Jõgevamaa (1)

Põltsamaa ümbrus ja
Jõgevamaa
2010
Põltsamaa
· Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis, ümber Põltsamaa linna.
Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje
all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt.
· Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning
langeb Võrtsjärve madaliku suunas.
· Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135
km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi,
lõunaosas Umbusi raba.
· http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane
eringu_seletuskiri.pdf
Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti
keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi",
· Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid
(lubjakivid, merglid, dolomiidid).
· Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem
liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja
liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte
paksus on valdavalt 2-5m, paksem on see
moreenküngastel(suurematel üle 10m) ja Põltsamaa jõe
orus.
· Piirkonnas kaevandatakse lubjakivi, kruusa ja turvast.
· Tähtsaim maavara on lubjakivi, mida kaevandatakse
Rõstlas (AS Graniit). Paasi kasutatakse killustiku
tootmiseks. Jätkates praegust kaevandamistempot,
ammendub Rõstla karjäär 10-12 aasta pärast.
· Umbusi savi leiukoha teadaolevad varud on 10 milj m3.
Savikihi paksus on 3,5 m.
Siluri ajastu
· Siluris asus Eesti ala ekvaatori lähedal ja seetõttu oli
merevesi soe ning keskkond soodne korallriffide
tekkeks. Siluri kivimitest võib leida palju kivistunud
koralle. Ladestunud setteist kujunesid lubjakivid,
dolomiidid, merglid ja savid.
Siluri ladestu lubjakivi ja dolomiiti kasutatakse
ehitusmaterjalide tootmisel, ehitus- ja
dekoratiivkivina, lubjapõletamiseks, killustiku
tootmiseks ja mõningal määral klaasitööstuses.
· Põltsamaa valla mullastik kuulub Eesti Vabariigi viljakaimate
hulka, muldade keskmine hindepunkt on 52 (võrdluseks Eesti
keskmine on 44), kõige viljakamad on Adavere aleviku, Kalme ja
Mällikvere küla ümbruse põllud (kuni 57 punkti).
Põldude keskel esinevad laikudena puisniidud ja segametsad.
Iseloomulik taimekooslus on salu-okasmetsad. Kaseenamusega
puistuid on ~40% ja kuuseenamusega ~30%. Taimeliikide üldarv
ei ole Põltsamaa kandis kuigi suur. Haruldastest taimeliikidest
leidub soomurakat.
· Haruldasi linnuliike esindab valge toonekurg.
· Suurem soomassiiv on Umbusi raba ca 70 km2.
· Võid VAADATA ka!
· http://www.kesk.ee/files/menu//20070808091540404p_turismi_arenguk
Põltsamaa jõgi - Pedja jõe suurim parempoolne
lisajõgi, pikkus 135km, jõgikond 1310km2, vooluhulk 12,3
m3/ sek. Algab Pandivere kõrgustikult.
Jõe langus 72,2 m, keskmine lang 0,54 m/km
L.A.Mellini (1796) kaardi järgi jõel palju vesiveskeid.
1920ndal aastal töötas ainult 5
Põltsamaa linna lähedal Kamaris asub paisjärv ja jõujaam
Põltsamaa ümbrus kuulus aga XIII sajandil Mõhu
väikemaakonda. Selle nimi on tänaseni säilinud Põltsamaa
lähedal asetseva Mõhkküla nimetuse
1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale
kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus
täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav.
Põltsamaast oli saanud uue foogtkonna keskpunkt.
Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone
Põltsamaa teeb eriliseks see, et linn on olnud Liivimaa
kuningriigi keskus. Kuningriik eksisteeris aastail 1570-1578
ja seda valitses Holsteini hertsog Magnus.
18 sajandil ehitati loss, mis hävis II maailmasõja käigus.
Põltsamaa ordulinnus
Kuulsad inimesed
Põltsamaga on seotud rida kuulsaid nimesid
Kohaliku kihelkonnakooli juhataja ja sildade
arhitekt Gustav Heinrich Beermann,
keeletedlane ja muusikamees Karl
August Hermann, esimene eestlasest
budistlik pühak vend Vahindra, Eesti
kodu-uurimise rajaja August Wilhelm
Hupel, esimese eestikeelse ajakirja
väljaandja Peeter Ernst Wilde jt.
Jõgeva maakonna LOODUSLIKUD
TINGIMUSED
Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu-
Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja
Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa
ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste
tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere
kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle
tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa
maastikurajoon paikneb maakonna keskosas olles väga eriilmeline ala.
Võrtsjärve nõgu on väheasustatud, seal domineerivad sood. Nõgu
liigestavad väikevoored. Endla nõgu on maakonna loodeosas asuv,
Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku vahel eristuv sooderikas
looduslik ala. Kagu-Eesti lavamaad iseloomustab lainjas reljeef ning
eriilmeliste ja väärtuslike mõhnastike esinemine
Maakonnakeskust Jõgevat kutsutakse ka
Eesti külmapealinnaks, kuna seal on
mõõdetud Eesti absoluutne külmarekord
-43,5°C.
Voorte vahel asuvad järved.
Järeved on loode kagu suunalised. Miks?
Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv,
sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv.
Maakonna lõunaossa jäävad Saadjärv,
Soitsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere
järv. Jõgevamaal on arvukalt jõgesid,
maakonda läbivad pikemad jõed on
Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi ja Navesti jõgi .
Põltsamaa- Jõgeva ümbruses pinnavormides vahelduvad
nõrgalt lainjad moreentasandikud, kohati väikevoorte ja
soostunud aladega.
Moreen liustike kuhjatud sete, mis koosneb erineva suurusega
osakestest.
Moreentasandik liustikutekkeline tasane ala, mille pinnakatte
moodustab valdavalt
moreen.
Mullastik- Eesti viljakamad põllumullad/
põllualad- leostunud ja leetjad mullad.
Lähtekivimis domineerib karbonaatne
liivsavimoreen. Madalamatel aladel
gleistunud mullad
Põltsamaa ja Pedja jõe ümbruses esinevad
üleujutused.
Leostumine
Leostumine- (aluste) lahustumine ja
laguproduktide väljauhtumine mullast
läbinõrguva veega - mulla mass väheneb
(maapind alaneb).
Leostunud muldade pindmine osa
(vähemalt 30 cm kihis) on leostunud
vabadest karbonaatidest
· NB! Leostunud muldade
iseärasused
· vegetatsiooniperioodil vereziim
stabiilne
· profiili ei kogune ülavett
· hea õhustatus, soojenevad
kevadel hästi
· esinevad peamiselt Kõrg-Eestis,
kus areng ligi 10 000 aastat
· soodne mulla rektsioon ja kõrge
bioloogiline aktiivsus
· B horisondi läbikobestumine
toimub talviti esinevate
läbikülmumiste kaasabil
Leostunud liivsavimullad karbonaatsel moreenil
Adavere ümbruse põllumajandusmaastik
Põllustatud alad
LOODUSVÄÄRTUSED
Jõgevamaal on palju erinevaid maastikke: suured
metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi
rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam-
Pedja looduskaitseala ja Kääpa maastikukaitseala. Väiksem
Aidu looduskaitseala on moodustatud must-toonekure,
metsise, laanepüü ja kassikaku elupaiga kaitseks.
Sood
Vooremaa järved
Elistvere loomapark
Luua dendropark
Endla looduskaitseala
· Endla Looduskaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku edelajalamil
kolmes maakonnas
· Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast, eesmärgiga
säilitada ja kaitsta rabasid ning Pandivere nõlvaallikaid.
· Endla Looduskaitseala pindala on 8162ha, millest Jõgeva valda
jääb ligi pool.
· Reservaatidena paiknevad valla territooriumil Endla ja Linnusaare
raba.
· Sihtkaitsevööndisse kuulub Endla järv ja Männikjärve raba. Lisaks
reservaatideleja sihtkaitsevööndile on looduskaitsealal ka
piiranguvöönd.
· Endla soostik on tekkinud lamedas nõos mandrijää
sulamiselmoodustunudSuur-Endla järve kinnikasvamise tagajärjel.
· Säilinud on jäänukjärv Endlas.
Rabamänd
Laudtee üle
Männikjärve raba
Vooremaa
Laiuse voor-Vooremaa kõrgeim 144 m üm, suhteline
kõrgus 61 m Voore lael leidub sulglohke
Vooremaa maastik Pikkjärve ümbruses
Viirgmaastik(kaardipilt)
mille moodustavad
loode kagu suunalised
voored ja nende vahel
järved ja sood
Prossa, taamal Kaiavere, Elistvere,
Raigastvere
Salukuusik Nava voorel
Alam-Pedja LKA
Alam-Pedja on nagu Endlagi Ramsari
konventsiooni alusel rahvusvahelise tähtsusega
märgala. Asub Võrtsjärve nõo ürgseima ilmega
osas.Eesti suurimaid kaitsealasid.
Suured kuivendamata soomassiivid
Suured vanajõgede ehk sootidega jõed
Erinevad metsatüübid(sh haruldasi humalatega
uhtlammimetsi)
Eripäraks on väga hõre inimasustus.
Soodi tekkimine
Milline kuulus kirjanik on Jõgevamaalt pärit?
Kust täpsemalt?