EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Gabriel Kase PÄRNUMAA METSKONNAD Kodune töö nr. 2 Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 METSAUUENDUS................................................................................................................5 Graafilised lisad.......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Metskond on metsa haldusüksus. Metskonnaks nimetatakse ka selle haldusüksu
huvitavaid ja ajaloolisi paiku ning aktiivse puhkuse veetmise võimalusi, mille tutvustamiseks ja paremaks eksponeerimiseks on vaja koostada valla turismistrateegia. (Jõgeva valla arengukava, lk 27) Puhkekohtadena on kasutusel Laiuse lossivaremed (olemas parkla, bangalod, lõkkeplats), Laiuse voore puhkekoht, puhkepaik Kuremaa terviserajal (katusealune,laud, pingid, lõkkeplats). Samuti on populaarsed puhke- ja piknikukohad Kuremaa supelrand ja puhkeala ning Kassinurme hiis, kuhu on paigaldatud katusealused pingid ja lauad, infostendid, biokäimla ning ette valmistatud lõkkeplats. Lisaks asuvad vallas Endla Looduskaitseala matkaradade puhkekohad ning puhkekoht Toomal looduskaitseala keskuses. Rajatud on Kärde mäe (Preilikivi) puhkekoht. Planeeritud on vaatetorni rajamine Kärde mäele. Matka- ja loodusehuvilistele on vallas ettevalmistatud mitmed matka- ja õpperajad Kuremaal, Kassinurmes ja Endla Looduskaitsealal
Arutelud Kalevipoja kuju taastamise üle käisid alates aastast 1988, kuid alles 2002. aastal toimunud näitusega "Kalevipoeg skulptuuris" sai taastamine pidurdamatu hoo sisse. Skulptor Ekke Väli modelleeris kuju fotode alusel, konsulteerides staazika skulptori Endel Tanilooga. Mälestussammas avati 13. juunil 2003 - pea 70 aastat pärast esmaavamist ja 53 aastat peale mahavõtmist. 6 Rmk matkarajad ja lõkkekohad Tartu jõgeva puhkeala Puhkeala asub Tartu-ja Jõgevamaal ning koosneb kahest osaalast: Tartu ja Saare- Vara. Mõlemal osaalal on tähistatud matka- ja jalgrattarajad ning puhkekohad. 2008. aasta 1. juulil lisandus puhkeala koosseisu Elistvere loomapark. Puhkeala väärtusteks on: · Tartu ümbruse linnalähedane mets · Ilmatsalu-Kärevere linnutee kalatiikide ja jõe-äärsete linnualadega · Kaiu mõhnastiku vaheldusrikas maastik · marja- ja seenerikkad metsad
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Remo Jõgela PÕLVAMAA LOODUS Referaat Juhendaja teadur Maris Hordo Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Järved, jõed....................................................................................................................4 Metsad, sood..................................................................................................................5 Looduslikud vaatamisväärsused....................................................................................7 Suur ja Väike Taevaskoda......................................................................................... 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid.........................................................................
Põltsamaa ümbrus ja Jõgevamaa 2010 Põltsamaa · Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna. Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte paksus on valdavalt
Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus lõnga ja vati valmistamisega. (Koppel 1982) Puhkemajanduses tuleb esile tõsta Vooremaal asuvat Saadjärve, mis on Eestis pindalalt neljas järv. Saadjärvel harrastatakse süstemaatiliselt purjesporti nii suvel (korraldatakse üle-eestilisi regatte) kui ka talvel jääpurjetamist 5.1 Turism Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi, närilisi ning imetleda ümbritsevat loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele (RMK). Vooremaa maastikukaitseala pakub matkaradasid nagu Luua metsanduslik õpperada (4,6 km) (EAS Turismiarenduskeskus). Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida on rahvaluules nimetatud Kalevipoja sängiks.
Luua arboreetumi - Pikkjärve - Nava õpperada, mis on läbitav ka jalgrattaga (11,7 km); Elistvere looduse õpperada (1 km), Elistvere Loomapargi õpperajad (1,5 km), Prossa järve puhkekoht. Jalgrattaradadest on võimalik kasutada rada "Piknikupäev Vooremaal" (13,5 km), sportlik rada "3 kilo maha" (12,5 km), Kolme järve rada (23 km) (EAS Turismiarenduskeskus). Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi, närilisi ning imetleda ümbritsevat 11 loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet, pakkudes uudistamist nii lastele kui täiskasvanutele (Riigimetsa Majandamise Keskus). Saadjärv on suurim ja üks esinduslikumaid järvi Vooremaal, olles ühtlasi tähtis ka rahvaluules. Seal asub 5 Kalevipoja lingukivi, järv olevat ulatunud vaid Kalevipoja pastlapaelteni
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkool) ja üks la
Kõik kommentaarid