Arvestuse spikker (5)

Kiirgusbilanss - juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast , aluspinnast (mnner, ooken), ilmast . Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga kohti. Aastane: suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis, KB kahaneb pooluste poole. Negatiivne esinb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Ööpäevane: muutub positiivseks pärast päikesetõusu, negatiivne enne päikese loojangut(- 30min ,1h) Atmosf vertikaalne tasakaal- maa raskusväljas peaksid raskemad gaasid (nt argoon ja CO2) asuma maapinnale lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega seotud- selle põhjuseks on tuul, turbulentne segunmine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. Atmosf valguskiirgus- maakiirguse näol maapind kaotab, atmosf valguskiirguse näol saab aga juurde energiat. Maapinna(tegevpinna) efekt kiirgus-Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Maapinnalt lahkub maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga aga suur. Tegevkiht- kiht, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, va tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi pakksus sõltub ühelt poolt aluspinna isel (maa,lume,vepind) ja selle omadustest, nagu konarlus, värvus, niiskus, teiseltpoolt aga kiirguse lainepikkusest. Nii tungib pikalaine kiirgus taimedeta tihedas pinnases murdosa millimeetrini, kuna kohevas pinnases võib see ulatuda cm sügavuseni. Tegevkihi paksus päikesekiirguse suhtes on suurem kui pikalainelise kiirguse puhul. Muldade soojusreziim-pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist ,1liivapinnased, 2savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes koosneb 3st komponendist: pinnas ise,õhk temas ja vesi. Liivapinnased seovad halvasti vett, seega on liivapinnas väikese ruumisoojusega ja halvad soojusjuhid, savipinnased seoavad hästi vett ja seega on nad head soojusjuhid. Niiskuse kasvavades kasvab ka ruumerisoojus ja soojusjuhtivus . Niiskus mõjutab väga suures osas pinnast. Sõltub ka savi ja liiva kogusest. Savi suurendab soojusjuhtivust  ja ruumerisoojust, liiv aga väheneb. Livapinnased soojenevad kiiresti ja jahtuvad kiiresti, savipinnased vastupidi. Liival pealmised kihid soojad , alumised külmad. Kevadel kõige varem harisvalmis liivased, hiljem savipinnased. Taimede seisukohalt ohtlukud öökülmade puhul on liivapinnased, savi on vähemohtlik. Samuti on ohtlikud kuivad pinnased , niisked vähemohtlikud. Parim öökülma vahend on kastmine . Turvasmullad soojenevad ja jahtuvad muldadest aeglasemalt. Turbas on suur temp kõikumine ning ta on taimele ebameeldiv ja halb soojusjuht, kui ta on kuiv. Liivamuldades O2 sisaldus suur, savi väike. Sademed- tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad niivõrd, et nende raskus ületab õhu takistuse, selle tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul ( uduvihm , vihm , lumi, rahe ). Sademete hulga all mõeldakse veekii paksust mm(0,1mm täpsusega), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel , et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei nõrgu ega aura . Sademete teke- pilve osakesed võivad mitmel moel suureneda. Maapinnalt toimub aurumine (veekogu, taimed), aurumine toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved , mis langeb vihmana/lumena maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. 2 olulist tekke protsessi: 1.põrkumine(liitumine) 2.jää(kristalli protsess). Sademete tekkel mängib olulist rolli pilveosakeste põrkumine ja liitumine. Selleks et ei toimuks sademe tekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad mitmel kujul: lumi, jäävihm, lumekruup, jäänõelad, hooglumi, teralumi, vihm, hooglörts, jääkruup, uduvihm, lumekruubid, rahe, lumelörts. Liigitatakse agregaat oleku järgi: 1.vedelad(vihm, uduvihm) 2. tahked (lumekruup, lumi, teralumi, jääkruup) 3.segasademed (lumelörts) Liigitatakse ka langemise isel järgi: 1.laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi) 2.hoogsademed (hoogvihm, -lumi, -lörts). Atmosf massiarv - tehakse vahet relatiivsel ja absoluutsel. Relatiivne massiarv- on arv, mis näitab mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes. Absoluutne massiarv näitab mitu korda on kaldu langemisel kiirte teele sattunud õhu mass suurem kui püsti langenud kiirte teele jäänud mass, eeldusel, et maapinnal valitseb normaalne õhurõhk. Massiarv isel kiirte tee pikkust atmosf. Kiirte tee on õhus lühim, kui nad langevad vertikaalselt st Päike asub seniidis (m=1). Atmosf läbipaistvus- oleneb veeauru, tolmu, suitsu jt kiirgust nõrgendavate ainete hulgast atmosf. Läbipaistvus on kõige parem talvel, õhus on vähe veeauru ja tolmu.üleminekul suvel halveneb, kõige väksem augustis. Bougeri seadus- nim ka Bougueri läbipaistvuse koefitsendiks. Arvutamiseks on vaja teada Päikese kõrgust(mille järgi määrame massiarvu m), solaarkonstanti (So- päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosf ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 m2 suurust pinda 1 minutis (eeldusel, et maa asub Päikesest 149 600 000 km kaugusel) ja otsekiirguse intensiivsust(Sm). valemi järgi saame arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab maapinnale jõudnud otsekiirguse intensiivsus solaarkonstandist, eeldusel et Päike asub seniidis. Läbipaistvuse koefitsent on väikseim kohalikul keskpäeval, mil Päikese kõrgus on suurim, hommikul ja õhtul väärtus kasvab. Kiirguse nõrgenemise tõttu on atmosf maapinnale jõudnud kiirguse intensiivsus alati väiksem solaarkonstandist. Soojuse ülekanne maapinna ja atmosf vahel- *molekulaarne soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem soojenenud õhk muutub hõredamaks ja seega kergemaks ning tõuseb ülespoole. Asemele voolab kõrvalt jahedamat õhku. Nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis kannavad soojust edasi. *Turbulentne õhu segamine - turbulentseks nim väiksemate õhuhulkade ebakorrapärast pööriselist, igasuunalist liikumist. Õhu turbulentne segamine on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, konarlikum aluspind ja suurem temp erinevus püstsihis. *Maa pikalaineline kiirgus- seda neelavad tugevasti õhus olevad veeaur ja CO2. *Vee aurumine veepinnalt- koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, soojendades ümbritsevat õhku. *Advektsioon- e õhumasside horisontaalne liikumine. Pikalaine kiirgus atm- avaldub atmosf maakiirguse ja atmosf kiirguse näol. Atmosf kiirguse see osa, mis suundub maa poole tagasi nim atmosf vastukiirguseks. Osa sellest peegeldub tagasi maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kiirguseks. Atmosf neelab võrdlemisi vähe päikesespektri nähtavat osa (400-760 nm), kuid tugevasti pikalainelist kiirgust, siis takistab atmosf Maa jahtumist kiirgamise teel. Kui puuduks atmosf oleks keskmine temp 15 asemel -23. Boltzmanni seadus- iga keha neelab elektromagneetilist kiirgust, see sõltub tema ja pinna heledusest. Keha, mis neelab kõik temale langeva kiirguse nim absoluutseks mustaks kehaks. Selle musta keha kiirgusvõime on võrdeline absol temp 4ńda astmega. Seda seadust kasut looduslike kehade nagu maa, lume, rohu, pilvede, atmosf kiirgusvõime arvutamiseks. Veeauru kondenseerumine atmosf- produktid, mis tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, jäide. Atmosf pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid aineosakesi on atmosf palju, nad satuvad atmosf: 1.lainetavalt veepinnalt tekkivad pritsmed kantakse atmosf, kui vesi ära aurab, jäävad atmosf meresoolakristallid. 2.põlemisproduktid- tolm, tuhk, org ained, mis peenestuvad maapinnal mitmesugustes protsessides. 3.kondensatsiooni tuumakesed- a)lahustatavad- taimede eosed, meresoola kristallid , b)lahustumatud- pinnase ja kivikeste osakesed. Kondensatsiooni protsessis etendavad erilist osa merelise päritoluga vees lahustatavad kristallid. Tekib soolalahus , enamikul juhul algpiisake vedelas faasis, hiljem külmub ära. Kondensatsiooni produkt on pilved. Pilvede teke- tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni (tahke aine vahetu üleminek gaasilisse olekusse (vahepealse veeldumiseta)) tagajärjel. Pilvede klassifitseerimine- liigitatakse nende alumise pinna kõrguse ja ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 põhiliiki: 1.Ülemised pilved (6-10 km valge värvusega, läbipaistvad ning varjudeta) * kiudpilved (Cirrus Ci), *kiudrünkpilved ( Cirrocumulus Cc), *kiudkihtpilved (Cirrostratos Cs) 2.Keskmised pilved (2-6 km pilved tihedamalt , kui teised pilved, esineb paiguti varju, koosnevad väikestest piiskadest) *kõrgrünkpilved (Altocumulus Ac), *kõrgkihtpilved (Altostratus As) 3.Alumised pilved (alla 2km hall või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad . Peale tavaliste piiskade leidub 0,05-0,5 mm läbimõõduga piisku) *kiudrünkpilved (Stratocumulus Sc), * kihtpilved (Stratus St), *kihtsajupilved (Nimbostratus Ns) 4.Vertikaalsuunas arenevad e konvektsioonipilved (0,4-1,5 km tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel, arenevad kõige hoogsamalt keskpäeva paiku) *rünkpilved (Cumulus Cu), *rünksajupilved (Cumulonimbus Cb). Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temp- taimede kasv- kasvu määravad ära: 1fotosünteesi protsess- süsiniku sidumine. Päikese kiirguse mõjul seob CO2te. Produktideks on suhkur, CO2 ja päike. Mineraalsete ainete osatähtsus väike. Kuigi taim ei kasva ilma mineraalaineteta. Põhiline on süsinik. See protsess on temp sõltuv. Toimub ainult päeval. 2. hingamine - taimkatte funktsioneerimiseks, kus fotosünteesitakse välja hingamist. Toimub ööpäev läbi. Et taim kasvaks, peab fotosüntees ületama hingamise. Hingamine on temp sõltuv protsess. Fotosüntees ei toimu liiga madalal temp. Temp tõus on taimedele kasulik ainult teatud piires. Kõrge temp pidurdab taime kasvu. See palju taim kasvab sõltub hingamise ja fotosünteesi vahekorrast. Aktiivne temp- ööpäeva keskmine temp ületab +10C (enamikel kultuuride aktiivne vegetatsioon algab sellel temp)
Efektiivne temp- aktiivse temp ja bioloogilise miinimumtemp vahe. Taimede arengu hind- liites kokku aktiivne ja efektiivne temp. Selleks, et taim oma kasvufaase läbiks on vaja kindel aktiv temp summat . Summa tehakse kindlaks mõõtmisega. Hilisematel sortidel on summad suuremad, varajastel väiksemad. Mõõtmed tehakse kindlaks sordi võrdluskatsega. Prognoosi koostamiseks võetakse aluseks paljude aastate keskmine. Veeringe looduses- atmosf toimuv veeringe on üsna suure intensiivsusega. Vett satub atmosf aurumise teel, veepinnalt, maismaalt või taimkattelt. Veeaur läheb üle vedelasse või tahkesse faasi- veeauru kondensatsioon . Võib toimuda vahetult maapinnal (kaste, härmatis). Kondensatsiooni produktiks atmosf on pilved ja udu ning sademed. Kokku aurustub aastas 510 000km3. looduses toimub aurustumine nii öösel, päeval, talvel kui ka lumel ja jääl. Õhuniiskuse karakteristikud- *Õhus oleva veeauru rõhk (e)- mm Hg. Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem osa selle veeauru osarõhk õhu kui gaasid mehhaanilise segu kogurõhus. *Absoluutne niiskus (a)- 1 m3 õhus oleva veeauru hulk g. Seega sisuliselt näitab abs niiskus õhus sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui aga õhk oleks veeauruga küllastunud (udu) siis oleks rel niiskus 100%. *Küllastusvajak (d)- antud temp õhku küllastava veeauru rõhk ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. See karakteristik näitab kui kaugel on õhk küllastusest. Küllatusaste korralik küllastusvajak on =0. täiesti kuiva õhu korral võrdub küllatusvajak veeauru max rõhuga antud temp. *Kastepunkt- temp, mille juures olev veeauru õhk küllastub. Nim on tulnud, kui aluspinna temp langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattl, kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (udu) korral võrdub kastepunkt õhutemp. Mida madalam on kastepunkt võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus oleva veeauru hulk g 1 kg niiske õhu kohta. Albeedo - isel pinna peegeldumise võimet, see arv näitab kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Sõltub aluspinna isel ( paljas maa, rohi, lumi, vesi), olukorrast (kuiv, märg, tasane ), Päikese kõrgusest. Oleneb ka veel kiirguse spektraalsest koostisest ja ruumilisest struktuurist. Väga suur albeedo on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. Taimkatte albeedo oleneb taimede liigist, tihedusest ja arenemisfaasist. Ööpäevane käik- keskpäeval, mil päike asub kõige kõrgemal, on albeedo kõige väiksem, päikese kõrguse vähenedes albeedo kasvab. Aastane käik- albeedo on suurim talvel, mil maa on lumega kaetud, tugevalt muutub kevadel lume sulamise ja sügisel lume tuleku ajal. Tuul- õhk, mis liigub paralleelselt maapinnaga. Tekib õhurõhu vahest erinevates kohdades, mis oleneb omakorda õhutemp ebaühtlasest kaotumisest. Üldine reegel on et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast sinna. Kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja maakera pöörlemine. Tuule elementideks on tema suund ja kiirus. Suunaks on see ilmakaar kust ta puhub . Kiirust mõõdetakse m/s, km/h. Takistused tuule teel mõjutavad nii tuule suunda kui ka kiirust. Frondid-nim kahte erinevat omad.õhumassid, mis kokku puutuvad. Nad on alati kaldu külma õhu poole. Külm õhk tungib sooja alla. Tuul pöördub 90 kraadi. Külm front liigub suhteliselt soojema õhumassi peale. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nedne omad kiireid muutusi antud punktis. Frondi lõikumist maapinnaga nim fondijooneks. Frondid tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva õhumassi lähenedes gradiendid kasvavad. Front mis liigub külma õhu suunas nim soojaks frondiks ja vastupidi. Õhumassi aktiivsuse järgi eristatakse:1soe front-sellega kaasneb külm õhk,soe õhk libiseb külmast üles. Kui õhk tõuseb tekib veeaurukondents ja pilvekesed. Edasi tekivad mõned pilved.Punkt kus front puutub kokku maapinnaga on 0 kraadi. Vaatleja kohale tekivad kiudpilved, ühest taeve suunast. Kui tekivad kiudpilved, hakkab õhurõhk langema ja pilved lähevad üle kihtpilvedeks. Taevas on siis ühtlaselt valge. U.350-450 km algab laussadu.2.külm front-külm õhk on aktiivne ja tõrjub sooja õhu välja. On 1st ja 2 st liiki külmafronti. Sõltub sellest milline on välja tõrjutud.1 liiki külma frondi eel tuul pöördub 90 kraadi ja temp langeb järsult. Pilvitus läheb kõrgemaks ja algab sadu, õhurõhk hakkab tõusma.ühtlane pilvesein-laussadu, järsk temp langus, mõne aja pärast ilm selge. 2 liik külm front- tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpil, suvel võib olla äike. Tugevad tuulepuhangud. 300 km frondist tagapool on veel teine sekundaarne front. Pärast frondi üleminekut tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teised kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Muldade soojenemine ja jahtumine - soojenemine-sulmaine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet pole- sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema. Jahtumine- mulla külmumine algab siis kui temp langeb alla 0 kraadi siis külmub mullas olev vesi. Kuivad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Lumikate peatab või aeglustab maa külmumise protsessi.kui lumikate tuleb varakult siis pole külmumise sügavus kuigi suur.pinnase täielik läbikülmumine parandab mulla struktuuri ja kobestab. Võib tekkida ka külmakergituse- muld kerkib üles poole ja taime juurde võivad puruneda või jääda mulla peale. Kõik mullad ei kerki ühte moodi, see sõltub harimisest. Termilised karakterisikud:1 mulla ruumerisoojus c-soojuse hulk, mis tuleb anda 1 ruumalaühiku pinnale, et temp tõsta 1 kelvini võrra. Mida rohkem vett ja vähem õhku seda suurem on C. Mõõtühikuks on J/km3K. 2.mulla soojusjuhtiv koefitsient näitab kui palju maa soojust edasi annab. Energia mis läbib selle pindala ühikut ajaühikus.Eesti kliimat võib pidada üleminekuliseks mereliselt mandrilisele. Meie kliimat mõjutavad Balti meri ja Atlandi ookeani liikuvad õhumassi( talved on sihteliselt soojad ja suved jahedad)ning Golfi hoovus mis muudab meie kliimat üldiselt pehmemaks. Talved on meil pehmed ja suved jahedad, sügis ja kevad pikad. Sügis soe ja sademeterikas, kevad jahe ja kuiv. Suvel on meil keskmine temp 3 kraadi kõrgem laiuskraadi keskmisest. Kõige külmem on veebruar ja kõige soojem juuli. Sademete keskmine summa läheneb eestis 550-600 mm. Sademete vaesem on aprill ja juuni, rikkam juuli ja okt periood.sademed ütlevad auramse. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnad. Päikese kiirgusreziim mõjutavad suurel määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem on juuni ja kõige vähem päikest on nov ning dets. Aastalõikes on meil kõige külmem kuu veeb. Tsüklon- on tugevasti kaldu oleva pöörlemisteljega hiigelsuur õhupööris atmosf. Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva. Õhurõhk kahaneb tsükloni äärtel tsentri suunas ja on minimaalne tsentris . Eesti territooriumile liikuvatest tsüklonitest on kõige sügavamad need, mis on tekkinud Islandi läheduses. Tsükloni koosseisu kuulub tavaliselt 2 õhumassi, mis on teineteisest lahutatud frondiga. Tsüklon liigub tavaliselt läänest itta. Sel juhul asub tsükloni eesosas soe ja sellest vasakul külm front. Tsükloni eluea 4 protsessi: *Algstaadium- tekkinud tsüklonit tähistab sünoptilisel kaardil tavaliselt ainult üks kinnine isobaar. Arenemise algstaadiumis esinevad tsüklonis suletud (peaaegu ringi kujulised) isobaarid ainult alumistes, maalähedastes õhukihtides. Kõrgemates õhukihtides tekib tsüklonaalne keeris alles tsükloni edasises arenemiskäigus. *Tüüpiline noor tsüklon- selles staadiumis õhurõhk tsüklonis langeb intensiivselt ja tsüklonaalne keeris levib järjest kõrgemale. Maapinnal tekib sooja õhu sektor e soe sektor. Tsükloni tsentris õhurühk langeb endiselt. Hästi arenenud noorel tsüklonil on maapinnal juba mitu kinnist isobaari. *Tsükloni maksimaalse arenemse staadium- tsükloni süvenemine kestab edasi seni, kuni tsüklon jääb temp asümeetriliseks, st kuni säilivad tem erinevused maapinnal tsükloni erinevates sektorites. Tsükloni tsentris õhurõhk enam oluliselt ei lange. Selles arengustaadiumis tsükloni külm front, liikudes kiiremini kui soe front, jõuab viimasele järele ja mõlemad frondid liituvad, mood oklusioonifrondi. Tsükloni okludeerumine algab tsükloni tsentrist ja levib seal järjest kaugemale. *Vana, täituva tsükloni staadium- sel etapil muutub tsüklon väheliikuvaks. Rõhk kasvab tsükloni tsentris- tsüklon täitub. ILM: Tsüklonaalset ilma iseloomustavad kiired õhurõhu muutused, tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, tsükloni möödudes hakkab tõusma. Pilvisuse ja sademete olemasolu sõltub samuti, milline tsükloni osa meid parasjagu katab. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Suvel võib tekkida äike, talvel tugevad tuisud . Antitsüklon- kujutab endast väga suurt pöörlemisteljega kaldu olevat õhupöörist atmosf. Põhjapoolkeral toimub õhumasside pöörlemine päripäeva. Õhurõhk on maksimaalne antitsükloni tsentris ja kahaneb ääreala poole. Antitsüklonid on tavaliselt tsüklonitest mõõtmelt suuremad, kuid liikumiskiirus on tsüklonite omast väiksem. ILM: võrreldes tsükloniga selge. Põhjustab peamiselt asjaolu, et antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis takistavad pilvede ja sademete tekkimist. Külmal aasta ajal võib antitsüklonis eristada 2 põhilist ilmatüüpi: vähese pilvisusega pakasene ilm ja pilves ilm kiht- või kihtrünkpilvitusega. Peamine ilma erinevus antitsüklonites aastaaegade järgi seisneb selles, et suvel mandril paiknevas antitsüklonis ei esine ulatuslikke tsoone tiheda kihtpilvitusega. Kui õhk antitsüklonis on kuiv, siis valitseb tsentris suvel selge ilm. Antitsükloni äärealadel areneb sageli rünkpilvitus. Üksikutel juhtudel esineb ka äikest. Antitsükloni tsentris sooodustavad kõrge temp tekkimist alumise õhukihi tugev päevane soojenemine ja laskuvate õhuvoolude adiabaatiline soojenemine. Atmosfäär- maad ümbrittsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Õhk koosneb 3 osast: gaasidest , veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). 78% lämmastikku, 21% happnikku, 0,9% argooni ja 0,003% CO2. õhus leiduva veeauru hulga määrab temp. Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtsat rolli- ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosf kihtide aluseks on võetud temp muutumine kõrguse kasvades. Atmosfäärikihid: *Troposfäär- maapinnast ulatub 8-18 km kõrguseni. Kõrgus oleneb geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal, soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris tem langeb 6C km kohta. * Tropopaus - vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. *Isosfäär- asub tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadide kohal. Valitseb isotermiline olek st temp püsib -55- -60C ja ulatub 30 km. *Stratosfäär- temp tõuseb 3C km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Ulatub 50 km kõrguseni. *Stratopaus- asub maapinnast 50-55 km kõrgusel. *Mesosfäär- temp langeb kuni 80 km kõrguseni, olles seal u -70. *Msopaus- valitseb isotermiline olek. *Termosfäär- temp tõuseb ja stab alles 500 km kõrgusel. *Termopaus- asub termo ja esko vahel. *Eksosfäär- temp püsib 1800C juures. Ulatub 2000-3000km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda.