus Tartust 21 km lõuna pool Tartu- Valga maantee ääres. Tartu Observatoorium on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas. Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Me käisime observatooriumi peahoones, kus oli seinal taevakaart. Taevakardil olid kõik tähtkujud ja ka teisi kujutisi. Igal kujutisel oli oma nimi. Peale seda läksime peamaja ligiduses asuvasse tähetorni. Enne tähetorni oli tee äärde istutatud erineva suuruse ja vahega kuused. Kuused tähistasid päikesesüsteemis asuvaid planeete. Tähetornis oli seintel iga tähtkuju pilt raamide sees
Akadeemia Füüsika, Matemaatika ja Mehhaanika Instituut, millest 1952. aastal sai Füüsika ja Astronoomia Instituut. Vana tähetorn jäi uuele instituudile kitsaks. Kitsikus lahenes 1960. aastate alguses, kui esimesed astronoomid kolisid uude alles ehitatavasse observatooriumisse Tõraveres. 14. septembril 1964 avati observatoorium ametlikult ja anti talle F.G.W Struve(Friedrich Georg Wilhelm von Struve) nimi. 1973. aastast oli Tõraveres Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut ning Tartusse jäi Füüsika Instituut. Alates 21. septembrist 1995 kannab Tõravere teaduskeskus Tartu Observatooriumi nime. Praegu jagunevad Tartu Observatooriumi teadurid ja uurimisteemad kolme osakonna vahel: astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika. 9 Alates 1974. aastast on Tõravere täheuurijate tähtsaimaks töövahendiks olnud Eesti ja Põhja-Euroopa suurim 1,5meetrise läbimõõduga peegelteleskoop
Tõravere observatoorium Tõravere observatoorium avati aastal 1812. Seal alustab astronoomilisi vaatlusi F.G.W. Struve ja 12 aasta pärast saabub Tartusse 9-tolline tolleaegne maailma suurim teleskoop Frauhoferi läätspikksilm. F.G.W määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. Tänapäeval on Tõraveres kaks töötavat teleskoopi. Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Tõraveres on kividega kaetud sein, mille peal on kujutatud tähtkujusid, mida Eesti taeva kohal näha võib. Tuntuimad kujud on suur vanker ja väike vanker, aga on olemas palju tähtkujusid, mida ei teata. Eesti kohalt võib veel leida näiteks noole, kotka, delfiini ja mao kujud. Tähed, mida taevas näeme on Maast mitme valgusaasta kaugusel. Üks valgusaasta on nii kaugel, et valgus läbib selle vahemaa ühe aastaga
Kipper. l. 1950 Tartu linna servas rajati aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai Juhan Ross. m. 1958 Tõraveres alustati uue observatooriumi ehitamist. n. 1964 14. septembril avati F.G.W. Struve nimeline Tõravere observatoorium. o. 1964 Moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus. p. 1965 Aktinomeetriajaam alustas tööd Tõraveres. q. 1973 Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi direktorina asus tööle Väino Unt. r. 1975 Alustati vaatlusi Tõravere Observatooriumi ja Baltimaade suurima 1,5 m teleskoobiga. s. 19851999 oli direktoriks Tõnu Viik. t. 1999 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv. u. 2001 Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu
Stalini sünnikoha Gori lähistel. Tegime seal regulaarselt tähtede kujutise kvaliteedi vaatlusi. Hiljem on seda teleskoopi rakendatud Kesk- Aasias Tartu Observatooriumile võimaliku lõunabaasi otsingutel. Segastel üleminekuaegadel lõppes asi nii, et see teleskoop jäigi Usbekistani. Järk-järgult sai töö Tõraveres hoo sisse. Töötasid stellaarastronoomia sektor ja kasvas ning valmistus sellest eraldumiseks astrofüüsika sektor. Tõraverre kolis ka atmosfäärifüüsika sektor hilisema akadeemiku Juhan Rossi juhtimisel. See kasvas välja kunagisest Tartu Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumist ja keskendus sel ajal päikesekiirguse mõõtmistele ja päikesekiirguse levi uurimisele taimkattes, põllukultuurides ja metsas. Sektori tegevuse baasiks olev aktinomeetriajaam kolis Tartu linna servast praeguse Lõunakeskuse asukohast 1965. aastal samuti Tõraverre. Senini on see üks Euroopa pikima
kauaaegne Tõravere astronoom Izold Pustõlnik. Tegemist oli Chris Sterkeni algatusega, kellel Debehogne palus avastatud asteroididele nimed panna. Tõnu Viik (sündinud 12. detsembril 1939 Rohuneeme külas) Eesti astronoom. Ta on töötanud Tartu Observatooriumis (endiste nimedega TA Füüsika ja Astronoomia Instituut ning TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut) alates 1963. aastast, 1985 1999 instituudi direktorina. Ta on Eesti Looduseuurijate Seltsi president alates 2008. aastast. Põhiliseks teadustöö suunaks on olnud kiirguslevi probleemide lahendamine. Tõnu Viik on lugenud Tartu Ülikoolis pikka aega teoreetilise astrofüüsika aluste, Universumi füüsika ja tähtede füüsika kursuseid ning viimasel ajal ka matemaatilise
Soojusmahtuvus on ülekantud soojushulga ja temperatuuri muudu suhe Soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra Aine massiühiku soojusmahtuvust nimetatakse aine erisoojuseks Kolmikpunkt: Tahke, vedel ja gaasiline faas esinevad koos Kriitiline punkt: Kaob erinevus vedela ja gaasilise faasi vahel Latentne soojus: Üleminekul ühest faasist teise neeldub või vabaneb energiat Atmosfäärifüüsika: Atmosfääri kihid: Troposfäär: 0-12 km Enamus ilmastikunähtustest Veeaur ja tolm Stratosfäär: Ülapiir 50 km Alt külm, ülespoole temperatuur tõuseb Osoonikiht Väga kuiv – veeauru vähe, pilvi vähe Lennukid lendavad stratosfääri alumises kihis (stabiilsus) Mesosfäär: 50-85 km Temperatuur kõrgusega väheneb Helkivad ööpilved Termosfäär: 80-(1000) km Õhk väga hõre
TERMODÜNAAMIKA -soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. ...
vene geograafid: P. Semjonov-Tjan-Sanski, D. Anutsin, V. Dokutsajev. 4. Maa ja maailmaruum. Kosmilised seosed. Geograafiline sfäär moodustub nelja geosfääri koosmõju tulemusena. Need on siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika. Hüdroloogia on kõige laiemas mõttes teadus hüdrosfäärist, ehk maakeral olevast veest. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.). Ookeane ja meresid uurib aga okeanoloogia või okeanograafia. Litosfääri ehk maakoort uurivad mitmed teadusharud, mis kuuluvad enamasti geoloogia valdkonda. Geograafia seisukohast olulisim kvaternaarigeoloogia. Biosfääri kujunemise, funktsioneerimise ja kõige üldisemate
Helsinki. , Painotalo Miktor, 1991, 64 lk. Kyrö, E. Otsonikato ja sen vaikutukset Ilmalaiteen laitos Sodankylän observatio, 1993, 16 lk. Kull, O. Mis on ühist metsade hävimisel, karjakasvatusel ja külmkapil. - Eesti Loodus, 1993, nr. 9, lk 290-293. Kändler, T. Eesti ei purusta osooni. - Pühapäevaleht, 10.11.1996. Kändler, T. Osoonirindel muutusteta. - Eesti Päevaleht, 07.04.1997. Kübarsepp, T. ; Pehk, M. ;Veismann,U. Osoonikihi paksuse mõõtmisest Eesti kohal. TA Astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika Instituut ja Tartu ülikool, 1994, 7 lk. Luts, V. Osoon on ohus. - Horisont, 1989, nr.1,lk. 3-7. Moran, J.M. , Morgan.M.D. Meteorology- the Atmosphere and the science of weather. Macimillian Publishing Company, New York, 1992 p.440-441. Nõges, T. Lämmastik-vajalik või ohtlik?- Eesti Loodus, 1993, nr.3, lk. 71-73. Põiklik, K. Üld ja agrometeoroloogia. Tln. , Eesti Raamat, 1964, lk.35-37, 60. Raukas, A. , Martin, E. Kas uus veeuputus. - Eesti Loodus, 1990 , nr.3 , lk. 148-153. Rohtmets,I
kirjeldava geograafiaga ainult ajalooline side. Nii oli see eriti loodust uurivate teadusharude korral. Näiteks geoloogia, mis uurib kivimeid, hüdroloogia, mis uurib vett ja meteoroloogia, mis uurib õhku, muutusid omatte loodusteadusteks. Nad sisaldavad omasid teooriaid ja uurimismeetodeid, kuid samas kasutavad nad ka teiste teaduste meetodeid nagu näiteks füüsika ja keemia meetodeid. Näiteks tänapäeva meteoroloogia liigitatakse atmosfäärifüüsikaks ja rakendusmeteoroloogiaks. Atmosfäärifüüsika uurib matemaatika ja füüsika reeglitega planeedi atmosfääri ning rakendusmete- oroloogia harude teadustulemusi kasutatakse inimeste igapäevases elus nagu näiteks sünoptiline meteoroloogia prognoosib ilma. Teadused, mis uurisid taimestikku, loomastikku ja mullastikku, muutusid omaette bioloogia tea- dusharudeks. Seda veel enam kui bioloogia töötas välja omad uurimismeetodid. Nende teaduste
kirjeldava geograafiaga ainult ajalooline side. Nii oli see eriti loodust uurivate teadusharude korral. Näiteks geoloogia, mis uurib kivimeid, hüdroloogia, mis uurib vett ja meteoroloogia, mis uurib õhku, muutusid omatte loodusteadusteks. Nad sisaldavad omasid teooriaid ja uurimismeetodeid, kuid samas kasutavad nad ka teiste teaduste meetodeid nagu näiteks füüsika ja keemia meetodeid. Näiteks tänapäeva meteoroloogia liigitatakse atmosfäärifüüsikaks ja rakendusmeteoroloogiaks. Atmosfäärifüüsika uurib matemaatika ja füüsika reeglitega planeedi atmosfääri ning rakendusmete- oroloogia harude teadustulemusi kasutatakse inimeste igapäevases elus nagu näiteks sünoptiline meteoroloogia prognoosib ilma. Teadused, mis uurisid taimestikku, loomastikku ja mullastikku, muutusid omaette bioloogia tea- dusharudeks. Seda veel enam kui bioloogia töötas välja omad uurimismeetodid. Nende teaduste
kirjeldava geograafiaga ainult ajalooline side. Nii oli see eriti loodust uurivate teadusharude korral. Näiteks geoloogia, mis uurib kivimeid, hüdroloogia, mis uurib vett ja meteoroloogia, mis uurib õhku, muutusid omatte loodusteadusteks. Nad sisaldavad omasid teooriaid ja uurimismeetodeid, kuid samas kasutavad nad ka teiste teaduste meetodeid nagu näiteks füüsika ja keemia meetodeid. Näiteks tänapäeva meteoroloogia liigitatakse atmosfäärifüüsikaks ja rakendusmeteoroloogiaks. Atmosfäärifüüsika uurib matemaatika ja füüsika reeglitega planeedi atmosfääri ning rakendusmete- oroloogia harude teadustulemusi kasutatakse inimeste igapäevases elus nagu näiteks sünoptiline 55 meteoroloogia prognoosib ilma. Teadused, mis uurisid taimestikku, loomastikku ja mullastikku, muutusid omaette bioloogia tea- dusharudeks. Seda veel enam kui bioloogia töötas välja omad uurimismeetodid. Nende teaduste
annaabi.ee 
