Pinnavesi (1)

Sarnased õppematerjalid

34

pptx

VEESEADUS

 53. peatükk SISSEMAKSETE TEGEMINE NAFTAREOSTUSKAHJU HÜVITAMISE RAHVUSVAHELISTESSE FONDIDESSE  (§351 - 354)  6. peatükk VEEVARUDE JA KAITSET VAJAVATE ALADE ARVESTUS NING VEESEIRE (§36 - 38)  61. peatükk VASTUTUS (§383 - 3814)  7. peatükk KAHJU HÜVITAMINE JA JÄRELEVALVE (§39 - 401)  8. peatükk LÕPPSÄTTED (§41 - 42)  Mõisted §2  heitvesi – suublasse juhitav kasutusel olnud vesi  pinnavesi – maismaavesi  põhjavesi – maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik;  reostusallikas – vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega;  reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;  suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi;  vee erikasutusluba – kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse

Maa- ja keskkonnaõigus

6

doc

VEE REOSTUS

VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhjaveevarude nappust mõ

Keskkonnakaitse

7

docx

Vesi

Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne

Keskkonnakaitse ja säästev areng

10

docx

VESI JA VEEPROBLEEMID MAAILMAS VEEKAITSE

TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova MK13-TE2 VESI JA VEEPROBLEEMID MAAILMAS VEEKAITSE Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin veest ja sellega seonduvast probleemidest maailmas. Kõik me teame, et inimene suudab ilma toiduta vastu pidada nädal aega,aga ilma veeta ca 3 päeva. Vesi on tähtis osa meie organismist. Paljudel pole võimalust puhast vett tarbida ja see on põhiline probleem maailmas, millele otsitakse juba pikemat aega lahendust. Iga päev leiutatakse uusi asju, mis aitab vett puhastada ja samuti kehtestatakse seadusi, mis kaitsevad meid ja vett mida tarbime. Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse 1. VESI 1.1. VEE ÜLDISELOOMUSTUS Vesi

12. klassi ühiskond

13

doc

Eesti siseveekogude seisund

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..................................................

Keskkonnakeemia

28

doc

Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist

Madalad veekogud võivad külmuda väga külma talve korral ka põhjani. Suvel, kui vesi on kihistunud võib kihtide temperatuur erinev olla, kuid järvedes, mis on suured, madalad ja tuultele avatud on veetemperatuur ühtlane, kus põhja- ja pinnavee temperatuur võivad erineda ainult mõne kraadi võrra. Sügavamad järved on rohkem kihistunud, temperatuuri erinevus põhja- ja pinnaveekihtides võib ulatuda 15-20ºC. Tumedaveelistes järvedes on kihistumine eriti tugev. Suvisel ajal võib pinnavesi kuumeneda 20-25ºC, vahel rohkemgi, kuid mõne meetri sügavusel võib temperatuur erineda kuni 10ºC meetri kohta. Põhjalähedaste veekihtide temperatuur on tavaliselt 4ºC, kuid erijuhtudel on temperatuur olnud ka 3.5ºC, mis on tingitud mineraalainete suurest sisaldusest (Ott,1999). 13  6. EESTI JÄRVEDE KIRJELDAV ÜLEVAADE I

Bioloogia

12

doc

Keskkonnakaitse

Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee-energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui

Bioloogia

9

doc

Vesi

2008 Rakvere SISUKORD VESI...........................................................................................................................................................1 VESI (H2O )..............................................................................................................................................1 VESI LOODUSES.....................................................................................................................................2 HÜDROSFÄÄRI VESI.............................................................................................................................2 VESI INIMORGANISMIS........................................................................................................................2 Meile omane veebilanss...........................................................

Eesti keel

Kommentaarid (1)