50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liiina16
Õppematerjali autor
Leidumine looduses 10 Kasutamine 11 Tärklis inimese organismis 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 Lisad 15 3 Sissejuhatus Tärklis on tähtsaim taimne polüsahhariid.Tärklis kuulub sahhariidide valdkonda.Glükoosiks hüdrolüüsitult kulub ta taimedes nii ehitusmaterjaliks kui ka energiaallikaks. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud.Ma püüan teile selgeks teha,et kust võib tärklist leiduda ja tärklise kohta informatsioone edasi anda. 4
Eestis hakati kartulit kasvatama 18. saj keskel (mõisaaedades). Aastatel 1800-1840 levis kartul mõisaaedadest taluaedadesse. 1840.-1850. aastatel algas arvestatav kartuli kasvatamine nii mõisa- kui talupõldudel. Ulatuslikum kartulikasvatus sai Eestimaal alguse 1870. aastatel. Seda soodustas: - avanev Peterburi turg seoses Tallinna-Peterburi raudtee valmimisega (1870), - kartulist ulatuslik piirituseajamine ja piirituse müük, eriti Põhja-Eestis, - tärklise tootmine, - muutumine oluliseks toiduaineks, - suurenes kasutamine loomasöödana. 20. sajandi algul kujunes kartul meie taludes arvestatavaks põllukultuuriks. Kasvatati 70 000-80 000 hektaril. Kuni Esimese maailmasõjani müüdi kartulit väljapoole Eestit keskmiselt 47 000 tonni aastas. Sellest 85% turustati Peterburi. 20. sajandil muutus kartul: - üheks põhiliseks toiduaineks, - tööstuse toormeks,
kuivainesisaldusest, haiguskindlusest, stabiilsest kvaliteedist säilitamisel, tarbimisperioodi kestvusest, maitsest. 30. kartuli tähtsus, olulisemate toitainete ja vitamiinide sisaldus. Kartul on tähtis eelkõige oma mitmekülgsete kasutamisvõimaluste ja pinnaühikult saadava suure saagi tõttu. Kartul on: suurepärane toiduaine, oluline tööstuse tooraine (piiritus, tärklis, tärklisesiirup), väärtuslik söödakultuur. Mugulate toitainetesisaldus sõltub sordist ja kasvutingimustest. Kartuli kuivainesisalduse alusel eristatakse laua-, frii-, tsipsikartulit (krõpskartulit). Toorme kuivainesisaldus: lauakartulil 18 22% tsipsikartulil 22 24% friikartulil 20 24% Tärklise tootmiseks kasutatakse võimalikult kõrge kuivainesisaldusega kartulit.
Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese suurus ja viskoossem keskkond, seda aeglasem toimub setitamine. Separeerimine. Osakeste eemaldamine tsentrifugaaljõu mõjul. Flotatsioon. Tahkeid osakesi eemaldatakse mahlast neid pinnale ujutades ning seejärel ülemise pinnakihi kõrvaldades. o Biokeemilised (ensüümidega töötlus) Biokeemilised meetodid põhinevad mahla hägusust põhjustavate kolloidosakeste hävitamisel (pektiinained, tärklis, valgud, polüfenoolained). Pektiinained moodustavad kihi kolloidosakeste ümber, takistavad nende sadestumist ning tõstavad mahla viskoossust. Sellepärast pektiini molekulide hävitamine soodustab osakeste sadestumist. Kui mahla hägusus on põhjustatud tärklise olemasoluga, siis tuleb kasutada amülolüütiliseid ensüüme. Selle meetodi puuduseks on pikaajaline kestus (1-2tundi) o Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine)
Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist. Loomsed rasvad sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid. Päevane rasvavajadus on 70 g, millest taimsed peavad moodustama vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist
glükoosijääkidest), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);maltoos (linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, millel on varuaine ja ehituslikud funktsioonid monoosijäägid on seostunud, polüooside molekulid võivad olla lineaarsed, spiraalsed või sfäärilised. Taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Monosahhariidid loomaorganismis: Absoluutne enamus loomakeha moonosidest on D- isomeerid ja vaid üksikud esindajad on L isomeerid.
hakkama 3 ja koduaedades 1 korraga. (Ibid.) Mitte ühelegi Salvest Põnn tootele ei ole lisatud soola (NaCl) Toorainete loetelu: ploomipüree pirnipüree mustikapüree porgandipüree vaarikapüree banaanipüree pohlamahl õun kõrvits kartul porgand kapsas punapeet kaalikas brokol sibul juurseller lillkapsas nisujahu täisteranisujahu riisijahu odrajahu 30 hirsijahu riisitärklis modifitseeritud tärklis neljaviljahelbed (rukis, kaer, nisu, oder) kaerahelbed veisemaks veiseliha kanafilee kalkuniliha sealiha piim jogurt rõõskkoor või taimne õli rapsiõli riis manna suhkur glükoos nuudlid tomatipasta 5.2 Vilma tooraine Peamiseks tooraineks Vilma toodete puhul on jahu ja suhkur. Jahu pärineb Eestist ja suhkur Euroopa Liidust. 31
2.1 Teravili. Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikuks keelepruugis tera. Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke ja proteiine. Teravilja teeb toiduna väärtuslikuks soodne valgu ja tärklise suhe, mis on lähedane 1:7. See teeb teravilja inimorganismile vastuvõetavaks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust tehakse, on leib. Esialgu õppis inimene valmistama teraviljast putru. Hiljem õpiti seda kuumadel kividel küpsetama. Toiduks kasutavad inimesed kõiki teraviljaliike, rohkem siiski nisu ja riisi. Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas on peamisteks toiduteraviljadeks mais ja sorgo.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid