Tartumaast kokkuvõte (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Uurimustöö Tartu-Jõgeva puhkeala

Asukoht Tartu-Jõgeva puhkeala asub Tartumaal ja Jõgevamaal. Asukoht on märgitud Joonisel 1. [3] ja Joonisel 2. [4]. Joonis 1. Tartu-Jõgeva puhkeala kaart 3 Joonis 2. Keskkonnaameti regioonid 4 Tartumaa metskond Üldinfo Tartumaa metskonna üldpindala on 76 938 ha ja metsamaa moodustab sellest 75%. Tartumaa metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 2.1 [7] ja Tabel 2.2 [8]. Tartumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Alatskivi, Haaslava, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Rannu, Rõngu, Tabivere, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallas ning Elva linnas. Tartumaal elab 2007. aasta andmetel 147 800 inimest. [5] Looduslikud tingimused Maakonna suurim ulatus põhjast lõunasse on 51 km, idast läände 81 km ning

Eesti loodusgeograafia

10

doc

Emajõgi

Nüüd on haug ja latikas kohad vahetanud ja latika osa saagis ületab tunduvalt haugi osa omal ajal: viimastel aastatel on latikas moodustanud ligikaudu 75% registreeritud saagist, särg 15% ja haug kõigest 3­5%. Tõsi, tulemused ei ole päris täpselt võrreldavad, sest praegune püügikorraldus erineb endisaegsest ­ kudemisajal ei tohi haugi püüda ­, aga muutused kalastikus on siiski ilmsed. Andmeid napib nende kalaliikide kohta, keda ei püüta. Kokkuvõte 8 Emajõgi oma rohkete loogetega,vanajõgedega ja luhaveekogudega on soodne paik paljudele kaladele, kes seal elavad või tulevad sinna kudema. Emajões ja selle äärsetel looduskaitsealadel elab mitmeid haruldasi liike. Emajõgi köidab tähelepanu oma veidrate voolusuunamuutustega ja omapärase meandreerunud sängiga. 9  Kasutatud kirjandus

Hüdrobioloogia

4

rtf

Pinnavesi

Pinnavesi Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud, lumikatte jne. Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv. Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi. Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja,

Geograafia

57

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia

38

docx

OTEPÄÄ KÕRGUSTIK

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Referaat Koostanud: Kadri Samuel Keijo Ruuven Laura Rannala Juhendas: Are Kaasik TARTU 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.GEOGRAAFILINE ÜLEVAADE..........

Loodus

14

rtf

Võrtsjärv

referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil on selgelt eristatavad neli kõrgust

Geograafia

36

ppt

Jõgevamaa

Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010  Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte paksus on valdavalt

Geograafia

14

doc

Eesti geoloogiline ehitus

Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus ­ Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel ­ tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord ­ settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu ­ vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel a

Eesti loodus ja geograafia

Meedia

Kommentaarid (1)