Pinnavesi (1)

Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage , nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved , mered, liustikud , lumikatte jne.
Tartumaal on 42 jõge, mille valgala ületab 25 km2, 54 veehoidlat ja paisjärve ning 58 järve. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved: Peipsi järv, Võrtsjärv ja Saadjärv.
Suurimaks jõeks on 100 km pikkune ja 9960 km2 Emajõgi.
Maakonnas on kaitse all 5 järve: Kuningvere järv, Jaanijärv, Elva Linajärv, Vellavere Külajärv ja Kogrejärv ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi , Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus .
Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala , Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv,
Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi, Kääpa jõgi, Peipsi järv ning 3 karpkalalaste (tõugja, latika , vimma, teivi, turva, säina) elupaikadena kaitstavat veekogu: Emajõgi, Peipsi järv, Võrtsjärv.
Lisaks eeltoodule on Tartumaal kümmekond jõge ja jõelõiku, millel on looduskaitseseaduse § 51 lg 1-ga keelatud uute paisude rajamine ning nende laiaulatuslik rekonstrueerimine, kuna nimetatud jõed ja jõelõigud kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.
Täpne nimekiri jõgede ja jõelõikudega, mis nimetatud elupaikade nimistusse kuuluvad, on toodud Keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruses nr 73 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu.
Tartumaal paiknevad veel suured soostikud (Emajõe-Suursoo ja Sangla ), mis on väärtuslikud magevee varude säilitajad.
Pikka aega on pinnavee seisundit mõjutanud inimtegevus. Seetõttu oli Tartumaal puhtaid järvi vähe, paljud järved olid ja on ka praegu on suuremal või vähemal määral eutrofeerunud.
Samuti olid reostunud paljud jõed ja ojad väikeasulate heitvee veekogudesse juhtimise kohast allavoolu .
Tänasel päeval puhastatakse aga enamike asulate vesi sellisel tasemel, mis veekogudele enam täiendavat reostust ei lisa, tänu millele on paljude Tartumaa veekogude seisund märkimisväärselt paranemas.
Tartumaa piiresse jääb 40 avalikku järve, 17 avalikku paisjärve ning hulgaliselt avalikke jõgesid ning jõelõike.
Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määruse nr 191 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine" muutmine.
TARBI VETT SÄÄSTLIKULT
Vesi on üks olulisemaid loodusvarasid. Veeta ei saaks olla ka elu. Veest sõltub vähemal või suuremal määral kõigi elusorganismide elutegevus. Kuid inimesel on suurim mõju meie planeedi veevarudele. Joogi ja söögiga tarbib inimene päevas vaid paar liitrit vett. Enamus vett kasutatakse majapidamises ja tööstuses. Keskmine tartlane tarbib näiteks 80 liitrit vett päevas.
Veevarud pole lõpmatud
Maakeral leiduvast veest 96,5% on merevesi ja kõigest 2,53% magevesi. Mageveest on 30,1% põhjavesi; 0,34% pinnavesi (jõed, järved) ja 69,56% liustikud, jäämäed ja lumi.
Joogiveena kasutatakse peamiselt põhjavett. Tartus näiteks kasutatakse veevärgis 100%-liselt põhjavett. Enamus sellest läheb paraku solgiveena kanalisatsiooni. Maailmas kehtestatakse nii joogivee kvaliteedile kui solgi puhastamisele üha rangemaid nõudeid. See tähendab aga paratamatult vee hinna tõusu.
Maailmas suureneb pidevalt rahvaarv, mistõttu veekogus ühe inimese kohta väheneb. Juba praegu on mitmeid piirkondi, kus puhast joogivett napib. Puhastamata ja kontrollimata vee tarbimine võib kaasa tuua raskete nakkushaiguste (düsenteeria, koolera , kollatõbi jt.) leviku.
Kõige rohkem kulutab inimene aga vett tööstuslikus ja põllumajanduslikus tootmises. Näiteks:
1 tonni nisu tootmiseks kulub 4500 tonni vett;
1 tonni liha tootmiseks kulub 20 000 tonni vett.
1 auto tootmine kulutab 400 tonni vett
1 tonni paberi tootmine 250 tonni vett
1 tonni bensiini tootmine 180 tonni vett.
Sellega kaasneb veel veekogude ja vahel ka põhjavee reostumine .
Veevarude kaitse
Veevarude kaitseks on maailmas vastu võetud mitmeid rahvusvahelisi õigusakte. Ka igas riigis on oma seadused. Nii kehtib Eestis praegu “Veeseadus”, mis võeti vastu 1994 aastal (hiljem on tehtud parandusi ja muudatusi). Õiguslikult saab reguleerida vee otstarbekat kasutamist tootmistegevuses. Kuid vett peaks otstarbekalt kasutama ka iga inimene oma igapäevases tegevuses.
Kasvavate keskkonna- ja sotsiaalprobleemidega toimetulekuks on loodud tegevuskava 21. sajandiks – Agenda 21. Ülemaailmne Agenda 21 (säästva arengu tegevuskava aastani 2030) võeti vastu Stockholmis 1992. aastal. Järgnevalt võeti vastu Agenda 21 erinevatel tasanditel (näiteks Euroopa, regionaalsel ja Eesti tasandil ning kohalikul tasandil säästva arengu tegevuskavad).
Ülemaailmsel tasandil on säästva arengu põhimõtte eesmärkideks nii ressursside (sealhulgas ka vee) kaitse ja majandamine, kui ka inimese elukvaliteedi parandamine põhiliste eluvajaduste rahuldamise kaudu (st ka puhta joogiveega varustamist).
Nii põllumajandus kui inimasumid tarvitavad suurtes kogustes vett ning see vajab puhastamist. Tänapäevased kontsentreeritud ning intensiivsed veepuhastustehnoloogiad on energiamahukad ning kallinevad järjest. Ka säästlikkus keskkonna suhtes on vaid tinglik: puhta vee saamiseks põletatakse süsihappegaasiks nii jääkvee orgaanilised jäätmed kui ka kütteained.
Eesti looduslikes tingimustes oleks otstarbekam teistsugune veepuhastustehnoloogia – märgalapuhastid.
Vee säästlik tarbimine koduses majapidamises
Keskkonnateadlikkusel on oluline osa selles, kui keskkonnasõbralikult inimesed käituvad oma isiklikus elus ja koduses majapidamises. Keskkonnateadlikkus tähendab inimese teadmisi keskkonnaprobleemidest, inimese ja keskkonna vaheliste suhete ja mõjude mõistmist ning nendega arvestamist praktikas.
Vee säästva tarbimise seisukohast on oluline eelkõige vältida vee asjatut raiskamist. Näiteks tuleks veekraani avada ja sulgeda vaid vajadusel (hambaid pestes ei pea vesi kraanist kogu aeg jooksma ). Oluline on lasta korda teha tilkuvad kraanid ja lekkivad loputuskastid. Kui kraanist tilgub 10 sekundi jooksul 12 tilka vett, siis päevas teeb see 21, 6 liitrit, aastas aga 8 kuupmeetrit . Lekkiva loputuskasti korral läheb päevas raisku 550 liitrit ja aastas umbes 200 kuupmeetrit vett.
Veekulu vähendada aitab ka energiasäästlike dušikomplektide ja veeloputuskastide paigaldamine. Kui loputuskasti veevoolu hulka pole võimalik reguleerida, saab siiski vähendada kasutatava vee hulka, pannes loputuskasti veega täidetud plastikpudeli või koti .
Ka nõusid või pesu käsitsi pestes tuleks seda teha kausis , mitte voolava vee all. Vesi, mis voolab kraanist ajal, kui oodatakse selle soojenemist, tuleks koguda ämbrisse ja kasutada hiljem näiteks taimede kastmiseks.
Puhastus- ja pesuainetena tuleks eelistada neid, mis on keskkonnasõbralikumad. Tööstuslike puhastusvahendite koostisesse kuuluvad abrasiivained, happed, alused ja pleegitajad. Keskkonnasõbralike ainetena võiks nende asemel kasutada näiteks soola, äädikat, sidrunhapet, söögisoodat, booraksit jne.
Ka see, kui tarbime vähem paberit (pabertoodete asemel riidest salv - ja käterätikud, mähkmed, kotid jms); kasutame rohkem mitmekordselt kasutatavate pakenditega tooteid (klaastaara plastmassist pudelite asemel jne) ning eelistame jalgsi , jalgrattaga või ühistranspordiga liikumist isikliku auto kasutamisele, aitab kaasa keskkonna säästmisele,
Pinnavesi – kogu vesi maapinna peal, sh rannikuvesi, va põhjavesi ja avameri .
Pinnaveekogu ehk veekogu – veega täidetud pinnavorm, seisva veega
seisuveekogu või liikuva ja ajutise veega täidetud vooluveekogu, rannikuvesi.
Pinnavee kirjeldamiseks vesikondade ja alamvesikondade veemajanduskavades esitatakse
igas veemajanduskavas vastava vesikonna või alamvesikonna veekogumite nimestik ning
veekogumite kaardid.
3. Veekogumi määramisel on veekogu või veekogu osa eristavateks ja olulisteks
tingimusteks:
3.1 Pinnavee liik – vooluveekogu (jõgi, oja, kraav ), seisuveekogu (järv, veehoidla ) või
rannikuvesi;
3.2 Pinnavee tüüp – pinnavee looduslik tüüp vastavalt Eestis määratud pinnavee
tüpoloogiale
Pinnavee kvaliteet
• seisuveekogude olukord ja sellest sõltuv piirkonna puhkemajanduslik areng
• oluline loomade joogiveena, taimedele kastmisveena ja ka veekogudele
• järve läheduses asuvate talude heitveed ja sõnnikuhoidlad
• puhkekohad, eelkõige järved, seal peaks reostus olema võimalikult väike
• hajaasustuses on tarbimises ka pinnavesi, kodukaevudes
• reostusallikaks on lähedalasuv hooldekodu , mille heitveed jõuavad Kallioja vette,
allavoolu on koprad ehitanud tammi ja sellega sulgenud Kalliojas veevoolu.
• Et oleks normaalne vesi tiigis ujumiseks ja kastmiseks
• Kasutame igapäevaselt, joogivesi
• Nõukogude-aegsed väetiseküünid ja mahajäetud laudad
Pinnavee bioloogiline seisund
• Järvede ja teiste seisuveekogude kinnikasvamine
• Liigiline mitmekesisus
• Koprad on muutnud oluliselt vee liikumise suunda
• reostus
Pinnavesi
Pinnavesi joogiveeallikana nõuab reeglina alati töötlust. Määruse järgi jagatakse ka pinnavesi kolme kvaliteediklassi. I kvaliteediklassi pinnavesi vajab desinfitseerimist ja filtreerimist, kuna ei ole tugevalt reostunud ja vastab kvaliteedilt joogiveele . II kvaliteediklassi pinnavesi vajab pikemat töötlust, milleks on eeldesinfitseerimine, koagulatsioon , selitamine, filtreerimine ja järeldesinfitseerimine. III kvaliteediklassi pinnavesi vajab tugevamaid oksüdeerijaid ning vajadusel ka aktiivsöe kasutamist adsorbendina, kuid töötlemise etapid on analoogsed II kvaliteediklassi pinnavee töötlemisega. Maailmas kasutusel oleva veepuhastustehnoloogiaga on võimalik puhastada ka väga halva kvaliteediga vett, takistuseks on aga saadava vee väga kõrge hind.