16 Rand figuuridega ja meri laevaga (sooja kuldsed toonid, päikeseloojang, pintslitõmbed loovad merelainetuse, ebaselged kontuurid, sünged pilved, meeleolu üldiselt kurb/sünge) 17 Natüürmort makrellide, sidrunite ja tomatitega (selgeid kontuure pole, pintslitõmbed on tajutavad, külmemad toonid, rõõmsam meeleolu, tekitab söögiisu) 18 Vaas anemoonidega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on rõõmus, selgelt tajutavaid varje pole, väikesed värvipinnad, pintsli lööke on näh a) 19 Naine põllul (vajud, pintslitõmbeid on nähtavad, kontuure pole, meeleolu on rõõmus) 20 Isa Tanguy portree (valguse-varju mängud, kontuurid on selgemad, taust on selgemini eristatav, pintslitõmbed ei ole nii märgatavad, soojad toonid) 21 Tusimaal 1887 (selged kontuurid, soojad toonid, mõjub pigem rõõmsana, valguse-.varju mäng) o Võrdlus Yoda Chikkoku tusimaaliga
● Osaleb rühma reeglite ● Oskab osaliselt oma ● Vastab lihtsatele kuidas kujundamisel ja püüab tegevusi organiseerida küsimustele. neid täita. ning tegutseb iseseisvalt Autor: Raina 16 ● Kasutab nimisõnu, mis ● Reguleerib oma otsese juhendamiseta, väljendavad tajutavaid käitumist ja emotsioone kuid täiskasvanu toel. objekte, nähtusi. Räägib, täiskasvanu abiga ● Järgib lihtsamaid mida esemetega tehakse. reegleid ning arvestab ● Mõistab ja kasutab neid tegevustes. lihtsamaid üld- ja ● Osaleb ühistegevuses
meeltega tajutav maailm aga on hulljulguse ja arguse, pillami üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koonerdamise vahel jne Sügavam järelemõtlemine ei kummuta koopia. moraalseid tõekspidamisi, vaid hoopis põhjendab neid. Võrdles ideid tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju Hindas kõrgelt Ateena riigikorda nende varjudega. ajal, mil rikaste eesõigusi oli pi Ei pooldanud Ateena demokraatlikku kuid täielik demokraatia oli vee riigikorda, sest see polnud tema kujunemata. Kõigist lugematutest ideedest on
Globaalsed probleemid Seoses kliima soojenemisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal mitmeid tornaadosid, mis on teadlaste arvates võimatud sealses piirkonnas. Ameerikas esines eelmine aastal tornaadosid rohkem, kui kunagi varem. Pärnut vapustanud üleujutus 2005. aastajaanuaris oli põhjustatud Gröönimaa suure osa sulamisega ülilühikese aja jooksul. Üks kõige paremini tajutavaid tagajärgi on temperatuuride suurenemine. Viimased aastad on olnud soojemad, kui kunagi varem. Kõrgemate temperatuuridega kaasnevad kuumusega seotud haigused ning enneaegsed surmad nii eakate kui ka elujõuliste inimeste seas. Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine, mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks
Descartes peab Jumalat kõige tõesemaks. Jumala läbi tajume materiaalseid asju ning saame tõestust et materiaalsed asjad eksisteerivad. Peale selle aitab seda tajuda veel kujutlusvõime. Sest kui me näiteks kujutame ette kolmnurka, siis me mõtleme seda kohe ette kindlalt kolme külje ja nurgaga, aga kui me mõtleme tuhande nurga peale, siis kas see oleks eristatav meie kujutluspildis näiteks 1001- nurgaga. Tähendab, me saame reaalselt ette kujutada tajutavaid objekte, mida me nimetame mõistmiseks, kujutlusvõimeks vajame suuremaid vaimupingutusi . Descartes väidab aga, et me ei sõltu kujutlus ja aistmisvõimest , see tähendab et me toimiks väga edukalti ka selle puudumisel, aga vastupidises vahekorras mitte. Samamoodi võib vaadelda ka keha ja vaimu omavahelisi seost, kas keha sõltub vaimust või vastupidi. Descartesi sõnade järgi on Jumal loonud meid kehast ja vaimust koosnevaks ning vaim on midagi, mis suudab eksisteerida ka ilma kehata.
Kui kehade hulk ei oleks lõpmatu, tuleks eeldada, et kehad hajuksid lõpmatus ruumis sedavõrd, et nende seondumised ei saaks enam tekkida. Aatomitel on mitte küll lõpmatult palju, kuid mõtlemise jaoks haaramatult palju erinevaid kujusid. Üksnes sel viisil saab seletada tajutavate nähtuste erinevate liikide paljusust. Aatomid on lakkamatus liikumises; osalt jäävad nad üksteisest kaugele, osalt põrkuvad nad üksteisega kokku ning seonduvad aatomite ühendusteks, mis moodustavad tajutavaid nähtusi. Liikumisel ei ole alguspunkti, kuna aatomid ja tühjus on igavesed. Aatomitel ei ole meeltega tajutavaid omadusi nagu värvus, lõhn, maitse jne., vaid üksnes suurus, kuju ja – see on Epikurose täiendus Demokritose loendile – kaal. Meeltega tajutavad omadused on redutseeritavad kehasid moodustavate aatomite erinevatele kujudele ja liikumisviisidele. Kõik eelpool kirjeldatu on Epikuros pärandanud varasematelt atomistidelt. Tema enda
multimeedia etenduseks. Nii kirjutamine kui ka tragöödia etendamine nõuavad tõlgendamise aktiivsust. Tragöödia erakordne võim võib vähemalt osaliselt tuleneda tõsiasjast, et ta tekkis Kreeka kultuuris teatud üleminekuhetkel, mil müüdi võim ei olnud veel õõnestatud kriitilisest vaimust, mis saadab kirjasõna. Antiiksete müütide suurejooneline visuaalne esitus tragöödias näib eelistavat küll inimese meeltele tajutavaid kihistusi, kuid uurib ka lakkamatult ebakõla pealispindse ja sügava, sõnade ja tegude, näivuse ja olemise vahel. Tragöödia esitusvõime täius, mis hõlmab sõna, muusikat, tantsu ja miimilisi zeste, näitab viimse tõe tabamatust, ning seda, kuivõrd raske on mõista inimese käitumise keerulist olemust, jumalate seisukohti, surelike elu seadusi ja piire. Tragöödiate kirjutamist ja lavastamist jätkati ka pärast 5. sajandit
Ta on võimeline tundma erinevaid maitseid. [1, lk 34] 20. nädal Loode on ligikaudu 25 sentimeetri oikkune ja kaalub umbes 300-350 grammi. Tema liigutused muutuvad jõulisemaks. [1, lk 34] Naise 5. raseduskuu ehk 17.-20.rasedusnädal Naine magab öösel sügavalt ja tunneb end päeval energilisena. Õhtul võib siiski väsimus olla. Kui 6 naisel on vale rüht, võib esineda seljavalusid. Naine võib tunda esimesi õrnu ja vaevu tajutavaid lapse liigutusi. [2, lk 20] 21. nädal Loode kaalub umbes 450 grammi ja liigub aktiivselt. Kasvavad kulmud ja ripsmed. [1, lk 34] 22. nädal Kasvavad esimesed tõelised juuksed. Luude luustumine jätkub ja kaelalülid on selgelt nähtavad. [1, lk 35] 23. nädal Loode kaalub umbes 550 grammi. Lapse kasv on pisut aeglustunud, nüüd hakkab ta keha muutuma järjest proportsionaalseks. Talle meeldib imeda ja ta teeb seda iga kord, kui pöial või sõrm suhu satub. [1, lk 35] 24. nädal
Kogu maailma veest on magedat vett ainult 3% ja põhjaveed moodustavad sellest 14%. [1, lk 3][2, lk 15-16] Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Võrreldes jõe-, järve- ja mereveega, on põhjavesi palju keerukama koostisega. Temas leidub enamik elemente Mendelejevi tabelist. Põhjavees esinevad nad ioonide, gaaside, lagunemata molekulide ja kolloidide kujul. [1, lk 18] Põhjavee näitajatest, mis rikuvad vee tajutavaid omadusi ja halvendavad elanike elukvaliteeti, ohustamata tervist, ei vasta elanike joogivees sageli nõuetele rauasisaldus. Raud vees võib olla nii loodusliku päritoluga kui ka tingitud puurkaevu või veetorustike kehvast seisundist. Vees esineb raud tavaliselt kahe, harva kolmevalentse iooni kujul. Kuigi rauaühendid ei ole tervistkahjustavad, annavad nad veele ebameeldiva metalse maitse. [1, lk 19][3]
kuulmise, kompimise, maitsmise teel) tajutavad tunnused, objektid, tegevused (nt koer, kass, lind, pall, auto; sööb, magab; soe, külm). Areneb sõnade kasutamine muutevormides. 3-aastased 3-aastase lapse sõnavara kasv on pidev, kuid mitte enam nii kiire kui eelmisel poolaastal, sest põhirõhk on nüüd grammatika omandamisel. Areneb edasi baassõnavara: laps kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi; tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega on ise kokku puutunud; värvust, suurust jt hästi tajutavaid tunnuseid tähistavaid omadussõnu. Kujuneb 2-astmeline sõna tähenduse üldistus: kasutusele tulevad üldnimetused, mille aluseks on rühmade ühendamine (koerad+kassid+hiired= loomad). Laps suudab leida mõningaid vastandsõnu (suur – väike; all – üleval), kasutada tegusõnu ruumisuhete tähistamiseks (all, peal, sees, taga). Hakkab
Haige näeb esemeid või olendeid, mida tegelikult seal pole, kus ta neid näeb; haige kuuleb muusikat või kõnelust, mida tegelikult ei ole sel ajal ja sel kohal, kus ta kuuleb, haige tunneb õhus lõhnasid, mida tegelikult ei ole jne. Tõelisi hallutsinatsioone iseloomustab see, et haige suhtub neisse kui täiesti reaalselt olemasolevatesse asjadesse. Pseudohallutasinatsioone iseloomustab see et haige tunnetab subjektiivselt hallutsineeritud nähtusi teistsugustena kui reaalselt tajutavaid nähtusi. Pseudohallutsinatsioonid on haige jaoks ,,erilised" tajuelamused, mis eksisteerivad temast väljaspool ja temast sõltumatult. Tuleb silmas pidada, et kuigi haige eristab pesudohallutsinatsioone reaalsetest tajudest , ei ole tal siiski objektiivset kriitilist suhtumist oma elamustesse. Selle alusel, millise analüsaatori piirkonnas hallutsinatsioonid esinevad, jaotatakse neid nägemis, kuulmis- ,haistmis- ,maitsmis- ,puute- ,temperatuuri- ja kehatundehallutsinatsiooniks
mõeldakse, pikemaks ajaks talletatakse pikaajalisse mällu. 9.Mõtlemine kujutis e mentaalne representatsioon psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust ka siis kui neid kohal pole (nt Sigatüüka kool) analoogne representatsioon idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab. Nt kassi pilt ja kass tegelikkuses mentaalsed pildid representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi sümboolne representatsioon mentaalne representatsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Nt kassi mõiste ja kass tegelikkuses võrgusõlm koht võrgustikel põhinevates mentaalse representatiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad. Assotsiatiivsed seosed võrgustikel põhinevates mentaalse representatsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel. Aktiivsuse levimine protsess, mille abil ühe võrgustiku sõlme
Deklaratiivsed teadmised- teadmised info kohta, mida saab sõnades väljendada MÕTLEMISE mõisted: Mentaalne represantsioon-psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust või olukorda Analoogne represantsioon- idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida ta esindab Mentaalsed pildid- represantsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad peegeldades osaliselt nende tajutavaid osasid. Sümboolne represantsioon- mentaalne represantsioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi Propositsioon- seos subjekti ja tema kohta väidetu vahel Võrgusõlm- koht võrgustikel põhinevates mentaalse represantsiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad Assotsiatiivsed seosed- mentaalse represantsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel
mõõtmes. Tule, tõeline elu - tule põrmusta; pühitse meie maailmakogemus oma kõrgesse selgusse (lk 11). See on oluline kutse. Luuletaja teab, et selgusele, mõõtmatule jumalikule informatsioonile avaneb ligipääs niisuguse teadvuseseisundi kaudu, milles sisaldub võimalikult suures kontsentratsioonis valgusenergia. Võti selles, valgustatuses, ongi. Ilmutuslikust valgustuskogemusest saab alguse pidev pingeline püüe ületada reaalselt tajutavaid dimensioone, üleminek ülemmustrisse. Kareva iga luuletus on kui katse - ta katsetab, kuidas anda teade, pingutus, edasi võimalikult kokkusurutud vormis, aga nii, et sõnadele tuleks sisse maksimaalne vägi. Aeg-ajalt riskib ta niimoodi ka sattumisega tühja fraasitsemise piirile. See, et «HingRingi» kujunduses on kasutatud fraktaalkujundeid, on kooskõlas luuletaja püüdega kombata mõõtmeid, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Fraktaalseid
objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tegelikult on tähelepanu kui abimehhanism, mis võimaldab meil maailma tajuda. Tähelepanu ülesandeks on teha valik oluliste ja mitteoluliste stiimulite vahel ning suunata tajuprotsesse vastavalt valikule. Tähelepanu on valiv- ta häälestub selle info töötlusele, mis on seotud eesmärgiga. Olgu eesmärk tahtlik või tahtmatu, jäetakse kõrvale suur hulk segavat infot. Tähelepanul on kindel maht- tajutavaid objekte, mida selgelt tajuda, on vaid kindel hulk. Tähelepanule on omane püsivus- tal on kindel ajaline kestvus. Tahteline tähelepanu on alati püsivam, kui tahtmatu, sest tema püsivust saab tahte abil reguleerida. Tähelepanu saab jaotada- see loob eelduse mitme erineva tegevusega üheaegselt tegelemiseks. Tähelepanu saab ümber lülitada- signaale saab ,,püüda" samaaegselt erinevatest allikatest. Tahtmatu tähelepanu on inimese tahtes sõltumatu
*1) tõelised hallutsinatsioonid (meelepettelised elamused on sarnased tegelikkusega; nt kuuldakse inimesi kõnelevat ukse taga või nähakse tavalisi loomi), 2) pseudohallutsinatsioonid (meelepettelised elamused, mis millegipoolest erinevad tegelikkusest). Psühhosensoorsed häirete korral on häiritud kas üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks või seostumine varasema kogemusega. Agnoosia (agnosia) - tajutavaid objekte ei tunta ära - visuaalne agnoosia - võimetus ära tunda vaadeldavaid objekte või isikuid; - astereognoosia (astereognosis) - võimetus ära tunda katsutavaid objekte (taktiilne agnoosia); - anosognoosia (anosognosia) - võimetus tajuda puuet, haigust; - somatopagnoosia (somatopagnosia) - võimetus tajuda oma keha; - kuulimsagnoosia - võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat /agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/
tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavad oma laevu viia selliste mugavate lippude alla. Positiivne kaubandusbilanss- riik veab kaupu rohkem välja kui sisse. Negatiivne kaubandusbilanss- riik veab kaupu rohkem sisse kui välja. Kaardiõpetus Üldgeograafiline kaart- kaart, millel kujutatatakse olulisemaid looduslikke ja inimtekkelisi objekte. Enamasti on kaardil kujutatud tajutavaid objekte, näiteks veekogud, pinnavormid, teed ja asulad. Temaatiline kaart- ehk teemakaart on kaart või tingmärkidega pilt, millel kujutatakse kindlat objektide klassi või nähtust. Enamasti ei ole need objektid maastikul või mujal jälgitavad (näiteks mullad, rahvastiku tihedus). Suuremõõtkavaline kaart- suure mõõtkavaga kaart, millel on kujutatud suhteliselt väikese pindalaga maa-ala. Nende hulka kuuluvad kaardid, mille mõõtkava on alla 1:100 000. Igapäevaelus
ettevõtte tegevussuundasid, liitude tulemuslikkust ning liidus olevate osapoolte perspektiive. Osad uuemat laadi mõõtmised on keskendunud nt üksikute juhtide uurimisele, kes on vastutuavad alliance'ide eest konkreetsetes ettevõtetes, kes kuuluvad partnerite ringi. Tegemist on siiski suhteliselt subjektiivse tegevusega. Aga siiski on võimalik anda partnerite vahelistele liitudele tajutavaid hinnanguid, kasutades erinevaid meetodeid. Edukas strateegiline liit näitabki selles suhte ja liidu toimimist, efektiivsust, reageerimisvõimet, rahastamist ja finantstulemusi jne. Strateegiliste liitude mõõtmise meetodid on mitmekesised, kuid samas üllatavalt sarnaste põhimõtetega. Näiteks on kasutatud erinevaid tajutavaid hinnaguid liitude eest vastutavate juhtide kohta; erinevad raamatupidamise näitajaid; ebanormaalsed aktisaturu tulud/tehingud või mainitute kombinatsioon.
materjali üldistatud kuju. 63. Materjali kodeerimine leiab aset kus? Sensoorses mälus ???????????? 64. Episoodiline ja semantiline mälu. Episoodiline mälu sisaldab ajutiselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autobiograafiline (isiklik). Semantiline mälu sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. 65. Deklaratiivne ja mittedeklaratiivne mälu. Deklaratiivne mälu lubab meil nimetada asju ja ära tunda, mis nende nimetuste all on mõeldud. See on faktide ja informatsiooni summa, mida me oleme elu jooksul kogenud. Siia kuuluvad maised mälestused, nagu nt: mida me eelmisel õhtul sõime (need mälestused ei säili tavaliselt kauem, kui mõne päeva) ja tähtsad sündmused, nagu sünnid ja surmad (mis säiluvad ilmselt mitmeid aastaid).
Bandura (1977) väidab, et meie enesetõhususe ootused on määratud 5 omavahel seotud inormatsiooniga. Tulemuslik tegevuse sooritamine Kaasnev kogemus Sõnaline veenmine Emotsionaalne stimulatsioon Situatsioon Isiksuse jooned ja õpimotivatsioonid Termin isiksus tähendab suhteliselt stabiilseid, kooskõlalisi ja püsivaid käitumisstiile, mis iseloomustavad meist igaühte ja muudavad meid unikaalseks. Tajutavaid kooskõlalise käitumise tüüpe ja malle nimetatakse isiksuse joonteks. Ärevus ja õppimine Psühholoogidel tähendab mõiste ärevus isiksuse joont, kui nad peavad silmas kõrge või madala ärevusega isikuid. Enamik inimeste poolt talitavast ärevusest seostub ärevuse kui seisundiga, mis on reaktsiooniks konkreetsele sündmusele. Klassis kõige sagedamini esinev ärevusseisundis ilming on kontrollärevus (hirm), mis on omane hindamissituatsioonile. RÜHMADÜNAAMIKA ARVSTAMINE KOOLIS
'kaitse'; kulles `nälkjas', säsi 'sisekude, südaosa', vajak 'puudujääk, defitsiit', kogrits 'teat. seen' jt. 9. Tähenduse motiveerituse tüübid. 1) Uus märk luuakse ilma olemasolevat keelematerjali kasutamata. Märgi häälikkuju on nimetatava akustiline kujutis, nt summ-summ, auh, plärtsuma. Sellisel juhul on tegemist foneetilise motivatsiooniga. Sõnad on loomulikul teel (foneetiliselt) motiveeritud, kui nad annavad märgi kandja kaudu edasi denotaadi meeltega tajutavaid jooni, nt onomatopoeetilised sõnad (rukkirääk, peoleo; kraaksuma). Et selliste objektide hulk, mida oleks võimalik akustiliste tunnuste alusel nimetada, on suhteliselt väike, ei ole see motivatsiooniliik uute lekseemide tekkel esmase tähtsusega 2) Põhiline nimetamisviis on uute sõnade moodustamine keeles olemas olevate moodustusmallide järgi, st sõnamoodustus. Juba olemas olevad elemendid sõnad ja morfeemid on motiveeritud tähenduse kandjad
: 1 EEK on 1:15.6 Tähendus ja mõiste (12.12.08; Katre Pärn) Tähendus: kui semiootikas räägitakse tähendusest,siis kohtame suurt mõistetekimpu ja tähendus ise on nende seas küllaltki harva. Enamasti kohtame selle asemel referenti jt spetsiifilisi mõisteid. Baastasandil tegeltb semiootika tähendust omavate märkide uurimise probleemidega. · mida uurime,kui uurime tähendust? : baasarusaamaks tähendusarusaama puhul see,et meil on maailmas teatud hulk tajutavaid asju, mis on seotud otsese mittetajutavate asjadega(mis kättesaadavd tajutavate asjade vahendusel) e maailma saab jagada asjadeks, mida kasutame asjade enestena nt labidat kasutame kaevamiseks ja asju,mida ei kasuta nende endina vaid muu aseainena ja need asja on märgid. · Kui räägime märkidest ja nende tajutavast osasst,siis tajutav osa peab olema äratuntud. · E märk on kahetasandiline kompleks,mis sisaldab nii äratundmist kui mõistetavust ja kumbi
peamiselt krediidist. Ta pidas silmas Õige vastus on: uskumusi faktide kohta: need kehtivad vaid seni, kuni neid tunnustatakse; hiljem võidakse needsamad uskumused vääradeks tunnistada. Milline järgmistest väidetest ei ole falsifitseeritav? Õige vastus on: Mõni laps ei söö mõnel hommikul putru. Albert Einsteini arvates (Geomeetria ja kogemus) Õige vastus on: on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte. Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. 3. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (näiteks ilma inertsiseadust sõnastamata). 4
peamiselt krediidist. Ta pidas silmas Õige vastus on: uskumusi faktide kohta: need kehtivad vaid seni, kuni neid tunnustatakse; hiljem võidakse needsamad uskumused vääradeks tunnistada. Milline järgmistest väidetest ei ole falsifitseeritav? Õige vastus on: Mõni laps ei söö mõnel hommikul putru. Albert Einsteini arvates (Geomeetria ja kogemus) Õige vastus on: on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte. Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Õige vastus on: Ta eksis, kuid ei valetanud. 3. Väide, et Maa liigub (ümber oma telje ning ümber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte tõlgendatakse Aristotelese füüsika valguses (näiteks ilma inertsiseadust sõnastamata). 4
3. Kui aga nendest ebaõnnestunud katsetest seletada ideede ja meeltega tajutavate asjede seost teha järeldus, et niisuguste asjade osavõtt neile vastavatest ideedest on mõeldamatu ja seega tuleb kumbagi valdkonda käsitleda teineteisest täiesti lahutatutena, siis tulenevad siit jällegi ideedeõpetuse eesmärgi jaoks vastuvõetamatud järeldused. Sest sel juhul tuleks ütelda, et inimene, kes tunneb küll hästi üksikuid meeleliselt tajutavaid asju, ei tea ometigi nende asjade olemust ega saagi seda mitte kunagi tundma, kuna inimene kehalis-meelelise olendina on seotud meeleliselt kogetava maailma külge. Ja vastupidi, see mõistuslik olend, kes omab täielikku tunnetust ideest, st. asjade olemustest, ei omaks ometigi selle tõttu veel mingit teadmist nendest individuaalsetest asjadest endist, kuna meeleliselt 10 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
järgi ei saa tunnetus selle ülemineku protsessis toetuda arvamustele. Miks mitte? Milliseid teoreetilisi raskusi kätkeb endas püüdlus tuletada kogemusele toetuvast tunnetusest teadmisi selle sõna platonlikus tähenduses? Oli ju Platoni ontoloogias juttu sellest, et ideed/olemused on igas üksikus nähtuses kohalolevad ning nende kohalolu ilmneb sama liiki nähtuste sarnasusena, ühiste omaduste olemasoluna ühte liiki kuuluvatel nähtustel. Miks ei võiks inimene üksikuid meeltega tajutavaid nähtusi omavahel võrreldes nende juures sarnast tähele panna ja nii leida kogu liiki iseloomustavad üldised omadused, teadmine millest olekski universaalne ja paratamatu teadmine, millest Platongi kõneleb? Paraku on selle uurimisprogrammi teostamine seotud mitmete raskustega. Esiteks on inimese jaoks olulisi nähtusi, mis moodustavad vastavaid liike, enamasti lõputult palju. Inimene kui piiratud kogemusvõimetega olend ei suudaks kunagi neid kõiki omavahel võrrelda – selline
füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. Moritz Schlicki arvates ("Tunnetuse vundamendist") seisneb nn formaalne tõesus väidetevahelises kooskõlas ehk vasturääkivuste puudumises Carl Gustav Hempel i arusaama kohaselt ("Tõesusest matemaatikas") Õige vastus on: on puhta matemaatika tõed analüütilised. Albert Einsteini arvates ("Geomeetria ja kogemus") Vali üks: c. on praktilise geomeetria eesmärk kirjeldada tajutavaid/reaalseid objekte Õige vastus! Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates ( Loogilise positivismi tõeteooriast ) muinasjutt teadusteooriast? c. Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie kultuuripiirkonna inimesed tunnustavad siiski teadusteooriat Õige vastus Kohalik elanik juhatas mulle kogemata valesti teed ning raudteejaama asemel sattusin ma hoopis kultuurimajja. Kas kohalik elanik valetas ja/või eksis teed juhatades? Vali üks: c
Esindavad ka sündmusi/objekti vm, mis eksisteerivad ainult meie vaimus ehk fantaasiates (nt. ükssarvikud, haldjad jm maagilised olendid). Erinevad mentaalsed representatsioonid annavad meie mõtetele sisu (mõtlemise seisukohalt ei ole oluline füüsiline objekt, vaid idee). Analoogne representatsioon – idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida esindab. Mentaalsed pildid – representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi. Sümboolne representatsioon – mentaalne representatasioon, mille sisul ei ole esindatava objektiga ühiseid omadusi. Analoogsed representatsioonid esinevad tavaliselt mentaalsete piltidena. Mentaalsed pildid = kujutluspildid. Hakati kasutama Shakespeare ajastus – kasutas „Hamleti“ esimeses vaatuses. ● Mentaalsed pildid esindavad täpselt nähtud pildi ruumilisi suhteid (Kosslyn, Ball & Reisser, 1978).
uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist terviserikete korral on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Operantne õppimine- Edward Thorndlike, Burhhus Skinner. E.T poolt kirjeldati efekti seadust, mille järgi need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Kui assotsiatiivse õppimise korral on organism suhteliselt passiivne, märgates ja õppides stiimulitevahelisi tajutavaid seoseid, siis instrumentaalsete vastuste kujundamisel on organism aktiivne. Erinevad reaktsioonid ja spontaansed toimingud loovad aluse nn ja katse ja eksituse meetodil aset leidvale õppimisele. Positiivselt kinnitatud liigutused ja toimingu hakkavad ilmnema üha suurema tõenäosusega ja positiivselt kinnitamata aktiivsuse tõenäosus väheneb. Negatiivse kinnituse korra (valu, muud ebameeldivused) pidurdub tulevikus selle kinnituseni viinud toiming.
selgub, et tegu on läbipaistvas vedelikus hõljuvate punaste täppidega. Kõik süsteemid püüavad jõudumööda tegelikkust kirjeldada. Kui suur kujund tähistab tinglikult kõiki inimese poolt tajutavaid värve, siis diagrammilt on näha, et RGB süsteemis saab edastada tunduvalt väiksemat värviruumi ja CMYKindusega veel napimat. Kõiki arvutiekraanil nähtavaid värve pole võimalik trükkida. 17 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON RGB värvisüsteem. Segunevad valgused.
varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Hierarhiline võrgustik - mõisted on seatud eri tasemete vahelistesse suhetesse (liigimõiste soomõiste) Protseduurimälu - aluseks meie vilumustele jalgrattasõit, masinakirjaoskud, tantsuoskus Semantiline mälu - sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele ,,mõistmise", organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autograafiline(isiklik). Kogu aeg on midagi aktiveerinud, muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul konkreetse elu poolt püstitatud olukordades orienteeruda. Operatiivmälu & töömälu - on nimetatud ka lühimälu sünonüümiks, kui Alan Baddeley teooriale on hakatud nim töömäluks. Põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva
Episoodilises mälus on koguaeg midagi aktiveeritud, ta muutub pidevalt, täieneb suhteliselt kiiresti, on konkreetne ja aitab isikul olukordades orienteeruda. Indiviidi eluseigad meenudvad episoodilise mälu vahendusel. Unustamine kiire, mida enam uut infot, seda tugevam unustamine. - semantiline – sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest ja tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Suur osa semantilisest mälust on igal hetkel mitteaktiivne, kuid igal hetkel valmis „ärkama.“ Semantiline mälu on püsiv, unustamine vähene. - protseduuriline – aluseks meie vilumustele, nt jalgrattasõit, tantsuoskus jm. On efektiivne, kuid tunnetuslikult mittetransparentne. Ei suuda kirjeldada, kuidas leitakse arvutiklaviatuuril õiged klahvid jne. Domineerima psüühilise aktiivuses iseloomu alusel liigitatakse mälu neljaks:
tegeliku ulatuvuse geomeetriana. Kui kehad on tegelikkuses teatud viisil korraldatud, suurust ja kuju omavate ja liikuvate korpuskulite agregaadid, siis võib kehade taju olla selgepiiriline vaid niivõrd, kui tema sisuks on nende osade järjekord, suurus, kuju ja liikumine. Kehade kõigi selliste "tegelike" omaduste üheks ühiseks eripäraks oli see, et nad olid Descartes`i kaasaja loodusteaduse käsutuses olevate mõõtmistehnikatega mõõdetavad. Peaaegu kõiki teisi kehade juures tajutavaid kvaliteete tuli lugeda mitteselgepiirilisteks. Sellega on Descartes sisse toonud eristuse, mida hiljem hakati nimetama primaarsete ja sekundaarsete kvaliteetide erinevuseks. (Kuid samalaadiline eristus tajutava tegelikkuse "arvamusepäraste" ja tegelike omaduste vahel esines juba antiiksetel atomistidel.) Kuigi nn. mitteselgepiirilised kvaliteedid ei esita kehasid nii nagu nad tegelikult on, ei ole jumal neid meile mitte asjatult andnud
asemel, et ebasoovitavate välistamisega võidelda. 3. Vanemad peaksid püstitama oma laste suhtes realistlikud ootused, neid kindlalt ellu viima ja järjekindlad olema. 4. Vanemd peaksid hoiduma mittevajalikust enese jõuga maksmapanekust. 5. Vanemad peaksid aitama lastel saavutada kontrolli tunnet iseenda ja neis ümbritseva keskkona üle. 6.5. Areng nooremas koolieas. Taju. Areneb kogu algkooliea vältel. Algul ei eritle süstemaatiliselt esemete tajutavaid omadusi. Arenedes muutub taju sihipäraseks. Tähelepanu. Kooli astuvatel lastel ei ole üldjuhul sihipärast tähelepanu. 2.-3.klassis lisandub tahteline tähelepanu. Mälu. Tahtmatu ja tahtelise mälu vastastikune suhe ei püsi muutumatuna. Koolitee algul omandab laps sõnalise info paremini kui kujundilise. Lapsed alustavad teadliku meeldejätmise õppimist. Neil kujunevad välja vastavad mälustrateegiad: Kordamise kasutamine Materjali organiseerimine
laulab on kollane jaanalind on suur ei suuda lennata. Protseduurimälu aluseks vilumusele (jalgaratta sõit, masinakirjaoskus, tantsuoskus). On efektiivne, kord ujuma õppides see ei unune, kuid tunnetuslikult mittetransperantne. Te ei suuda kirjeldada, kuidas täpselt leiate arvutiklaviatuuril õiged klahvid. Semantiline mälu mõisted reeglid, abstraktsed printsiibid, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Juurdepääs S-mällu on sageli hetkeline, vahetu sõnu ja lauseid mõistad kohe neid kuuldes ja lugedes. Ent suur osa s-mälust on igal hetkel mitteaktiivne ,,varjusurmas" kuigi esimese vajaduse peale valmis ,,ärkama". S-mälu on püsiv ja unustamine on vähene. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi
inimesi kõnelevat ukse taga või nähakse tavalisi loomi), 2) pseudohallutsinatsioonid (meelepettelised elamused, mis millegipoolest erinevad tegelikkusest). Psühhosensoorsed häired (agnoosia, derealisatsioon ja depersonalisatsioon) Psühhosensoorsete häirete korral on häiritud kas üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks või seostumine varasema kogemusega. 1. Agnoosia (agnosia) - tajutavaid objekte ei tunta ära /agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/; 2. Derealisatsioon (derealization) - häiritud on väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. Derealisatsioonielamus võib esineda joobes, aju orgaaniliste kahjustuste ja psüühikahäirete korral. luululine taju - ümbritsev maailm või teatud objektid omandavad erilise sära, salapära või tungivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile.
kollane jaanalind on suur ei suuda lennata. Protseduurimälu aluseks vilumusele (jalgaratta sõit, masinakirjaoskus, tantsuoskus). On efektiivne, kord ujuma õppides see ei unune, kuid tunnetuslikult mittetransperantne. Te ei suuda kirjeldada, kuidas täpselt leiate arvutiklaviatuuril õiged klahvid. Semantiline mälu mõisted reeglid, abstraktsed printsiibid, tagab keele mõistmise, on organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Juurdepääs S-mällu on sageli hetkeline, vahetu sõnu ja lauseid mõistad kohe neid kuuldes ja lugedes. Ent suur osa s-mälust on igal hetkel mitteaktiivne ,,varjusurmas" kuigi esimese vajaduse peale valmis ,,ärkama". S-mälu on püsiv ja unustamine on vähene. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on n-ö autograafiline (isiklik). E-mälus on pidevalt midagi aktiveeritud; ta muutub
- Alkoholpsühhoosiga vanem mees – hakkab vestlema inimestega kes on olemas aga keda pole parasjagu seal - Skisofreeniahaige noor tüdruk – mõtted kajavad peas, jumala hääl räägib ja aimab mõtteid ette. Kuulmismeelepete. Ei ole päris nagu tavaline heli, kvaliteet on kuidagi teistsugune. - Orgaaniline psühhootiline häire keskealisel – lõhnad, nägi laineid mis ta ees voolasid Psühhosensoorsed häired Agnoosia Tajus ei suudeta aistingud kokku panna ja tajutavaid objekte ei tunne ära nt saabast ei tunne ära. Enamasti seotud orgaanilise kahjustusega. - Visuaalne agnoosia - Astereognoosia – võimetus ära tunda katsutavaid objekte. Esineb dementsetel - Anosognoosia – võimetus tajuda puuet, haigust - Somatopagnoosia – võimetus tajuda oma keha - Kuulmisagnoosia – võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat Derealisatsioon
mis on see, mida inimesed vooruse ja hüve mõistmiseks teadma peavad. Ta leidis, et see on õpetus ideedest. Platoni meelest olid kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed (eidos kreeka keeles vorm, kujutis). Ideed olid muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega katsutavad asjad on üksnes ideede kaduvad ja ebatäiuslikud koopiad. Platon võrdles ideid piltlikult tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju nende varjudega. Ideid ei olnud aga tema meelest võimalik ei näha, kuulda ega kombata nende olemust võib tabada üksnes mõistuse abil. Ideede hulgas kõige olulisem on kõige hea ja voorusliku olemust kätkev hüve idee. Hüve idee mõistmine tegi Platoni meelest võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja oli seega filosoofia ülim eesmärk. Selleni võis jõuda aga üksnes ideede üldisest olemusest aru saades.
mis on see, mida inimesed vooruse ja hüve mõistmiseks teadma peavad. Ta leidis, et see on õpetus ideedest. Platoni meelest olid kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud vasted ideed (eidos kreeka keeles vorm, kujutis). Ideed olid muutumatud ja tõelised. Silmaga nähtavad ja käega katsutavad asjad on üksnes ideede kaduvad ja ebatäiuslikud koopiad. Platon võrdles ideid piltlikult tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju nende varjudega. Ideid ei olnud aga tema meelest võimalik ei näha, kuulda ega kombata nende olemust võib tabada üksnes mõistuse abil. Ideede hulgas kõige olulisem on kõige hea ja voorusliku olemust kätkev hüve idee. Hüve idee mõistmine tegi Platoni meelest võimalikuks tõeliselt voorusliku käitumise ja oli seega filosoofia ülim eesmärk. Selleni võis jõuda aga üksnes ideede üldisest olemusest aru saades.
Platon Platon uskus, et hüve on igavene ja muutumatu sellepärast, et põhineb igavestel ja muutumatutel ideedel. Platoni meelest on kõigil meeleorganitega tajutavatel asjadel ja nähtustel oma täiuslikud olemuspõhjused – ideed. Ideed on muutumatud ja reaalsed, meeltega tajutav maailm aga on üksnes ideede muutlik ja ebatäiuslik koopia. Platon võrdles ideid tõeliste esemetega ja meeleorganite poolt tajutavaid asju nende varjudega. Kõigist neist lugematutest ideedest kõige olulisem on hüve idee, mis kätkeb endas kõige tõelise, hea ja voorusliku olemust. Kuid ideid ei ole võimalik meelte kaudu tajuda, nende olemust võib tabada üksnes mõistusega. See saab võimalikuks vaid tänu hüve ideele, mis ideedehierarhia tipus seistes teeb tunnetatavaks ka ülejäänud, umbes nagu päike valgustab objekte ja võimaldab avatud silmadel neid näha. Hüve idee mõistmine teeb Platoni
resultaadikontroll (ülesande korduv sooritamine, tulemuse võrdlemine etaloniga, spetsiaalsed kontrolli võtted), operatsionaalne ehk kaasnev kontroll (kontrollitakse iga osatoimingu õigeaegset sooritamist ja selle resultaati), ennetav kontroll (kontroll põimub planeerimisega ning toimub enne tulemuse fikseerimist). Abiõppelaps enamasti ei püüa oma tööd kontrollida. Põhjuseks kas väike huvi tulemuste vastu (toiming omandatakse formaalselt, laps sooritab ainult väliselt tajutavaid osatoiminguid "õpetaja rõõmuks" või teda huvitab tulemuseta formaalne protsess) ja/või oskamatus kontrollida. Nimelt vajavad ka kontrollivõtted kui osatoimingud esialgu eraldi õpetamist. Vaimseid toiminguid on otstarbekas kujundada etapiti, arvestades seejuures (abiõppe)laste tegevuse iseärasusi. Nimetatud strateegia on otstarbekas, kui toimingu operatsioonid ja struktuur vajavad teadvustamist ning seejärel automatiseerimist. Teistel juhtudel saab
olulisusest ja tuntusest Kokteilipeo fenomen (Cherry, 1953): tähelepanu suunamine stiimuli füüsiliste omaduste alusel (sugu, hääle intensiivsus, asukoht). Tajumise lõpp-produkt on tajukujund ehk mõtestatud arusaam vastuvõetud energiast. Tajul on nii absoluutsed kui ka suhtelised piirid. Absoluutsed piirid tähendavad stiimulite kõige suuremaid või väiksemaid tajutavaid väärtusi, suhtelised piirid aga stiimuli väärtuste minimaalsemaid muutusi, mida tajusüsteem on võimeline märkama. Inimene ei taju enamasti absoluutseid suurusi, vaid eelkõige suuruste omavahelisis suhteid. 1. Filtri teooria (Broadbent, 1958): 1. Samal ajal esitatud stiimulid sensoorsesse puhvrisse 2.Füüsiliste omaduste alusel üks läbib filtri. 3.Lühiajalise mälu maht piiratud. 2
aktualiseerituna. Püsimälus talletatakse materjali, millel on nö strateegiline tähendus. Semantiline hierarhia Operatiivmälu e töömälu põhisisuks on materjali aktualiseerimine jooksva tegevuse kindlustamiseks või teatud ülesande täitmiseks. Mälus salvestatud sisu ja funktsioonide alusel: 1) protseduurimälu aluseks meie vilumustele; 2) semantiline sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele ,,mõistmise", ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete; 3) episoodiline konkreetsed olukorrad Praimingunähtus - Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi teadlikud olla. Mälu mahtu iseloomustab mälu infosisaldus kompades. Mälu täpsus ehk moondumiskindlus on iseloomustatav kahes plaanis kuivõrd täpselt suudab
Tajuvead : haloefekt, loogika viga, leebuse efekt, sarnasusefekt, juhutunnusest lähtumine, stereotüpiseerimine, esmasuse efek. Implitsiitse isiksuseteooria on, et meie taju teisest inimesest ei koosne pelgalt omaduste kogumikest. Me loome teisest inimesest tervikliku ettekujutuse, mis oma olemuselt on enam 32 kui omaduste summa. Kasutatavad skeemid mõjutavad seda, kuidas grupeeritakse tajutavaid omadusi. Stereotüübid on lihtsad veendumuste kogumid mingi grupi esindaja tõenäose ja tüüpilise käitumise kohta. Stereotüübid kujunevad: vahetu kogemuse kaudu, mida üldistatakse õpitud; vahendatud kogemuste kaudu; enesehinnangu ja identiteedi säilitamiseks. 5. Interpersonaalne kommunikatsioon, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon Interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine. Interpersonaalne
tajukogemusi ümbritsevatest hulkadest kui nende eakaaslased. Nii eksivad nad harilikes tingimustes tajutud hulkade nimetamisega. "Mitu kätt sul on?" Siin ilmneb veel ka stereotüüpsus igapäevase tegevuse osas. 2. On suuri raskusi etteantud hulkade tajumisega, nende ühise tunnuse leidmisega ja seda mitte ainult hulgamõiste seisukohalt (näiteks 2 õuna), vaid ka klassi, grupi määramise seisukohalt. Anda üksikuid praktiliselt tajutavaid naturaalsete esemete hulki, seejärel luua hulki aplikatsioonide, pildiseeriate jne abil. 3. Abikooli õpilased ei oska ise ara kasutada kõiki olemasolevaid võimalusi hulkade paremaks tajumiseks (ei manipuleeri, ei tegutse, ei vaatle ainult vaatab)! Stimuleerida manipuleerimist, vaatlemist. 4. Abikooli õpilased ei suuda. erinevatest, kuid ühte ühistegurgruppi kuuluvatest elementidest hulki haarata. Siin
värvile, suurusele, kontuuri iseärasustele jne. Kujutiste tajumist on püütud seletada malliteooriaga, prototüübiteooriaga ja tunnuste avastamise teooriatega. Malliteooria kohaselt me jätame mällu asjade mallid ning uue objekti nägemisel võrdleme seda mälus olevate mallide kogumiga. Selle teooria kohmakust püüab ületada taju prototüübiteooria, mis lähtub objekti idealiseeritud kujutisest ning võrdleb sellega tegelikult tajutavaid objekte. Detailsemalt on läbi töötatud erinevad tunnuste teooriad, mille näiteid on toodud järgmises alalõigus. 2.5.1. Arvutuslik lähenemine tajumisele David Marr (1976): Visuaalse töötluse varaste etappide tulemus on nn. visuaalne skits. Tajupildi töötlus toimub nn. visuaalse jaotamise põhimõttel: lihtsate tunnuste tuvastamine tunnuste grupeerimine tunnuste eraldamine foonist figuuri üldkuju ja peamiste allkomponentide leidmine visuaalne skits
tähendust on olemas mitu liiki (kõnelejatähendus, kuulajatähendus ja konventsionaalne tähendus) ja kõik nad asuvad inimese teadvuses ehk on inimese, mitte teksti omadused. See seisukoht näib ebaintuitiivne, sest kui tekstidel pole tähendusi, kuidas me neid siis mõistame? Veelgi enam, kuidas me neid peaaegu alati peaaegu täpselt ühtmoodi mõistame? Selle seletavad ära konvent- sioon ja koostööprintsiip: suhtlejad on oma senise suhtluskogemuse põhjal harjunud seostama tajutavaid helilaineid teatud mõtetega ning teevad nii kõneldes kui ka kuulates kõik võimaliku, et mõista ja mõistetav olla. Konventsiooni eelis fikseeritud tekstitähenduse ees suhtluse tööpõhimõtte selgitusena ongi just see, et oma inimliku päritolu tõttu oskab ta varieeruda ajas ja isikuti, alternatiivseid konventsioone võib olla mitu, ja konventsioonil on hästi teada nii spontaanse tekkimise kui ka teadliku tekitamise mehhanismid, mida läheb tarvis, nagu allpool näeme.
elementi, nendeks on: • teed, rajad – joonelised elemendid, peamiselt ehk sagedamini kasutatavad liikumismarsruudid; inimene tajub ruumi peamiselt seal ringi liikudes. Kõik tänavad, teed ja/ või rajad ei ole ühtviisi olulised inimesele igapäevase toimimise seisukohast. • servad, barjäärid – joonelised elemendid, mis paiknevad inimeste liikumismarsruutidest eemal ja on selgelt tajutavad piirid või mõnikord ka takistused kas vaatele või liikumisele; võivad eraldada ka erinevaid tajutavaid piirkondi; • homogeensed piirkonnad – mingi iseloomuliku tunnuse alusel ühtsena tunduvad alad. Ei pea katma ühtlaselt kogu elukeskkonda, sest kohati on ka alasid, mis pole eriti meeldejäävad mingi selge tunnuse alusel (nn üleminekupiirkonnad); • sõlmpunktid – kohad liikumisteedel, kus toimuvad olulised sündmused liikumise käigus, sotsiaalse lävimise kohad inimgruppidele, piirkonna kesksed kohad, saab siseneda;
annaabi.ee 
