ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Hüdrotrafo Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerub. Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niiviisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo (pöördemomendi muunduri) pöördemomenti suurendav toime.
Kolmas ratas, juhtratas ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. · Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerib . Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades nii viisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo (pöördemomendi muunduri) pöördemomenti suurendav toime.
ühes suunas. Pumba, turbiini ja reaktoriratta labade vahed moodustavad töövedelikuga täidetud ruumi, mida nimetatakse ringlusruumiks. Hüdrotrafo rataste mõõtmed ja labade kuju valitakse nii, et veetava sidurivõlli pöörlemissagedus oleks väntvõlli pöörlemissagedusest väiksem. Seega on veetava sidurivõlli pöördemoment väntvõlli omast suurem. Kui pump pöörleb pöördemomendi muundamise suunas, siis liigub vedelik kesktõukejõu toimel pumba labadelt turbiini labadele ja paneb turbiiniratta pöörlema. Turbiiniratta labadelt satub vedelik reaktori labadele. Reaktoriratas seisab paigal- seda takistab pöörlema hakkamisest vabakäigusidur. Reaktoriratta laba annavad vedelikule uue liikumise suuna, suurendades turbiiniratta pöördemomenti, mis liitub mootori pöördemomendiga. Reaktori selline mõju vedeliku voolule seletabki hüdrotrafo muundava toime. 10. Automaatkäigukasti komponendid
ehk reaktor, paikneb turbiini ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerib . Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades nii viisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo (pöördemomendi muunduri) pöördemomenti suurendav toime.
10. Nimeta hüdrotrafo detailid! Pumbaratas Turbiiniratas Juhtratas ehk reaktor 11. Mis on hüdrotrafo juhtratta ülesanne? Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niiviisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiiniratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse trafoteguriks ja auto liikumahakkamisel on see u. 1,8...2,5. 12. Mida tähendab "hüdrotrafo lülitushetk"? Koormuse vähenedes pumba- ja turbiinirataste pöörlemissageduste erinevus väheneb (veotegur suureneb. Teatud hetkest alates hakkab turbiinirattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele küljele ja tõukama juhtratast turbiinirattaga samas suunas. Vabakäigusidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina
labadele turbiini ketast pannes viimase pöörlema samas suunas.Turbiinikettal on rummunuudid,millel on istatud võll.Kui mootor töötab tühikäigul siis õliliikumine ketaste vahel on nõrk ja jõumomenti üle ei kanta.Reaktorratas(juhtratas) on istatud vabajooksu siduriga käigukasti korpuse külge. Kui mootoris on jõumoment väike ja mõlemad kettad pöörlevad võrdse kiirusega siis õli pääseb juhtratta labade vahelt läbi takistuseta,kui aga turbiiniratta pöörded vähenevad võrreldes pumbaratta omaga siis õli mis turbiini ratta labadelt tagasi paiskub püüab reaktorratast pöörlema panna vastassuunas liikuma panna,aga seda takistab vabajooksu sidur.Sellega tekitaksegi lisajõumoment.(Reaktiivjõud)' Siduri võimendi Veoautodel kus siduri mehanismi vedrud on tugevad ei piisa jalajõust et sidurit lahutada. See on segaajam hüdro pneumo kus toimib suruõhk mis on veoauto paloonides ja juhib jalaga peasilindris Rikke tunnused
tekitav moment (trafotegur väheneb). Teatud hetkest alates hakkab turbiinrattalt saabuv õli paiskuma vastu juhtratta laba teisele kljele ja tõukama juhtratast turbiinrattaga samas suunas. Vabakäigu sidur avaneb ja hüdrotrafo töötab nüüd hüdrosidurina. Seda hetke (tavaliselt e=0,8...0,9) nimetatakse lülitushetkeks. Juhtratta vabastamine väldib trafoteguri langemist alla ühe ja sellega kasuteguri vähenemist. Turbiiniratta pöörlemissagedus jääb ka väiksel koormusel pumbaratta pöörlemissagedusest u. 5% väiksemaks (veotegur 0,95). Kasuteguri ja ökonoomsuse suurendamiseks on kaasaegsetele hüdrotrafodele lisatud lukustid. Lukusti ühendab lülitushetkel, so hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiinratta mehhaniliselt trafo kerega (pumbarattaga). Pumba ja turbiinratta vahel läbilibisemist ei toimu ning kasutegur tõuseb peaaegu 100%-ni. Lukustamiseks
pingutatakse fikseerimispolte. 44. Tasandushõlma kasutamine teedeehituses, ehitus. Suurendab teehöövli jõudlust kruusakattega teede hööveldamisel ja sügavtöötlemisel ning ka kraavist väljatõstetud pinnase töötlemisel. Tasandushõlm kinnitub höövli tagaosa külge kahe fikseerimiskonksu ja kahe klambi abil. Rattad (3), parem- ja vasakpoolne tiib, keskosa, hüdrosilindrid, ohutusmärgised. 45. Lock- up süsteemi ülesanne, rakendumine. Pumbaratta ja turbiiniratta ühendamine ja lahutamine. Rakendub automaatselt, kui käigukasti sisendvõlli pöörded on 1449 p/min ja mootori pöörded alla 1800 p/min. Lahutub automaatselt pöörete langemisel alla 1200 p/min või käigu vahetamisel. 46. Risthõlmaga buldooseri ehitus, kinnitus baasmasinale. Hülm koos sirmiga, tõuketalad, risttala, hüdrosilinder koos kinnituskronsteiniga. Hõlm paikneb baasmasin pikitelje suhtes risti ja ei ole pööratav (kergetel ja väikestel). 47
võllil, Case, annab kokku 3 edasi ja 1 tagasikäigu, pluss igale käigule neli astet. Selliste kastide hüdrosüsteemid võivad olla täiesti iseseisvad, alates õli pumpamisest, jahutamisest kuni juhtimiseni käigukasti. 30. Hüdrotransformaator, selle karakteristik. Hüdrotransformaator on edasiarendatud ja täiustatud variant tavalisest eespool kirjeldatud hüdrosidurist. Põhiline erinevus seisneb selles, et pumba- ja turbiiniratta juurde on paigutatud labadega varustatud lisaratas juhtratas ehk staatorratas. Kui staator seisab paigal, saavutatakse maksimaalne moment, kui aga staatorit järk-järgult vabaks lasta, siis näeme, et vabaduse arvel väljastatav pöördemoment samavõrra väheneb. Põllumajandustraktoritel neid enamasti ei kasutata. 31. Automaatkäigukastid. Planetaar- ehk satelliithambumine tähendab seda, et ülekande vedav ja veetav hammasratas
annaabi.ee 
