Pneumaatika koduülesanne: 1. Kirjutada välja masina töötsükli sammud, nt.: S1 AND S2 -> Z1+ S3 OR S4 -> Z1- 2. Joonistada vastav samm-diagramm. 3. Joonistada masina pneumoskeem. ,,Press" · Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse ühe detaili teise sisse pressimiseks. · Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0). Seejärel teeb silindri (Z1) kolb automaatselt miinus-suunalise liikumise, kui detail on sissepressitud teatud (reguleeritava) jõuga.
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev TURBOKOMPRESSOR Iseseisev töö Õppetaja Paul Kütimaa Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Turbokompressorit ehk turbo-ülelaadimist kasutatakse (auto, laeva, lennuki jne) kolbmootori võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaasideenergial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees, on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. Turbokompressori leiutas Sveitsi insener Alfred Büchi, kes sai oma leiutisele patendi
Kraana tehnilise (tunni-) tootlikkus leitakse: 3600 × Gkts Ph = i , (19) Ttsi kus Phi kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral; Gkts ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t; Ttsi kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil. Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad. Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse: Pvi = Phi ×top , (20) kus top kraana töö operatiivaeg vahetuse kestel antud laadimis-lossimisvariandi puhul tundides
mis annab laetud materjali massiks: Gl = 31 860 kg. 5. Valime laadimismasina (tab 9.1): Valik tehakse lähtudes materjali kaevandatavuse klassist ja ühe tsükliga laaditava materjali mahust (kopamaht) nõnda, et dumper saaks täislasti peale laadimismasina täisarvulise tsüklite arvuga. Valime laaduri L180, mille kopamaht I klassi kaevandatavusega materjali korral on Vk = 4,4 m3 ja ja tema töötsükli aeg: tts = 0,58 min. Arvutame laaduri tsüklite arvu dumperi laadimiseks: n = Vmax / Vk = 17,8 / 4,2 = 4,2 Arvutuslikuks tsüklite arvuks võtame na = 4 6. Määrame aastase tööaja limiidi: olgu tööpäeva kestus 8 tundi ja sõltuvalt kohalikest klimaatilistest ja poliitilis-usulistest tõekspidamistest olgu aastas 200 tööpäeva, mis annab tööaja limiidiks aastas:
Harjutusülesanne 1. Üliõpilane: Eriala: Ülesanne saadud 05.11.2012. Üliõpilaskoodi viimane nr Ülesande esitamise tähtaeg: 28.11.2012. 1 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine kaevamis-transportimismasinate veo- ja tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. Lähteandmed töödeldava pinnase kohta ja soovituslik buldooser
SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna tänapäeval leiab enamike autode kapoti alt turbokompressori. Samuti tahtsin ma ise rohkem teada saada turbokompressoritest, sest mul endal pole nendega suurt kokkupuudet olnud ning referaadi tegemine on heaks võimaluseks turbokompressoritest lähemalt uurida. Turbokompressorit ehk turbo-ülelaadimist kasutatakse autode, laevade, lennukite kolbmootorite võimsuse suurendamiseks, kus mootori töötsükli sisselasketaktil kõrgema rõhuga õhu surumiseks silindrisse, kasutatakse sama mootori silindrites töötsükli läbinud heitgaaside energial pöörleva turbiini poolt käivitatud kompressorit. Turbokompressori eelis mehaaniliselt käitatava kompressori ees on kolbmootori suurem kasutegur ja parem võimsuse/kaalu suhe ning mis peamine, kasutatakse ära mootori tavaliselt kaotsi minev heitgaaside energia. TURBOMOOTORI AJALUGU
Diiselmootori ehitus, teooria ja ekspluatatsioon Kadett: Jegor Kulesov Õpperühm: MM41 Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2012 Sisukord: 1-4 Arvutustes vajalike andmete valik ja põhjendus...................................................................6 2. Arvutuslik osa..............................................................................................................................7 2-1 Töötsükli ja energeetilis-ökonoomiliste näitajate kontrollarvutus mootori prototüübi ja antud andmete põhjal...................................................................................................................7 2-2 Kütuse erikulu ja ööpäevase kulu muutus üleminekuga kõrgema kütteväärtusega kütusele ................................................................................................................................................... 14 3.Graafiline osa....
portsjonlihatükke või kanafileed. Materjal :puust, allumiiniumist, vasest, klaasist, marmorist, plastmassist, fajansist. taignarull Puust taignarulli puhul peaksite aga vältima pipra või nelgiterade purustamist, mida mõned kokaraamatud vahel soovitatavad, kuna see tegevus võib taignarulli pinda püsivalt vigastada. Kasutage taignarulli asemel uhmrit ja uhmrinuia. Küll aga võite taignarulli abil pehmendada külma margariini. Taignasegajate liigitamine I. Sõltuvalt töötsükli struktuurist 1. Perioodilise tegevusega: Fikseeritud anumaga taignasegaja vaba või sundpöörlemisega Käruanumaga taignasegaja Taignasegaja koos tõstukikallutajaga Pideva tegevusega II. Segamisvahendite trajektoorist Lihtsa liikumisega Pöörleva liikumisega Planetaarse liikumisega Ruumilise liikumisega III.Taignasegamisvahendi telje asetuse järgi Horisontaalse asendiga Kaldasendiga Vertikaalse asendiga IV. Valmistatava taigna liigi järgi 3050% tiheda juuretisega
Süda ümbritseb sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Vasak pool sisaldab hapnikurikast verd. Paremas pooles on hapnikuvaene veri. Klapid lasevad liikuda verel ainult ühes suunas. Hõlmased südameklapid südamesse sisse Poolkuu klapid südamest välja Südame talituslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi järgi. Töötsükli osa Kodade Vatsakeste Üldine lõtvumine kokkutõmbumine. kokkutõmbumine. Kestab 0,4 sek Kestab 0,1 sek Kestab 0,3 sek Selgitus Veri surutakse Veri surutakse Veri voolab vatsakestesse. arterisse. kodadesse.
plekksepad, lihvijad, poleerijad, puurpinkide masinistid. 9 4. Töökeskkonna parandamine Monotoonne korduvliigutustega töö terviseriskide üldisel hindamisel tuleb üksteisega seostaga järgmised tegurid ja neid ühtlaselt hinnata: töötsükli kestus, samade liigutustega töötsüklite protsent või sarnaste liigutuskombinatsioonide koguarv minutis, MKT rütm ja kestus ning raskendavad tegurid. Põhielemendid on korduvliigutuste koguarv ajaühiku kohta ning raskendavate tegurite kestus ja olemasolu: Tööd hinnatakse töötsükli, sama liigutust nõudva töötsükli proportsiooni või minutis tehtavate korduvliigutuste koguarvu alusel, mis pingutavad samu lihasgruppe.
............................................................................. 8 Silindrite valik.......................................................................................................................10 Mitte optimaalsed silindrite valikud..................................................................................... 13 Õhukulu leidimine.................................................................................................................14 Leian ühe töötsükli õhukulu..................................................................................................14 Leian töötsüklite arvu tunnis.................................................................................................15 Leian õhukulu ühes tunnis.................................................................................................... 15 Torustiku läbimõõt....................................................................................................
Surveaste : näitab , mitu korda vähendab ruumala silindris , kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse . Surveaste on üks tähtsamaid mootorit iseloomustavatest . Mootorite liigitus .. Mootor on mehaanilise energia allikaks ja on vajalik autode , traktorite ja liikurmasinate liikumapanemiseks . Kolbsisepõlemismootoreid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel : · Otstarbe järgi : veovahendite ja kohtkindlad mootorid · Töötsükli järgi : kahe või neljataktiline mootor . · Töösegu süütamisviisi järgi : elektrilise sundsüütega mootorid ( karbulaator-ja gaasimootorid ) ning kompressioonite · Silindrite arvu järgi : ühe ja mitmesilindrilised ( kahe -,kolme-,nelja-,viie-,kuue jne . silindrilised ) mootorid . · Silindrite paigutuse järgi : üherealised püstsilindritega , üherealised kaldsilindriga , mille silindrite telg .. Sisepõlemismootori töötsüklid ..
ühendame vooluahelasse ka 10 20 000 ULN2003-e. 25000 20 20 000 20000 Muutes funktsioonigener- 30 20 000 Sagedus (Hz) aatoris töötsükli (duty cycle) 40 20 000 15000 laiust, jälgime mootori rea- 50 20 000 10000 geeringut. 60 20 000 5000 Töötsükli laiust vähendades 70 20 000 0 mootori kiirus väheneb
energiamahukusega teisaldatava eelprisma mahu koht kW/m3. TV=Pm/Vep, millest Pm-mootori nimivõimus kW, Vep-eelprisma maht m3. 15. Buldooseri tootlikkuse arvutuse alused. Buldooseri töötsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest 1) lõikamine ja eelprisma kogumine 2) teisaldamine 3) hõlma tühjendamine 4) tühikäik tagasi ee algusesse. Buldooseri tootlikkuse arvutus kaevamis-transportimistöödel arvutatakse järgmise seosega: 60 milles q-ühe töötsükli teisaldatava materjali maht m3, tts-töötsükli kestus, e- kalde T q e E tts tegur, E-töö efektiivsuse tegur. Ühe tsükliga teisaldatava materjali maht sõltub otseselt hõlma mahutavusest ja eelprisma säiluvusest ning arvutatakse q=q1*a, milles q1-hõlma nominaalne mahutatavus m3, a-hõlma täitetegur, mis arvestab pinnase seisukorda ja töödeldavuse klassi. Töötsükli kestus arvutatakse: L L
Kraana tehnilise (tunni-) tootlikkus leitakse: 3600 Gkts Phi Ttsi 3 600 ×2 Pih = = 80,9 TEU/h 89 kus Pih – kraana tunnitootlikkus vastava laadimis-lossimisvariandi korral; Gtsk – ühe töötsükliga ümberpaigutatav kauba mass, t; T its – kraana töötsükli kestus sekundites antud laadimis-lossimisvariandil. Erinevatel laadimis-lossimisvariantidel võivad töötsüklid ja korraga ümberpaigutatav kauba mass olla erinevad sest töötingimused ei ole samad. Kraana tootlikkus vahetuse jooksul leitakse: Pvi Phi top t op = 0,6 × 8 = 4,8 h Piv = 80,9 × 4,8 =389 TEU/vahet t op
TEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp, hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö. 2. Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus.
Buldooseri veo- ja tootlikkuse arvutus Harjutusülesanne 1. Aines "Ehitusmasinad" NTS 0430 Õppejõud: dots. T.Kabanen Tartu 2013 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine kaevamis-transportimismasinate veo- ja tootlikkuse arvutuste metoodikaga lähtudes töödeldava pinnase omadustest. Ülesandes tuleb määrata: - buldooseri tööprotsessis tekkivad takistused töötsükli etappidel: - pinnase lõikamisel, teisaldamisel ja tühjalt tagasisõidul; - mootori vajalik võimsus (valida selle alusel sobiv masin Lisast 1); - valitud masina võimalikud liikumise kiirused tsükli etappidel; - valitud masina tunnitootlikkus teisaldamiskaugustel 15, 30, 50, 75, 100 ja 125 m; - joonestada buldooseri tootlikkuse graafik sõltuvalt teisaldamise kaugusest. Lähteandmed töödeldava pinnase kohta ja soovituslik buldooser
Rootor aitab takka ka. Nüüd siis head ja halvad küljed. Esiteks head: 1)Vähem liikuvaid osi. Kaherootorises vankelmootoris pöörlevad kaks rootorit ja võll. Lihtsaimas 4-silindrilises mootoris on vähemalt 40 juppi. Miks see hea on? Odavam toota, odavam parandada, töökindlam. Selle hea omaduse on juba avastanud mõned lennukitootjad. 2)Sujuvam. Silindritega mootor jubistab üles ja alla, samas kui vankelmootor lihtsalt keerutab. Pealegi on seal mootori töötsükli jooksul neli plahvatust - see tõstab veelgi sujuvust ja efektiivsust. Ja nüüd halvad omadused/väljakutsed: 1)Veidi keeruline on kontrollida heitgaaside emissiooni standarditele vastavalt - kuid võimalik. 2)Hind on kõrgem - peamiselt sellepärast, et neid tehakse vähem (tehnoloogia, sisseseade, väljaõpe). 3)Termodünaamiline efektiivsus on väiksem - põlemiskamber on pikk ja surve väiksem => joob rohkem bensiini.
kokkutõmbe tagajärjel veri vasakust vatsakesest aorti ja paremast vatsakesest kopsuarterisse. Vatsakeste kokkutõmbele järgneb lõõgastumine, mille tõttu nende siserõhk langeb ja poolkuuklapid sulguvad, tõkestades väljapumbatud vere tagasivoolamise. Hõlmiste klappide avanedes algab vatsakeste verega täitumine. Kõik see kestab kokku kuni 0,7 sekundit. Ööpäevas pumpab süda keskmiselt 7056 l verd. Töötsükli osa Kodade Vatsakeste Üldine lõtvumine kokkutõmbumine. kokkutõmbumine. Kestab 0,4 sek Kestab 0,1 sek Kestab 0,3 sek Selgitus Veri surutakse Veri surutakse Veri voolab vatsakestesse. arterisse. kodadesse.
ga. Mootori sisendisse antakse kindla aja järel impulsse, mille pikkus määrab ka servomootori nurga. Levinud on servomootorid, mille impulsusagedus on 20 ms ja ühe signaali pikkus 1-2 ms. 1 Servomootor ja PWM signaal Selle ülesande tarvis koostasime ELVISel lihtsa skeemi, millega ühendame servomootori funktsioonigen- eraatoriga. Muutes funktsioonigeneraatori signaali töötsükli laiust (Duty Cylcle) 3 % kuni 11 %, jälgime servo- mootori tööd, mõõtes iga signaali puhul mootori pöördenurga Duty Hammasratta cycle Laius (ms) asend (°) (%) 3 0 0,6 4 22,5 0,8 5 45 1 6 67,5 1,2 7 90 1,4 8 112,5 1,6 9 135 1,8 10 157,5 2
_________________________________________________________________________________ Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki “Start”. Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus? _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks jooksmine. Seejärel kliki “Start” ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul
Kadett: Õppejõud: Andrei Litsman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. NELJATAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS JA RINGDIAGRAMM.....3 2. KAHETAKTILISE MOOTORI GAASIJAOTUS..................................4 2 1. Neljataktilise mootori gaasijaotus ja ringdiagramm Diiselmootori töötsükli teoreetiliste taktide algus- ja lõpp- punktidena vaadeldakse kolvi ülemisi ja alumisi surnud seise. Klapi avanemist enne kolvi jõudmist ülemisse või alumisse surnud seisu nimetatakse klapi eelvanemiseks ja sellele vastavat vända nurka surnud seisu suhtes- eelsisselaskenurgaks 1 või eelväljalaskenurgaks 4 (joonis 1). Klappide avanemist või sulgumist pärast kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu nimetatakse klapi hilisavanemisks või hilissulgumiseks ja sellele vastavat nurka
Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki min. Petsil võis see olla üle 150 löögi minutis. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki "Start". Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus? 74 lööki minutis. Vali tegevuseks jooksmine. Seejärel kliki "Start" ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes kiirem või aeglasem
Haardesügavus m 2,5 Pikkus mm 8700 Laius mm 3500 Kõrgus mm 5750 Täituri maht m3 1,2 (Haarats) Täituri laius m 1,3 (Haarats) Agregaadis traktoriga Töötsükli kestus s 20 Mass kg 1586 9 Liikuva seadme söötmistsükli aeg tts arvutatakse valemiga [2, lk. 229] tts = tl + tse + tk + tj + tt + tm , (5.1) kus tl laadimisaeg s; tse segamisaeg s; tk koormaga sõidu aeg s; tj jaotamisaeg s; tt tühisõiduaeg s;
Maksimaalne jõudlus kg/s 9,0 3. Haardesügavus m 2,5 4. Pikkus mm 8700 5. Laius mm 3500 6. Kõrgus mm 5750 3 7. Täituri maht m 1,2 (Haarats) 8. Täituri laius m 1,3 (Haarats) 9. Agregaadis traktoriga МТЗ 10. Töötsükli kestus s 20 11. Mass kg 1586 11 Liikuva seadme söötmistsükli aeg tts arvutatakse valemiga [2, lk. 229] Tts = tl + tse + tk + tj + tt + tm , (5.1) kus tl – laadimisaeg s; tse – segamisaeg s; tk – koormaga sõidu aeg s; tj – jaotamisaeg s; tt – tühisõiduaeg s;
kuju ja suurus (m2) konstruktsiooni omakaal oluline konksus määramata suurusega paindemoment 37) Mille poolest erineb ühe- ja 8) TTS mehhanismi töötsükli kestvus sõidumehhanismi jaoks, * tuule koormus (ülekoormus). Konksu mutter paeb olema kahetrossilise greiferi juhtimine? (ajaliselt): Mehhanismide töötsükliteks on masina tööolukorras (keskmine tuule kiirus), *
21.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Siis veri liiguks valedesse kohtadesse ja vales suunas. 22.Kuidas tagatakse vere ühesuunaline liikumine südame eri osades? Kui koda tõmbub kokku, siis klapid avanevad ja veri liigu vatsakesse. 23.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Too 2 põhjust Kodade kokkutõmbest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. 24.Nimeta ajaliselt südame töötsükli etapid. Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Vatsakeste ja lihaste olek on lõtvund. 25.Milliseid veresooni esineb inimesel? Selliseid mis viivad kudedest verd südamesse (arterid), mis viivad verd kudedest südamesse (veenid) ja need mis ühendavad artereid veenidega (kapillaarid). 26.Milline veri voolab veenides? Kehaveenides voolab venoosne e. hapnikuvaene veri ja korsuveenides arteriaalne ehk hapnikurikas veri. 27
· 85kW · 125kW · 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi 4 · Kahetaktilised · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist,
· 150kW 1.4 Silindrite arv · R3 · R5 · R6 · V8 · V10 · V12 1.5 Mootori asetus · Keskmootor · Tagamootor · Eesmootor · Pikkupidi · Ristipidi 1.6 Silindrite paigutus · Ridamootor · V - mootor · Bokser mootor 1.7 Toitesüsteem · Karburaatormootor · Sissepritsemootor · Poolsissepritsemootor 1.8 Silindrite kütteseguga täitmise viisi järgi · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.9 Töötsükli järgi · Kahetaktilised 2 · Neljataktilised 2.0 Segumoodustusviisi järgi · Välise segumoodustisega (karburaatormootor) · Seesmise segumoodustisega (diiselmootor) 2.1 Töösegu süütamisviis · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel
· Koht kindlad · Veovahenditel 1.8 Segumoodustusviisi järgi. · Välise segumoodustusega · Sisese segumoodustusega 1.9 Töösegu süütamisviisi järgi. · Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 1.10 Silindrite kütteseguga täitmise viis · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.11 Jahutusviisi järgi. · Vedelikjahutus · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel 2.1 Neljataktiline mootor. Takt töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: · Sisselasketakt · Survetakt · Töötakt · Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2. Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia
väntvõlli pöörlema kuni mootori käivitumiseni. Peale mootori käivitumist tagab selle sujuvat tööd väntvõllile kinnitatud hooratas, mille ülesandeks on leevendada töötakti ajal tekkivat järsku jõumomenti ning sisselaseke- ja survetakti anda kolvile liikumisenergiat. Nelataktilist sisepõlemismootorit nimetatakse ka Otto-mootoriks, selle leiutaja Nikolaus August Otto järgi 1.3KAHETAKTILINE SISEPÕLEMIS MOOTOR Kahetaktiline mootor on sisepõlemismootor, mille töötsükli ajal väntvõll teeb 1 pöörde ja kolb seega 2 järjestikust käiku. Erinevalt neljataktilisest mootorist ei ole silindri täitumine õhu või 4 värske seguga ja heitegaasi väljasurumine. Kahetaktilise mootori puhul omaette taktid, vaid moodustavad osa töö- ja survetaktist. Teoreetiliselt peaks kahetaktiline mootori võimsus
T0 + Ts + Tr r ruumis, mida nimetatakse sililidri põlemiskambriks. Täiteastme valemist järeldub, et täiteaste sõltub surveastmest. Teoreetilise ja tegeliku töötsükli erinevused : Teoreetiline surveaste sõltub mootori tüübist , Tegelikus tsüklis komprimeerimis- ja paisumistsüklid on Ta = küttesegumoodustamise viisist, ülelaadimise astmest ja
pneumomootoreid, tuulemootoreid, vedrumootoreid jmt. Mootori põhimehhanismi tüüp oleneb lähteenergiast ja selle muundamise põhimõttest. Kasutatakse kolb-, turbiin-, reaktiiv-, lineaarm-eid. Kolbsisepõlemismootorite liigitus: Tööprotsessi järgi: 1) ottomootor 2) Diiselmootor. Segumoodustusviisi järgi: 1) Sisemise segumoodustusega 2) Välimise segumoodustusega. Küttesegu süütamise viisi järgi: 1) Survesüütega 2) Elektrilise sundsüütega (sädesüütega). Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt
Erinevalt aurumasinast kulutatakse siin kütust gaasi soojendamiseks, mitte aga vedeliku aurustamiseks. Tõsi küll, õhu soojenemise kõrval muutub siin ka osaliselt õhu koostis: hapniku molekulide asemel tekib süsihappegaasi ja veeauru molekule. (http://www.minu.pri.ee/automootor.htm) 6 1.4 Liigitus Mootoreid liigitatakse siis teatud parameetrite järgi, milleks on: 1) otstarbe järgi veovahendite ja töökindlad mootorid. 2) töötsükli järgi kahe- ja neljataktilised mootorid. 3) segumoondusviisi järgi välise segumoodustisega ja seesmise segumoodustisega mootorid. 4) töösegu süütamisviisi järgi elektrilise sundsüütega mootorid ning kompressioonsüütega mootorid. 5) tarvitava kütuse liigi järgi - bensiinimootorid, mis töötavad bensiiniga, diiselmootorid, mis töötavad raske diislikütusega, ja gaasimootorid, mis töötavad kas suru- või vedelgaasiga.
· Inimese südame vasakus pooles liigub alati arteriaalne veri. · Puhkeasendis on täiskasvanud inimese normaalne pulsisagedus 90 lööki/minutis. · Omandatud immunsuse omandab inimene alati emalt sünni hetkel. · Vaktisneerimisel viiakse organismi nõrgestatud haigustekitajaid. Selgita joonise abil. · Joonisel on toodud südame töötsükli osa. Millega on tegemist ja mis on antud tsükliosa ülesanne. · Viita joonisel erinevatele südame osadele. · Kõrvaloleval koomiksipildil on kujutatud üht verega seotud probleemi. Millega on tegemist, selgita selle pildi tähendust. · Kõrvaloleval graafikul on kujutatud ühe inimese koormustesti tulemust.
Tühja konteineri keskmine tõstmise kiirus: 22 m/min Sõidukiirus täis konteineriga max : 28km/h Keskmine sõidukiirus täis konteineriga: 25 km/h Sõidukiirus tühja konteineriga, max: 30km/h Keskmine sõidukiirus tühja konteineriga: 26 km/h Keskmine sõidu kaugus: 500 m Keskmine tõstmisekõrgus: 2,5 m Haaramiseks kuluv aeg: 10 s Manööverdamiseks kuluv aeg: 20 s Töötsükli arvutamine: Keskmiselt sõidab 500 m täis konteineriga ja selleks kulub aega: 1 min 15 sekundit= 75 s Keskmiselt sõidab 500 m tühja konteineriga ja selleks kulub aega: 1 min 10 sekundit=70s Täis konteineri tõstmiseks keskmiselt 2,5 m kõrgusele : 10 s Tühja konteineri tõstmiseks keskmiselt 2,5 m kõrgusele: 7 s Töötsükkel kokku = 75s + 70 s + 10 s + 7s +10s +20s = 3 min 12 s Straddle carrier-ide arv sadamas: 3,2/ 2 * 4 = 6,4 Tuleks võtta 7 Straddle carrier-i 7. Autoterminal
vanemstjuuardid, baarmannid ja baaridaamid, stjuardessid, stjuuardid, stjuardess- klienditeenindajad, stjuuard-klienditeenindajad ja kokad. 2.2.6.3.6.Vahetult alluvad intendandile veel kruiisiemand, krupjeed ja puusepp. 3. TÖÖ- JA PUHKEAEG LAEVAL 3.1. Tööaega laevas arvestatakse summeritult ja rakendatakse mereteenistuse seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud piiranguid. 3.2. Laevapere liikme töötsükli pikkuse laeval määrab tööandja ning sõltuvalt ametikohast on see 14 päeva või vähem või rohkem. 3.3. Laevapere liikme töö- ja puhkeaeg laeval määratakse vahi- või töögraafikuga. 3.4. Teki- ja masinateenistuse vahi- ja töögraafikud kinnitab kapten. 3.5. Reisijateteenistuse töögraafikud kinnitab intendant. 3.6. Laevapere liige töötab pühapäeval ja riiklikul pühal tavalise vahi- või töögraafiku järgi. 3.7
45 % 15% qt 1 tsükliga antav toodangu hulk (nat.üh) 25% . tt töötsükli kestus, (sek.) - 15% Pidevtoimega masinate jaoks: , 2.1 . - Qt = 3600VtoFto , üh/h :
mille kohaselt laevapere liige kohustub töötama reederi huvides, alludes tema juhtimisele ja kontrollimisele, reeder aga kohustub maksma laevapere liikmele töö eest tasu ning tagama talle seaduse, muu õigusakti, meretöö- ja kollektiivlepinguga ning poolte kokkuleppel ettenähtud töötingimused. 36. Laevapere liikme valveaeg- aeg, millal ta on vastavalt temaga sõlmitud meretöölepingule kohustatud töötsükli ajal viibima laeval ka oma puhkeajal, olemaks kättesaadav ettenägematute ja edasilükkamatute tööde tegemiseks. Valveaega ei arvata tööaja hulka. 37. Üleühenduseline ettevõtja- ettevõtja, kellel on liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat, kellest vähemalt kahes liikmesriigis on kummaski vähemalt 150 töötajat. 38. Euroopa äriühing- äriühing, mis on asutatud vastavalt nõukogu määrusele nr 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta 39
Uutel mootoritel sissepiritse kollektoris. Käigukiiruse järgi klassifitseeritakse mootorid omakorda madalapöörete arvuga mootorid (300-600pm)-diiselmootorid. Suurepöörlemis kiirusega mootorid (1000-3000pm)-diisel, traktorid, autod. Ottomootorid need on kõik kiirekäigulised ulatuvad 3000 ja rohkem. Mootori silindris üksteisele järgnevaid protsesse alates küttesegu sisenemisest, või ohu sisenemisest lõpetades gaaside väljalaskega nim mootori töötsükliks. Kogu töötsükli osa, millevältel kolb liigub alumisest surnudseisust ülemisse või ülemisest alla nim töötaktiks. Kusjuures 4taktilistes mootorites liigub kolb terve töötsükli vältel ühest piirasendist teise 4korda. Vahe alumise ja ülemise surnud seisu vahe (S) on kolvi käik. Ruumi, mis moodustub silindri kaane ja kolvi põhjavahel, kui kolb asetseb ülemises surnud seisus nim põlemiskambriks. Mootri üheks oluliseks konstruktiivseks
peavad olema ohutust tugevate piiretega ning ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. 2.2. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadmed Need peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või tööreziimi muutumine peab olema välistatud. Nõue ei kehti automaatseadme normaalse töötsükli kohta. Töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja ohutuks seiskamiseks. 2.3. Energiast põhjustatud ohud Kasutaja peab olema kaitstud otse- või kaudpuutest tuleneda võiva elektrilöögi ohu eest. II Sagedased ohutegurid ja nende mõju vähendamine 1.Raskuste käsitsi teisaldamine 1.1. Raskus võib põhjustada terviseriski, kui see: · On liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas · On kinnihaaramiseks ebamugava kujuga
mullikambriteks. Lähteolekus on vedelik kambris suure rõhu all, mis takistab vedeliku keema hakkamist, vaatamata sellele et vedeliku temperatuur on atmosfäärirõhule vastavast keemistemperatuurist kõrgem. Rõhu järsul vähendamisel osutub vedelik ülekuumenenuks ja on lühikest aega ebapüsivas olekus. Laetud osakesed, mis tungivad mullikambrisse just sel ajal, tekitavad aurumullikestest koosneva jälje. Vedelikuna kasutatakse põhiliselt vedelat vesinikku või propaani. Mullikambri töötsükli kestus pole pikk umbes 0,1 s. Mullikambri eelis Wilsoni kambri ees on tingitud töötava aine suurest tihedusest. Selle tõttu on osakeste teepikkused küllalt lühikesed ning isegi suure energiaga osakesed jäävad kambris seisma. See võimaldab jälgida osakese järjestikuste muundumiste seeriat ja osakese poolt põhjustatud reaktsioone. Osakeste jäljed Wilsoni ja mullikambris on peamised allikad, kust saab informatsiooni osakeste käitumise ja omaduste kohta.
Plunžeri ASS-s ja ÜSS-s asub plunžeri tõukur nukkseibi silindrilisel profiilil ja plunžeri käigukiirus on null. Plunžeri tõukuri liikumisega nukkseibi tõusuprofiilile plunžeri kiirus kasvab. Maksimaalne kiiruse muutuse saavutab plunžeri liikumine enne plunžeri ÜSS-i ,pärast seda hakkab plunžeri kiirus langema. Plunžeri käigukiirusest, pihustamise algusmomendist ja pihustamise kestusest oleneb suurel määral kütuse pihustamise ja töötsükli 4 kvaliteet. Pumba plunžeri käigukiiruse ja nukkseibi omavahelist seost iseloomustab kütuse kõrgsurvepumba diagramm, kus peale nukk-ketta profiili, plunžeri tõusukiiruse ja kõrgsurvetorusse kütuse surumise aja on toodud kütuse surumise alguse momendid vastavalt väntvõlli pöördenurgale (VVP) kolvi ülemise surnud seisu suhtes (ÜSS). Olenemata pumba tüübist võib plunžeri aktiivkäigu pikkust ja seega
Tootmis-kanban Kaardi või tühja kasti saabumine mingi eelnevalt kindlaks määratud protsessi algust. Signaali saabumine algatab nii kaupade transpordi kui ka töötlemise . Sellisel puhul määrab signaalide ( kastid, kaardid) arv laovaru maksimaalse suuruse konkreetses kanbaniga haaratud tsüklis. Ringluses vajalike kastide või kaartide arvu on võimalik välja arvutada, lähtudes eesmärgiks seatud materjali ringlussagedusest, töötsükli pikkusest ja riskivarudest. I I Töötsükkel I II Töötsükkel Sisendala valmistamine väljundala I Sisendala valmistamine väljundala I I Traditsiooniline kaupade või materjalide kulu prognoosimine, selle põhjal tellimine ja saatmine põhjustab
Joonis . Francis turbiini ehituspõhimõte Turbiin on väga lihtsa ning töökindla ehitusega ja kasutakse tavaliselt vee töökõrgustel 30...700 m, üksikutel juhtudel ka ~1000 m. Selliseid turbiine valmistatakse tavaliselt võimsusega 10-400 MW. Turbiini pöörlemissagedus oleneb rõhukõrgusest ja on tavaliselt vahemikus 80-200 p/min Francis turbiine ehitakse ka pump-turbiinina. Korrektselt arvutatud ja disainitud kaasaaegse Francis pump-turbiini töötsükli kasutegur vee pumpamisel ja elektri tootmisel ei anna alla eraldi valitud koostöös olevate pumba ja turbiini kasuteguritele. Francis tüüpi pump turbiinid on kasutatud enamiketes maailma HAJ-des ja tänapäeval osutuvad parimaks lahenduseks töökõrgustel 30-800 m." [3: 18] 4.2. Kaplan turbiinid ,,Kaplan turbiin on sarnaselt Francise turbiiniga lihtsa ja töökindla ehitusega ja seda kasutatakse töökõrgusel 10-50 m. Selliseid turbiine saab valmistada väga mitmesuguse nimivõimsusega,
käigu, kuna tööd ei tehta ainult poole väntvõllipöörde jooksul iga kahe täispöörde kohta, vaid näiteks V8 puhul on igal ajahetkel töötakt vähemalt kahes silindris. Kõrvalolevale joonisele on märgitud kolvi kõige madalam ja kõige kõrgem asend töötsükli käigus - vastavalt alumine surnud seis ehk A.S.S. nimetavad ning ülemine surnud seis Ü.S.S. .Nende vahet nimetatakse mootori kolvikäiguks (S) ning koos silindri läbimõõduga (B) võimaldab see arvutada ruumala Vh, mis jääb ülemise ja alumise asendi vahele ning mida nimetatakse silindri töömahuks; korrutatuna silindrite arvuga (ehk siis kaheksaga) annab see mootori töömahu. Joonisel on näha veel kaks ruumala: silindri üldmaht Vt ja silindri maht, kui kolb on ülemises
E kopa külgprofiili laius, F kopa kinnituse konstruktiivne pikkus. Heitkopp = draglain (vt TV joon 4.3) R1 max kaeveraadius, R2 konstruktiivne kaeveraadius, H2 kopa tühjendamiskõrgus , h max kaevamissügavus. 6.6.1.2 Ühekopaliste ekskavaatorite tootlikkuse arvutus Ühekopaliste ekskavaatorite tootlikkus arvutatakse valemiga: m3/t , ( 6.6.1 ) milles q ühe tsükliga väljastatav materjali maht, m3; tts töötsükli kestus, sek; E töö efektiivsuse tegur. Ühe tsükliga väljastatava materjali maht arvutatakse: , ( 6.6.2 ) ttpkttt+++ milles qk kuhjaga kopa maht masina spetsifikatsioonist ,m3; K kopa täitetegur . Töötsükli kestus arvutatakse: , ( 6.6.3 ) milles tk kopa täitmise aeg ; ttp pöörde aeg täis kopaga ; tt kopa tühjendamise aeg;
hoiatussignaali. Käivitusele eelnev viivitusaeg peab olema piisav töötajate lahkumiseks ohualalt või töövahendi käivitumisel või seiskumisel tekkivaid ohte vältivate abivahendite kasutamiseks. (4)Töövahendi iseeneslik käivitumine, seiskumine või tööreziimi muutumine peab olema välistatud. See saab toimuda ainult selleks ettenähtud juhtimisseadise tahtliku mõjutamisega. Nõue ei kehti automaatseadme normaalse töötsükli kohta. (5)Kõik töövahendid peavad olema varustatud seiskamisseadisega nende täielikuks ja ohutuks seiskamiseks. Seiskamisseadisele antakse talituslik eelis käivitusseadise ees, et vältida eksimusi ja töövahendi juhuslikku käivitamist. (6)Kasutaja alalises töötamiskohas peab olema vabalt juurdepääsetav töökindel seadis töövahendi või kõikide töövahendite hädaseiskamiseks ja ohutusse seisundisse viimiseks.
Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse liik: a) kerge vedelkütus (bensiin) b) raske vedelkütus (diislikütus, masuut) c) gaaskütus (vedelkütus, puugaas) 2.Põlevsegu moodustamise viis a) Otto mootorid b) diiselmootorid 3.Töötsükli kestus a) 2-he taktilised b) 4-ja taktilised 4.Energiat muundav mehhanism a) kolbmootorid b) rootormootorid e. Wankel mootorid c) gaasiturbiinmootorid 5.Jahutussüsteemi tüüp a) vedelikjahutus b) õhkjahutus c) kombineeritud 6.Käivitussüsteemi tüüp a) käisitsi b) elektrostarter c) kaskaad e. mitmeastmeline 7.Silindrite arv a) ühesilindrilised b) mitmesil. 8.Silindrite asetus a) vertikaalne rida-asetus b) V-kujuline rida- asetus e
2.6. Vahespooni lõikamine ja koostamine Giljotiinpingi tehnilised andmed Näitaja H-18 NSVL __________________________________________________________________________1. Suurim lõigatavate pakkide pikkus, mm 1800 2.Lõigatavate pakkide laius 75-1000 3. Lõigatavate pakkide kõrgus, mm 80 4. Töötsükli kestvus , sek 7 Arvutan kiljotiinkääride tootlikkuse. Tvah x K t x K m x n A= to x z = = 63000 spooniriba vahetuses Tvah - vahetuse kestvus, min K t - tööaja kasutamise koefitsient K m = 0,5-0,75 masina kasutamise koefitsient 19 n spooniribade arv pakis, tk t o - lõiketsükli kestvus, min
annaabi.ee 
