Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tärklise kordamisküsimused, sissejuhatus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on põhilised tärklise tootmise kultuurid?
  • Mida nimetatakse tärklisetööstuses riivmassiks?
  • Mis on vaba ja mis on seotud tärklis?
  • Miks on maisiteri vaja leotada tärklise tootmisel väävlishappe lahuses?
  • Miks on vaja pärast maisiterade purustamist eraldada idud?
  • Mis on riivmass?
  • Mis on vaba ja seotud tärklis?
Kordamisküsimused: Sissejuhatus, tärklis tootmise tehnoloogia
  • Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi.
    1. Happesuse järgi (kõrghappelised, madalhappelised toiduained).
    2. Keemilise koostise järgi (rasvarikkad, valgu-rikkad, süsivesikuterikkad jms).
    3. Aine oleku (konsistentsi) järgi ( tahked , vede -lad, viskoossed jne).
    4. Kasutusviisi järgi ( pooltooted , supid, pastad, kastmed , valmistoidud jt).
    5. Kasutatava toorme järgi (piima-, liha-, pagari-, tomati-, puuvilja-, loodus- jne. tooted).
    Sõltuvalt keemilisest koostisest saab toitained jagada orgaanilisteks ja anorgaanilisteks (mineraaltoiteained). Orgaanilised on näiteks valgud , süsivesikud , vitamiinid , anorgaanilised aga näiteks vesi, ammoniaak . Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega.
    Keemilise koostise järgi Toiduaineid võib klassifitseerida temas oleva mingisuguse keemilise aine (valgud, rasvad , süsivesikud (tärklis) jms sisalduse järgi järgmiselt: valgurikkad , rasvarikkad ja süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained. Väga palju levinud toiduained sisaldavad rohkesti nii valku kui süsivesikuid ( tärklist ).
    Taimsed toiduained sisaldavad rohkem süsivesikuid, loomsed aga valku ja rasva.
    Valgurikkad toiduained jaotatakse taimseteks ja loomseteks. Taimsed toiduained: sojatooted (sojaoad); enamik puuvilju , kaunvilju (oad), herned , läätsed; pähklid, seened. Loomsed toiduained: Lihatooted – veise-, sea-, lamba-, linnuliha , kala (kalatooted), vorstitooted , sink, pasteedid jms. ; Piimatooted – piim, hapukoor , juust, kohupiim , pett, keefir , munad.
    Rasvarikkad toiduained: Piimatooted – juust, koor, majonees , või; Lihatooted – pekk , rasvane liha ja kala ( lõhe , forell, heeringas ), vorstid, toidurasv ; köögiviljad, pähklid, taimsed õlid , seemned, idud , margariin.
    Süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained: teraviljadtooted- leib, sai, sepik , tangained, makaronitooted , müsli, riis , teraviljasaadused;
    Happelisus : Toiduained jaotuvad happelisteks (valgurikkad), aluselisteks (tärkliserikkad), .neutraalseteks
    Konsistents (aine oleku) järgi:
    Tahke, kõrge kuivainesisaldusega ( teraviljad , kaunviljad , teraviljatooted, jahu, suhkur jt.)
    Vedel, vesi, mahlad , taimeõlid, siirupid
    Mahlakas, keskmise veesisaldusega ( kartul , suhkrupeet, kõik aed- ja puuviljad )
    Viskoosne, näitab produkti voolavus , mõjutab temperatuur, mehaanilise mõjutuse aeg, nihkekiirus, Määritav, paksema konsistentsiga - pole voolavad (võitooted, margariinitooted, segamäärded, pasteedid jt.) Konsistents oleneb produkti kuivainesisaldusest.
    Kasutusviisi järgi: pooltooted, supid, pastad, kastmed, valmistoidud, kuivtooted.
  • Taimse toorme esma - ja järeltöötlemine.
    Taimset tooret töötlevad toiduainete tööstuse ettevõtted jagunevad esma- ja järeltöötlevateks ettevõteteks.
    Esmajärgulise töötlemisega tegelevad ettevõtted
  • jahu-, tangainete -, peensuhkru-, tärklise-, siirupi-, konservi-, veini-, piirituse-, tee- (teelehtede esmane töötlemine), õlitööstused.
  • Toormeks on teravili, puu- ja köögivilja toore, teelehed .
    Teisejärgulise järeltöötlemisega tegelevad ettevõtted. Seal töödeldakse edasi esmatöötlevates ettevõtetest saadud produkti.
  • pagari-, kondiitri -, makaronitööstus,
  • pärmi-, õlletööstus,
  • rasva ümbertöötlemise (majonees, seep, parfümeeriatooted) ettevõtted,
  • suhkru rafineerimise tööstused.
  • Toormeks on jahu, peensuhkur, taimeõli, veini tootmise materjalid jt.
  • Tootmistehnoloogiate arengusuunad toiduainetetööstuses.
    Toiduainetetööstuse arengut iseloomustavad üldiselt järgmised tendentsid:
    Eesmärgiks on :
    • tööstusharus tööviljakuse tõus
    • tööjõukulu vähenemine
    • toorme parem ärakasutamine
    • toote oma-hinna alandamine
    • kvaliteedi parandamine.
    Toiduainetetööstuses täiustuvad pidevalt tootmistehnoloogiad:
    • Erinevad tehnoloogilised operatsioonid ja neid teostavad seadmed muudetakse pideva toime-ga tootmisliinideks (vooluliinideks), kasutades pideva tootlusega seadmeid.
    • Nende töörežiimide ja parameetrite kontrolliks ja reguleerimiseks kasutatakse automaatsead-meid ja arvutisüsteeme.
    • Edu saavutamiseks tuginetakse uusimatele teaduse saavutustele .
    Arengutendentsid
    • Majanduslikud tegurid
    • Hinnalt odavate seadmete ekspluatatsioon (kasuta-mine) ei kujune lõppkokkuvõttes alati kõige odavamaks (suur energiakulu, toote kvaliteediga kaasnevad prob -leemid jne.)
    • Aparaadid /seadmed peavad võimaldama kiirendada tööprotsessi, protsessi automaatjuhtimist ja automati -seerimist
    • Energiasäästlikkus.
    • Tootmistsehhi põrandapinna ratsionaalne kasutus.
    • Seadmete kasutusmugavus.
    • Uue põlvkonna seadmed
    • Keskkonna tegurid
    • Seadmete / aparaatide detailide utiliseerimine ja vanarauaks minevad kulud
    • Seadmed peavad olema utiliseeritavad
    • Tänapäeva seadmed on toodetud põhiliselt rooste -vabast terasest
    • Seadmete amortisatsiooni aeg suureneb
    • Tööohutuse tegurid
    • Seadmed / aparaadid peavad vastama ettenähtud tööohutuse nõuetele nii müra , vibratsiooni, tolmu kui ka teiste komponentide osas. Eesmärgiks on töötajate töötingimuste parandamine.
    • Isiklike kaitsevahendite ( maskid , kõrvatropid, vibrat-sioonimatid) kasutamine.


    • Tendentsid toiduainetetööstuses kasutatava tehnoloogia osas
    • Toiduainetööstuse tooraine on keerulise keemilise koostise ja ehitusega.
    • Keerulised on ka tooraine toiduaineks muutmise protsessid.
    • Nii tootjale kui ka tarbijale on tähtis toiduaine kvaliteet.
    • Kvaliteetseid toiduaineid toodetakse toorme ümbertöötlemise meetoditega, mis tuginevad füüsika, keemia, mehhaanika, soojustehnika , mikrobioloogia ja biokeemia seadustel.


  • Tärklise põhiomadused: teke, keemiline koostis, struktuur jt. Omadused
    • PEAMISED! -Tärklis on süsivesik , mis koosneb paljudest üksteisega liitunud glükoosi osakestest.
    • Keemiliselt omaduselt ja ehituselt kuulub taimedes olev tärklis polüsahhariidide hulka.
    • Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhiliseks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5.
    • Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet.
    • Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber.
    • Tärklis lahustub soojas vees (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri.
    • Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide , mistõttu on tal oluline osa nii loomade söödas kui inimese toidus.
    • Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine , kogunedes seemnetesse, mugulatesse ( kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%).
    • Bioloogilised omadused
      • Tärklis on taimede varutoitaine (glükoosivaru)
      • Tärklis on fotosünteesi produkt , looduses on ta laialt levinud. Tärklis tekib päikesekiirte mõjul süsivesikutest (sahhariidi-dest) taimede maapealsetele osadele. Taimed on võimelised tärklist sünteesima
      • Taim talletab tärklisevarud viljadesse, seemnetesse, mugula-tesse, juurtesse. Taimedes ladestub tärklis kihilise ehitusega teradena. Sõltuvalt taimeliigist on tärklise terade kuju erinev. Kartulist pärinevad on ovaalsed, maisi ja riisi tärklisekogu-mid moodustavad hulknurkseid struktuure. Erinevused on ka terade mõõtmetes, tööstuses hinnatakse rohkem suuremõõtmelisi tärkliseteri
    • Tärklis on süsivesik, mis koosneb paljudest üksteisega liitunud glükoosi osakestest (jääkidest). Keemilistelt omadustelt ja ehituselt kuulub taimedes olev tärk-lis polüsahhariidide hulka. Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhili-seks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. Tärklise molekulis on glükoosi jäägid seotud glükosiidsete sidemetega. Ta koosneb 2 glükoosi polümeerist (põhivormist): amüloosist ja amülopektiinist. Enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70.
    • Amüloosi molekulmass on tunduvalt väiksem, võrreldes amü-lopektiiniga. Amüloosi ahelad ei hargne, kuid nad pole ka tavamõttes sirged , sest nad keerduvad spiraalselt. Amülopektiini ahelad on tugevalt hargnenud, moodustades ruu- mika ja harulise struktuuri.
    • Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, seetõttu on ta ini-mestele ja loomadele oluline energiat andev toitaine . Nii taimedes kui loomades laguneb tärklis ensüümide toimel. Loomadel esinevas loomses tärklises (glükogeenis) on rohkem hargnenud versiooni – amülopektiini.
    • Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber. Mikroskoobist on näha, et ta on teraline pulber, käes kokku su-rudes tekib iseloomulik krudin, mis on tingitud osakeste hõõrdu-misest. Tärklis soojas vees (50-70C) tugevasti paisub (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks (kissell, kliister ). See võimaldab tärklist kasutada paksendina (stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri. Joodi lahusega moodustab tärklis üTärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, mistõttu on tal oluline osa nii loomade söödas kui inimese toidus.
    • Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva fermendi amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks mal- toosiks ehk linnasesuhkruks. Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kii-rendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub (laguneb) ka inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel glükoosiks, mida organism suudab omastada. Hüdrolüüsi vaheproduktideks on dekstriinid .
    • Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstest, sest hargnemiskohti ühendavad keemilised sidemed on vastupidavamad. Osaliselt hüdrolüüsunud tärklis moodustab dekstriinide segu. Et dekstriinide vesilahused nakkuvad hästi, sobivad nad liimide valmistamiseks. Dekstriinid on tähtsad ka pagaritoodete seisukohast .
    • Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). Tooretes puu- ja aedviljades on tärklist esialgu rohkem, viljade küpsemisel muutub osa sellest suhkruks.
    • Tärklise lõplik lagunemine glükoosiks on taimede abinõu kaitsmaks end külmumise eest. Külmavõetud kartulimugulate magus maitse tulenebki vabanenud glükoosist.
    • Leivaküpsetamise protsessi põhiline tähtsus on lahustumatu tärklise muutmine protsessi käigus inimorganismile omastavaks dekstriiniks.
    • Küpseva toote pinnal on temperatuuri kõrge, seal algab tärklise lagunemine dekstriinideks.
    • Koosmõjus valkudega annavad nad saiale - leivale pruunika kooriku ja omapärase maitse ja lõhna.
    • Venivaks teevad selle dekstriinid, magusaks aga suhkrud (glükoos, maltoos ).
    • Võrreldes maisitärklisega on kartulitärklisel mõned paremad kvaliteediomadused: hea kleepevõime ja viskoossus, suurepärane võime moodustada kilet, madal pundumistemperatuur.


  • Millised on põhilised tärklise tootmise kultuurid?
    • Kartul, mais.


  • Kartulist ja maisist toortärklise tootmise tehnoloogilised skeemid (etappide lühiiseloomustus)
    • Põhilised tärklise toorained on kartul ja mais.
    • Kartuli toortärklise tootmine koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest:

  • Kartulite ettevalmistamine töötlemiseks- Kartulite etteandmine , lisanditest puhastamine, pesemine, kaalumine .
  • Kartulite rakkude maksimaalne purustamine- Kartulite purustamise (e. riivimise) tagajärjel väljub tärklis rakkudest.
  • Kartulimahla eraldamine- Kartulimahla eraldamine toimub tsentrifuugidega; Eesmärk on riivmassist saada kätte võimalikult palju kartulimahla (võimalikult väikse tärklise kaoga).
  • Tärklise väljapesemine riivmassist- Tärklise eraldamiseks praagast pestakse riivmassi sõelseadmetel ( tsentrifugaal - ja kaarsõelad). Pesemisel lisatakse vett. Eesmärk: Tärklise riivmassist vabade tärkliseterade maksimaalne kättesaamine.
  • Mahlavee eraldamine- Eraldatakse 60...70 % riivmassis leiduvatest vabadest lahustunud ainetest.
  • Tärklisepiima rafineerimine - Rafineerimine on tärklise tootmise põhilisemaid tehnoloogilisi operatsioone ja mõjutab oluliselt toodetava tärklise kvaliteeti.
  • Tärklise pesemine- Liivast eraldamine toimub hüdrotsüklonites. Pesemiseks tohib kasutada ainult joogivett.
  • Tärklise kuivatamine - Toortärklis on kõrge niiskuse tõttu säilitamisel ebapüsiv, seetõttu tuleb teda kuivatada. Koosneb kahest etapist: veeärastamisest ja kuivatamisest.

    • Maisi toortärklise tootmine koosneb järgmistest tehnoloogilistest operatsioonidest:

  • Maisi kuivpuhastus

  • Terade leotamine väävelhappe lahuses
    • Mais pannakse vette, et eraldada lahustuvad komponendid.
    • Leotamise ülesanne:
    • Endospermi struktuuri ja füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine;
    • Tärklist kinnihoidvate sidemete nõrgenemine;
    • Tera mehhaanilise vastupidavuse vähendamine;
    • Lahustavate ühendite osaline ekstraheerimine;
    • Teradega kaasa toodud mikroobide tegevuse mahasurumine.

  • Terade purustamine, idude eraldamine, läbipesemine
    • Maisiterade purustamiseks kasutatakse löökpurusteid.
    • Idude eraldamiseks riivmassist kasutatakse hüdrotsükloneid.
    • Idu sisaldab ~55% rasva, sellest saadakse taimeõli.
    • Iduga võib tärklise tootmise vaheprotsessidesse ja valmistoodangusse sattuda liiga palju rasva, mis takistab tehnoloogilist protsessi.

  • Riivmassi peenpurustamine
    • Tärklise edasiseks eraldamiseks purustatakse seda massi veel kord mitut tüüpi tsentrifugaalsetes löökpurustites.

  • Praaga sõelumine ja läbipesemine
    • Toode lastakse läbi sõela. Kiudosakesed jäävad sõelale, tärklisest ja valgust koosnev piim läheb läbi selle.

  • Tärklisepiima rafineerimine
    • Suspensioon puhastatakse peenpraagast ja mehhaanilistest lisanditest rafineerimissõeltel.

  • Tärklise ja valgu teineteisest eraldamine
    • Selleks kasutatakse tsentrifugaalseparaatoreid.

  • Tärklise läbipesemine
    • Tärklist pestakse vaakumfiltrites, et eemaldada lahustuvad ained.

  • Tärklise kuivatamine


  • Mida nimetatakse tärklisetööstuses riivmassiks?
    • Kartuli rakkude purustamisel saadavat segu, mis koosneb lõhustunud ja tervetest taimerakkudest, kartulimahlast ja tärkliseteradest, nimetatakse riivmassiks.


  • Mis on vaba ja mis on seotud tärklis?
    • Rakkudesse jäänud tärklist nimetatakse seotud tärkliseks, rakkudest vabastatud tärkliseteri vabaks tärkliseks.


  • Miks on maisiteri vaja leotada tärklise tootmisel väävlishappe lahuses? (küsimus 6 all)
    • Mais pannakse vette, et eraldada lahustuvad komponendid.
    • Leotamise ülesanne:
    • Endospermi struktuuri ja füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine;
    • Tärklist kinnihoidvate sidemete nõrgenemine;
    • Tera mehhaanilise vastupidavuse vähendamine;
    • Lahustavate ühendite osaline ekstraheerimine;
    • Teradega kaasa toodud mikroobide tegevuse mahasurumine.


  • Miks on vaja pärast maisiterade purustamist eraldada idud?
    • Idu eraldamise vajadus:
    • Idu sisaldab 55…55% rasva, sellest saadakse taime-õli.
    • Iduga võib tärklise tootmise vaheprotsessidesse ja valmistoodangusse sattuda liiga palju rasva, mis takistab tehnoloogilist protsessi.
    • See tooks kaasa masinate tööpindade ja sõelte rasvaseks muutumise
    • Sellisel juhul riivmassi purustamise kvaliteet halveneb, praagast tärklise väljapesemine sõelseadmetel muutus raskemaks, sõelte tootlikkus langeb, kasvavad tärklise kaod praagaga ja ka gluteeniga, kui seda eraldatakse tärklise-valgu suspensioonist separeerimise teel.
    • Kõike seda arvesse võttes tuleb saavutada idude võimalikult täielik eraldamine riivmassist


  • Modifitseeritud tärklis, selle tootmine.
    • Tärklist võib modifitseerida, s.t. muuta tema oma-dusi teatud kindlas suunas.
    • Tärklisest erineva töötlemisega vajalike omaduste muutmise teel valmistatud tooteid nimetatakse modifitseeritud tärkliseks ja dekstriinideks.
    • Enamikul juhtudel piirdutakse tärklise modifitseerimisel tema füüsikaliste omaduste muutmisega. Tärklise modifitseerimise tulemusena muutub venivus , plastilisus, geeli tugevus, lahustuvus , veesiduvus jt. omadused.
    • Modifitseeritud tärklise saamiseks rakendatakse erinevaid töötlemisviise ja keemilisi ühendeid (hap-peid, leeliseid, hapendajad). Erinevalt modifitseeritud tärklisest talub looduslik tärklis halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist tööt-lemist. Happega töödeldud tärklis – E 1401 – orgaaniliste hapete näit. HCl abil lõhustatakse tärklise molekul, vähendatakse viskoossust .
    • Naatriumhüpokloritiga oksüd. tärklis-E 1401- lõhub viskoossust
    • Ditärklisfosfaat –E 1412 - muudetakse tekstuuri
    • Hüdroksüpropüleeritud tärklis- E 1440- suurendatakse viskoossuse stabiilsust
    • Tärklise hüdrolüüsumist kuumutamisel (sarnaselt ka inimese organismis) saab kirjeldada järgmise muundumise reana: Tärklis → dekstriinid → maltoos → glükoos
    • Tärklise hüdrolüüsil saadakse glükoos, protsess toimub hapete juuresolekul.
    • Tööstuses toimub tärklise glükoosiks muutmine (suhkrustamine) tema kuumutamisel vees mitme tunni jooksul väävelhappe (katalüsaator) juures-olekul.


  • Dekstriinid.
    • Dekstriin on polüsahhariid , mida saadakse maisi, kartuli jt. tärkliste termilisel töötlemisel. Dekstriin on kuumutamisel, hapetega töötlemisel või ensüümide toimel tärklisest tekkiv aine, süsivesikute segu.
    • Kuiva tärklise kuumutamisel kuni 200…250C toimub tema osaline lagunemine ja saadakse enam keeru-liste polüsahhariidide segu (dekstriinid). Reaktsiooni tingimused (temperatuur, happesus, kestus) valitakse selliselt , et saadakse nõutud kvali-teediga dekstriinid.
    • Harilikult saadakse dekstriine selliselt, et kuiv tärklis segatakse lenduvate hapetega (näiteks soolhape ), ning edasi kuumutatakse saadud segu kõrgel tem-peratuuril vastavates aparaatides. Dekstriinide liimimisomadused on eriti tähtsad neil juhtudel, kui on vajalik kasutada nö ohutut liimi, näiteks toiduainetööstusele taara valmistamisel jt.
    • Leiva küpsetamise protsessi põhiline tähtsus on lahustumatu tärklise muutmine lahustuvaks ja ker- gesti organismile omastavaks dekstriiniks.


  • Tärklise kasutusvaldkonnad.
  • Toiduainetööstus .

  • Farmaatsiatööstus

  • Tekstiilitööstus
    • Kangaste töötlemine.
    • Tärklist kasutatakse ka trükitööstuses, paberi tootmisel, samuti kosmeetikas , ehitusel, maalri -ja viimistlustöödel jm.
    • I rühm

  • Taimsete toiduainete liigitus (nimeta 4).
  • Toiduainete klassifitseerimine happesuse järgi (iseloomusta, too näiteid).
  • Tärklise omadused.
  • Tärklise tootmise põhikultuurid.
  • Toortärklise tootmine kartulist (tehnoloogiline skeem, seletada lühidalt).
  • Mis on riivmass?
  • Mis on vaba ja seotud tärklis?
  • Tärklise kasutusvaldkonnad (nimeta vähemalt 3).
  • Vasakule Paremale
    Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #1 Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #2 Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #3 Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #4 Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #5 Tärklise kordamisküsimused-sissejuhatus #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liiina16 Õppematerjali autor
    1. Toiduainete üldine liigitus koostise, happesuse, aine oleku, kasutatava toorme ja kasutusviisi järgi.
    2. Taimse toorme esma- ja järeltöötlemine.
    3. Tootmistehnoloogiate arengusuunad toiduainetetööstuses.
    4. Tärklise põhiomadused: teke, keemiline koostis, struktuur jt. Omadused
    5. Millised on põhilised tärklise tootmise kultuurid?
    6. Kartulist ja maisist toortärklise tootmise tehnoloogilised skeemid (etappide lühiiseloomustus)
    7. Mida nimetatakse tärklisetööstuses riivmassiks?
    8. Mis on vaba ja mis on seotud tärklis?
    Miks on maisiteri vaja leotada tärklise tootmisel väävlishappe lahuses?
    9. Miks on vaja pärast maisiterade purustamist eraldada idud?
    10. Modifitseeritud tärklis, selle tootmine.
    11. Dekstriinid.
    12. Tärklise kasutusvaldkonnad.

    Sarnased õppematerjalid

    Tärklis
    15
    doc

    Tärklis

    Leidumine looduses 10 Kasutamine 11 Tärklis inimese organismis 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 Lisad 15 3 Sissejuhatus Tärklis on tähtsaim taimne polüsahhariid.Tärklis kuulub sahhariidide valdkonda.Glükoosiks hüdrolüüsitult kulub ta taimedes nii ehitusmaterjaliks kui ka energiaallikaks. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud.Ma püüan teile selgeks teha,et kust võib tärklist leiduda ja tärklise kohta informatsioone edasi anda. 4

    Keemia
    Toiduainete taimne toore
    43
    doc

    Toiduainete taimne toore

    Eestis hakati kartulit kasvatama 18. saj keskel (mõisaaedades). Aastatel 1800-1840 levis kartul mõisaaedadest taluaedadesse. 1840.-1850. aastatel algas arvestatav kartuli kasvatamine nii mõisa- kui talupõldudel. Ulatuslikum kartulikasvatus sai Eestimaal alguse 1870. aastatel. Seda soodustas: - avanev Peterburi turg seoses Tallinna-Peterburi raudtee valmimisega (1870), - kartulist ulatuslik piirituseajamine ja piirituse müük, eriti Põhja-Eestis, - tärklise tootmine, - muutumine oluliseks toiduaineks, - suurenes kasutamine loomasöödana. 20. sajandi algul kujunes kartul meie taludes arvestatavaks põllukultuuriks. Kasvatati 70 000-80 000 hektaril. Kuni Esimese maailmasõjani müüdi kartulit väljapoole Eestit keskmiselt 47 000 tonni aastas. Sellest 85% turustati Peterburi. 20. sajandil muutus kartul: - üheks põhiliseks toiduaineks, - tööstuse toormeks,

    Köögiviljandus
    Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks
    28
    doc

    Toiduainete taimne toore - kordamisküsimused II tööks

    kuivainesisaldusest, haiguskindlusest, stabiilsest kvaliteedist säilitamisel, tarbimisperioodi kestvusest, maitsest. 30. kartuli tähtsus, olulisemate toitainete ja vitamiinide sisaldus. Kartul on tähtis eelkõige oma mitmekülgsete kasutamisvõimaluste ja pinnaühikult saadava suure saagi tõttu. Kartul on: suurepärane toiduaine, oluline tööstuse tooraine (piiritus, tärklis, tärklisesiirup), väärtuslik söödakultuur. Mugulate toitainetesisaldus sõltub sordist ja kasvutingimustest. Kartuli kuivainesisalduse alusel eristatakse laua-, frii-, tsipsikartulit (krõpskartulit). Toorme kuivainesisaldus: lauakartulil 18 ­ 22% tsipsikartulil 22 ­ 24% friikartulil 20 ­ 24% Tärklise tootmiseks kasutatakse võimalikult kõrge kuivainesisaldusega kartulit.

    Toiduained
    Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu
    25
    docx

    Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu

    Setitamine. Kasutatakse suurte osakeste setitamiseks. Mida väiksem osakese suurus ja viskoossem keskkond, seda aeglasem toimub setitamine. Separeerimine. Osakeste eemaldamine tsentrifugaaljõu mõjul. Flotatsioon. Tahkeid osakesi eemaldatakse mahlast neid pinnale ujutades ning seejärel ülemise pinnakihi kõrvaldades. o Biokeemilised (ensüümidega töötlus) Biokeemilised meetodid põhinevad mahla hägusust põhjustavate kolloidosakeste hävitamisel (pektiinained, tärklis, valgud, polüfenoolained). Pektiinained moodustavad kihi kolloidosakeste ümber, takistavad nende sadestumist ning tõstavad mahla viskoossust. Sellepärast pektiini molekulide hävitamine soodustab osakeste sadestumist. Kui mahla hägusus on põhjustatud tärklise olemasoluga, siis tuleb kasutada amülolüütiliseid ensüüme. Selle meetodi puuduseks on pikaajaline kestus (1-2tundi) o Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine)

    Tehnoloogia
    Toiduained
    62
    doc

    Toiduained

    Bioloogiliselt on organismile vajalikumad taimse päritoluga rasvad, sisaldades rohkem küllastumata (mono- ja polüküllastumata) rasvhappeid. Loomsete rasvadega kaasneb kolesterool, mis võib soodustada veresoonte lupjumist. Loomsed rasvad sisaldavad rohkem küllastunud rasvhappeid. Päevane rasvavajadus on 70 g, millest taimsed peavad moodustama vähemalt 30 g. Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks. Need on suhkur (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos), tärklis, glükogeen (loomne tärklis), inuliin ja kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid ­ suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist

    Toitumisõpetus
    Biokeemia täielik kordamine
    26
    docx

    Biokeemia täielik kordamine

    glükoosijääkidest), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);maltoos (linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, millel on varuaine ja ehituslikud funktsioonid ­ monoosijäägid on seostunud, polüooside molekulid võivad olla lineaarsed, spiraalsed või sfäärilised. Taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Monosahhariidid loomaorganismis: Absoluutne enamus loomakeha moonosidest on D- isomeerid ja vaid üksikud esindajad on L ­ isomeerid.

    Biokeemia
    ÕPIMAPP
    60
    docx

    ÕPIMAPP

    hakkama 3 ja koduaedades 1 korraga. (Ibid.) Mitte ühelegi Salvest Põnn tootele ei ole lisatud soola (NaCl) Toorainete loetelu: ploomipüree pirnipüree mustikapüree porgandipüree vaarikapüree banaanipüree pohlamahl õun kõrvits kartul porgand kapsas punapeet kaalikas brokol sibul juurseller lillkapsas nisujahu täisteranisujahu riisijahu odrajahu 30 hirsijahu riisitärklis modifitseeritud tärklis neljaviljahelbed (rukis, kaer, nisu, oder) kaerahelbed veisemaks veiseliha kanafilee kalkuniliha sealiha piim jogurt rõõskkoor või taimne õli rapsiõli riis manna suhkur glükoos nuudlid tomatipasta 5.2 Vilma tooraine Peamiseks tooraineks Vilma toodete puhul on jahu ja suhkur. Jahu pärineb Eestist ja suhkur Euroopa Liidust. 31

    Toidukaubaõpetus
    Toidukauba õpimapp
    80
    docx

    Toidukauba õpimapp

    2.1 Teravili. Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade ­ teriste ehk terises olevate terade ­ saamiseks. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikuks keelepruugis tera. Teraviljades leidub palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu, valke ja proteiine. Teravilja teeb toiduna väärtuslikuks soodne valgu ja tärklise suhe, mis on lähedane 1:7. See teeb teravilja inimorganismile vastuvõetavaks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust tehakse, on leib. Esialgu õppis inimene valmistama teraviljast putru. Hiljem õpiti seda kuumadel kividel küpsetama. Toiduks kasutavad inimesed kõiki teraviljaliike, rohkem siiski nisu ja riisi. Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas on peamisteks toiduteraviljadeks mais ja sorgo.

    toiduainete sensoorse hindamise alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun