Arengupsühholoogia referaat (0)

Tallinna Ülikool
Psühholoogia Instituut
Käroli Kajak
Areng enne sündimist
referaat
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
Areng nädalate kaupa ja muutused naises 4
Kokkuvõte 10
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Selle referaadiga eesmärk on anda ülevaade rasedusest ehk lapse arengust enne sündi. On palju uskumusi läbi ajaloo, mis on seotud lapseootusega. Raseduse üheks tunnuseks on menstruatsiooni ärajäämine. Ülejäänud märgid on individuaalsed ja erinevad ka sama naise erinevate raseduste puhul. Nii näiteks ei koge kõik lapseootel naised raseduse esimesel trimestril iiveldust.
Referaat käsitleb lapse sünnieelset arengut nädalate ja kuude kaupa alates 3. nädalast, välja on toodud kõik tähtsamad muutused, mis seal ajal tulevase väikelapsega toimuvad. Lisaks lapse arengule kirjeldan ka ema kahelisi ja psühholoogilisi muutuseid, millega peatselt emaks saaval naisel tuleb keskmiselt 280 päeva ehk 40 nädala jooksul toime tulla.

Areng nädalate kaupa ja muutused naises

3. nädal
Naisel on olnud ovulatsioon , munasarjast on vabanenud munarakk , mis on kohtunud spermatosoidiga ja aset on leidnud viljastumine . Viljastatud munarakk hakkab kohe jagunema ja liigub samal ajal piki munajuha emaka suunas. Kuigi viljastumine toimus alles viimase nädala jooksul, räägitakse siiski kolmandast rasedusnädalast, sest arvestust peetakse viimase menstruatsiooni järgi. [1, lk 30]
4. nädal
Munarakk on jõudnud emakasse ja pesastunud emaka limaskesta. Selleks ajaks on moodustunud umbes millimeetri suurune rakutombuke – embrüo, millest moodustuvad loode ja teda ümbritsevad lootekestad ning platsenta . Arenev munarakk saab toitu emaka limaskestal olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. [1, lk 30]
Naise 1. raseduskuu ehk 1.-4. rasedusnädal
Esimesed rasedustunnused on igal naisel isesugused ning need võivad väljenduda erineva tugevusega . Paljud naised ei tunne veel, et kannavad endas uut elu. Lapseootusest võib märku anda väsimus ja unisus . Samuti võib tunda suuremat vajadust pissil käia, mis on tingitud sellest, et kehas toimuvad suured hormonaalsed muutused. [2, lk 15]
5. nädal
Ultraheliuuringul on loode juba nähtav. [1, lk 30-31]
6. nädal
Emakakael on omandanud sinaka värvi. Rasedustest on kindlasti positiivne. Loote pikkus on ligikaudu viis millimeetrit ja tema süda hakkab lööma. [1, lk 31]
7. nädal
Lootel on eirstatavad juba käed, jalad ja nägu. Tema nahk on tundlik ja tal tekib võime tajuda puudutust. [1, lk31]
8. nädal
Lapsel on moodustunud kõik peamised siseorganid. Süda lööb korrapäraselt ja seda võib näha ka ultrauuringul. Moodustunud on esimesed veresooned ja tööd alustanud vereringe . Loode on umbes nelja sentimeetri pikkune ja kaalub 15 grammi. [1, lk 31-32]
Naise 2. raseduskuu ehk 5.-8. rasedusnädal
Naine võib tunda end uniselt, võib esineda iiveldus ja oksendamine . Kuna hormoonide toimel aeglustub raseduse ajal soolestiku töö, võib vaevata kõhukinnisus. Alates 8.lapseootuse nädalast võib naine tunda ebaregulaarseid emaka kokkutõmbeid, mida nimetatakse Braxton Hicksi kokkutõmmeteks: emakas pinguldub ja seejärel pehmeneb taas. Neid kutsuvad esile liikumine, kõhukinnisus, väsimus ja seksuaalvahekord . Lapseootuse edenedes kokkutõmbed sagenevad, kuid need pole valulikud ega kujuta endast ohtu. [2, lk 15-16]
9. nädal
Lootel on eristatavad sõrmed ja varbad. Pea on arenenud kõige kiiremini ja moodustab peaaegu poole loote suurusest . [1, lk 32]
10. nädal
7. nädalaga võrreldes on loote kaal kahekordistunud. Keha kasvab nüüd peale järgi. Luustik , kuigi esialgu kõhreline, võtab juba oma õige kuju. Moodustuvad sõrme- ja varbaküüned. [1, lk 32]
11. nädal
Lootel on tekkinud soolised erinevused - on moodustunud munandid või munasarjad. Välised suguelundid on näha. Loode suudab avada suud ning keel on täielikult välja arenenud. [1, lk 32]
12. nädal
Loode kaalub umbes 25-30 grammi ja on ligikaudu 8-9 cm pikk ning tema jala pikkus on üks sentimeeter. Välja on arenenud silmalaud ning tema siseelundid töötavad. Kopsud arenevad ja toimuvad esunesed primitiimsed hingamisliigutused - nn lootehingamine. Loode liigutab ennast ja liigub emakas ringi, ilma et naine seda veel tunneks. Tema neerud töötavad, ta neelab väikestes kogustes ja pissib . [1, lk 32]
Naise 3. raseduskuu ehk 9.-12. rasedusnädal
3. raseduskuu lõpuks unisus, iiveldus ja oksendamine enamasti mööduvad. Väheneb raseduse iseenesliku katkemise oht. Rinnad võivad muutuda tundlikumaks ning näivad pingul . Rindadest võib erituda ka vähesel määral piima. Emaka kasvamise tõttu võib tunda alakõhus ebamugavustunnet ja nõrka mööduvat valu. [2, lk 17]
13. nädal
Loote välimus sarnaneb inimesega, kuid pea on kehaga võrreldes suur ning jäsemed on lühikesed. Tal on olemas kõik luud ja lihased ning piimahammaste alged. Nägu sarnaneb järjest enam inimese näoga. [1, lk 33]
14. nädal
Emakas on kasvanud greibisuuruseks. Lootel tekivad juuksed. Nahk on õhuke, punakas, kortsuline, kaetud karvakestega ning rasutaolise lootevõiga. Ta liigutab aktiivselt oma pead, käsi ja jalgu . [1, lk 33]
15. nädal
Kui lapsel on tumedate juuste geenid, siis hakkavad need nüüd tumedat pigmenti tootma . [1, lk 33]
16. nädal
Loode on 16 sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 100-120 grammi. Tal on nii aktiivseid kui ka passiivseid ( magamise ) perioode . [1, lk 34]
Naise 4. raseduskuu ehk 13.-16. rasedusnädal
Enamasti tunnevad lapseootel emad end raseduse teisel kolmandikul suurepäraselt - enesetunne on hea. Paljud naised on ütlevad, et neis ilmnesid sel ajal varjatud energiavarud . Võib märgata, et nahale ilmuvad rasedusjutid ehk striiad, mis on tingitud hormonaalsetest muutustest. Ära hoida neid ei saa, kuid olukorda aitab leevendada pidev naha niisutamine. [2, lk 19]
17. nädal
Loode kaalub nüüd oma platsentast rohkem. Tal on kindlad magamisajad ja aeg, mil ta on ärkvel. Ta oskab haigutada. [1, lk 34]
18. nädal
Lootel on emakas veel piisavalt ruumi ning kõiki loote liigutusi ema veel ei tunne. [1, lk 34]
19. nädal
Lootel moodustuvad jäävhammaste alged, tugevneb luustik. Loode neelab ja hingab lootevett, mida on emakas umbes 0,2 liitrit ja mis pidevalt vahetub. Ta on võimeline tundma erinevaid maitseid. [1, lk 34]
20. nädal
Loode on ligikaudu 25 sentimeetri oikkune ja kaalub umbes 300-350 grammi. Tema liigutused muutuvad jõulisemaks. [1, lk 34]
Naise 5. raseduskuu ehk 17.-20.rasedusnädal
Naine magab öösel sügavalt ja tunneb end päeval energilisena. Õhtul võib siiski väsimus olla. Kui naisel on vale rüht, võib esineda seljavalusid. Naine võib tunda esimesi õrnu ja vaevu tajutavaid lapse liigutusi. [2, lk 20]
21. nädal
Loode kaalub umbes 450 grammi ja liigub aktiivselt. Kasvavad kulmud ja ripsmed. [1, lk 34]
22. nädal
Kasvavad esimesed tõelised juuksed. Luude luustumine jätkub ja kaelalülid on selgelt nähtavad. [1, lk 35]
23. nädal
Loode kaalub umbes 550 grammi. Lapse kasv on pisut aeglustunud, nüüd hakkab ta keha muutuma järjest proportsionaalseks. Talle meeldib imeda ja ta teeb seda iga kord, kui pöial või sõrm suhu satub. [1, lk 35]
24. nädal
Loote südamelööke kuuleb stetoskoobiga või väikese ultraheliaparaadi - doppleri abil. Süda lööb umbes 120-150 lööki minutis . Loode reageerib ema erinevatele meeleoludele. Samuti kuuleb loode väljaspoolt emakat temani jõudvaid helisid. Loode on ligikaudu 30 sentimetri pikkune ja kaalub umbes 600 grammi. [1, lk 35]
Naise 6. raseduskuu ehk 21.-24. rasedusnädal
Naine tunneb oma lapse liigutusi ning saab üha enam osa tema elurütmist. Liigutusi võib tunda sagedamini rahuolekus või istudes, sest siis on naise tähelepanu suunatud kehas toimuvale. Emakas on nüüd väikese arbuusi suurune ja asetades käe kõhule, võib tunda emakat nabast ülalpool. Päeva lõpuks võivad jalad tursuda. [2, lk 21]
25. nädal
Loote kopsudes moodustub aine, mis aitab hingama hakkamisel kopsudel avaneda. Enneaegse sündimise korral on lapsel võimalus ellu jääda. Lootel on kasvanud paari sentimeetri pikkused juuksed. Nähtavad on ka kulmud ja ripsmed. [1, lk 37]
26. nädal
Loode teeb regulaarseid hingamisliigutusi ja treenib oma hingamislihaseid. Loote nahk muutub vähem läbipaistvaks, arenevad lihased. Loote silmad reageerivad valgusele . Seistes tugeva valgusallika läheduses, tajub loode üsasiseselt väliskeskkonnast temani jõudvat valgust. [1, lk 37]
27. nädal
Lapse lõug on nüüd ümaram, kehaproportsioonid sarnasemad vastsündinu omadega ning jalalaba pikkus on umbes kaks sentimeetrit . [1, lk 37]
28. nädal
Laps tunneb väliskeskkonda ja on üha enam valmis suhtlema . Loote kaal on umbes üks kilogramm ja ta on ligikaudu 35 sentimeetri pikkune. [1, lk 37]
Naise 7. raseduskuu ehk 25.-28. rasedusnädal
Kasvav emakas avaldab survet ja naine võib tunda järjest tihedamini vajadust tualetis käia, ka öösel. Laps kasvab jõudsalt ning emakas surub naise vahelihasele, seepärast võib naine kehalise koormuse puhul kergesti hingeldama ning kiiresti väsima. [2. lk 22]
29. nädal
Loode kaalub umbes 1,3 kilogrammi ja on 37 sentimeetri pikkune. Praegu on ta enamasti tuharseisus - jalad all ja pea üleval. Ta joob päevas umbes 0,5 liitrit lootevedelikku, mis väljutatakse uriinina. Lootevesi uueneb ja puhastub pidevalt. [1, lk 37]
30. nädal
Loote kopsud on välja arenenud ja sündimise korral saaks ta hingamisega ise juba hakkama. [1, lk 38]
31. nädal
Loote nahk muutub roosakamaks ja siledamaks. Tema keha üha omandab ümaramad proportsioonid. Loode kaalub umbes 1,6 kilogrammi, on 39 sentimeetri pikkune ja kasvab kiiresti. Enamuse ajast ta agab ning näeb unenägusid. [1, lk 38]
32. nädal
Loode on praegu umbes 40 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 1,8 kilogrammi. Tavaliselt on loode selleks ajaks keeranud pea juba allapoole. Platsenta kaalub umbes 380 grammi. [1, lk 38]
Naise 8. raseduskuu ehk 29.-32. rasedusnädal
Kuna laps kasvab, jääb tal kõhus ruumi vähemaks ning naine tajub tema liigutusi üha sagedamini ja tuntavamalt. Selja alaosas võib tunda valu ja pinget, sest kõht kasvab ja seljalihased on pinge all. [2, lk 22]
33. nädal
Lapse süda lööb 120-150 lööki minutis. [1, lk 38]
34. nädal
Loote nahk on nüüd heledam ( roosa ), karvakesed hakkavad kaduma ning lootevõiet jääb vähemaks. Loode kaalub umbes 2,2 kilogrammi. [1, lk 39]
35. nädal
Kõhus läheb üha kitsamaks ning lapse liigutuste ulatus jääb väiksemaks, samas liigutused ise üha tugevnevad. [1, lk 39]
36. nädal
Loode on täiesti väljaarenenud. Ta on umbes 45 sentimeetri pikkune, kaalub 2,5 kilogrammi, tema pea läbimõõt on umbes üheksa sentimeetrit. Loote soolestik on täidetud esmasrooja ehk mekooniumiga. [1, lk 39]
Naise 9. raseduskuu ehk 33.-36. rasedusnädal
Öine uni võib olla katkendlik, sest mugavat asendit on raske leida ning lapse liigutused võivad naist segada. [2, lk 23]
37. nädal
Loode kaalub ligikaudu 2,8 kilogrammi ja on valmis ilmale tulema . Lootevett on umbes üks liiter. [1, lk 39]
38. nädal
Loote kaal suureneb kuni 30 grammi võrra ööpäevas. [1, lk 39]
39. nädal
Laps on valmis sündima. [2, lk 23]
40. nädal
Loote kaal on umbes 3,5 kilogrammi, pikkus umbes 50 sentimeetrit. [1, lk 39]
Naise 10. raseduskuu ehk 37.-40. rasedusnädal
Keha annab lähenevast sünnitusest märku. Võib tunda lühiajalisi ja nõrku emaka kokkutõmbeid. Vaid 5% lastest sünnib määratud päeval. [2, lk 23-24]

Kokkuvõte

Lapse ootuse ajal toimub nii tulevase ema kui ka lootega suuri muutusi. Raseduse tunnused on igal naisel erinevad, kestus alates viljastumise hetkest on keskmiselt 40 nädalat. Referaadis on välja toodud lapse areng ema kõhus nädalate kaupa ning muutused naises, eriti tema enesetundes.
Rasedus on väga eriline aeg naise jaoks. Selle aja jooksul toimub palju muutusi - naise organismis kui ka psüühikas. Referaadi koostamisel sain palju huvitavaid teadmisi arengu kohta enne sündi, millal arenevad kopsud, jäsemed, lihased jne. Samuti oli huvitav end kurssi viia emas toimuvate muutustega .

Kasutatud allikad

Uriko, K., Saik, E., Saik, P., Lember , Ü. (2008). Rasedus. Sünnitus. Vastsündinu. Tallinn: Jugent, SCA Hygiene Products .

Ulrika, K., Raukas, R., Mets, H., Liik, K. (2002). Nüüd ma tulen !: Põhiteadmisi lapsevanematele. Valgus.