Tartumaast kokkuvõte (1)

Saarepeedi Kool
Kertu Kipper
Tartumaa
Uurimustöö
Juhendaja : Elina Kiilaspä
Saarepeedi 2009
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2.Üldandmed 4
3. Geoloogiline ehitus 5
4.Aluspõhi 5
5. Pinnakate ja pinnamood 6
6. Pinnavormid 6
7. Pinnamoe ja pinnavormide kujunemine 7
8. Maavarad - nende teke ja kasutamine 7
9.Kliima 8
10. Siseveed ja nende kasutamine, kaitse 8
11.Põhjavesi 9
12. Sood ja nende areng 9
13. Mullad 9
14. Taimkate 10
15. Loomastik 10
16.Inimtegevuse mõju loodusele 10
17. Kaitsealad 11
18.Vaatamisväärsused 11
19.Kokkuvõte 12
20.Kasutatud kirjandus: 13

Sissejuhatus

Minu geograafia referaadi teemaks on Tartumaa. Ma loodan, et ma saan teada läbi selle töö palju uusi teadmisi ning ka seda, et see aitaks mul arendada referaadi kirjutamisoskust ja materjali otsimist. Ma valisin Tartumaa sellepärast, et mulle meeldib see maakond ja ma loodan, et selles maakonnas on kõikide punktide kohta võimalik midagi leida. Samuti ma tahaks teha sellise töö, millest oleks kasu ka teistele õpilastele. Ma loodan, et saan sellega hakkama.

Üldandmed

Tartu maakond asub Eesti idaosas. See piirneb nelja maakonna ning Võrtsjärve ja Peipsi järvega. Peipsi ja Võrtsjärve ühendab Suur-Emajõgi, mis on meelepärane turistidele. Põhjas on tartlaste naabriks Jõgevamaa, läänes Viljandimaa ning lõunas Põlvamaa ning Valgamaa. Tartu maakonna pindala on 3089 km2 ning rahvaarv 148 847 (01.01.2006). Tartumaal on 3 linna ja 19 valda. Need Tartu valdade kaart
kolm linna on Tartu, Elva ja Kallaste , mis asub Peipsi järve ääres. Tartu linnas elab u. 68% kogu maakonna rahvastikust, mis on vägagi suur protsent.
Tartul on ka väga kena sümboolika. Vapi kõik osad tähendavad midagi ning on seotud tugevalt Tartu ning Eesti ajalooga . Nagu pildilt näha on ülemisel, sinisel väljal kuueharuline kuldne täht ja alumisel , rohelisel väljal kolme lehe ja kahe tõruga kuldne tammeoks. See pael, mis jookseb läbi vapi sümboliseerib Emajõge, mis on jaotanud Tartumaa kui pooleks. Täht tuletab Tartu ülikooli meelde, mis kultuuri ja hariduse Eestis laiali laotab. Ning tamm, mis on juba
rahvalauludes tuntust kogunud koos Emajõega, on eestlastele väga armas. Tartumaa vapp
Kuna ülikooli asutasid rootslased on põhivärvideks võetud ka Rootsi kollane-sinine.
Tartu lipp koosneb kahest horisontaalselt paiknevatest värvilaiust valgest ja rohelisest. Ning eritunnuseks on pandud valge laiu keskele ka maakonna vapp.
( viide 1)
Tartu maakonna lipp

Geoloogiline ehitus

Tartumaa jääb Ugandi lavamaale ning seda iseloomustab lainjas moreentasandik. Sinna on lõikunud palju ürgorge. Kuid lõunas piirneb Tartumaa Otepää kõrgustikuga. Pinnakate pak- sus on keskmiselt 2-3 meetrit ja kuna see on nii väike, siis on näha ka aluspõhjakivimeid paljudes kohtades. Näiteks lii- vakive on näha Emajõe oru veerudel. Ka Age oja orus on näha
liivakivisse uuristatud allikakoopiaid, mida tuntakse Toomemäe Age oja koopad
nime all. Need võivad ulatuda kuni 13.5 meetrini. Tartu maakonnas on ka palju veekogusid. Järvi ja jõgesid,mis suubuvad enamasti Emajõkke. Kuid leidub ka palju metsi ja muidugi ka palju kaevandusi. Kõige enam kaevandatakse kruusa ja liiva. Kõige suurem on Vooremäe liivamaardla, mis on üks aktiivsemaid ehitusliiva kaevandamiskohti (viide 2)

Aluspõhi

Tartu aluspõhjas eristuvad eriti hästi kaks kihti: alumisel kihil on tard - ja moondekivimitest koosnev kurrutatud kristalne aluskord ning selle pealispind on 473 meetri sügavusel ; pealmisel kihil on settekivimite pealiskord. Aluskorra moondekivimi moodustab enamasti mitmed gneissi liigid, näiteks kvarts -päevakivigneiss. Tardkivimitest leidub seal graniiti, mis on hästi ära murenenud. Aruküla kihistu liivakivid
Settekivimite pealiskorra kõige alumistes kihtides leidub liivakive, aleuroliite ja savisid. Peal pool on kvartsliivakive, kvartsiteri, laminariitsavi, dolomiiti, lubjakivi . Liivakivide ja aleuroliidi paljand Emajõe ääres. (viide 2)

Pinnakate ja pinnamood

Tartumaa pinnakattes leidub mitmeid setted, enamasti liivsetted. Kõige sügavamal Ugandi kihistus on rabakivigraniit,mille põhiline koostisosa saviliivmoreen. Peal pool leidub pakse ja peeneteralisi liivsetteid. Nende setete paksus võib ulatuda kuni 15 meetrini. Otepää kõrgustiku lähedal on esindatud ka hallikas- ja violetjas pruunide saviliivmoreeniga. Tartu asub Kagu-Eesti lavamaal. Sealne pinnamood on enamasti lainjas Künklik moreenreljeef
moreentasandik. Kuid lõunas, kus algab Otepää kõrgustik on see rohkem künklikum.. Nende kõrgus ulatub u.20-30 meetri vahele. (viide 2)

Pinnavormid

Tartumaal leidub ürgorge, otsamoreene, mõhnastikke, voorjaid kõrgendikke, kohati künklikke ja lainjaid alasid. Rohkesti on orge ja orundeid, nendest suuremad on Emajõe ürgorg ning selle lisaorud Kavilda, Aardla ja Luutsna. Enamasti kõik lavamaa kõrgemad kohad on põllustatud, kuna Tartumaal on palju soid ja märgi alasid. Kõige suurem soine ala asub Emajõe suudmes . Kuid Peipsi-äärsel alal madalamates kohtades on ka laane- ja palumetsi. Lõuna moreentasandikul on palju järvi ning ka Otepää kõrgustiku põhjaosas. Kõrgeim punkt on Loku Kaldemägi, mis on 190 meetri kõrgune.
(viide 3)
Kavilda ürgorg

Pinnamoe ja pinnavormide kujunemine

Eesti reljeefi peamine vormimine toimus juba 11000-13000 aastat tagasi. Kõrg-Eesti arenes maismaana enne kui ka pärast jääaega. Kõik kõrgustikud, orud, lavamaad ja nõod olid olemas järelikult enne jääaega. Mandrijää ja sulamisveed muutsid neid natuke ümber, kuid enamasti jäi kõik samaks. Ning kui see ka läbi sai, kujundas meie pinnamoodi ja pinnavorme mere-, tuule ja vooluvete tegevus. Kuid ka meie ise, inimesed, oleme seda muutnud, kaevandades karjääre ja teinud maaparandusi. Tartumaa lõuna osas paiknev Otepää kõrgustik on tekkinud liustikukeelte vahele ning seda nimetatakse saarkõrgustikuks. Sood on kujunenud jääajast. Kuna jääjärvede alla kandus peeneteralist liiva ja savi, mis peavad hästi vett. Siis tänu sellele kujuneski nõgudesse sood. Peipsi ja Võrtsjärve madalikud on kujunenud jääjärvede kadumisel. Meie pinnamoodi ja -vorme on mõjutanud enamasti ikka jääaeg. (viide 4)

Maavarad- nende teke ja kasutamine

Tartu kaardilehe piires esinevad vaid pinnakatte maavarad, nt järvelubi, järvemuda, turvas ,
liiv, kruus, savi ja mineraalvett . Nendest kõige enam kaevandatakse ja kasutatakse turvast , mille varud ulatuvad üle 113 miljoni tonni. Turvas on hinnaline loodusvara , mida kasutakse kütte-, alus- aiandus- ja väetisturba tootmiseks. Turvast võib kasutada ka ravivahendina, samuti keemiatööstuse tooraine , näiteks vahade, peitsi, aga samuti isolatsiooniplaatide valmistamiseks. Tartumaal paiknevad soomassiivid kuuluvad Vooremaa alla ning Otepää kõrgustiku soovaldkonda. Geoloogiliselt on uuritud üle saja soo, kuskil 110 sood. Tööstusliku tootmise eesmärgil on uuritud 20 sood. Liiva ja kruusa leidub siiski peamiselt kohalikeks vajadusteks ning välja ei ekspordita eriti. Need kuhjusid mandrijää sulamisel. Liiva ja kruusa kasutatakse tööstusaladel kuid ka ehituses. Savi, järvemuda ja järvelupja praegu enam ei kaevandata. Järvemuda tekkis lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest ning seda kasutatakse põlluväetiseks, söödalisandiks ja ravimudaks. Järvelubi tekkis pärast jääaega sulglohkudesse peenest kaltsiidist valge ja kollakas sete . Kasutatakse söödakriidi ja ehitustöödel lubjavärvina. Savi kasutatakse mitmel alal, näiteks telliste, katusekivide ehitamiseks, keraamiliste plaatide, fasaadtellise valmistamiseks ja üldse keraamikas pottide jms valmistamiseks. (viide 2,5)

Kliima

Ilm on Tartumaal sarnane Eesti keskmisega, ainult talved on
veidi külmemad ja suved soojemad. Klimaatiliselt kuulub Tartu maakond Sise-Eesti mandrilise kliima valdkonda. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,4 kraadi, Tartus 4,8 kraadi. Kõige külmem kuu on veebruar (-6,6 kraadi), kõige soojem juuli (17,3 kraadi).

Siseveed ja nende kasutamine, kaitse

Tartumaal on ametlikult 58 järve ning 20 veehoidlat ja paisjärve. Aga mõned allikad väidavad seda, et neid on saja ligigi. Neist suuremad ja tuntumad on muidugi Peipsi järv, Võrtsjärv, Koosa järv, Pangodi järv ja Saadjärv. Saadjärv on selle poolest kuulus, kuna see kuulub nii Eesti 10 kõige suurema kui ka 10 kõige sügavama järve hulka. Selle sügavus on Emajõe lähe ning Võrtsjärv ligi 25meetrit.
Jõgesid leidub Tartumaal samuti rohkesti, kuna Peipsi ja Võrtsjärve vahel olev vetevõrk on tihe. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonda . Emajõgi on olnud ajalooliselt väga tähtis jõgi, kuna see on ainus täies pikkuses laevatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km).
Tartumaa järvedes leidub ka palju kalu, nt särgi, ahvenaid, rääbiseid, hauge , angerjaid, kiisku ja viidikaid. Võrtsjärvest püütakse ligi 250 tonni kalu aastas, kuid probleemiks on veetaseme suur kõikumine ja talvel hapniku puudus, mille tõttu sureb palju kalu ära. Ka Peipsi järves leidub palju liike ja püütakse ka rohkesti. See järv on kõige enam läbi uuritud järv Eestis. Peipsi järve rannajoon on ka mitmes kohas korda tehtud- väiksed ööbimispaigad, liivarannad jms. Kuid ka paljude teiste järvede kaldad on korda tehtud, loodud liivarannad, poed, kioskid ning neid kasutatakse turismiobjektidena. (viide 6,7)

Põhjavesi

Tartumaa põhjavesi on normaalse kvaliteediga, seda kasutatakse nii majandus- kui joogiveena (2004. aastal 7,28 mln m³). Ligi üle poole veest, mis aastas kulutatakse tarbitakse Tartu linnas. Kõige suuremaks probleemiks põhjavees on liigne raua sisaldus, mis võib olla tingitud vanast torustikust ning ka reostamine . Huvitav on ka teada, et 1994. aastal puhastati Tartumaal puhastamist vajavast heitveest 27,5%, praegu aga juba 99,9%. (viide 8)

Sood ja nende areng

Tartumaa on väga soine ala. Suuremad märgalad on Emajõe Suursoo , Sangla soostik, Konsu, Valguta, Pupastvere ja Ahja soo (need on üle 13km² suured). Emajõe Suursoo asub Peipsi kaldal Emajõe suudme alal. 61% soostikust on madalsoo , 31% siirdesoo ja 8% raba . Emajõe Suursoo on tekkinud Peipsi vee lõunasse valgumise tagajärjel. Varem oli see ala asustatud, kuna seda tõestab üks mineraalmaasaarelt leitud muinasasula , mis asub ligi 3meetri sügavusel turbakihis. Kõrgveeseisu ajal on enamus mineraalmaasaared vee all ning paistab ainult Meerapalu rabamassiivi lava ning üksikud saarekesed . Suurem osa soostikust, aga kuulub Emajõe Suursoo sookaitsealasse, see on asustatud, et kaitsta jõhvika kasvuala ning väiksemaid jõgesid, järvi. Järgmine suurem soostik on Sangla soostik, mis asub Võrtsjärve nõos mõlemal pool Emajõge. Sinna alla kuulub palju soid, näiteks Rannu soo, Laugesoo, Soova ja Keeri soo. Ligi 75% on madalsoo Sanglas ja raba 10,7%. Kõige suurem turbalasundi paksus on 9,5 meetrit ja keskmine 3,4m. Turvast töödeldakse enamasti briketiks. Sangla madalsoometsad vajavad eriti kaitset, kuna seal leidub palju kotka pesapaiku. (viide 9)

Mullad

Tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad. Kõige viljakamad kamar-karbonaatmullad on Rannu, Nõo ja Tartu ümbruses. Kuid nagu üldse peetakse kõrgete saakide saamist Eestis oluliselt kehvemaks kui Lääne-Euroopas. (viide 7)

Taimkate

Tartu maakond on ka taimede poolest eriline, kuna seal leidub päris palju selliseid liike, mis Eestis on hästi haruldased . Näiteks leidub Tartumaal sinist kopsurohtu, pehmet koertubakat, ahtalehelist kareputke, mägipiimputke,mida kuskil mujal Eestis ei leidu. Aga mis on veel erilised on kobarpealatid, püsiksannikad ja alssosjad, veel vajaksid märkimist püramidaalne haguhein, villane katkujuur, paskhein ja emaputk. Mitmetelt paljanditelt on leitud ka kukeharja, kellukaid, iseloomulike samblaliike ja ka ebatavalisi sõnajalgu. (viide 10)
Villane katkujuur

Loomastik

Eesti loomastik on suhteliselt väike, kuna kliima on jahe. Aga Tartumaal elab palju erinevaid liike võrreldes muude maakondadega. Näiteks Emajõe suursoost võib leida merikotkaid, kes muidu pesitsevad Lääne-Eestis ning mandril on neid väga vähe. Märkimist väärib ka Järvselja looduskaitseala , kus elab nii I kui ka II kategooria kaitsealuseid liike nagu rohe-kärnkonn, lindudest must toonekurg , merikotkas , kaljukotkas , kalakotkas, konnakotkas, kohatud on ka tukast, siniraagi, rabapüüd. Muidu on Tartumaa fauna sarnane kogu Eestiga . (viide 11) Merikotkas

Inimtegevuse mõju loodusele

Tartumaal, nagu ka muudes maakondades, inimesed mõjutavad palju loodust. Võetakse puid maha, reostatakse maapinda prügi ja muude kemikaalidega, rajatakse uusi ehitisi ja teid jms. Muidugi see mõjub loodusele halvasti, aga õnneks töödetakse välja ka plaane ja arengukavasid, kuidas loodust säästa- istutatakse puid, kontrollitakse prügilaid, säästetakse energiat jpm.

Kaitsealad

Tartumaal on väga palju kaitsealasid, need hõlmavad ühe kümnendiku kogu maakonna pindalast, aga rahvusparke seal ei leidu. Kaitsealasid on kokku 14, siia toon vaid mõned: Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Vooremaa maastikukaitseala , Anne looduskaitseala, Konguta looduskaitseala, Pangodi maastikukaitseala ja Pähklisaare maastikukaitseala. (viide 3)

Vaatamisväärsused

Tartumaal asuvad mitmed erinevad muuseumid , mis on turistide meelaspaiku. Näiteks põllumajandusmuuseum, rahva muuseum, spordimuuseum, linnamuuseum, mitmed koduloomuuseumid jpm. Huvitavat leidub veel Peipsi ääres vanausuliste külas, mis meenutavad väga Venemaa ridakülasid. Ühel tänaval on mitmed kirikuid, palvekojad, kalmistud jms. Mis on veel imepärasem on Alatskivi loss. See on üleni valge ja mitmete tornidega ning erineb väga tavalistest Eesti mõisatest. Kuid see loss ongi valminud ühe prantsuse lossi väiksema koopiana, sest selle omanikule meeldis oma loss Prantsusmaal nii väga, et lasi sellise rajada ka Eestisse. (viide 12)
Alatskivi loss

Kokkuvõte

See töö oli väga kasulik. Ma sain palju teadmisi mitmest valdkonnast, mis puudutas Tartumaad kuid ka Eestimaad. See töö arendas ka minu oskuseid leida infot, panna see kirja, teha loetavamaks ja üldse kirjutada referaati. Ma arvan, et see töö tuli mulle igati kasuks, nii uute teadmiste kohal kui ka töö kirjutamise osas.

Kasutatud kirjandus:

1. http://www.tartumaa.ee/
2. http://wap.maaamet.ee/docs/geoloogia/Seletuskiri_Tartu.pdf
3. Tallinn „Eesti Entsüklopeedia 9“ 1996 Ü.Kaevats
4. http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg6901k/3_Eesti%20pinnamood.pdf
5. http://maavarad.blogspot.com/
6. http://www.eestigiid.ee/index.php?CatID=12
7. http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_maakond
8. http://www.envir.ee/viru.peipsi/file/Tartumaa_pohjavesi.ppt
9. Tallinn „Eesti Entsüklopeedia 8“ 1995 T. Varrak
10. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=236367/Liikide+kaitse+kategooriad.pd
11. http://wwwold.rmk.ee/pages.php3/011920?PHPSESSID=d738a10325d2f7281986045e9cc11dbb
12. http://www.goestonia.ee/index.php?y=665
13