Tärklise kordamisküsimused, sissejuhatus
kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks (kissell, kliister). See võimaldab tärklist kasutada paksendina
(stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri. Joodi lahusega moodustab tärklis
üTärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, mistõttu on tal oluline osa nii loomade söödas kui inimese
toidus.
• Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva fermendi amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise
magusamaitseliseks mal-toosiks ehk linnasesuhkruks. Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega),
mille kii-rendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub (laguneb) ka
inimorganismis fermentide (ensüümide) toimel glükoosiks, mida organism suudab omastada. Hüdrolüüsi
vaheproduktideks on dekstriinid.
• Tärklise hüdrolüüs algab ahela otstest, sest hargnemiskohti ühendavad keemilised sidemed on
vastupidavamad
annaabi.ee 
