4= vesi, HFA, HFB; 5= eriomadustega vedelikud Sele 3.1 Hüdraulika kasutusvaldkonnad ja nendele sobivad töövedelikud 3.2 Töövedelikele esitatavad nõuded vedelikukile võib kaduda suurte Määrimisomadused koormuste, liialt väikese vedeliku koguse, madala viskoossuse, liiga Töövedelik peab katma ühtlase kihina aeglase või kiire liikumise korral. See kõik süsteemi liikuvad osad. See omakorda põhjustab hõõrdumist ja 29 Tallinna Tööstushariduskeskus Töövedelikud kulumist (standardne tolerantsiväli - Abrasiivkulumist põhjustab liikuvate suunaventiilides on 8-10 µm)
väikesed gabariidid, võimalus mõõta suuri rõhkusid ja paigutada manomeeter seadmel mugavalt jälgitavasse kohta. 10) Töövedeliku ülesanded hüdroajamis. Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks. Töövedelikuga kandub pumba poolt vedelikule antud hüdrauliline energia vedeliku vooluhulga ja rõhu näol hüdrosilindrisse või hüdromootorisse, kus see muudetakse kolvi sirgjoonelise liikumise või mootori väljuva võlli pöörlemise mehaaniliseks energiaks. *Töövedelik määrib hüdroajami elemente, *Töövedelik kannab soojusena eraldunud energia tema tekkimise kohast ära, seega jahutab ajamit *Töövedelik summutab rõhu kõikumistest tingitud vibratsioone *Töövedelik kaitseb süsteemi elemente korrosiooni eest *Töövedelik peseb süsteemi *Töövedelik edastab juhtimissignaale, olles oluline infokanal seadmete automaatjuhtimise korral. 11) Tõõvedelike liigid, nende lühike iseloomustus. Mida peab silmas pidama
(vedeliku voolamine, rõhk). töövedeliku kokkusurumineja see, et neis Praktikas on aga pumpadele esitatavad kõigis on tegemist mehaaniliselt nõudeid rohkem. Hüdropumpa valikul tihendatud töökambritega. Läbi nende tuleb arvestada järgmisi nõudmisi: toimub töövedeliku juhtimine sissevooluavast väljavooluavasse. Kuna · kasutatav töövedelik pumpades puudub töövedeliku vaba vool · töörõhkude diapasoon nende kahe ava vahel, vähendatakse · oletuslik pöörlemiskiirus pumbas töövedeliku ruumala, mille · minimaalne ja maksimaalne tulemusel tekitatakse rõhk. Seetõttu on töötemperatuur nad eriti sobivad suurte rõhkude saamiseks, ning eriti sobivad
iseloomustatakse ajami mehaanilise kasuteguriga *kaod sisemistele ja välisleketele, mida iseloomustatakse ajami mahulise kasuteguriga 5.Jõu ülekandmine vedelikus, Millest on sõltuv rõhu poolt avaldatava jõu suurus. Silindris mõjuva rõhu suurus on pöördvõrdeline silindri ristlõikepindalale mõjuva jõu ja selle pindalaga. Mida suurem jõud mõjub kolvi varrele, seda kõrgemat rõhku on tarvis, et silinder liikuma hakkaks. Niikaua, kuni töövedelik täidab silindrit, puudub rõhk, kuna vedelik liigub ilma takistuseta. Kui töövedelik on täitnud silindri, hakkab süsteemis olev rõhk tõusma, kuni on ületatud kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. 6.Hüdrostaatilise rõhu mõiste ja allikad Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud
Selel 8.12 on toodud võimendusega toime on analoogiline. Antud ventiilide elektriliselt juhitav 4/3 siiberventiil. kasutamisel tuleb arvestada, et peasiibri Põhiventiili siiber 3 tsentreeritakse juhtimiseks on vajalik mingi minimaalne neutraalses olekus vedrudega 4.1 ja 4.2, rõhk. mõlemad vedrukambrid on neutraalasendis juhtimisventiili kaudu ühendatud reservuaariga ja seega puudub neis rõhk. Töövedelik juhitakse juhtimisventiili kanali 5 kaudu kuhu see juhitakse sisemiselt või väliselt. Näiteks kui pingestada elektromagnet "a" liigub juhtimisventiili siiber vasakule, vasakusse vedru-kambrisse juhitakse töövedelik, mis mõjudes siibri otspinnale lükkab siibri paremasse piirasendisse ühendades omavahel kokku liiteavad P ja B ning A ja T. Kui vabastada magnet pinge alt liigub juhtventiili siiber Sele 8.11 Selel 8.12 toodud ventiili
Ühepoolse toimega kahejärguline silinder Kahepoolse toimega kahejärguline silinder ainult osale kolvi efektiivsest pindalast (nn. kiirliikumisega kolvivars), seda seni kuni ei vajata täisjõudu. 2. järgus aga juhitakse töövedeliku rõhk kolvi kogupindalale kasutades selleks rõhuventiile või teekonnalüliteid koos juhtimissüsteemiga Kahepoolse toimega silindrites toimub kolvivarre väljaliikumine samuti kui ühepoolse toimega silindrites. Kolvi tagastusliikumine toimub kui töövedelik juhitakse silindrisse liiteava B kaudu. Amortisaatoritega hdrosilindrid Selleks, et vähendada silindris tekkivaid lööke kolvi jõudmisel piirasenditesse varustatakse silindrid amortisaatoritega, Amortisaatoritega kahepoolse toimega silinder
- varustavad hüdrosüsteemi surve all oleva vedelikuga (hüdropumbad) saame koostada erineva otstarbega hüdrosüsteeme. Järgnevalt koostame ja esitame etappide kaupa lihtsa hüdrosüsteemi, kasutades skeemil DIN 1219 tingmärke. 1. Etapp (sele 2.18 ja 2.19) Sele 2.18 Hüdrosüsteemi skeem Hüdropumpa (1) käivitatakse elektri- või (1.etapp) sisepõlemismootoriga. Reservuaarist (2) pumbatakse töövedelik hüdropumbaga läbi torustiku ja komponentide hüdrosilindrisse (5). Niikaua kuni puudub takistus vedeliku voolamisele liigub töövedelik vabalt. Töövedeliku voolamist takistavaks faktoriks on silinder (5), mis paikneb torustiku lõpus. Kui töövedelik on täitnud silindri hakkab rõhk süsteemis kasvama väärtuseni, kus ületatakse kolvi takistusjõud ja kolb hakkab liikuma. Kolvi liikumissuunda muudetakse suunaventiiliga (6). Süsteemi tühjenemist läbi pumba
staatorit. Kasutatakse kuni rõhkudeni 25 MPa ja tootlikkusega 5-500 liitrit minutis. 6. Aksiaalhüdromootori ülesanne, töö põhimõte. Töövedeliku kineetilise energia muudetakse väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks. Õli, surve all, antakse läbi jaotusketta silindritesse, mille tulemusena pannakse liikuma kolvid ning mis läbi kaldketta rakendavad tööle väljundvölli. 7. Radiaalhüdromootori ülesanne, töö põhimõte. Surve all töövedelik tuleb jaoturisse, mis on ühenduses hüdromootori korpusega. Sõltuvalt jaoturi surveavade asukohast korpuse avade suhtes juhitakse töövedelik 2. või 3. Hüdromootori silindrisse. Kolvid hakkavad liikuma silindrites pannes kepsude abil pöörlema võlli. Töötamise ajal osa kolvidest eemalduvad tsentrist ja suruvad silindrite avade kaudu töövedeliku äravoolumagistraali. Ülesandeks on muuta
3)Telg ehk kruvipumbad-kasutatakse suurte koguste pumpamiseks vedelik neis pumpades liigub telje suunas.Vedelik pannakse liikuma tööratta abil.Tööratas kujutab endast sõukruvi sarnaste labadega ratast.Labad võivad olla kinnitatud või reguleeritava sammuga.Need pumbad võivad pumbata 3000 ja rohkem kuupmeetrit tunnis.Kasutatakse laevadel ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkursüsteemis. 4)Pumb millel ei ole liikuvaid osi(Jugapump)-töövedelik kantakse surveall tavaliselt tuletõrjemagistraalist läbi tüüsi segunemis kambrisse,seljuhul tekib hõrenemiskambris hõrendus mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku edasi läbib vedelik silindrilisekurgu ja laieneva gifusoori sattudes välja viivasse survetorusse.Miinused:kasutegur on väike,teda saab kasutada tahkete osadega vette pumpamisel ja põhiliselt kasutatakse neid kuivendussüsteemides ja avarii korral,trümmipesu. Üldarusaamad süsteemidest.
aeglustusega läbitud teekond. On olemas trummelpidurid(töösilinder, piduriklots, piduriklotsi hõõrdkate, piduritrummel, kolb, kolvi rõngastihend) ja ketaspidurid. Seisupidur: trossiga liigutatava hoova abil surutakse ketaspiduri sisemise trummelpiduri klotsid vastu trummlit. Pidurdusjõu regulaatoriga süsteem: vaakumvõimendi, vedeliku reservuaar, pidurdusjõu regulaator, esi- ja tagaratta pidurdusmehanism. Pidurdusjõu regulaatori ehitus: proportsionaalklapp, reduktsiooniklapp, töövedelik, koormusetundlik vedru. ABS süsteem: eesmärgiks on saavutada maksimaalne auto aeglustus ning stabiilsus pidurdamisel. Ratta pöörlemissagedus andur: kõigil ratastel on hammasvöö, pöörleva hammasvöö hammaste möödumisel indutseeritakse selles vahelduvvool, ECU muudab selle digitaalsignaaliks, mille sagedus on võrdeline ratta kiirusega, auto kiirus arvutatakse kui kahe diagonaalse ratta keskmine. Hüdromodulaatori osad:
Tavalisemad fraktsioonid on toodud tabelis Fraktsioon Keemistemperatuur Süsiniku aatomite Rakendusi ◦C arv gaasid 40 1-4 gaasiline kütus bensiin 40 - 100 4-8 mootorikütus ligroiin 80 - 180 5 - 12 traktorite kütus, lahusti,töövedelik hüdrosüsteemides petrooleum 160 - 250 10 - 16 valgustuspetrooleum, kütus, raketikütus diislikütus 250 - 360 16 - 20 mootorikütus raskõlid 350 -500 20 – 30 määrdeõlid ja kütus vaseliin, parafiin > 300 (vaakumis) >25 määrdeained,
mis kaitseb seda liiga kõrgete rõhkude eest. Üldjuhul kolme liiteavaga Sele 9.20 - Tagasivoolava töövedeliku vooluhulga regulaatorisse on rõhupiiraja vooluhulga reguleerimine juba sisse ehitatud. Kuna liigne töövedelik QR juhitakse tagasi Vooluhulga paralleelne reguleerimine reservuaari, saab teda kasutada vaid siseneva vooluhulga piiramiseks. Sellise reguleerimisviisi korral on Kolme liiteavaga vooluhulga regulaatorit vooluhulka reguleeriv ventiil 1 iseloomustavad väiksemad ühendatud paralleelselt töösilindriga 2 võimsuskaod, parem kasutegur ja (sele 9.21)
· labapumbad · kolbpumbad · · Pumpadele esitatavad nõuded> · Hüdropumpadele esitatavaid nõudeid võib kokku võtta ühe lausega: · Hüdropump peab muutma mehaanilise energia (pöördemoment, pöörlemis-kiirus) hüdrauliliseks energiaks (vedeliku voolamine, rõhk). · Praktikas on aga pumpadele esitatavad nõudeid rohkem. Hüdropumpa valikul tuleb arvestada järgmisi nõudmisi: · · · kasutatav töövedelik · · töörõhkude diapasoon · · oletuslik pöörlemiskiirus · · minimaalne ja maksimaalne töötemperatuur · · töövedeliku minimaalne ja maksimaalne viskoossus · · paigaldus (torustike ühendus jne.) · · tööorgani tüüp · · oletuslik tööiga · · maksimaalne müratase · · hoolduse lihtsus · · lõplik oletuslik maksimaalne hind · 12
Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikumine, võime startida suurtel koormustel PUUDUSED: tuleohtlik töövedelik, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, madal kasutegur ASÜNKROONMOOTORID Vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. AMootor võib töötada ka generaatorina,
Labad võivad olla jäigalt kinnitatud või reguleeritava sammuga. Tööratta järel seisab suunav seade, kus kiiruse languse tagajärjel dünaamiline surve muutub statsionaarseks, tänu millele tõuseb rõhk. Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes. Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse kuivendussüsteemides ja tahkete osakestega segatud vete (näiteks lastiruumi pesemisel tekkivate) eemaldamiseks.
Labad võivad olla jäigalt kinnitatud või reguleeritava sammuga. Tööratta järel seisab suunav seade, kus kiiruse languse tagajärjel dünaamiline surve muutub statsionaarseks, tänu millele tõuseb rõhk. Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes. Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse kuivendussüsteemides ja tahkete osakestega segatud vete (näiteks lastiruumi pesemisel tekkivate) eemaldamiseks.
Labad võivad olla jäigalt kinnitatud või reguleeritava sammuga. Tööratta järel seisab suunav seade, kus kiiruse languse tagajärjel dünaamiline surve muutub statsionaarseks, tänu millele tõuseb rõhk. Surve juures 10-25 meetrit, kasuteguriga 90-92% võib telgpump teisaldada kuni 3000 m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes. Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse kuivendussüsteemides ja tahkete osakestega segatud vete (näiteks lastiruumi pesemisel tekkivate) eemaldamiseks.
annaabi.ee 
