Jõhvi Gümnaasium Kloor Kerdu-Katty Pärss 11.c 2017 Kloori leidumine looduses Kloori aktiivsuse tõttu seda vabas looduses lihtainena väga ei leidugi. Kui aga kloor tekib kusagil haruldastes tingimustes, näiteks veealuste merevulkaanide pursetes, siis väga vähesel hulgal, ning kaob kohe ümbritsevate ainete vastastikuse toime tulemusena. Küll aga on kloori ühendid looduses väga levinud. Kloori puhtal kujul toodetakse siiski kunstlikul teel. Peamiselt saadakse kloori sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsi teel ning ka laboratooriumites peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel. Kloori kui lihtainet kasutatakse väga paljudes erinevates keemiatööstuse harudes ja seega on selle tootmine päris suur. Füüsikalised ja keemilised omadused Kloor kui lihtaine on rohekaskollane, terava ja lämmatava lõhnaga, kergesti veelduv
hapnikku. Tugev oksüdeerij, teda saab kasutada näiteks pleegitamisel. Võivad tekitada nahale söövitushaavu. 14. Halogeenide füüsikalised omadused. Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeenaurud on terava lõhnaga. 15. Halogeenide võimalikud oksüdatsiooniastmed. Milline oksüdatsiooniaste on halogeenidele tüüpiline? Miks? Oa on -1. Kõigil halogeenidel peale fluori võib olla ühendeid ka positiivses oksüdatsiooniastmetes. 16. Kuidas saadakse kloori tööstuses? Võrrand. 1) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 + Cl2 2) MnO 2 + 4HCl Cl2 + MnCl2 + 2H2O 17. Kuidas saadakse vesinikkloriidi laboris? Reaktsioonivõrrand Laboris saadakse vesinikkloriidi keedusoola reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega: 2NaCl + H2SO4 2HCl + Na2SO4 18. Vesinikkloriidhappe saamine ja omadused.
Kloor Kloor Kloori järjenumber on 17. Kloori aatommass on 35,453. Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Kloor Kloor Kloori kõige enamlevinud ühendiks on keedusool. Lahustunud olekus on soola mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. Kloori aktiivsus "hävitas" ka kloori enda. Looduses ei ole vabas olekus kloori. Kloori ajalugu Keedusool avab klooriühendite ja ka kloori kunstliku saamise ajaloo. Selle perioodi algus on seotud aastaga 1648, mil saksa keemik ja arst Johann Glauber sai niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas "soolapiirituseks". Kloori kasutusalad Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana
NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel Kloori tabletid Cl2 saamine Naatriumkloriidi lahuse elektrolüüsil Vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel Kõrvalsaadusena mõningate metallide sulatatud kloriidide elektrolüüsimisel Kasutatakse ka Hookeri rakku Cl2 füüsikalised omadused Kollakasrohelise värvuse ja terava lõhnaga gaas Tihedus on 3,214 kg/m3 Sulamistemperatuur -101oC Keemistemperatuur -33oC Aatommass 35,453 Õhust 2,5 korda raskem Cl2 keemilised omadused
Kloor - Cl Kadri Talvik Miina Härma Gümnaasium 2012 Paiknemine perioodilisustabelis: · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VIIA rühma element ja ta asub kolmandas perioodis. · Kloori järjenumber on 17 ning aatommass 35,453. · Kloor on mittemetall ja oma keemilistelt omadustelt on ta halogeen. · Kloori prootonite ja elektronide arv on 17, neutronite arv 18. · Tema oksüdatsiooniastmed ühendites võivad olla I, 0, I, III...VII. · Kloori elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p5 · Kloori elektronskeem: Cl:+17|2)8)7) Kloori saamine: · Sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 - + Cl2 - · Laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel: 4HCl + MnO = MnCl2 +Cl2 - + 2H2O
Ujumine Ujumine taastab tervist ja loob hea tuju, lisaks karastavale toimele mõjub ujumine hästi ka kesknärvisüsteemile ning maandab stressi, sest vesi annab mõnusa liikumisvõimaluse ja tekitab hea enesetunde. Ujumine on täiuslik siis, kui inimene on vees horisontaalasendis nii, et ka pea on vees ning väljahingamine toimub vette. Ujumiseks ja suplemiseks on ideaalne suveperiood, mil soovitatakse käia ujumas iga päev, võimaluse korral looduslikus veekogus. Siseujula tingimustes võiks käia ujumas aga üle päeva. Kasulik on ujumine merevees, sest see sisaldab organismile vajalikku joodi. Soovitav on enne ujumist võimelda, sest õlaringid, käte erisuunalised vibutusharjutused, puusa- ja pöiaringid parandavad verevarustust just nendes kehaosades, mis ujumisel rohkem koormust saavad. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda selleks ettenähtud kohtades mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisvee...
Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi
Hapniku elekrtolüüs Elektrolüüs on keemiline lagunemine, mis toimub välise potentsiaali arvel. Elektrolüüsi kasutatakse peamiselt selliste ainete sünteesiks, mida on tavaliste keemiliste reaktsioonidega raske või võimatu saada, näiteks alumiiniumi tootmine Al maagist, või naatriumi ja kloori süntees sula NaCl-st. Elektrolüüs toimub elektrolüüseris.Seda kasutatakse ka vesiniku ja hapniku veest eraldamiseks. Elektrolüüsiga saab puhtamat hapnikku, nt.seda kasutatakse meditsiinis , kosmoselaevade hapnikuga varustamiseks tootes hapnikku reoveest või kütuselementide tekitatud üleliigsest veest,allveelaeva hapnikuga varustamises elekrtolüseerides merevee.
Fluor 13.01 Inglise: Fluorine Saksa: Fluor Vene: ftop Ladina: fluorine eesti: fluor Minu ettekanne räägib keemilisest elemendist nimega "Fluor." "Fluor" kirjutatakse samamoodi nagu Eesti keeles. Inglise keeles öeldakse " Fluorine, " Vene keeles " Ftor " ja Ladina keeles " Fluo." Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. kohal (0,065% maakoores), teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori (0,055% maakoores), vaske või pliid. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes, jõgedes, mineraalveeallikates ja teistes loodusliku vee vormides, luudes, hammastes, imetajate veres ja taimedes. Looduses leidub fluori ainult ühendite koostises, põhiliselt mineraalides (aptiidis, fluoriidis, krüoliidis jt.) Inimorganismis leidub fluori peamiselt skeleti ja hammaste koostises (kokku
Magnetvee tihedus suureneb, soolade lahustuvus temas väheneb, võrreldes magnetiseerimata veega. Loodusliku vee juhtimisel läbi magnetvälja sadeneb katlakivi. Seda menetlust kasutatakse tööstuses katlatoitvee ettevalmistamiseks. Vesinikperoksiid--H 2O2 on ebapüsiv, tugevate okspdeeriate omadustega vedelik. Leiab rakendamist oksüdeerijana ja pleegitajana. KLOOR--CHLORUM--Cl. 1s22s22p63s23p5 1.Leidumine. Suure keemilise katiivsuse tõttu ei leidu kloori looduses lihtainena. Ühenditena on ta aga väga levinud. NaCl ja KCl leidub merede ning ookeanide vees, samuti maakoors soolalademetena. 2.Saamine.. Kloori saadake a) sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsil: elektolüüs 2NaCl+H2O--------------2NaOH+H2+Cl2 b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine
FREOONID Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt
Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 1 Sissejuhatus......................................................................................................................2 Kloori avastamine............................................................................................................ 3 Asukoht perioodilisustabelis............................................................................................4 Lihtaine omadused...........................................................................................................4 Leidumine looduses......................................................................................................... 5
KLOOR Cl2 (kr.k chloros kahvaturoheline) Kloori avastas 1774 Sveitsi teadlane Karl Wilhelm Scheele. Kuid nimetuse sellele rohkekaskollasele gaasile andis teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilse elemendi. 1811. aastal andis ta kloorile ka nime tema roheka värvuse järgi. Samal aastal võeti kasutusele termin halogeen. Kirjeldati seda kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. 19 saj. algul kasutati kloori enamasti tekstiilitööstuses valgendajana või desinfektsioonivahendina, et vältida haiguste levikut. Peale selle hakati tootma ka soodat, mille leiutas prantslane NicolasLeblanc. Samuti kasutatakse kloori joogivee steriliseerimiseks, kuid ka basseinide vete puhul. Paljud ained nagu paber, petroolium, tekstiilid, värvid,
Valga Põhikool Kloor referaat Annekai Koger 8 klass Juhendaja : Ave Säks Valga 2009. Sisukord : Kloor. (mis see on ja millest koosneb ? ) Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 35 ja 37. Keemilistelt omadustelt on kloor halogeen. Seetõttu on tema stabiilseim oksüdatsiooniaste -1. Teised klooriühendid, sealhulgas kloori oksiidid, on tugevad oksüdeerijad ja vähestabiilsed. Kloori oksiidid on happelised. Vesinikuga moodustab kloor vesinikkloriidi, mis on tugevalt happeline. Ta moodustab kaheaatomilised molekulid ja on normaaltingimustel rohekaskollane gaas, mis kondenseerub temperatuuril 33 kraadi Celsiust. Kloor on keemiliselt aktiivne. Ta mõjub inimkehale, eriti kopsudele, söövitavalt. Kloori lühend on Cl. Milleks kasutame kloori tänapäeval ? Vaba kloor -
Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks. Mittepolaarsete ainetena lahustuvad halogeenid hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustes. Argielust on tuntud jooditinktuur- kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisel . Halogeenide saamine Halogeenide oksüdeerivad omadused nõrgenevad rühmas ülevalt alla . Iga aktiivsem halogeen võib vähem aktiivsema halogeeni ühendist välja tõrjuda. Kloor on oksüdeerija. Na + H2S04 Kloori kasutusalad Tekstiili-ja paberitööstuses kasutatakse seda pleegitajana, veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. Keemiatööstuses rakendatakse kloori orgaaniliste ühendite, vesinikkloriidhappe ja kloriidide tootmisel. Kloori oksiidid on happelised . Ta on normaalsetel tingimustel rohekaskollane gaas. Hüpokloorishape Kloori o.-a. on seal 1 . Väga nõrk hape, ebapüsiv, teda saadakse klooriveest, väga tugev oksüdeerija
4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja: (Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2) LEIDUMINE · Levikult maakoores 20. element. · Looduses ei ole vabas olekus kloor. Tekib haruldates tingimustes (nt. veealuste merevulkaanide pursete puhul) väga vähesel hulgal. · Kõige enamlevinud ühendiks on keedusool (NaCl), mida leidub Maal palju. Seda on lahustunud olekus merede ja ookeanide vetes · Mereäärses õhus esineb kloori üliväikeste soolakristallidena, mis on moodustunud mereveepiiskade aurustumisel · Lahustunud olekus on kloori sisaladavaid soolasid mineraaljärvedes, soolaallikates ja jõgedes. KLOORI SAAMINE · Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl lahuse elektrolüüsil. 2NaCl + 2H2O --------® 2NaOH + H2 + Cl2 · Laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdaeerijate toimel 4HCl + MnO = MnCl2 +Cl2 + 2H2O AJALUGU
1. Värvus mitte üle 15 värvuskraadi. Üks värvuskraad võrdub 0,1 mgPt/l. 2. Hägusus mitte üle 2NHÜ. 1 NHÜ vastab 0,58 mg kaoliini (SiO2) tekitatud hägusele ühes dm³ vees. 3. pH-arv 6,7-8,0 . 4. ammooniumiooni sisaldus (NH4) kuni 0,5 mg/l. 5. nitraatiooni (NO3) sisaldus võib olla 20 mg/l võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel. 6. oksüdeeritavus võib olla 3 mg/O2 võrra suurem kui veevõrgust võetaval ceel. 7. vees lahustunud klooriühendid (ümberarvestatuna kloorile) mis on võimelised oksüdeerima lämmastikuühendeid (edaspidi vaba kloor) võib olla 0,5-1,5 mg/l. 8. vees lahustunud klooriühendeid (ümberarvestatud kloorile), mis on reageerinud lämmastiku või orgaaniliste ühenditega (edaspidi seotud kloor), võib olla veetemperatuuril kuni +31°C kuni 0,4 mg/l, veetemperatuuril üle +31°C kuni 0,5 mg/l. 9. välibasseinides kasutatava klooriühendeid stabiliseeriva aine isotsüanuurhappe
aatomi tuumas on üks prooton elektronkattes on 1 elektronkiht sellel tiirleb 1 elektron + Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema aatomituuma ümber + + kaks aatomit seotakse üheks molekuliks H2 Kloori aatom kloori aatomi tuumalaeng on +17 17 elektronid paiknevad kolme kihina +17 viimasel kihil 7 elektroni, millest üks on paardumata Keemiline side vesiniku ja kloori aatomi vahel mõlema aatomi paardumata elektronid moodustavad ühise elektronpaari + +17 kuna kloori elektronegatiivsus on suurem, nihkub elektronpaar kloori aatomi poole +
Helen Kauksi 10c Fluori- F avastamine Fluor oli elemendina ühendite koostises tuntud juba18.sajandil Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redig Esimest korda saadi Teine tase vaba fluori1886.aastal Kolmas tase vesinikfluoriidi Neljas tase Viies tase elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Kloori- Cl avastamine 1774. a. leidis rootsi keemik Scheele , et Klõpsake soolhape annabjuhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase kuumutamisel Kolmas tase mangaanperoksiidiga Neljas tase kollakasrohelise gaasi Viies tase kloori. Kloori- Cl avastamine Kloor ei leidnud kohe kasutamist. Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis. Esimese maailmasõja ajal leidis kloor ootamatut
Kloor Margus Henning AAP-11 2012 Sisukord · Mis on kloor ? · Milline ta välja näeb ? · Milleks teda kasutatakse ? · Kus teda leidub ? · Viited Mis on kloor ? · Kloor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element · Kloor on mittemetall · Kloori järjenumber on 17. · Kloori aatommass on 35,453 Milline ta välja näeb ? · Kloor on raske rohekaskollane, terava, lämmatava lõhnaga gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Milleks teda kasutatakse ? · Esmakordselt kasutati kloori meditsiinis (laipade desinfitseerimiseks) · Keemiliste ühendite valmistamisel soolhappe, kloorlubja, hüpokloriitide jne. tootmisel.
reaktsioonil saksa juveliir H. Scwanhard 1670 aastal. 3. Kloor Leidumine ja Saamine Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Soola kaevandati kivisoolana või saadi merevee aurustamisel. Keskmiselt sisaldab merevesi soolasi 35g/l. Puhtalt sai kloori esmakordselt C.W. Scheele Uppsalas Rootsis 1774. aastal keedusoola ja väävelhappe segu kuumutamisel. Nime kloor (inglise keeles chlorine) andis elemendile inglise keemik Humphry Davy 1811. aastal. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 _ MnCl2 + Cl2 + 2H2O
elektronkattes on 1 elektronkiht + sellel tiirleb 1 elektron Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema aatomituuma ümber + + kaks aatomit seotakse üheks molekuliks H2 Keemiline side vesiniku ja kloori aatomi vahel mõlema aatomi paardumata elektronid moodustavad ühise elektronpaari + +17 kuna kloor seob elektrone tugevamini, nihkub elektronpaar kloori aatomi poole + +17 + HCl molekulis tekib Cl aatomil negatiivne ja H aatomil positiivne osalaeng keemiline side kovalentne side iooniline side
elemendid lagundavad osooni molekuli hapniku molekuliks ja üksikuks vabaks radikaaliks. Osooniaukude teke mõnevõrra erineb üldise osoonikihi hõrenemise protsessist. See tuleneb aukude tekke piirkondade iseärasustest. 1. OSOONIAUKUDE TEKKIMINE Osooniaukude tekke põhjustab osoonikihi lagunemine, kusjuures lagunemine ei ole ühtlane kogu kihi ulatuses, vaid tekivad osoonikihis ümbritsevast oluliselt madalama osooni sisaldusega piirkonnad. Kihti lõhuvad ja osooniauke tekitavad peamiselt kloori, fluori ja süsinikku sisaldavad ained freoonid ja lämmastikoksiidid (Koorits, Nei, 1998). Antud ühendite atmosfääri paiskumise põhisüüdlaseks võib pidada inimtegevust: tuntuimad freooni allikad on külmutusseadmed ning aerosoolid, lämmastikoksiide paiskavad õhku näiteks reaktiivlennukid ja põlluväetised. 1.1. Antarktika osooniaugu kujunemine 1950. aastatest alates toimuvate osooni mõõtmiste käigus avastati 1980. aastate alguses
või triibud, millele mõnikord lisanduvad pigmenteerunud täpid. 2) Cl2 ( Kloor ) - kollakasroheline mürgine gaas Leidumine ja saamine: Kloor on levikult maakoores 20. element. Seejuures sinna sisse ei ole arvestatud suuri kloorivarusid ookeanivetes. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl jt. Kivisoola tunti juba 40-50 tuhat aastat tagasi. Puhtalt sai kloori esmakordselt C.W. Scheele Uppsalas Rootsis 1774. aastal keedusoola ja väävelhappe segu kuumutamisel. Saadakse sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl à 2Na + Cl2 2NaCl + H2O à H2 + Cl2 + 2NaOH Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl + MnO2 à MnCl2 + Cl2 + 2H2O 2KMnO4 + 16HCl à 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Omadused: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas.
Kõige soolasem on Surnumeri 240g/l. Tänapäeval toodetakse kloridi sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektolüüsil: 2NaCl _ 2Na + Cl2 2NaCl + H2O _ H2 + Cl2 + 2NaOH Omadused Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Mittepolaarse ainena lahustub kloor hästi mittepolaarsetes vedelikes (orgaanilised lahustid, näiteks heksaan) Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. See kujutab endast kloori lahust vees, kus osaliselt toimuva reaktsiooni tulemusena tekib kaks hapet. Hüpokloorishappes on kloori oksüdatsiooniaste I. See on väga nõrk hape, kuid samas ebapüsiv ja väga tugev oksüdeerija. Viimane on tingitud asjaolust, et lagunemisel tekib hüpokloorishappest vesinikkloriid ja atomaarne hapnik. Edasisel lagunemisel siiski atomaarsed hapnikud ühinevad hapniku molekulideks.
· Veega reageerib aktiivselt ainsana fluor (2F2 + H2O 4HF + O2). Fluor kõige aktiivsem mittemetall üldse (reageerib peaaegu kõigega). · Br ja I lahustuvad hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustites (etanool). · Kõik halogeenid on tugevalt mürgised (eriti F, Cl). · Halogeenide aktiivsus väheneb ülalt alla. Aktiivsem halogeen võib vähemaktiivsema tema soolast välja tõrjuda (F2 + 2NaCl 2NaF + Cl2). · Laborid saadakse kloori näiteks tahke KMnO4 reageerimisel soolhappega. · Tööstuslikult saadakse tänapäeval kloori NaCl lahuse elektrolüüsil. · Kloori keemilised omadused: 1) veega reageerimisel saadakse kloorivesi (Cl2 + H2O kloorivesi). 2) vesinikuga reageerimisel saadakse soolhape (H2 + Cl2 2HCl). 3) metalliga reageerimisel saadakse sool (2Na + Cl2 2NaCl, 2Fe + 3Cl2 2FeCl3). 4) vähemaktiivse halogeeni soolast tõrjutakse halogeen välja (Cl2 + 2NaBr
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liisa Rudnitski K-10A Mineraalained Juhendaja:Elle Möller Pärnu 2011 Sisukord: Kloor Kloori on vaja: · koostöös naatriumi ja kaaliumiga: - osmoregulatsiooniks, - happe-leelistasakaalu tagamiseks, - membraantranspordi (s.h. imendumise) ja vedelike liikumise verest rakku ning vastupidi, · soolhappe sünteesiks maos. Kloori sisaldus on kõrgem loomsetes toiduainetes, kus ta esineb tavaliselt koos naatriumi ja kaltsiumiga. Koos keedusoola ehk NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Joogivees olev kloor lõhustab E-vitamiini ja hävitab seedetraktis terve rea toidu seedimiseks vajalikke mikroorganisme. Lahustumatul kujul leidub kloori luudes. Seleen Seleeni on vaja: · rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmiseks · imuunsüsteemi tugevndamiseks
A. VESINIKFLUORIIDHAPE, MIS ON NÕRK HAPE NB! VESINIKHALOGENIIDID ON TERAVA LÕHNAGA MÜRGISED GAASID. ERITI OHTLIK ON VESINIKFLUORIID! NAATRIUMKLORIID EHK KEEDUSOOL • SAADAKSE MEREVEEST JA SOOLAJÄRVEDEST • KASUTATAKSE MEDITSIINIS FÜSIOLOOGILISE LAHUSE VALMISTAKMISEKS, ENAMUS TOODANGUST LÄHEB KEEMIATÖÖSTUSESSE NAATRIUMHÜPOKLORITIT JA KALTSIUMHÜPOKLORITIT • KASUTATAKSE PLEEGITAMIS- JA DESINFITSEERIMISVAHENDITENA • LAGUNEVAD KERGESTI, ERALDADES KLOORI JA HAPNIKU (TUGEVAD OKSÜDEERIJAD) • HÜPOKLORITEID KASUTATAKSE VEEKESKUSTES BASSEINIVEE PUHASTAMISEKS JA VEEJAAMADES VEE PUHASTAMISEKS HÕBEBROMIID • VALGUSTUNDLIK AINE, MISTÕTTU KASUTATI TEDA FILMLINTIDE JA FOTOPABERITE TEGEMISEKS KLOORI SAAMINE • TÖÖSTUSES TOODETAKSE KLOORI SULATATUD NAATRIUMKLORIIDI VÕI NAATRIUMKLORIIDI VESILAHUSE ELEKTROLÜÜSIL • KLOOR ON TÄHTIS TOORAINE KEEMIATÖÖSTUSES, KASUTATAKSE PALJUDE ÜHENDITE SAAMISEL
Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone
normaalse puhtuse. Mitmel pool tarvitatavate desinfitseerivate vahendite hulk ei olegi teab mis väike, küll aga mõjutab suurem osa neist vähemal või enamal määral ka inimese füsioloogilisi protsesse. Joogivee desinfitseerimiseks tarvitatavate vahendite ja meetodite valik hetkel ei ole just eriti lai, küll aga püütakse pidevalt leida uusi ja paremaid. Kraanivee desinfitseerimiseks kasutatakse peamiselt inimese tervisele ohtlikku kloori. KLOREERIMINE Kloor on tuntud oma keemilise aktiivsuse poolest. Kloor on enamlevinum hapendaja. Kloori laialdase kasutamise põhjuseks on: desinfitseerimise stabiilselt kõrge toimivus, võimalus jääkkloori määramisega operatiivselt kontrollida desinfektsiooni protsessi kulgu ja aparatuuri suhteline lihtsus. Kloreerimise ebasoovitavad kõrvalefektid seonduvadki kloori keemilise aktiivsusega, mille tulemusena võivad tekkida:
intelligentsuse arengut. Kasutamine · Fluori sisaldavaid freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes · Vähesel määral lisatakse fluoriühendeid hambapastasse hambakaariese tekke vähendamiseks. · Sõjagaasidena on kasutatud selliseid orgaanilisi fluoriühendeid nagu näiteks sariin ja samaan. Need gaasid halvavad närvisüsteemi ning kutsuvad esile kiire surma. · Vereasendajana ja narkoosivahendina. Kloor Kloori avastamine: Kloori kui lihtaine avastas 1774. aastal Rootsis teadlane Carl Wilhelm Scheele, kui ta kuumutas keedusoola ja väävelhappe segu mineraal pürolusiidiga. Paiknemine: Kloor on keemiline element järjenumbriga 17. See asub perioodilisustabelis VIIA rühmas, mille moodustavad halogeenid. Sümbol: Cl Omadused Keemilised omadused: Kloor on väga aktiivne keemiline element reageerides peaaegu kõigi metallidega ja suurema osa mittemetallidega. Füüsikalised omadused:
levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid.Neid on leitud mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimese maksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiinid on kokkuvõtlik nimetus, mille alla kuuluvad sadakond ainet ehk polükloreeritud dibenso-paradioksiinid (PCDD). Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge, seda tänu inimtegevusele, st looduslikult dioksiine ei teki. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kuidas dioksiinid tekivad? Põlemisel kõrgel temperatuuril lagunevad kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge nii tekivadki dioksiinid.
5. 13. CH₃OCH₂CH₃ 6. 14. +KCl 7. 15. (etüülmetüüle 8. 16. eter) 20. 21. Tähtsamad ühendid: Vinüülkloriid ehk kloroeteen: CH₂=CHCl; küllastumata org. Ühend, saadakse eteeni molekulist ühe vesiniku aatomi asendamisel kloori aatomiga; Värvuseta gaas, nõrk kloroformilõhn, kergesti süttiv; Valmistatakse teflonit ja PVC’d. Teflon: Polütetraflouroetüleen; Süsiniku ja flouri aatomid; Termoplastne ja hüdrofoobne tihe pülomeer; toa temperatuuril väga tihe aine; Ei põle, erakordselt sitke, kulumiskindel, madal tõmbetugevus; Kasut.- tihendid, hermeetikud, traadi-ja kaabliisolatsioon, toidunõude pinnakate. Freoonid: Vesiniku aatomid
Seega fluor kaitseb hambaemaili. suurendab organismi kiiritustaluvust. Peamised fluori sisaldavad produktid on merekalad, meretaimed, juust, loomaliha, tee, kapsas, must aroonia, roheline sibul, täisteraviljatooted. Kloor- Cl Koostöös kaaliumi ja naatriumi ioonidega tagatakse: osmoregulatsioon; happe-leelistasakaal (kuulumata puhversüsteemidesse); membraantransport (s.h. ka imendumine) vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Kloor imendub peensoolest. Koos NaCl tarbimisega lahendub ka kloori vajadus. Kloori oletatav ööpäevane vajadus täiskasvanud inimese jaoks on umbes 0,7...5,1g. Kloor väljutatakse organismist peamiselt uriini ja higiga. Tema defitsiidi sümptomid on kasvupeetus, lihaskrambid, vaimne apaatia, nõrgenenud lihaskontraktsioon, isu kaotus, seedehäired, juuste väljalangemine ja hammaste lagunemine.
Mis on dioksiinid? Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiine peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks, mida inimene suudab tekitada. Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad tööstusjäätmete (keemia-,paberi, kummi-,kunstkiu,-plastmassi-ja elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid lagunevad ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees. Dioksiinid on rasvades lahustuvad (seonduvad rasvadega) ja toiduahelas kergesti ronivad (bioakumuleeruvad). Kuidas jõuavad meieni?
Osooniaukude tekkimine Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. Osooni tekib ja kaob stratosfääris pidevalt, kuid looduses toimub see reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Freoonid Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonda sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paiknevate osoonikihti moodustavate ühenditega. Osooniauke põhjustavad ained CFC- kloorfluorsüsinikud Halogeensüsivesinikud Cl(4)C-tetrakloorsüsinikud Trikloroetaanid UV-kiirguse mõjul need gaasid lagunevad ja vabastavad kloori aatomid,
Esimene põhjus oli, käivitamine kossmosesse kosmosselaenu, sest pärast iga lennu jäisid augus osoonikihil. Kuigi inimesed mõtlesid, et seda augud tulevad maha kiiresti, teadlased öelsid, et naad jäävad päris palju aega. Teiseks põhjuseks oli lennukite lennud kõrguses 12-16 km. Nad kaa mitte hästi toovad kasu osooni kihile, kuigi lennukid, milliseid lennavad kõrgusel kuni 12 km, toovad kasu osooni kihile ja ta kiirem taastub. Kõige tähtsaim põhjus osooni kihi lagunemise on kloori ja teda vesinikuühendid. Suurem osa kloori saab atmosfääri kõigepealt lagunemisel frioonist. Freoonid on sellised gaasid, missuguseid ei tulevad maapinall mingile keemilistele reaktsjoonile. Frioonid keevad ja kiiresti suurenevad oma ruumi toatemperatuuril (umbes 18-22 kraadi) ja niimodii naad on väga head pritsid. Tänu sellele funktsioonile freoonid palju aega kasutasid aerosoolide valmistumisel.Sellepärast freoonid suurenesid oma ruumi, nad hästi jahtusid, sellepärast neid
*halogeeniühenditel on kõrgem temperatuur kui alkaanidel Halogeeniühendite keemilised omadused: *halogeenid ei reageeri hapnikuga, lämmastikuga ja omavahel *kõik halogeenid regeerivad fosfori, väävli, süsinikuga Halogeeniühendite kasutamine igapäeva elus: *fluori kasutatakse fluorsüsinike nagu plastmass PTFE(polütetrafluoroetüleen)valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks *Väike kogus naatriumfluoriidi NaF joogivees aitab ära hoida hammaste lagunemist *Kloori kasutatakse joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks ning valgendajate ja plastmasside valmistamiseks *Broomi ja kloori kasutatakse fotofilmide, ravimite ja antiseptikute valmistamisel *Kloriide on palju merevees, joodi leidub merevetikates Fluor jahutusvedelikud hambapastades Kloor veepuhastusprotsessid paberi, plastide, konservantide, tekstiilmaterjalide, ravimite, lahustite, värvide insektitsiidide, antiseptikute jpm tootmine Broom värvainete tootmine ravimid
reaktsioonide võrrandid. Katoodil : ................................ Anoodil: .................................. Joonis 2. Sulatatud NaCl elektrolüüs 6. Tõmba õigele vastusele ring ümber. Naatriumkloriidi vesilahuse elektrolüüsil on võimalik toota järgmisi aineid: a) naatriumit ja kloori; b) naatriumit ja vesinikku; c) kloori ja vesinikku; d) naatriumhüdroksiidi, kloori ja vesinikku. 7. Peale vee lagundamist elektrivoolu toimel koguti eraldunud gaasid, hapnik ja vesinik, ühte nõusse. Milline allolevatest skeemidest kirjeldab ühte väikest osa kogutud gaaside segust (tõmba vastavale tähele ring ümber). Pööra tähelepanu reaktsioonil tekkinud gaaside mahuvahekorrale. Tähised: - vesiniku aatom - hapniku aatom A B
Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab kiäituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom (halogeeni radikaal) suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega.
Kuna lagunemine võtab aset pesumasinas, siis boraadid lähevad heitvette ja vahetu kokkupuuterisk inimesega on madal. Kõrge kontsentratsiooniga vesinikperoksiid on söövitav nahale ja silmadele, kuid ei ole teada kahjulikest tagajärgedest keskkonnale või tervisele, kui on tegemist madala kontsentratsiooniga, mida võib kasutada pesupesemisvahendites. See on kergesti lagunev, poolestusajaga 8 kuni 31 tundi vees. 3 Valgendajad kloori baasil- kasutusel olnud alates 18-st sajandist. Kuigi töötab väga hästi valgendamisel, plekkide eemaldamisel ja steriliseerimisel, klooriga valgendajatel on keskkonnale negatiivne mõju. Kuna vee tingimustes on kloori valgendajad inimesele mürgised, peab nendega ettevaatlikult ringi käima. Plahvatusohtlikud kloori ühendid, näiteks naatrium hüpokloriit on üks kõige ohtlikumaid valgendavaid komponente. See võib põhjustada kahju keskkonnale, eriti sisekeskkonnale
Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja
Elementide levikult Maal 17., maakoores 13. ja universumis 24. kohal Kasutatakse palastiku valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks NaF aitab ära hoida hammaste lagunemist Fluor vedelal kujul Kloor Normaaltingimustel rohekaskollane gaas Mürgine ja terava lõhnaga Kasutatakse peamiselt paberi ja kangaste valgendamiseks ning pestitsiidide, kemikaalide, kummi ja lahustite valmistamiseks Puhtal kujul vedela kloori kokkupuutel nahaga tekib külmakahjustus Mõnedel inimestel võib tekkida kloori põhjustatud põletikuline reaktsioon Kloor lahustub vees väga hästi ja moodustab lahustamisel tugevaid happeid Kloor gaasilisel kujul Broom Puhtal kujul on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aga kloorist aktiivsuse poolest
• Osoon võib olla “hea” või “halb“ Osooni tekkimine ja lagunemine Osoonikiht • Enamik osooni (ca 90%) paikneb stratosfääris • Troposfääri piiridesse mahub umbes 10% • Osoonikiht mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku • Tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris • Keskmiselt 3mm paks • Maksimaalne registreeritud paksus 675 DU • Minimaalne isegi alla 100 DU Mis kahjustab osoonikihti? • Osooni lagundavad eelkõige kloori ja broomi sisaldavad ühendid Freooni roll osooni hävitamisel stratosfääris Osooniauk • 70ndatel avastati, et atmosfääri paisatud osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) kahjustavad osoonikihti • Antarktika osooniauk • Arktika osoonikihi kaitsmine • 1985. aastal Osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon • Montreali protokoll • Eesti Vabariik on ühinenud kõigi nimetatud Montreali protokolli parandustega nõuded
FREOONID Kadri Lebedev MIS ON FREOONID? • Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- kloroderivaadid. • Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. • Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan. CCl2F2 MIS ON FREOONID? • Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). • Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus
vahel kristallides. • Tekib elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele. Nt: NaCl, Mg Iooniline side Ioonilises sidemes loovutab metalli aatom oma elektroni mittemetalli aatomile. Looduses saab tugevam nõrgemast võitu. Nii saab ka mittemetalli aatom elektroni endale. Tugevam koer sai kondi endale. Iooniline side Naatriumi (NaCl) Kloori väliselektronkihis väliselektronkihis on 1 on 7 elektroni. elektron. 8-se Naatrium väliselektro il on n-kihi vaba saavuta- Na Cl elektron miseks on väliselek klooril vaja
NaOH dissotsieerub lahuses - H + - H C Cl H H O Erinimeliselt laetud osakesed + Na tõmbuvad Halogeenühendis on elektronpaar suunatud elektronegatiivsema Side süsiniku ja elemendi kloori vahel ehk kloori katkeb ningpoole, tekib seetõttu OH - ja OH moodustab süsinikuga sideme, ning tõrjub Cl-i - onCmolekulis vahele osalaengud. välja (on ründav osake). Keemilised omadused Eelnev reaktsioon võrrandina + - + - H3C Cl + KOH H3C OH + KCl
3)Kloor: Leidumine: Kloor on levikult maakoores 20. element. Levinumateks kloriidseteks mineraalideks on näiteks haliit ehk kivisool NaCl ja sülviin ehk sülviit KCl. saamine laboratoorselt: Laboratoorselt saadakse peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel omadused ja lahustumine vees: Kloor on kollakasroheline, terava lõhnaga, mürgine, õhust üle kahe korra raskem gaas, samas on teda võimalik kergesti veeldada. Vees kui polaarses lahustis lahustub kloor vähe. Kloori osalisel lahustumisel vees moodustub kloorivesi. keemilised omadused (sh reageerimine veega): Kloor on aktiivsemaid keemilisi elemente ja väga tugev oksüdeerija, jäädes alla halogeenidest ainult fluorile.reageerimisel veega tekib kloorivesi, mil on tugevad pleegitavad ja desinfitseerivad omadused. Kasutusalad: Kloori ja klooriühendeid kasutatakse tekstiili- ja paberitööstuses pleegitajana,.keemiatööstuses plastide, taimekaitsevahendite, värvide, ravimite, mürkkemikaalide,
Seejuures nõrgenevad mittemetallilised omadused reas F Cl Br I joodi suunas. Samas suunas suureneb nende elementide aatomiraadius. Seega on halogeenidest fluor kõige mittemetallilisem, joodil võib täheldada aga metallilisi omadusi. Halogeenide ühinemisel vesinikuga tekivad vesinikhalogeniidid vesinikflouriid HF, vesinikkloriid HCl, vesinikbromiid HBr ja vesinikjodiid HI. Need on kõik keemiliselt aktiivsed gaasid. Vesinikkloriidi saadakse tööstuses kloori ja vesiniku ühinemisel: H2 + Cl2 = 2HCl. Vesinik põleb klooris. Hcl on õhust veidi raskem, värvuseta, suitsev ja lämmatav gaas, mis lahustub hästi vees. Toatemperatuuril lahustub ühes mahuosas vees umber 500 mahuosa vesinikkloriidi. Vees vesinikkloriidhappe dissotsieerub: HCl = H+ + Cl-. Laboris saadakse HCl tahke naatriumkloriidi NaCl ja kontsentreeritud väävelhappe H2SO4 vahelisel reaktsioonil. NaHSO4 nimetatakse naatriumvesiniksulfaadiks. Et HCl on õhust raskem,
Liisa Sekavin 11.a Halogeenid on VI A rühma elemendid - lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Looduslike halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe, kuid seevastu kasutatakse palju inimese enda looduid. Kloori ühendid on veepuhastusjaamades kasutusel nii vee puhastajana kui ka desinfitseerijana. Tänapäeval on see asendatud rohkem osoneermisega, kuna vee kloorimisega võib kaasneda äärmiselt ohtlike diokdiinide teke. Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. Tööstuses kasutatakse seda paberi ja tekstiili pleegitajana. Broomi kasutati sajandeid - haruldase lilla tooni tootmiseks enne kui see idenfitseeriti ning tänapäeval
annaabi.ee 
