-360° -180° -90° 90° 180° 360° Täispööre Sirgnurk Täisnurk Täisnurk Sirgnurk Täispööre 3. Kui paigutada nurk koordinaatasandile nii, et nurga tipp on koordinaatide alguspunktis ja alghaar on x-telje positiivse osa peal, siis võib liigitada nurki selle järgi, kus paikneb lõpphaar. Lõpphaar võib asuda mõnel poolteljel või ühel neljast veerandist. Olenevalt sellest, millises veerandis asub nurga lõpphaar, nimetatakse nurka esimese, teise, kolmanda või neljanda veerandi nurgaks. Selline liigitus kehtib nii positiivsete kui negatiivsete nurkade korral. Näiteks on nurgad 225° ja -135° mõlemad III veerandi nurgad. y y II I 225°
Jõud kantakse edasi sellele poolteljele, mida on lihtsam vedada, ehk rattale, mida on lihtsam pöörata. Kui üks ratas asub asfaldil ning teine kiilasjääl siis kantakse kogu jõud üle sellele rattale mis asub jääl. Kui aga teeolud on head näiteks sõites sirgel teel, kus kummalgi rattal pole pidamise eelist kantakse jõud võrdselt mõlemale rattale. Vastukaaluks tavalisele differentsiaalile on veel olemas lukustatavad differentsiaalid, mis lukustavad ära võimaluse ühel poolteljel(rattal) pöörelda aeglasemalt, kui teine, kuid see tekitabki eelpool mainitud effekti kurvis läbimisel. Kuid seda kasutatakse näiteks maastikul sõites, kus tänu libedale pinnasele ei teki väga suuri pingeid sillas. Visco diferentsiaal Pooltelgede otsa on kinnitatud nö. kettad, mille vahel on suure viskoossusega vedelik, kui üks pooltelg tahab aeglasemalt pöörelda siis kiiremini pöörleva ketta pinnal olev vedelik tahab aeglasemalt pöörlevat plaati kaasa vedada
annab selle edasi jaoturikorpusele. Jaotur jagab surve all olevat õli vastavalt rooliratta pööramisele, see aga juhib pööramise hüdrosilindrilt ja esirattad pöörduvad vastavalt sellele. 31. Teehöövli CG-18 sõidupidurite ülesanne, ehitus, kontroll. Kuul, veosilla korpus, pooltelg, vaheketas, lülituskiil, kokkusuruja, töösilinder, lamellkeras ehk hõõrdeketas, metallketas, sisemine vaherõngas. Sõidupidurid töötavad hüdrauliliselt. Tagasilla mõlemal poolteljel asuvad kahekontuurilised, õlivanniga, mitmekettalised piduripaketid. Välimised piduripaketid on ühendatud esimese pidurikontuuri, sisemised teise. Pidurisüsteemi hüdrorõhk akumuleeritakse rõhuakudesse. Pidurdamisel juhitakse hüdrorõhk rõhuakudest pedaaliga juhitava ventiili abil pidurisilindritesse. Mootori seiskamisel piisab rõhuakude rõhuvarust vähemalt kuueks täispidurduseks. Töösilindri käik on iseseaduv. Niipea kui pidurite mõju hakkab nõrgenema,
Reguleerseadmest keeratakse klots vastu trumlit ja siis tagasi, kuni ratas vabalt pöörleb. Pumbatakse piduripedaal kõige ülemisse asemisse, hoitakse piduripedaali, sama-aegselt avatakse õhutusventiil. Piduripedaal langeb alumisse asendisse ning suletakse õhutusventiil. Protsessi korratakse, kuni piduripedaal fikseerub kõige ülemises asendis. Sõidupidurid töötavad hüdrauliliselt. Tagasilla mõlemal poolteljel asuvad kahekontuurilised õlivanniga mitmekettalised piduripaketid. Välimised pidurpaketid on ühendatud esimesse pidurikontuuri, sisemised teise. Pidurisüsteemi hüdrorõhk akumuleeritakse hüdroakudesse. Pidurdades juhitakse hüdrorõhk rõhuakudest pedaaliga juhitava ventiili abil piduri silindritesse. Pooltelgedel asuvad piduripaketid. Piduripakett koosneb: Töösilinder, lülituskiil, kokkusuruja, kuulid, metallketas, lamellketas, pooltelg.
annaabi.ee 
