Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Tärklise kordamisküsimused, sissejuhatus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on põhilised tärklise tootmise kultuurid?
  • Mida nimetatakse tärklisetööstuses riivmassiks?
  • Mis on vaba ja mis on seotud tärklis?
  • Miks on maisiteri vaja leotada tärklise tootmisel väävlishappe lahuses?
  • Miks on vaja pärast maisiterade purustamist eraldada idud?
  • Mis on riivmass?
  • Mis on vaba ja seotud tärklis?
Vasakule Paremale
Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #1 Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #2 Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #3 Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #4 Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #5 Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liiina16 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
docx

Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused

2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid ­ glükoos, fruktoos oligosahhariidid ­ sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid ­ taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor jt; · mikroelemendid - tsink, jood, vask mangaan, broom. Muud koostisosad · orgaanilised happed ­ õunhape, salitsüülhape, bensoehape, oblikhape, sidrunhape, piimhape

Toit ja toitumine
thumbnail
80
docx

Toidukauba õpimapp

teraviljades: nisu, rukis ja oder. Osad inimesed ei talu ka hirssi ja kaera ning piima. Inimestel, kellel on diagnoositud tsöliaakia ning kes tarbivad gluteeni, hakkab immuunsüsteem kahjustama peensoolt, mis ajapikku põhjustab alatoitumist vähesest toitainete omandamisest. See omakorda võib põhjustada anoreksiat kuid ka ülekaalulisust. Ala- ja ülekaalulisus on üks gluteenitalumatuse märke. 2.2 Teraviljasaadused. Teraviljasaadusteks on tangained, jahu ja tärklis. 2.2.1 Tanngained. Tangained on terved või purustatud viljaterad. Tangude saamine võib olla tootmise otsene eesmärk või ka tööstuse kõrvalharu näiteks jahu- või tärklisetööstuses. Tera osade keemiline koostis ja toiteväärtus on iga teravilja puhul erinev. Kõige väärtulikum on endosperm (teravilja jahuline tuum), mis sisaldab valkaineid, süsivesikud ja rasvu. Kõige väiksema toiteväärtusega on kest ja kestaalune kiht. Tangainete tootmis etapid: 1) Puhastamine;

TOIDUAINETE SENSOORSE...
thumbnail
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles

Toitlustuse õpetus
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastuse d

1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi

Füsioloogia
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi

Füsioloogia
thumbnail
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

hulga. Suur füüsiline koormus. Väga palav ilm. Organismi vananedes (vanas eas). millist informatsiooni saab valgu ainevahetuse kohta? Annab informatsiooni, kas energiaga varustatus vastab vajadusele. 12. Süsivesikute ainevahetus Süsivesikud lõhustatakse seedetraktis monosahhariidideks, mis imenduvad verre ja kantakse edasi kudedesse (energia) ja maksa (muudetakse varuaineks – glükogeeniks). Taime toit: • Tärklis (kartul, teraviljatooted, riis, pasta) • Roosuhkur e. sahharoos (suhkrut sisaldavad tooted, puuviljad, marjad) • Piimasuhkur e. laktoos (piim ja piimatooted) • Linnasesuhkur e. maltoos (teraviljatooted) • Puuviljasuhkur e. fruktoos (puuviljad, marjad, mahlad, mesi) • Viinamarjasuhur e. glükoos (mesi, puuviljad, marjad, mahlad) Loomne toit: • Loomne tärklis e. glükogeen süsivesikute tähtsus organismis: 1) on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal,

thumbnail
4
odt

Toitumisõpetuse kordamisküsimused

1. Toiduainete valiku põhimõtted. Toidu valiku aluseks on 4 põhimõtet: · Tasakaalustatus ­ tähendab toitainete õiget suhet iga päeva menüüs. · Mõõdukus­ tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud ehk mõistliku tarbimist · Vastavus vajadustele­ tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega. · Mitmekesisus ­ tähendab, et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. 2. Funktsionaalne toit. toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. 3. Toidupüramiid. Püramiidi alus: liikumine Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Neljas korrus:

Toitumisõpetus
thumbnail
6
doc

Toidukeemia eksamiks kordamisküsimused-vastuse d

temperatuur, pH, teiste ainete (nt hapete) juuresolek. . Maitse intensiivsus väheneb koos ahela pikkuse kasvuga Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos 14. Polüsahhariidid (tärklis, dekstriinid, pektiinained): esinemine, ehitus, omadused. Tärklise muutused toidu valmistamisel: vee siumine, pundumine, klisterdumine, hüdrolüüs, destruktsioon. Mõjufaktorid: tärklise ehitus (teraviljast või kartulist), temperatuur, kuumutusaeg, tärklise-vee suhe, ensüümide aktiivsus. Tärklis ei lahustu külmas vees, kuid seob umbes 30% vett. Vee sidumisvõime kasvab temperatuuri tõustes ­ tärkliseterad punduvad, nende maht suureneb umbes 10 korda. Kliiserdumine toimub 55°-80° C juures ­ polümeeri ahelad moodustavad kolmemõõtmelise ,,võrkstruktuuri" sidudes enam vett kui pundunud tärkliseterad, suureneb viskoossus. Viskoossus sõltub amüloosi sisaldusest, keskkonna hapesusest, soola või suhkru lisandist. Retrogradatsioon on tärklisegeeli vananemine

Toidukeemia



Lisainfo

1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi.
2. Taimse toorme esma- ja järeltöötlemine.
3. Tootmistehnoloogiate arengusuunad toiduainetetööstuses.
4. Tärklise põhiomadused: teke, keemiline koostis, struktuur jt. Omadused
5. Millised on põhilised tärklise tootmise kultuurid?
6. Kartulist ja maisist toortärklise tootmise tehnoloogilised skeemid (etappide lühiiseloomustus)
7. Mida nimetatakse tärklisetööstuses riivmassiks?
8. Mis on vaba ja mis on seotud tärklis?
Miks on maisiteri vaja leotada tärklise tootmisel väävlishappe lahuses?
9. Miks on vaja pärast maisiterade purustamist eraldada idud?
10. Modifitseeritud tärklis, selle tootmine.
11. Dekstriinid.
12. Tärklise kasutusvaldkonnad.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun