Emajõgi (0)

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika -loodusteaduskond
Mihkel Tibar B-11
EMAJÕGI
Tallinn 2007
1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks ........................................................................................................................ 5 Keskjooks (Käreverest Emajõe Suursooni)......................................................................6 Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala )............................................................. 6 Elustik .................................................................................................................................. 7 Vanajõgede tähtsus kalastikule........................................................................................ 7 Muutused Emajõe kalastikus............................................................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................................................................... 10
2 Sissejuhatus
Käesolev töö püüab anda ülevaate Emajõe omapäradest ja Emajõe tähtsusest ümberkaudsete veekogude ökosüsteemis.
Emajõe üldiseloomustus.
Suur-Emajõgi algab Võrtsjärve kirdeosast Emajõe üldandmed Rannu-Jõesuus, voolab ida suunas ning Lähe Võrtsjärv (Rannu- suubub Peipsi järve kolmes harus. Emajõe Jõesuu) pikkus on 100 km (1927 a andmetel 117 km, Suue Peipsi järv kuid on hiljem õgvendatud). Emajõel on kokku (Praaga) 12 lisajõge, u 35 kraavi ja oja ning lai luht u Pikkus 101 km 100 luhaveekoguga. Tüüpilise Langus 3,7 m tasandikujõena on Emajõgi väga väikese Lang 0,03 m/km languga (3cm/km - väikseim Eestis) ja aeglase Laius 20 ­ 145 m vooluga (keskmiselt 0,2 m/s). Väike langus ja Sügavus 1,4-11 m pinnaseomadused on põhjustanud jõesängi Keskmine 70,1 m3 s-1 tugeva meandeerumise, mille tulemusel on vooluhulk kujunenud arvukalt vanajõgesid. Jõesängi laius suudmes on 40-100 m, jõe laius on suviti 20-100 m ja Valgala 9740 km2 sügavus 1,4-11 m (enamasti 2-4 m; sügavaim Äravoolumoodul 7,2 dm³ s-1 km-2 koht on Kavastu haud, kõige madalam Kärevere kärestikus). Emajõgi on ainuke täies Aastane 2,26 km³ ulatuses laevatatav jõgi Eestis (lisajõgedest on keskmine äravool osaliselt laevatatavad Elva, Pedja ja Ahja ). Emajõe veetaseme maksimaalne tõus üle suvise madalseisu on kuni 4 meetrit. Veetaseme tõusuga kaasnevad jõeäärsetel luhtadel ulatuslikud üleujutused, kus suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali ­ lammialluuviumi. Emajõe säng Kagu-Eesti lavamaal (eeskätt Tartust üles- ja allavoolu ) on Eesti esinduslikumaid
3 lammorgusid. Teadaolevalt on veetase Emajõkke suubuvad jõed ja ojad olnud madalaim 47 cm alla Tartu Jõgi Nr* Valgl Pikku vaatlusposti nullpunkti (13.09.1939) ja a s (km) kõrgeim 373 cm üle nulli (06.05.1867). (km²) Emajõgi 236 9740 100 Pedja (koos 237 2710 122 Pedega) Verevi pkr 360 18,8 9 Sangla pkr 361 36,2 10 Kavilda jõgi 362 73 26 Teimla pkr 364 8,6 6 Elva jõgi 365 456 72 Karisto oja 389 3,4 6 Ilmatsalu jõgi 390 116 23 Laeva jõgi 396 283 48 Koolioja 406 18,7 7 Kossarti oja 407 35 10 Amme jõgi 409 501 59 Vorbuse pkr 440 12 4 Vorbuse kr 441 2,6 2,5 Murisoo pkr 442 11 9 Tähtvere pkr 443 1,6 1,5 Porijõgi 444 298 38 Mõra jõgi 457 88 25 Kitseoja 459 44 16 Koke pkr 460 13,6 4,5 Luutsna jõgi 461 125 22 Agali kr 469 7,6 3,5 Jürisoo pkr 470 18,4 9 Laukasoo pkr 471 18,5 7 Ahja jõgi 472 1070 95 Kalli jõgi 509 105 26 Koosa jõgi 511 205 11 * Eesti jõgede numeratsioon vastavalt nimestikule
Emajõgi ühendab 1590 km vooluveekogusid ja 130 järve. Emajõe valgala on 9960 km², mis hõlmab 22% Eesti pindalast; valgalalt on Emajõgi Eesti jõgede hulgas teisel kohal, samuti veerikkuselt - aasta keskmine vooluhulk on 60 m³/s. Emajõe kallastel laiusid mõned aastakümned tagasi laialdased luhaalad . Heinaniitmise ja loomade karjatamise vähenemise tagajärjel on enamus luhtasid võsastunud ja roostunud. Lagedaid luhtasid on säilinud vaid üksikuid, needki on lähiajal hävimas. Seeläbi vaesub taimestiku, loomastiku ja linnustiku liigiline koosseis jõeäärtel. Luhtadel kasvab nii Eestis kui ka kogu Euroopas haruldasi taimeliike: künnapuu, madal kask , niidukuremõõk, siberi võhumõõk, käpalised jt.
4 Ürgorg ja selle kujunemine
Emajõgi voolab ürgorus, mille kujunemine sai alguse juba jäätumiseelsel perioodil. Mandrijää sulamisveed kulutasid seda laiemaks ja sügavamaks. Jääaja lõpul oli Ürg- Peipsil väljavool ürg-Emajõe oru, Ürg-Võrtsjärve ja Viljandi oru kaudu praegusesse Pärnu jõkke. Umbes 8000 aastat tagasi sulgus Võrtsjärve väljavool läände (peamiselt tänu kohalike jääjärvede veepinna alanemisele ja maapinna ebaühtlasele kerkimisele järvenõgude piires). Järv kasvas ja ligikaudu 6000-7000 aasta eest murdsid Võrtsjärve veed läbi Suur-Emajõe oru suunas. Vanas ürgorus hakkas kulgema vool ida poole, sündis tänapäevane Emajõgi.
Ülemjooks
Emajõgi algab Võrtsjärvest järve ainsa väljavooluna. Aeglase voolu ja valdavate läänekaarte tuulte tõttu kandub siia rohkesti liiva. Et see jõe lähet ei ummistaks, kaitsevad viimast poole kilomeetri pikkused raudkividest laotud muulid . Jõesuust kuni Pede jõe suudmeni on Emajõgi looklev ja kitsas , kaldad on ühetasaselt madalad ja lagedad, jõge ümbritseb madal luht, kaugemal asuvad Meleski raba jõest vasakul ja kaugemal itta ulatuv Sangla raba paremal. Kuna sellel lõigul lisajõed puuduvad on jõeveel Võrtsjärve omadused. Vesi voolab siin üsna kiiresti, sest leidub kiviseid ja madalaid kohti ning kärestikke ( Kaabe ja Lustivere). Vesi on hallikas, vähese läbipaistvusega. Põhi on peenliivane. Kaldataimestik on hõre ja kitsas.
Umbes 13 päeval aastas, kui Pede paiskab oma suurvee Emajõkke on siin voolusuund "tagurpidine" (Pede on Emajõe lisajõgedest kõige veerikkam ). Tavaliselt juhtub see mais suurvee ajal, mõnikord ka sügisel või talvel. Tagurpidi vooluga lõiku kutsub rahvas ka Järvejõeks, sest Emajõgi on siis ka tavalisest kordi laiem. Jõgi lookleb läbi Alam-Pedja looduskaitseala, mille eripära on erakordselt madal inimasustus (20 alalist elanikku 260 km² alal) ja liigirikas linnustik (193 liiki), kellest haruldasemad on rukkirääk, rohunepp , täpikhuik, suur-konnakotkas, rabakana , väikepistrik, soo-loorkull ja roherähn.
5 Pedja suudmest Kärevereni ( 30 km ) on Emajõe kõige omalaadsem piirkond. Ürgoru veerud asuvad jõest kaugel, jäädes kohati metsa taha. Luht on lai ja tasane ning ulatub vaid 1-2 m üle jõevee taseme. Suurvee ajal on jõesängi asukoht ainult aimatav. Jõgi on siin laiem ja sügavam, jõesäng on looklev (meandreerunud), paljude sootide e. vanajõgedega. Suvel kaotab neist enamus ühenduse jõega, talveks sinna jäänud kalad võivad surra hapnikupuudusesse. Suurvee ajal ei jõua Emajõgi kogu vett ära juhtida ning laialdased alad jäävad vee alla. Võrtsjärve maksimaalse veeseisu korral on üleujutusala u. 90 km².
Keskjooks (Käreverest Emajõe Suursooni)
Keskjooksul on kaldad veidi kõvemad ja Emajõgi pole siin enam nii lookeline. Üks väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool otse jõeni, on Tartu, täpsemini Laia tänava otsas asuva Vabaduassilla koht. See on ka ajalooliselt vanim jõeületuskoht. Tartu kohal on jõe ürgorg 1 km laiune ja kuni 20 m sügavune, peale Tartut ta laieneb ning aheneb uuesti alles Haaslava kohal ja on kitsas Kastreni. Jõgi on siin sirge, lookeid ning soote on vähe, kallastel on põllumaad ja soostunud orulammid. Vahetult allpool Tartut algab rahvusvaheliselt tähtis linnuala - Ropka -Ihaste luht, kus on registreeritud üle 90 pesitseva linnuliigi. See on suurim teadaolev arvukus Euroopa linnades.
Luunjast Kavastuni on jõgi sügav, mudase põhja ja aeglase vooluga.. Emajõkke suubuvad Porijõgi, Haaslava ehk Roiu oja ning Kaagverest 700 m allavoolu suubuv Luutsna jõgi. Selles lõigus on Emajõgi kõige sügavam.
Alamjooks (Emajõe Suursoo maastikukaitseala)
Peipsi äärsel madalikul on Emajõgi aeglase vooluga, 80-120 m lai ja 6-7 m sügav. Põhi on mudane. Siin on kujunenud ainulaadne soode ja luhtade maastik . Kuna soo pind on tasane, siis suurvesi ujutab ta igal aastal üle. Turbalade on siin kohati isegi 10 m. Alale jääb 80 soosaart ning 8 tumedaveelist järve, suurimad neist Koosa (295 ha), Kalli (176 ha) ja Leegu (84 ha). Valdav osa alast on peamiselt tarnakooslustega lagesoo. Kohati moodustavad madalad kased ja pajuliigid hõreda võsa. Emajõe Suursoo on rahvusvahelise tähtsusega linnuala.
6 Emajõgi suubub Peipsisse kolmes harus: koosa jõgi vasakul, peaharu keskel ja Kalli jõgi paremal. Suudmeharude vahe on 5 km. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik , vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel.
Kalli jõe lang on väga väike mistõttu võib ta Kalli järve ja emajõe vahel voolata mõlemas suunas. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel.
Elustik
Emajões on 39 kalaliiki, neist suurema arvukusega liigid: haug , särg, latikas , viidikas , säinas, ahven , luts, koha, rääbis, tõugjas, linask, rünt, peipsi siig , peipsi tint, teib , roosärg, nurg , vimb, koger , säga, angerjas ja kiisk . Kalade põhiliseks toiduks Emajões on väheharjasussid ja surusääsklaste vastsed . Jõepõhja ühel ruutmeetril elab keskmiselt 7290 erisugust liiki isendeid, kuid see arv võib olla kahanenud reovete ja palgiparvetusega 20 saj. alguses. Emajõe zooplanktonis esineb periooditi massiliselt ripsloomi (Vorticella, Tintinnopsis lacustri), arvukalt viburloomi (Difflugia limnetica) ning keriloomadest ogakerilane (Keratella cochlearis).
Vanajõgede tähtsus kalastikule
Kalastiku taastootmise seisukohast on eriline tähtsus Emajõe vanajõgedel ning ajutistel luhaveekogudel, mis on olulised kudealad ja noorjärkude kasvulavad paljudele Võrtsjärves ja Peipsis elavatele kalaliikidele Vanajõed on ka oluliseks elupaigaks Euroopa väga haruldastele ja varjatud eluviisiga kalaliikidele ­ vingerjale, hingule, tõugjasele ja võldasele.
Aastal 1958 loendas Jüri Ristkok Samblasaare koolu suudme kuupmeetris vees 800 000 noorkala. Nasja vanajões, oli arvutuste kohaselt 43 miljonit noorkala ühe hektari veepinna kohta. Paljud Emajõe vanajõed ongi peaaegu ideaalsed sigimisalad, sest pakuvad suurepäraseid võimalusi nii kudemiseks, marja arenguks kui ka noorkalade eluks ­ seda õige paljudele liikidele.
Kevade saabudes algab Emajões massiline kalade ränne. Ainuüksi Peipsist ujub Emajõkke sadu tonne kalu, neid tuleb ka Võrtsjärvest ja teistest veekogudest , suur osa neist koeb just vanajõgedes. Näiteks latikaid tuleb Emajõkke isegi Peipsi järve Venemaa- poolse kalda lähedalt. Seega peab osa kalu ujuma siinsetesse vanajõgedesse jõudmiseks rohkem kui sada kilomeetrit, sealjuures trügima suure osa teekonnast vastuvoolu.
7 Kõrvalolev tabel annab ülevaate, kui tihe Kalaliik Keskmine on kevadine kalaliiklus vanajõgedes. Eri kudemisaeg kalaliigid tulevad kohale just selleks ajaks, Luts 6. jaanuar mil koelmutel nende jaoks parasjagu Haug 16. aprill natuke ruumi tekib. Seejuures ei saa kalad asju kuigipalju omavahel kooskõlastada: Säinas 19. aprill osa kalu stardib Peipsi järve idaosast, osa Ahven 24. aprill Emajõe suudmest, osa hoopis Võrtsjärvest. Särg 29. aprill Latikas 13. mai Turb 18. mai Roosärg 23. mai Koger 1. juuni Nurg 8. juuni Viidikas 14 juuni
Üldse on vanajõgedes püütud 25 liiki kalu, peale nimetatute veel angerjat, koha, tõugjat, kiiska, teibi, lepamaimu, mudamaimu, tippviidikat, luukaritsat, rünti, võldast, vingerjat ja hinku. Neist, paljudele tundmatutest kaladest on tõugjas praegu Eestis looduskaitse all. Euroopa Liidule valmistab erilist muret ka võldase, vingerja ja hingu elujärg, tõenäoliselt tuleb varsti neidki kaitsma hakata.
Vanajõgedes võib kohati tekkida olukord, kus nad kaotavad ühenduse Emajõega ja kalad jäävad ummuksisse. Et seda ei juhtuks, on vanajõgede otsi korduvalt süvendatud. Viimati tehti seda aastail 1959 ­1960. Uus melioratsiooniprojekt valmis 1985. aastal, kuid töid ei ole veel alustatud. T. Saadi töörühm tegi 1997. aastal ettepaneku jätta osa vanajõgesid puutumata, avada osa ainult alumisest ja osa mõlemast otsast - nii säiliks bioloogiline mitmekesisus .
Muutused Emajõe kalastikus
Viimastel aastakümnetel on Emajõe kalastik suuresti muutunud. Liike on tõenäoliselt sama palju kui varem, aga nende osakaal on sootuks teine. 1947­1951 oli kalurite registreeritud saagis kõige rohkem haugi ja särge (vastavalt 40 ja 23%), latikat aga ainult 7%. Nüüd on haug ja latikas kohad vahetanud ja latika osa saagis ületab tunduvalt haugi osa omal ajal: viimastel aastatel on latikas moodustanud ligikaudu 75% registreeritud saagist, särg 15% ja haug kõigest 3­5%. Tõsi, tulemused ei ole päris täpselt võrreldavad, sest praegune püügikorraldus erineb endisaegsest ­ kudemisajal ei tohi haugi püüda ­, aga muutused kalastikus on siiski ilmsed. Andmeid napib nende kalaliikide kohta, keda ei püüta.
Kokkuvõte
8 Emajõgi oma rohkete loogetega,vanajõgedega ja luhaveekogudega on soodne paik paljudele kaladele , kes seal elavad või tulevad sinna kudema . Emajões ja selle äärsetel looduskaitsealadel elab mitmeid haruldasi liike. Emajõgi köidab tähelepanu oma veidrate voolusuunamuutustega ja omapärase meandreerunud sängiga.
9 Kasutatud kirjandus
· Eesti Entsüklopeedia (1987) · Emajõe Jõeriik / Maris Paju, Esta Soover · Vanajõed - kalade kasvulava / Meelis Tambets · www.loodus.ee · www.peipsi.org · Emajõgi kui Tartu linna elusoon / Kristi Kilp, Maarika Muuli
10