Mitokondriaalne elektronide transpordi ahel. Hingamine- redoksprotsess, kus elektronide akseptoriks (redutseeritav ühend) on anorgaaniline (meie organismis hapnik), elektronide doonor (oksüdeeritav ühend) võib olla kas orgaaniline ühend või anorgaaniline ühend. Selles redoksprotsessis vabaneva energia arvel sünteesitakse ATPd. Eukarüootsetes rakkudes toimub püruvaadi oksüdatsioon mitokondrites. Esmalt dekarboksüleeritakse püruvaat oksüdatiivselt AcCoAks. Edasine atsetüüli süsiniku oksüdatsioon toimub TCA tsükli vahendusel
Elektrolüüs 1. Vali loetelust õige vastus. Elektrolüüs on ............................................................................................................ . Vastused: a) redoksprotsess, mille käigus aine hävib ümbritseva keskkonna toimel b) redoksprotsess, mille käigus aine laguneb alalisvoolu toimel c) redoksprotsess, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks 2. Ühenda õiged paarid. - negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm Katood on - elektrood, kus toimub redutseerumine Anood on - positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm - elektrood, kus toimub oksüdeerumine 3
Korrosioon Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks. Lihtsamalt öelduna on korrosioon metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Metalli korrosiooni kiirus sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdevoolust, metallis esinevatest lisanditest jt. Metall mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Lisandeid sisaldava metalli korrosioonil jaotuvad oksüdeerumis- ja
Korrosiooni kahjulikkus ja kasulikkus Alguses ei ütle sõna ,,korrosioon" keskmisele Eesti inimesele midagi, aga suurem jaolt on enamus inimesi sellega kokku puutunud. Aga mis on siis korrosioon? See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: keemiline korrosioon ja elektrokeemiline korrosioon. Enamiks nõustub, et roostetamine teeb rohkem kahju kui head. Näiteks tänu korrosioonile võivad masinad lakata töötamast ja värvitud pinnad muutuvad koledaks. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Kõige ehmatavam võib olla, kui torud hakkavad see...
.........3 Kasutatud kirjandus......................................................................................4 Mis on korrosioon? Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, materjali, kivimi või koe hävimine keskkonna mõjul. Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Keemias tähendab korrosioon metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi.
vasktraadiga elektrolüüdilahuses alumiiniumtraadiga 22. Too kolm näidet korrosioonist argielus. * ....................................... *....................................... *....................................... Elektrolüüs 23. Vali loetelust õige vastus. Elektrolüüs on ................................................................................. . Vastused: a) redoksprotsess, mille käigus aine hävib ümbritseva keskkonna toimel b) redoksprotsess, mille käigus aine laguneb alalisvoolu toimel c) redoksprotsess, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks 24. Ühenda õiged paarid. - negatiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm Katood on - elektrood, kus toimub redutseerumine Anood on - positiivset laengut kandev aatom või aatomite rühm
Korrosioon Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbees...
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Redoksprotsess,milles metallid oksüdeeruvad ümritsevas keskkonnas Leiduvate oksüdeerijate toimel. Keemiline korrusioon- metalli vahetu keemiline reaksioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga.nt.metalli reag .(hapnik,kloor) või (bensiin,õli). Intensiivsemalt toimub kõrgemal temp. Elektrokeemiline korrusioon-toimub ka tavatingimustes.Toimub, kui metal Puutub kokku elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaks. Kulgeb kahe omava hel seotud reaktsioonina,mis vqivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Levinumaks oksüdeerijaks tavaingimustes on õhuhapnik;hapniku redutseerimisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Vesi sisaldamb mõnevõrra lahustunud hapnikku. Happelises lahused on peamiseks oksüdeerijaks vesinikkloriid Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid Metallic iseloomust,välistingimustest-temp,elektrplüüdilahuse koostis,õhuhapniku juuredepääs,metallic lisanditest jm.mida kiire...
Fe2o3+cofe+co2 Alumiiniumoksiidi tekkimisel vabaneb palju soojust ja väljatõrjutud metall sulab 2Al + Cr2 O3 = Al2 O3 + 2Cr 2 Al + Fe2 O3 = Al2 O3 + 2Fe Aluminotermiat kasutatakse rasksulavate metallide (Cr, Mn jt.) tootmisel ning termiitkeevitusel Maagi töötlemine 1)rikastamine 2)särdamine (O2 tekivad m-oxid)3)redutseerimine Elektrolüüs - Elektrolüütide lahustes ja sulatistes, elektrivoolu toimel kulgev redoksprotsess. Redutseerumine ja oksüdeerumine kulgevad elektroodide pinnal. Katood-Elektrood,millel toimub redutseerumine elektrolüüseris on katood seotud vooluallika negatiivse poolusega ja sinna on tekitatud elektronide ülejääk ( galvaanilises elemendis on katood positiivne) Redutseeruvad metalli (kat)ioonid ja eraldub vaba metall Cu2+ + 2e = Cu Anood(+)Elektrood millel toimub oksüdeerumine elektrolüüseris on anood seotud vooluallika
OKSIID liitaine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik ALUS aine, mis liidab vesinikioone HAPE liitaine, mis koosneb ühest või mitmest vesinkust ning happe anionist SOOL liitaine, mis koosneb aluse katioonist ja happe anionist METALL liitaine, millel on metallidele iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused LEELIS vees lahustuv hüdroksiid ELEKTROLÜÜS lahusest ja sulatisest elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess INDIKAATOR aine, mis muudab värvust lahusele happe või aluse lisamisel MITTEMETALL lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused KEEMILINE REAKTSIOON ainete muundumine teisteks aineteks KEEMILINE NÄHTUS muutus, millega kaasneb keemiline reaktsioon FÜÜSIKALINE NÄHTUS nähtus, mille käigus muutub aine olek või kehakuju ALKAAN süsivesinik, mille molekulides on ainult kovalentsed üksiksidemed
läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Metalli korrosiooni kiirus sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdevoolust, metallis esinevatest lisandites jt. Metall mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosioon Korrosiooni eeltingimusteks on piisav niiskus ja õhuhapniku juurdepääs. Korrosiooni
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisand...
Sissejuhatus KORROSIOON- see nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kand...
Tallinna Ühisgümnaasium Korrosioon Referaat Manfred Mletsin 9B Juhendaja : Kaja Saage Tallinn 2009 Korrosioon Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse
Uushõbe vask + nikkel, tsink kella detailid Teras raud + süsinik (kuni 2%) masinaehitus Malm raud + süsinik (üle 2%) masinate korpused, tööriistade osad Roostevaba teras raud + kroom, süsinik masinaosad, arstiriistad 2. Korrosioon roostetamine e. metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Kulgeb iseenesest. Metallide tootmisele vastupidine protsess. Redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Kui on kaks metalli kontaktis, siis esimesena hävib aktiivsem metall. Korrosioonil vabaneb energia, metall loovutab elektrone, osake redutseerub, metall tahab iseenesest minna madalama energiaga ühendiks. Fe0 3e- -> Fe3+ Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Metalli reageerimine kuivade gaaside (O2, Cl2) või vedelikega (bensiin, õlid)
vesi) redoksreaktsioonkeemiline reaktsioon, mille käigus muudavad oa. Astmed oksüdeerujaaine, mis liidab reaktsiooni käigus elektrone, oa. Väheneb redutseerijaaine, mis loovutab reaktsiooni käigus elektrone, oa. Suureneb oksüdeerumineelektronide liitmiseprotsess redutseerimineelektronide loovutamisprotsess oksüdatsiooniaste näitab iooni laengut ühendis eeldades, et iga element on omavahel ioon elektrolüüselektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess sulatatud soolades või lahustes. Korosioonmetalli hävinemine ümbritseva keskkonna toimel Keemiline sideaatomite/ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Mittepolaarne kovalentne sideesineb tavaliselt ühe ja sama mittemetalliaatomite vahel polaarne kovalentne sideesineb tavaliselt erinevate mittemetalli aatomite vahel iooniline sidekeemiline side, mis moodustub elementide aatomite vahele, mille
Miks metallid korrodeeruvad : Looduslikes protsessides on keemilised elemendid aegade vältel läinud üle oma kõige püsivamasse olekusse. Enamik metallilisi elemente esineb looduses ainult ühenditena, sest need on palju püsivamad kui puhtad metallid. Metallide korrosioon on metallide tootmisele vastupidine protsess ja see kulgeb iseenesest. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Nt. metalli reageerimine kuivade gaaside (hapnik, kloor, vääveldioksiid jt) või vedelikega (bensiin, õlid vma). Invensiivsemalt kulgeb keemiline korrosioon kõrgemal temperatuuril
maake leidub ning reostaks võimalikult vähe loodust. Ukrainas on metallurgiatehaste jaoks eraldatud lausa suur, 27,2 tuhande km2, maa-ala Zaporozhye. See moodustab Ukraina kogupindalast 4,5%. Metalli tootmine on mitmeastmeline protsess. See koosneb maagi tootmisest, tema ettevalmistamisest (rikastamine - osaline lisanditest puhastamine, särdamine - sulfiidsete maakide muutmine oksiidiks) sellele jargneb metalli tootmine ja selle lõplik puhastamine. Metallide tootmine on redoksprotsess, mille põhiklassideks on: · Pürometallurgilised meetodid · Hüdrometallurgilised meetodid · Elekrtometallurgilised meetodid Tavaliselt ei ole metallid lisanditest täiesti puhtad, vajadusel neid puhastatakse, kuid üldiselt on täiesti puhta metalli saamine väga kallis. Seda tehakse vaid haruldaste ja väga väärtuslike metallide puhul. Enamasti ei ole aga metalli absoluutne puhtus vajalik, sest põhiliselt kasutatakse argielus metallide sulameid
tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happsed ja alused(leelised) 80. nõrk elektrolüüt polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks(esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena);nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused. 81. ioon aatom või aatomite rühmitus, millelon pos. v neg. laeng. 82. katioon pos. laenguga ioon 83. anioon neg. laenguga ioon 84. elektrolüüs elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess 85. vee kadedus kaltsiumi- ning magneesiumiioonide sisaldus vees 86. oksiid hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 87. happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid 88. aluseline oksiid alusele(hüdroksiidile) vastav oksiid 89. hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone 90. alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 91. leelis vees lahuvtuv tugev alus(hüdroksiid) 92. sool kirstalne aine, mis koosneb (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest 93
Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid. Keemias käsitletakse korrosioonina metallide hävimist ümbritseva keskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks Meditsiinis nimetatakse korrosiooniks kudede hävimist põletuse või söövituse tagajärjel. Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal. Korrosioonikihi paksus võib täiesti püsivatel metallidel kasvada alla 0,001 mm, väga püsivatel 0,001-0,01 mm püsivatel 0,1-1 mm, vähenenud püsivusega metallidel 1-10 mm ja ebapüsivatel metallidel üle 10 mm aastas.
............................................. 3 Sissejuhatus Mis on korrosioon? Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, materjali, kivimi või koe hävimine keskkonna mõjul. Korrosioon on materjali keemiline reaktsioon ainetega materjali ümbrusest, mis kutsub materjalis esile mõõdetava muutuse. Keemias tähendab korrosioon metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse tekkida augud või metallikihid lahti tulla. Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi.
korrosiooniks. Raua roostetamisle tekkiv roostekiht on poorne ega kaitse rauda edasise korrosiooni eest. Mitmed rauast aktiivsemad metallid (nt alumiinium, tsink ja kroom) on õhu ja vee toime suhtes küllatki vastupidavad tänu korrosiooni käigus metalli pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile. Metallide korrosioon on metallide tootmisele vastupidine protsess ja see kulgeb iseenesest. Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüdeeerijate toimel. Metalli vahetu reageerimine keskkonnas leiduva oküdeerijaga on keemiline korrosioon. Tavatingimustes on keemiline korrosioon väheoluline. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril. Raua keemilisel korrosioonil kuivas õhus kõrgemal temperatuuril tekib põhisaadusena nn rauatagi Fe O .
Aatom - Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Keemiline element - Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. . Prooton - Prooton on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e-).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tu...
101.amiid - karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus -OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm 102.aminohape - aminorühmaga asendatud karboksüülhape 103.valk - biopolümeer, mille monomeeriks on aminohappejäägid 104.areen - aromaatsete ühendite üldnimetus 105.fenool - hüdroksü- või polühüdroksüareenid 1) Energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon lagunemisreaktsioon 2) Elektrivoolu läbijuhtimisel kulgev redoksprotsess sulataud soolades või lahustes elektrolüüs 3) Keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune tuumalaeng, kuid erinev neutronite arv isotoop 4) Aineosakeste seostumine lahusti molekulidega lahustuvus 5) Pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises......emulsioon... 6) Aine, mille osakesed liidavad elektrone keemilises reaktsioonis ühinemisreaktsioon 7) Korrapärase ehitusega tahke aine (tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega
· suurem on ta redutseerimisvõime; · raskemini redutseeruvad metallioonid. Pingerea iga metall tõrjub kõik temast paremal asuvad metallid nende soolade lahustest välja. Näide: Zn + HCl ZnCl2+ H2 7.Metallide keemiline ja elektrokeemiline korrosioon Korrosioonikaitse. Metalli hävinemist välistegurite mõjul nimetatakse korrosiooniks, Korrosioon toimub õhu, gaaside, vee, lahuste, ja orgaaniliste ainete toimel. K on redoksprotsess, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad ehk muutuvad ioonideks. Jagatakse kaheks: 1)keemiline ja 2)elektrokeemiline. Keemiline toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi voolu (nt AlO3), mis ongi Al - i kaitsekiht. Elektrokeemiline K on seotud galvaani elementide tekkega metalli pinnale (2 erinevat metalli on kontaktis ELLÜ-ga). 8.Metallide levik looduses. Mineraalid ja maagid. Metallurgia
positiivsemaks.
Akumulaatorid jaotatakse happe- ja leelisakumulaatoriteks
tühjene min e >
positiivsemaks.
Akumulaatorid jaotatakse happe- ja leelisakumulaatoriteks
tühjene min e >
Nernsti võrrand Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. Kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused, kui positiivne, siis domineerivad oksüdeerivad omadused. Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. Nt fotosüntees on redoksprotsess. 55. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon – metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel - toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases - iseeneslikult kulgev oksüdatsioon - redoksreaktsioon Korrosioon võib olla keemiline, elektrokeemiline või biokeemiline. Selle käigus oksüdeerub raud ja redutseerub õhuhapnik. Korrosiooni on võimalik vältida metalli isoleerimisega väliskeskkonnast. Korrosioonitõrjevahendid on
Raua korrosiooni nimetatakse roostetamiseks. Tugeva korrosiooni puhul võib materjal lakata täitmast funktsiooni, milleks ta on mõeldud. Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse mitmesuguseid korrosioonikaitse meetmeid 86. Korrosioon. Mõiset: Korrosioon on materjalide hävimine ümbritseva keskkonnaga toimuvate reaktsioonide tõttu. Korrosioon on redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad ioonideks Korrosiooniprotsessi pidevaks toimimiseks on vajalik, et anoodireaktsioonis vabanevad elektronid seotakse mingis katoodireaktsioonis viimase iseloom võib olla suvaline. Oluliseimad majandusharud, kus on suurimad korrosioonikaod, on merendus, põllumajandus, ehitus, nafta- ja keemiatööstus, transport Kuid vabaenergia ei määra veel korrosiooni kiirust
Anood on elektrood, millel toimub oksüdatsioonireaktsioon. Katood on elektrood, millel toimub redutseerimisreaktsioon. (elektronid liiguvad ära katoodilt, anood annab elektronid tagasi. Oksudeerumine toimub anoodil, redutseerimine toimub katoodil). 14. PILET a Redoksreaktsioonid ja korrosioon. – (võrdlus: Korrosioon on keemia seisukohalt redoksprotsess, mille käigus metallide aatomid oksüdeeruvad ja muutuvad metalli ioonideks). Elektrokeemilised reaktsioonid on kõik redoksreaktsioonid (kuna muutuvad nendes reaktsioonides osalevate ainete oksüdatsioonoastmed). Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, kivimi , koe või materjali, enamasti aga metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu (mis enamasti on
_ Tiitrimiskõver aitab valida indikaatorit ja hinnata tiitrimise viga. Redokstiitrimine _ Põhineb redoksreaktsioonil, uuritav aine peab omama oksüdeerija või redutseerija omadusi. _ Tugevad oksüdeerijad tuleks enne vesilahusesse viimist panna reageerima sobiva reagendiga, et saaks tiitrida. _ Puhtal kujul tugevad oksüderijad lagundavad vett. _ Tingimused: _ 1. Reaktsioon peab olema stöhhiomeetriline. _ 2. Redokspotensiaal peab sobima vastava solvendiga; _ 3. Redoksprotsess peab antud tingimustes kulgema lõpuni, et saaks määrata _ söhhiomeetria punkti; _ 4. Reaktsioon peab kulgema piisavalt kiiresti, redoksreaktsioon on tavaliselt _ mitmeastmeline, nõuab katalüsaatorit; _ 5. Peab olema võimalik fikseerida stöhhiomeetria punkt. Redokstiitrimise näide _ Üheks redokstiitrimise näiteks on jodomeetria: jood lahusele redutseerija lisamine kasutades tärklist indikaatorina. _ Jood moodustab tärklisega intensiivse sinise kompleksi.
ioonide oksüdeerivad omadused). 2. Metallid, mille standardpotentsiaali väärtus on negatiivne, tõrjuvad lahjendatud hapete (v.a. HNO 3 ) lahustest välja vesinikku. Positiivse standardpotentsiaali väärtusega metallid vesinikku välja ei tõrju. 3. Metall on võimeline vesilahusest välja tõrjuma kõiki temast positiivsema standardpotentsiaali väärtusega metalle (see reaktsioon ei realiseeru väga aktiivsete, vett lagundavate metallide korral). Metalli korrosioon on redoksprotsess, milles metall hävineb (oksüdeerub) väliskeskkonna toimel: Me - ze - = Me z+ . Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse metallide korrosiooni keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemilise korrosiooni korral metall oksüdeerub kuivade gaaside või orgaaniliste vedelike (mitteelektrolüütide) toimel. Mõnedel metallidel kaitseb oksiidikiht neid edasise korrosiooni eest (näiteks Al, Cr, Ti korral), kuid real juhtudel on oksiidikiht poorne ega kaitse
laenguga. Red. Vorm on see teine. 8. Toodud NAD+. FAD, ATP või CoA molekuli koosseisust ära tunda ensümaatilise reaktsiooni toimumisel osalev molekuli osa. 9.Analüüsige millised loetletud struktuursetest ja funktsionaalsetest omadustest iseloomustavad iga konkreetset kofaktorit 1. ATP a. Nikotiinamiidne tsükkel 2. FAD b. Adeniini rühm 3. NAD+ c. Fosfoanhüdriidside 4. CoA d. Tiool e. Isoalloksasiini tsükkel f. Riboos g. Atsüüli ülekanne h. 2 elektroni ülekandega toimuv redoksprotsess i. 1 või 2 elektroniline ülekande protsess j. Fosforüüli ülekanne 10.Millised toodud ühenditest on makroergilised ühendid (Ühendid, mille hüdrolüüsil vabaneb vähemalt sama hulk energiat kui ATP hüdrolüüsil). Loetletud võivad olla erinevad nukleotiidid ja ühendid loengus näidatud skeemilt 1. Glütserool3 fosfaat 2. ADP 3. AMP 4. GTP 5. Glükoos1fosfaat 6. Atsetüülfosfat 7. Fruktoos6fosfaat 8. Kreatiinfosfaat 11. Kujuta järgmise ühendi struktuur: a. Glükoos1fosfaat b
molekuli osa. 9.Analüüsige millised loetletud struktuursetest ja funktsionaalsetest omadustest iseloomustavad iga konkreetset kofaktorit 1 ATP a. Nikotiinamiidne tsükkel 2 FAD b. Adeniini rühm 3 NAD+ c. Fosfoanhüdriidside 4 CoA d. Tiool Isoalloksasiini tsükkel Riboos Atsüüli ülekanne 2 elektroni ülekandega toimuv redoksprotsess 1 või 2 elektroniline ülekande protsess Fosforüüli ülekanne 10.Millised toodud ühenditest on makroergilised ühendid (Ühendid, mille hüdrolüüsil vabaneb vähemalt sama hulk energiat kui ATP hüdrolüüsil). Loetletud võivad olla erinevad nukleotiidid ja ühendid loengus näidatud skeemilt 1 Glütserool3 fosfaat 2 ADP 3 AMP 4 GTP 5 Glükoos1fosfaat 6 Atsetüülfosfat 7 Fruktoos6fosfaat
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
